3-4-1-31-12 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-31-12

Otsuse kuupäev

11. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Jaak Luik,

Jüri Põld ja Ivo Pilving

Kohtuasi

1. jaanuarist

2011

kuni

30. juunini

2012

kehtinud

riigilõivuseaduse § 57 lõigete 1 ja 22 koostoimes lisaga 1

põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli

hagiavalduselt

ja

apellatsioonkaebuselt

tasuda

riigilõivu

3195 eurot 58 senti

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2012. aasta määrus

tsiviilasjas nr 2-11-26939

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21,

107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS

1. Tsiviilasjas nr 2-11-26939 esitas Eventus Ehitus OÜ 9. juunil 2011 Harju Maakohtule hagiavalduse

OÜ Tallinna Elektrijaam vastu 29 545 euro 90 sendi ja lisanduva viivise saamiseks. Hageja tasus

hagiavalduselt 2. juunil 2011 riigilõivu 3195 eurot 58 senti. Harju Maakohus jättis 13. aprilli 2012. aasta

otsusega hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2. Hageja esitas 14. mail 2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu

otsuse tühistamist ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt

14. mail 2012 riigilõivu 3195 eurot 58 senti. Tallinna Ringkonnakohus võttis 18. mai 2012. aasta

määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse.

3. Hageja esitas apellatsioonimenetluse ajal, 25. juulil 2012 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse jätta

põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1

osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 25 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduse ja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti. Hageja taotles, et

põhiseaduspäraseks riigilõivuks määrataks sama nõudesumma puhul kuni 31. detsembrini 2008

kehtinud riigilõivu määr 1406 eurot 6 senti ja et hagejale tagastataks enamtasutud riigilõiv.

4. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 4. detsembri 2012. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-11-26939

mainitud riigilõivuseaduse sätted hagiavalduse osas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis

kohaldamata

ning

rahuldas

taotluse

tagastada

enamtasutud

riigilõiv

hagiavalduselt

ja

apellatsioonkaebuselt. Ringkonnakohus tegi 11. detsembril 2012 samas tsiviilasjas vigade parandamise

määruse, millega parandas 4. detsembri 2012. aasta määruses sisalduva ilmse ebatäpsuse ja luges õigeks

määruse resolutsiooni punkti 1 järgmiselt: „Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta

kohaldamata kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1 säte, mis koostoimes nägid ette

kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 25 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti hagiavalduselt

ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu summas 3195 eurot 58 senti.“ Kohus jättis seejuures ekslikult

resolutsioonis nimetamata RLS § 57 lõike 22, mis näeb tegelikult ette apellatsioonkaebuselt riigilõivu

tasumise kohustuse. Samuti eksis kohus riigilõivu ette nägeva nõudesumma vahemiku kajastamisega.

Riigilõivu 3195 eurot 58 senti tuli tasuda nõudesummalt üle 28 760 euro ja 24 sendi, mitte 25 sendi.

Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 4. detsembril 2012.

5. Tallinna Ringkonnakohus tegi 4. detsembril 2012 tsiviilasjas nr 2-11-26939 ka otsuse, millega jättis

Harju Maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 27. detsembril 2012 ringkonnakohtu otsuse peale

Riigikohtusse kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus võttis 25. märtsil 2013 menetlusse (asi nr 3-7-1-2-

974-12).

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

6. Hageja arvates on vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted asjassepuutuvad. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punkt 1, lõige 4 ja lõige 6 lubavad esitada I ja II kohtuastmes

enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse, sh põhiseadusvastasuse motiivil, menetluse jooksul II

kohtuastmes.

7. Kostja hinnangul on vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted asjassepuutuvad ja põhiseadusega

vastuolus.

8. Õiguskantsler leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei

ole lubatav. Arvestades, et hageja ei esitanud riigilõivu suurust ettenägeva õigusnormi põhiseadusele

vastavuse vaidlustamise taotlust selleks ettenähtud tähtaja jooksul hagi ja apellatsiooni menetlusse

võtmise staadiumis, ei ole tema sellekohase hiljem esitatud taotluse läbivaatamine muus

menetlusstaadiumis lubatav. Kohus on selle küsimuse lõplikult lahendanud. Kaebetähtaja ennistamine

on lubatav üksnes mõjuval põhjusel.

9. Juhuks, kui Riigikohus loeb vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted asjassepuutuvateks, leiab

õiguskantsler, et need olid põhiseadusega vastuolus.

10. Justiitsminister leiab, et asjassepuutuvad riigilõivuseaduse sätted on põhiseaduspärased.

PÕHISEADUSE VASTASEKS TUNNISTATUD SÄTTED

11. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine“

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana.“

„(22) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama

palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust.“

12. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

„Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses“ (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012)

Tsiviilasja hind kuni, k.a.

Riigilõivu täismäär

28 760,24

2 876,02

31 955,82

3 195,58

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Esmalt käsitleb kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab seisukoha

asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II).

I

14. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel

asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

15. Kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab

lõivu menetluse kiirema jätkumise huvides siiski ära, saab ta esitada avalduse enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks. TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku

nõudel tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

16. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab enamtasutud riigilõivu tagastamise

taotluse esitamisel kohtulahendi jõustumiseni põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 alusel nõuda kohaldatud

riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus

asjas nr 3-4-1-13-12, punkt 36; 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).

17. Ringkonnakohus, lahendades hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv põhiseadusvastaseks ja tagastada nõutud enamtasutud riigilõiv, pidi kontrollima, kas

tasutud riigilõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152). Ringkonnakohus oleks pidanud

vaidlusaluste sätete põhiseaduspärasuse korral tegema taotluse osas teistsuguse otsustuse kui nende

sätete põhiseaduse vastasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-

4-1-5-02, punkt 15).

18. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760

euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu

3195 eurot 58 senti.

II

19. Hageja Eventus Ehitus OÜ kasutas maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat

igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda. Maakohtu otsuse

vaidlustamisel ringkonnakohtus kasutas hageja PS § 24 lõikes 5 sätestatud õigust kaevata enda kohta

tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule.

20. Hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15

lõikes 1 ja § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõigusi (vt nt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsus

asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 39). Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise või edasikaebeõiguse

riive olemasolu ka juhul, kui riigilõiv oli enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud (vt

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. juuni 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-12-12 ja

11. detsembri 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-23-12; üldkogu 28. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-

4-1-13-12).

21. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on asjassepuutuv riigilõivu määr 3195 eurot 58 senti,

mida tuli tasuda hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 25

sendi kuni 31 955 eurot 82 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 19.

veebruari 2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-28-12 põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivu 4154

eurot 25 senti, mida tuli kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel

hagiavalduselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti. Samuti

on Riigikohus tunnistanud 7. mai 2012. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-7-12 apellatsioonkaebuse osas

põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivumäära 4473 eurot 81 senti.

22. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu 3195 eurot 58 senti

põhiseaduslikkust Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Ka sellises määras riigilõiv ei ole

menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik

abinõu.

23. Riigikohus on korduvalt leidnud, et võrreldes 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

riigilõivudega tagasid ka riigilõivud, mis kehtisid kuni 31. detsembrini 2008, menetlusökonoomia

eesmärgi, kuid koormasid seejuures PS § 15 lõikes 1 sisalduvat kohtusse pöördumise õigust ja PS § 24

lõikes 5 sisalduvat edasikaebeõigust kasutavaid isikuid vähem (vt nt Riigikohtu üldkogu 29. novembri

2011. aasta otsus asjas nr 3-3-1-22-11, punktid 31.1 ja 31.4; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 11. detsembri 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-23-12, punkt 24). Nii oleks hagejal tulnud

enne 1. jaanuari 2009 tasuda tsiviilasjas nr 2-11-26939 hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu

1406 eurot 5 senti ehk rohkem kui kaks korda vähem. Seetõttu ei ole tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro

24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti kohustus tasuda nii hagiavalduselt kui apellatsioonkaebuselt

riigilõivu 3195 eurot 58 senti menetlusökonoomia tagamiseks proportsionaalne meede.

24. Asjassepuutuvas määras riigilõiv katab tõenäoliselt rikkalikult ka õigusemõistmise kulud neis

kohtuastmetes. Justiitsministeeriumi andmetel oli 2010. aastal ühe tsiviilasja (v.a maksekäsu

kiirmenetlus) keskmine arvestuslik kulu maakohtus 285 eurot, samas ringkonnakohtus oli arvestuslik

kulu 700 eurot (Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. aasta otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 27.5). Seega

ületab asjassepuutuv riigilõivu määr eeldatavat asja menetlemise kulu maakohtus üle kümne korra ja

eeldatavat menetluskulu ringkonnakohtus üle nelja ja poole korra. Edasikaebeõiguse riive

ebamõõdukust suurendab oluliselt see, et apellatsioonkaebuse esitamiseks tuleb hagi esitamisel juba

tasutud lõiv samas ulatuses teist korda tasuda (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsus asjas nr

3-2-1-62-10, punkt 48.2). Isegi arvestades sellega, et praeguseks võib olla tsiviilasja läbivaatamise

keskmine kulu maa- ja ringkonnakohtus mõnevõrra kõrgem, kataks tõenäoliselt ka oluliselt väiksem

riigilõiv õigusemõistmise kulud, kuid oleks kohtusse pöörduda soovivale isikule vähem koormav (vt

mutatis mutandis Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. aasta otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 27.5; nt

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. mai 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-7-12,

punkt 46). Seetõttu ei saa 3195 euro 58 sendi suurust riigilõivu pidada vajalikuks meetmeks, tagamaks

menetlusosaliste osalemist menetluskulude kandmisel olukorras, kus hagi ja apellatsioonkaebuse

menetlemise kulusid kohtus on võimalik katta märkimisväärselt madalama ning seega kohtusse

pöörduda või edasikaebeõigust kasutada soovivaid isikuid vähem koormava riigilõivuga.

25. Riigikohus tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes

lisaga 1 olid PS § 15 lõikega 1 ja § 24 lõikega 5 ning §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga

üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda

riigilõivu 3195 eurot 58 senti.

Märt Rask, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld