3-1-1-38-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-38-13

Määruse kuupäev

16. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi M.R süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-10-4280

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava

M.R

kaitsja

vandeadvokaat

Jüri

Leppik,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Steven - Hristo Evestus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

20. märts 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2012. a määrus ja saata M.R kriminaalasi süüdistuses KarS §

209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

2. Rahuldada kaitsja määruskaebus osaliselt.

3. Mõista Eesti Vabariigilt M.R kasuks välja 1064 (ükstuhat kuuskümmend neli) eurot ja 11 (üksteist) senti,

sealhulgas käibemaks 177 (sada seitsekümmend seitse) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti valitud kaitsjale

määruskaebemenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.R tunnistati Harju Maakohtu 16. aprilli 2012. a otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistati

vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti M.R-ile mõistetud karistusest kantuks tema eelvangistuses

viibitud aeg 19. novembrist 2009 kuni 23. aprillini 2010, s.o 5 kuud ja 5 päeva. Seega ärakandmata karistuseks, mille

kandmisest M.R tingimisi vabastati, oli vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 73 lg 1

kohaselt jäeti M.R-ile mõistetud vangistuse ärakandmata osa täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane kolmeaastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus rahuldas M-i tsiviilhagi osaliselt ja mõistis M.R-ilt välja kuriteoga

tekitatud varalise kahju summas 199 000 eurot M-i kasuks. Samas summas on tsiviilhagi välja mõistetud ka kaastäideviijalt

Marcus Viieselt Harju Maakohtu 2. detsembri 2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-13316. Maakohtu otsusega

mõisteti M.R süüdistuses KarS 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M.R ja tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kes taotlesid kohtuotsuse

tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Apellantide hinnangul

puudusid kohtuotsuses põhjendused nii M.R süüditunnistamise kui ka tsiviilhagi rahuldamise osas (KrMS § 339 lg 1 p 7),

samuti ei vastanud kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8).

Maakohtu otsuse terviktekst tehti kättesaadavaks hilinenult (KrMS § 339 lg 1 p 10 ja lg 2). M.R-ile esitatud süüdistus on

puudulik ja rikub tema kaitseõigust. Kohtulik arutamine esimeses astmes oli kallutatud ja kohus keeldus kontrollimast

välisriigis kogutud tõendite seaduslikkust.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2012. a määrusega tühistati maakohtu otsus M-i tsiviilhagi rahuldamise ja R-i

tsiviilhagi läbivaatamata jätmise osas ja kriminaalasi saadeti selles osas esimese astme kohtule uue kohtuotsuse tegemiseks

samas kohtukoosseisus. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse Riigikohtule M.R kaitsja vandeadvokaat J. Leppik. Kaitsja taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb kaebuse

esitaja määruskaebuse arvestamist kassatsioonina ja maakohtu otsuse tühistamist ning asjas uue, õigeksmõistva otsuse

tegemist. Kaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgmised.

4.1. Ringkonnakohtu määrusega lahendati M.R kriminaalasi süüküsimuses sisuliselt, kuigi KrMS § 337 lg 1 p 1 seda ei

võimalda. Määrusega saab ringkonnakohus lahendada apellatsiooni vaid juhul, kui asja sisuline arutamine

apellatsiooniõigust kasutanud isiku suhtes jätkub maakohtus (KrMS 337 lg 2 p 1 jj). Selles asjas ringkonnakohus

kriminaalasja süüküsimuses maakohtule tagasi ei saatnud. Määruskaebus on Riigikohtule esitatud, järgides kassatsiooni

esitamise nõudeid. Reeglina peab kriminaalasja sisulisel lahendamisel prevaleerima otsuse vorm. Kohtupraktikas on omaks

võetud, et juhul kui lahend sisaldab küsimusi, mis tuleb vormistada otsuse vormis ja samal ajal küsimusi, mida võib

lahendada määrusega, siis lahendatakse kõik küsimused ühtses menetlusdokumendis - kohtuotsuses. Määruskaebemenetlus

piirab võrreldes kassatsioonimenetlusega isiku kaebeõigust oluliselt nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Nii ei saa

määruskaebemenetluses vaidlustada ringkonna sisulist otsustust isiku süüküsimuses. Samuti on 20 päeva võrra lühem

kaebetähtaeg.

4.2. On rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtumääruse tegemisel arvestati prokuratuuri kirjalikku

apellatsioonivastust, mis oli esitatud pärast tähtaja möödumist. Tuleks kontrollida kirjaliku menetluse vastavust

põhiseadusele, kui selles ei nähta ette võimalust esitada prokuratuuri või kannatanu kirjalikele seisukohtadele kirjalikke

vastuväiteid. Prokuratuur esitas kassatsioonivastuse 5. novembril 2011, s.o kohtu poolt viimasel kirjalike seisukohtade

esitamiseks antud tähtaja päeval kl 19.11, kui prokuratuuris oli tööpäev lõppenud. KrMS § 177 lg 6 kohaselt lõpeb tähtaeg

tööaja lõppedes vastavas asutuses, kui toimingu teeb uurimisasutus, prokuratuur või kohus. Seega poleks ringkonnakohus

tohtinud prokuratuuri hilinenult esitatud seisukohti määruse tegemisel arvestada. Kohus ja prokuratuur ei taganud

süüdistatavale ega kaitsjale prokuratuuri vastuse peale vastuse esitamise õigust.

4.3. Apellatsioonides esitatud väiteid, mille kohaselt M.R-ile esitatud süüdistus ei vasta formaalselt selles esitatud kuriteo

koosseisule (KarS § 209 lg 2 p-d 2 ja 3), ei kontrollitud. M.R-ile esitatud süüdistuses puudub teokirjeldus, milles seisnes

tema tegu kannatanute eksimusse viimisel. Süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo asjaolude ja esitatud süüdistuse erinevus on

oluline ja välistab isiku süüdimõistmise kohtulikul uurimisel.

4.4. Kohus on ebaõigesti kohustanud kaitsjat kontrollima välisriigis kogutud tõendite seaduslikkust. Ringkonnakohtu

seisukoht, et välisriigis tõendite kogumise seaduslikkuses põhjendatud kahtluse tekkimisel peab kohtumenetluse pool ise

osundama konkreetsele tõendi kogumise rikkumisele, ei tulene seadusest. Menetleja, kes kasutab tõendite kogumiseks

rahvusvahelist menetlusabi, peab esitama asjakohased õigusnormid ja kohus peab välisriigi menetlusõiguse kohaldamisel

seda võrdlema Eestis kehtivate menetlusõiguse printsiipidega. Esitatud tõenditest ei nähtu, milliseid menetlusõiguse norme

on tõendite kogujad rakendanud.

4.5. Ringkonnakohus leidis, et endiste süüdistatavate ütlused on lubatavad tõendid ka pärast seda, kui nad kriminaalasjas

enam süüdistatavad ei ole. Sellega ei saa nõustuda. Juhul kui kohtuotsus tehakse pärast 1. septembrit 2011, saab kohus

lähtuda vaid nendest tõenditest, mis täidavad minimaalsed standardid otsuse tegemise ajal kehtiva menetluseõiguse järgi.

Kohtumenetlus ja isiku suhtes lahendi tegemine on üks tervik ja ei saa sõltuda pelgalt menetlustoimingu tegemise hetkest.

Vastavalt KrMS §-le 8 peab õiguse kohaldamine toimuma ühetaoliselt ja isiku õigusi parimal viisil kaitstes.

4.6. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et R on loobunud enda hagist. Samas pole märgitud ühtegi põhjendust, miks

ringkonnakohus ise ei saa lahendada seda küsimust ja mida veel peaks maakohus tegema, et otsustus vastu võtta.

4.7. Pole esitanud põhistusi, miks pole rahuldatud apellatsioonis esitatud taotlust maakohtu otsuse muutmiseks

menetluskulude, samuti kõigi apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulude osas.

5. Kassatsioonivastuses leiab riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja tuleb jätta

muutmata.

5.1. Ringkonnakohus on juhindunud kriminaalasja lahendamisel põhjendatult KrMS § 337 lg 2 p-st 2. Kohtuotsus on

määrusega osaliselt tühistatud ja kriminaalasi saadetud tühistatud osas uuesti lahendamiseks esimese astme kohtule.

Süüdistatava ega tema kaitsja õiguste riivet sellega ei kaasnenud.

5.2. Arvestades asjaolu, et prokuröri tööaeg võib erineda ja tihti erinebki prokuratuuri kantselei tööajast, on prokuröri tööaja

lõppemise sidumine kella 17.00-ga ning vastuse koostamise aja lugemine prokuröri tööaja väliseks meelevaldne. Prokurör

on koostanud prokuratuuris oma tööajal ja oma ametikohustusi täites vastuse, edastanud selle ringkonnakohtu korraldava

määruse p 2 kohaselt 5. novembril 2012 kohtule ning kohus pole rikkunud selle vastuvõtmisel ega selles esitatud

seisukohtade arvestamisel kriminaalmenetlusõigust.

5.3. Määruskaebuse esitaja kordab apellatsioonis esitatud seisukohti seonduvalt süüdistusakti erinevates punktides esitatud

väidete ja nende vasturääkivuste, süüdistuse sisu ja süüdistatava süü tõendatuks lugemisega. Kohtud on neid seisukohti

juba hinnanud ja neile põhistatud vastused andnud.

5.4. Välisriigis toimetatavas kriminaalmenetluses riikidevahelise uurimisrühma tegevuse käigus kogutud tõendid ei ole

lubamatud, vastavaid viiteid pole senises kohtumenetluses tuvastatud ning ringkonnakohus on samuti sellise seisukohaga

põhjendatult nõustunud. Alles vastavate põhjendatud kahtluste tekkimisel ja minetustele viitamisel tuleb kaaluda välisriigi

uurimisasutuse ametnike tegevuse kontrollimise vajalikkust ja ulatust.

5.5. Kuna KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluse ühe olulisema põhimõtte kohaselt menetlustoimingu

teostamise ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust, siis ei saa nõustuda, et kohtutel oleks tulnud hilisemate seadusmuudatuste

tegemise tõttu jätta osa tõendeid tähelepanuta. Määruskaebuse sellesisulised viited ei ole seega kehtiva seadusega

kooskõlas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis otsuses asjas nr 3-1-1-27-08, p-s 17, et ka juhul, kui maakohtu otsus tühistatakse

osaliselt ja kriminaalasi saadetakse esimese astme kohtule uueks arutamiseks, tuleb vastavalt KrMS § 337 lg 2 p-le 2

kohtulahend vormistada määrusena. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis muudab senist praktikat ja märgib

järgmist. KrMS § 337 sõnastus on vastuoluline. Selle paragrahvi esimese lõike punkti 1 kohaselt võib ringkonnakohus jätta

esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata otsusega. Sama paragrahvi teise lõike punkti 2 alusel

võib ringkonnakohus aga maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks määrusega. Seega

olukorras, kui ringkonnakohus jätab apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse põhiosas muutmata, kuid tühistab

esimese astme kohtuotsuse osaliselt ning saadab selles osas asja uueks arutamiseks, puudub seaduses selge norm, millest

juhinduda.

7. Kohtumenetluses järgitakse põhimõtet, et isiku süüküsimus lahendatakse reeglina otsuse vormis. Tuleb nõustuda kaitsja

kassatsioonis märgituga, et juhul, kui ringkonnakohus jätab määrusega kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, piirab see oluliselt kohtumenetluse poole kaebeõigust. Ringkonnakohtu määrust saab vaidlustada üksnes KrMS

§-de 383 jj alusel määruskaebemenetluses, mis erineb oluliselt ringkonnakohtu otsuse vaidlustamisest kassatsiooni korras.

Nii näiteks ei saa määruskaebemenetluses tõstatada ega lahendada isiku süüküsimust, vaid üksnes kriminaalmenetluses

tõusetunud suhteliselt lihtsamaid üksikküsimusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-

36-05, p 7). Samuti on määruskaebemenetluses võrreldes kassatsioonimenetlusega (30 päeva) oluliselt lühem

määruskaebuse esitamise tähtaeg (10 päeva). Seega võib maakohtu otsuse määrusega muutmata jätmine teatud tingimustel

ülemääraselt riivata süüdistatava ja tema kaitsja kaebeõigust.

8. Sellised tingimused võivad esineda näiteks olukorras, kui süüdistatav või tema kaitsja on esitanud apellatsiooni, milles

vaidlustatakse isiku süüküsimust või isikule karistuse mõistmist KrMS §-s 338 märgitud alustel ja see kaebus pole ilmselgelt

põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses. Kui ringkonnakohus jätab sellise apellatsiooni määrusega

rahuldamata, kuid tühistab maakohtu otsuse üksnes tsiviilhagi puudutavas osas ja kaitsja soovib Riigikohtus vaidlustada nii

maa- kui ka ringkonnakohtu otsustusi süüdistatava süüd ning karistust puudutavas osas, pole see määruskaebemenetluses

enam võimalik. Järelikult piirab ringkonnakohtu lahendi tegemine määruse vormis süüdistatava kaebeõigust nendes

küsimustes üksnes ühe kohtuastmega. See piirang seab aga süüdistatavad, kelle suhtes süüdimõistev kohtuotsus jäeti

ringkonnakohtu määrusega muutmata, põhjendamatult halvemasse olukorda võrreldes isikutega, kelle apellatsioon

lahendatakse kohtuotsusega. Taoline lahend kitsendaks alusetult PS § 24 lg-ga 5 ja §-des 148-149 ettenähtud põhiõigust

õiguskaitsevahenditele. Järelikult tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 tõlgendada põhiseaduskonformselt ning eelpool

kirjeldatud olukorras lähtuda KrMS § 337 lg 1 p-st 1, mille kohaselt esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmisel ja

apellatsiooni rahuldamata jätmisel lahendab ringkonnakohus kriminaalasja otsusega. Kui aga maakohtu otsus tühistatakse

tervikuna ja kriminaalasi saadetakse uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, tuleb seda teha määruse vormis (KrMS §

337 lg 2 p 2).

9. Ringkonnakohus jättis määrusega M.R ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata,

tühistades maakohtu otsuse üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. Süüdistatav ja kaitsja on apellatsioonides vaidlustanud

maakohtu otsuse nii tsiviilhagi puudutavas kui ka süüküsimuse osas, taotledes süüdistatava süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-

de 2 ja 3 järgi õigeksmõistmist. Apellandid leidsid, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Jättes apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse põhiosas muutmata

määrusega, kitsendas ringkonnakohus põhjendamatult süüdistatava ja tema kaitsja kaebeõigust nendes küsimustes, milles

ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Seoses kohtupraktika muutumisega hindab kriminaalkolleegiumi kogu

koosseis seda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

10. Kolleegium ei nõustu kaitsja taotlusega, et sellisel juhul tuleks määruskaebust käsitada sisuliselt kassatsioonina.

Määruskaebemenetlus on kohtukaebemenetluse eriliik, mille raames ei toimu kriminaalasja sisulist lahendamist ja selle

kohtukaebemenetluse esemeks on mingi kriminaalmenetluses tõusetunud suhteliselt lihtsam üksikküsimus (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2005. a määrus asjas nr 3-1-1-36-05, p 7). Kõrgema astme kohus ei saa kaebemenetluses

väljuda kaebuse piiridest ja omistada ringkonnakohtu määrusele kohtuotsuse tähendust ega jõudu. Seega tuleb kaitsja

määruskaebuses esitatud ülejäänud väited ja taotlused, mis puudutavad kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ja

materiaalõiguse kohaldamist, jätta tähelepanuta.

11. Kolleegium märgib lisaks eeltoodule, et määruse p-des 7-9 esitatud tõlgendus ei välista KrMS § 337 lg 2 p 2

kohaldamist juhul, kui maakohtu otsust vaidlustataksegi näiteks üksnes tsiviilhagi või menetluskulusid puudutavas osas ja

ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muus osas muutmata. Sellises olukorras puudub menetluse pooltel KrMS § 344 lg 1

p 1 kohaselt kassatsiooniõigus ja ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule osaliselt uueks arutamiseks määrusega.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohus Tallinna

Ringkonnakohtu 19. novembri 2012 määruse ja rahuldades määruskaebuse osaliselt saadab kriminaalasja samale

ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

13. Kaitsja esitas taotluse menetluskuludena M.R-ile määruskaebemenetluses lepingulise kaitsja õigusabi kulude summas

1418,80 euro väljamõistmiseks ja Eesti Vabariigi kanda jätmiseks. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on arvestades

määruskaebemenetluse mahtu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistes üksnes osaliselt põhjendatud ja vähendab taotletud summat ühe

neljandiku võrra. Kuna kolleegium teeb KrMS § 390 lg-s 1 ja KrMS § 361 lg 1 p-s 6 märgitud lahendi, tuleb menetluskulu

summas 1064,11 eurot, sh käibemaks 177,35 eurot, jätta KrMS § 390 lg 1 ja § 186 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kanda.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi