3-3-1-14-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-14-13

Otsuse kuupäev

10. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

V. L. kaebus Maksu- ja Tolliameti peadirektori 1. novembri

2011. a käskkirja nr 965-K seadusevastaseks tunnistamiseks,

käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks,

kaebaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult

puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2012. a otsus haldus-

asjas nr 3-11-2812

Menetluse alus Riigikohtus

V. L. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. L. kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri

2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-2812. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti peadirektori 1. novembri 2011. a käskkiri nr 965-K ning

ennistada V. L. teenistusse. Kohustada Maksu- ja Tolliametit välja arvutama ning välja

maksma V. L.-le tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

4. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt V. L. kasuks menetluskulu 3227 eurot 40 senti.

5. Tagastada kautsjon.

6. Asendada käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektor alustas 19. oktoobril 2011 distsiplinaarmenetluse seoses

Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) ametniku V. L. poolt MTA infosüsteemi

kasutamise korra nõuete võimaliku rikkumisega. MTA sisekontrolli osakond avastas, et ametnik on

teinud tema ametiülesannetega mitteseotud päringuid MTA infosüsteemis ning edastanud MTA

infosüsteemist dokumendid (ühe maksukohustuslase advokaadist esindaja koostatud dokument

maksuhalduri menetluses olevas maksuasjas ning ametniku perekonnaliikme suhtes koostatud

kontrollakt). V. L. seletuse kohaselt saatis ta dokumendi näidiseks oma tütrele, kuidas koostada

vastuväiteid tema perekonnaliikme (tütre abikaasa) suhtes koostatud kontrollaktile.

2. MTA peadirektori 1. novembri 2011. a käskkirjaga nr 965-K karistati V. L. enne 1. aprilli 2013

kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 85 lg 1 p 5 ja § 118 lg-te 1 ja 2 aluse teenistusest

vabastamisega 4. novembrist 2011. Käskkirja järgi leidis distsiplinaarmenetluses tõendamist, et

ametnik edastas konfidentsiaalseid andmeid sisaldava dokumendi (maksukohustuslase J.V.

vastuväited kontrollaktile) isikule, kellel polnud õigust saada dokumendis sisalduvat teavet. Käskkirja

kohaselt rikkus ametnik sellega MTA sisekorraeeskirja p 9.1, MTA infosüsteemi kasutamise korra

p 9.1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 lg 1, milles sätestatakse riigi- ja ärisaladuse, teiste

inimeste perekonna- ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud

informatsiooni saladuse hoidmise kohustus. Täites teenistuskohustusi mittenõuetekohaselt, pani V. L.

toime distsiplinaarsüüteo ATS v.r § 84 p 1 tähenduses. Nimetatud kohustuste rikkumist käsitatakse

MTA sisekorraeeskirja p 9.1. kohaselt teenistuskohustuste jämeda rikkumisena.

Karistuse valiku põhjendusena märgiti käskkirjas, et oma käitumisega on ametnik seadnud kahtluse

alla MTA usaldusväärsuse maksumaksjate andmete hoidmisel. Samuti märgiti käskkirjas, et riigi-

teenistus, eriti teenistus maksuhalduri juures, seab ametniku käitumisele kõrgendatud nõudmised ning

MTA ametnikud peavad tavakodanikust enam olema võimelised aru saama oma tegevuse laadist,

tähendusest ja tagajärgedest. Käskkirjas viidati ka ametniku vahetu ülemuse antud iseloomustusele.

3. V. L. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 1. novembri 2011. a käskkirja seaduse-

vastaseks tunnistamist ja tühistamist, enda teenitusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud

aja eest tasu väljamõistmist. Kaebaja leidis, et ta ei saanud distsiplinaarmenetluses piisavalt teostada

oma õigust olla ära kuulatud. Kaebaja ei teadnud, et menetlust alustati tütrele dokumentide

edastamise tõttu. Menetlust toimetanud ametnik ei koostanud kokkuvõtet tuvastatud asjaolude ja

etteheidetavate rikkumiste kohta, millele kaebajal olnuks võimalik esitada oma vastuväited ja

arvamus. Kaebaja ei mõistnud, et talle võidakse määrata rangeim karistus. Karistuse määramise

käskkiri on motiveerimata ning sellest ei nähtu kaalutlused ja põhjendused, millest karistuse valikul

lähtuti. Esitatud põhjendused on üldist laadi ega arvesta kaebaja teo olemust ning kaebaja isikut

(eelnevat teenistuskäiku, pikaajalist teenistusstaaži, tema kohta antud iseloomustust). Käskkirjast ei

tulene, et vastustaja oleks käsitlenud süü vormi või teo toimepanemise asjaolusid. Vastustaja

kaalumisvea tõttu seab kaebaja kahtluse alla talle määratud karistuse õiguspärasuse, sh

proportsionaalsuse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 14. juuni 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2812 kaebuse

rahuldamata järgmiste põhjendustega:

1) vastustaja on menetlenud süütegu õigusaktides ettenähtud korras, kohaldanud õiguspäraselt

uurimispõhimõtet ja kaalutlusreegleid ning täitnud põhjendamiskohustust;

2) teenistuskohustuste tõttu teatavaks saanud informatsiooni hoidmise kohustus tulenes nii ATS § 59

lg-st 1 kui ka MKS § 26 lg-st 1, MTA sisekorraeeskirja p-st 9.1, MTA infosüsteemide kasutamise

korra p-st 9.1 ning kaebaja ametijuhendi p-dest 5.2 ja 8.3 Kaebajale on süüks arvatud, et ta edastas

konfidentsiaalseid andmeid sisaldava dokumendi selles sisalduva teabe teadasaamiseks mitte-

õigustatud isikule;

3) kaebajale kui pikaajalise staažiga ametnikule ei saanud teo olemus olla mõistetamatu;

4) karistus vastab teo raskusele ning selle valikul on arvestatud kaebaja eelnevat käitumist. Karistuse

määramisel on arvesse võetud, et MTA sisekorraeeskirja kohaselt on selline rikkumine määratletud

jämeda rikkumisena ning asjaolu, et ametnik on seadnud kahtluse alla maksuhalduri usaldusväärsuse

andmete hoidmisel. Vastustaja on rõhutanud riigiteenistuse erilisust, eriti teenistuse puhul

maksuhalduri juures. Karistuse valiku põhjendamisel on lähtutud ka vahetu juhi koostatud

iseloomustusest;

5) ärakuulamiskohustus distsiplinaarmenetluses on täidetud. Ametnik on saanud etteheidetava teo

kohta anda seletuse. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidega tutvumisel (31. oktoobril

2011) märkis kaebaja, et ta ei soovi midagi lisada. Tunnistaja ütluse kohaselt oli materjali

tutvustamisel juttu võimalikust karistusest, milleks võis olla ka teenistusest vabastamine;

6) distsiplinaarmenetluse käigus ei ole sekkutud erakirjavahetusse. Kõnealused dokumendid saadeti

kasutades teenistuskoha elektronposti aadressi ning tööandja vahendeid, mida tuleb kasutada sihi-

päraselt teenistusülesannete täitmiseks. MKS § 26 lg-s 1 sätestatud maksusaladuse kaitsmise

kohustuse täitmiseks on maksuhalduril seaduses sätestatud alustel ja korras õigus kontrollida

teenistuja poolt asutusele kuuluvate infosüsteemi vahenditega koostatud dokumente või sõnumeid, sh

elektronposti teel edastatavaid sõnumeid (MTA peadirektori 15. detsembri 2010. a käskkirjaga

nr 389-P kinnitatud "Maksu- ja Tolliameti infoturbepoliitika" p 15). Kontrollimisel saadud teave on

kohtumenetluses lubatud tõend.

5. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist,

millega tema kaebus rahuldatakse. Apellandi hinnangul pole teda nõuetekohaselt teavitatud

distsiplinaarmenetluse läbiviimisest teo osas, mille eest talle karistus määrati, ning vastustaja pole

taganud talle õigust olla ära kuulatud. Distsiplinaarmenetluses tõendeid kogudes on rikutud õigust

sõnumite saladusele. Halduskohus ei põhjendanud, miks ta peab määratud distsiplinaarkaristust

õiguspäraseks ja proportsionaalseks. Apellant leidis, et karistus ei vasta teo olemusele ning vastustaja

põhjendused karistuse valikul pole individualiseeritud ega arvesta apellandi isikut.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused:

1) distsiplinaarmenetluses tõendeid kogudes ei ole riivatud kaebaja õigust sõnumi saladuse kaitsele.

E-kirjade saatmise fakti kohta andmete kogumisel meiliserveri logi kontrollimise teel ei selgu kirja-

vahetuse täpne sisu, vaid kirja saatmise fakt, osapooled, aeg, kirja pealkiri ja manuse nimi. Ka kirju

avamata oli võimalik tõendada, kellele ja milliseid dokumente saadeti. Seega ei eelda logifailiga

tutvumine kohtu luba. Selgitused kirjade ja lisade sisu kohta andis apellant ise distsiplinaar-

menetluses. E-kirjade avamiseks ei ole asutusel seaduslikku alust ja nende tõenditena distsiplinaar-

asja juurde võtmine oli õigusvastane, kuid süütegu oli tõendatud ka muude tõenditega;

2) distsiplinaarmenetluse esemeks olevad küsimused olid kaebajale piisavalt teada ja tal oli võimalik

tütrele saadetud e-kirjades lubamatute andmete edastamisega seonduvat menetluse käigus selgitada;

3) ametnikule selgitati distsiplinaarmenetluses kogutud dokumentide tutvustamisel, et ettepanekut

karistuse liigi osas ei tehta, vaid see jääb peadirektori otsustada. Seega pidi ametnik arvestama

võimalusega, et talle võidakse määrata mis tahes seaduses ette nähtud karistus;

4) käskkirja andmisel on karistuse valikut kaalutud. Valitud karistus on süüteo iseloomu ja asjaolusid

arvestades põhjendatud. Kuigi teabe edastamise ajendit pole käskkirjas kahtluse alla seatud, ei saa see

mõjutada hinnangut teole ja karistuse valikule. Distsiplinaarkaristuse määramisel on oluline, et

maksuhaldur ei saa enam ära hoida andmete edasist levimist, kui need on kord juba maksuhalduri

kontrolli alt väljunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub kaebaja tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning teha uus

otsus, millega rahuldada tema kaebus, st tunnistada teenistusest vabastamine seadusevastaseks ning

tühistada vaidlustatud käskkiri, ennistada kassaator teenistusse ning teha Maksu- ja Tolliametile ette-

kirjutus teenitusest puudutud aja eest saamata tasu suuruse arvutamiseks ja tasu väljamaksmiseks.

Kassaator palub vastustajalt tema kasuks välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud.

Kassaator on esitanud ka taotluse asendada HKMS § 175 lg-st 3 tulenevalt Riigikohtu lahendis

kaebaja nimi initsiaalidega ning jätta avaldamata muud andmed, mis võimaldavad kaebajat üheselt

identifitseerida.

Kassatsioonkaebuses on esitatud järgmised põhjendused:

1) ametnikku ei teavitatud nõuetekohaselt distsiplinaarmenetluse alustamisest ning menetluse läbi-

viimisel polnud tõhusalt tagatud menetlusaluse isiku õigus olla ära kuulatud. Distsiplinaarmenetlust

ei alustatud selle teo uurimiseks, mille eest määrati juurdluse tulemusena karistus. Seda, et kaebajale

heidetakse ette ka tegu, mille eest lõpuks karistus määrati, sai ta teada juba käimasoleva distsipli-

naarmenetluse ajal. Talle esitati nimetatud sündmuse kohta küsimusi, kuid ei teatatud, et tegu on

distsiplinaarmenetluse esemega ja tagajärjeks võib olla teenistusest vabastamine. Kaebajale tutvustati

küll distsiplinaarmenetluse materjale, kuid mitte selle tulemusi;

2) vastustaja on jätnud karituse määramisel ja karistuse liigi valikul teostamata kaalumise, käskkirja

põhjendustest nähtuvalt ei ole arvestatud kaebaja isikut. Karistus ei vasta teo asjaoludele ega ole

seega proportsionaalne. Kehtivast õigusest ei tulene, et mis tahes maksusaladust sisaldavate andmete

avaldamine toob vältimatult kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamise;

3) karistatavat tegu on tõendatud lubamatu tõendiga, mille kogumisel on riivatud isiku õigust sõnumi

saladuse kaitsele. Pelgalt saadetud elektronkirjade logist, mis sisaldab andmeid kirja saatja, saaja,

saatmise aja ja koha kohta ega ka saadetud kirjade pealkirjast ning manuses olnud dokumentide

nimetusest ei saanud tuleneda, et kaebaja oleks edastanud kolmandatele isikutele maksusaladust

sisaldavat informatsiooni. Ka ringkonnakohus möönis, et kaebaja e-kirjade võtmine distsiplinaarasja

juurde oli õigusvastane.

Seonduvalt õigusvastase teenistusest vabastamisega kaasneva hüvitise maksmisega ATS v.r § 135

lg 1 alusel leiab kassaator, et kuna vastustajale (Maksu- ja Tolliamet) on kättesaadavad andmed talle

teenistusest sunnitult puudutud ajal teise tööandja poolt makstud töötasu kohta, on Riigikohtul

võimalik teha vastustajale ettekirjutus summa suuruse arvutamiseks ja väljamaksmiseks ning puudub

vajadus saata selle nõude osas haldusasi halduskohtule läbivaatamiseks.

8. MTA vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus on

oma otsust piisavalt põhjendanud ning viidanud tõenditele, millel tema järeldused tuginevad.

Vastustaja on karistuse määramisel lähtunud teo raskusest, toimepanemise asjaoludest ja ametniku

eelnevast käitumisest. Süüteo koosseisust tulenevalt on toime pandud raske süütegu, mis ei sea

kahtluse alla üksnes teenistuja, vaid kogu ameti usaldusväärsust. Vastustaja on taganud kaebajale

ärakuulamisõiguse. MTA arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud väljamõistmisele kuuluva rahasumma

väljaarvutamiseks ettekirjutuse tegemine haldusorganile, kuna väljakujunenud kohtupraktika järgi on

vastavasisuline tõendamiskoormus haldusakti vaidlustajal. Vastustaja on pidanud ülemääraseks ka

õigusabikulude väljamõistmist taotletavas ulatuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Asjas on vaidlustatud MTA käskkiri, millega kaebaja vabastati teenistusest, kuna ta edastas

maksusaladust sisaldava dokumendi isikule, kellel polnud õigust sellist teavet saada. Käskkirja

kohaselt rikkus kaebaja sellega MTA sisekorraeeskirja p 9.1, MTA infosüsteemi kasutamise korra

p 9.1 ja MKS § 26 lg-t 1.

MKS § 26 lg 1 näeb ette, et maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma

saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid,

teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja

pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise,

maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste

täitmisega (maksusaladus).

Maksusaladuse hoidmise kohustuse sätestab ka MTA sisekorraeeskirja p 9.1. MTA infosüsteemi

kasutamise korra p 9.1 kohaselt on teenistujal keelatud vaadata, kasutada või väljastada asutusesisest

informatsiooni, mis pole avalik ja mis ei ole otseselt seotud tema tööülesannete täitmisega.

10. Praegusel juhul seisnes kaebaja karistamise tinginud süütegu selles, et ametnik edastas

elektronposti teel oma tütrele maksukohustuslase J.V esindaja vandeadvokaat K.L poolt koostatud

dokumendi (näidiseks, kuidas taolist dokumenti oma perekonnaliikme maksumenetluses koostada).

Vaidlust ei ole selle üle, et kirjeldatud käitumine leidis aset. Kaebaja on aga seisukohal, et talle

määratud karistus on ebaproportsionaalselt range ning selle määramisel ei ole vastustaja teostanud

õiguspärast kaalumist. Samuti leiab kassaator, et distsiplinaarasja menetlemisel on rikutud tema

menetluslikke õigusi ning süüteo tuvastamisel tugineti lubamatule tõendile.

11. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud

ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses

märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu haldus-

kolleegium on oma praktikas korduvalt selgitanud, et haldusorganil tuleb distsiplinaarmenetluse läbi-

viimisel lähtuda ka haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ja haldusmenetluse põhimõtetest (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 22. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-46-12, p 22).

12. Ametnike distsiplinaarvastutuse puhul kohaldatav töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse

(TDVS) § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast

valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise

asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2002. a

otsus asjas nr 3-3-1-35-02, p 12). Tulenevalt TDVS § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav

ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid

vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse (eelpool viidatud otsus haldusasjas

nr 3-3-1-35-02, p 13). Iga süütegu tuleb käsitada unikaalsena ning seejuures arvestada selle toime

pannud isikut ja tema käitumist iseloomustavat informatsiooni (Riigikohtu halduskolleegiumi

17. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-74-03, p 11). Seega peavad distsiplinaarkaristust määravast

käskkirjast nähtuma lisaks süüteo kirjeldusele ka asjaolud ja kaalutlused, mida tööandja on

karistamisel arvestanud, ning põhjendused karistuse määramise ja karistuse valiku kohta (eelpool

viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-12 (p 27) ja seal viidatud lahendid).

13. Distsiplinaarkaristuse määramine ja kohase karistuse valik on karistuse määramise õigust

omava isiku diskretsiooniline otsustus. ATS v.r § 85 lg-s 1 loetletakse ametnikele määratavad

distsiplinaarkaristused. Kui ametniku distsiplinaarsüütegu määratletakse teenistuskohustuste jämeda

rikkumisena, annab ATS v.r § 118 lg 2 võimaluse kohaldada rangeimat distsiplinaarkaristust –

teenistusest vabastamist – ka juhul, kui ametnikul ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vastustaja on karistuse määramisel tuginenud MTA sisekorraeeskirja p-le 9.1, millest tuleneb, et

maksusaladuse hoidmise kohustuse rikkumist teenistussuhte ajal käsitatakse teenistuskohustuste

jämeda rikkumisena. Kolleegiumi praktikas on järjekindlalt leitud, et teenistusest vabastamine kui

rangeim distsiplinaarkaristus ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil avaliku teenistuse seadus

näeb ette põhimõttelise võimaluse distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise, sh näiteks

teenistuskohustuste jämeda rikkumise korral (eelpool viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-02, p 13,

vt ka 9. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-09 (p 14) ning 24. märtsi 2011. a otsus haldusasjas

nr 3-3-1-96-10, p 12).

Kolleegium leiab, et kui mingi tegu määratletakse jämeda rikkumisena, ei vabasta see ikkagi

distsiplinaarkaristuse määrajat igakordsest kaalumiskohustusest sellise teo eest karistamise

otsustamisel ja karistuse valikul. Eelnevalt viidatud kohtupraktika valguses tuleb TDVS § 8 lg-st 1

lähtuvalt arvestada selles loetletud asjaolusid.

14. Vastustaja viitas käskkirjas kaebaja kohta tema ülemuse poolt antud iseloomustusele järgmiselt:

"Tööülesanded on üldjuhul täidetud õigeaegselt. Talle pakub rohkem huvi kontrolliprotsess kui

analüüs, kuid kontrollitulemuste vormistamine ei ole tema tugevaim külg. Kaaskolleegidega on tal

läbisaamine hea ja kui oskused lubavad, on ta ka abivalmis."

Karistuse valikut põhjendades märkis vastustaja veel järgmist: "Karistusliigi valikul lähtus administ-

ratsioon sellest, et riigiteenistus, eriti aga teenistus maksuhalduri juures, seab kõrgendatud nõudmised

ametniku käitumisele. Maksuhalduri ees seisvate ülesannete iseloomu tõttu on õigustatud, et oma

rolli tõttu ühiskonnas peavad MTA teenistuses olevad ametnikud tavakodanikest enam olema

võimelised aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ja võimlikest tagajärgedest. Oma teoga on

V. L. seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse hoida maksumaksjate andmeid saladuses."

15. Kuigi MTA on käskkirjas märkinud, et talle antud kaalutlusõigust rakendades on ta igakülgselt

hinnanud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjale ja isiku varasemat teenistusülesannete

täitmist, ei nähtu kolleegiumi hinnangul vaidlustatud käskkirjast eelnevalt viidatud kohtupraktikaga

kooskõlas olevat üksikjuhtumi asjaolusid ning süüteo toime pannud isikut arvestavat kaalumist.

Käskkirja põhjendustest ei selgu, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut.

16. Kolleegium leiab, et kirjeldatud kaalumisvea tõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ning

tuleb tühistada. Kassaatori väited distsiplinaarmenetluse nõuete võimaliku rikkumise kohta ei mõjuta

kolleegiumi lõppjäreldust.

17. Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse määramise käskkirja tühistamise korral enda teenistusse

ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist vastavalt ATS v.r § 135

lg-le 1.

Kuigi 1. aprillist 2013 jõustunud avaliku teenistuse seadus ei näe üldreeglina õigusvastase

teenistusest vabastamise korral õiguskaitsevahendina ette teenistusse ennistamist (erand on sätestatud

ATS § 105 lg-s 4), ei välista kehtiv õigus, sh uue avaliku teenistuse seaduse rakendussätted seni

kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel esitatud nõude rahuldamist.

Eelnevale tuginedes tuleb rahuldada taotlus kaebaja teenistusse ennistamiseks ja talle tasu välja-

mõistmiseks.

18. Kassaatoril on õigus saada ATS v.r. § 135 lg 1 alusel tasu teenistusest sunnitult puudutud aja

eest. Riigikohtu praktika (8. märtsi 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 14) kohaselt on peetud

võimalikuks arvata sel alusel makstavast hüvitisest maha tasu, mille isik on teenistusest sunnitult

puudutud ajal omandanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega. Kolleegium on leidnud, et selle sätte

alusel tasu väljamõistmine on eesmärgipärane ulatuses, mis ei too kaasa isiku põhjendamatut

rikastumist. Täpsemad juhised nõude suuruse kindlakstegemiseks ja tasu väljamõistmiseks esitas

kolleegium viidatud lahendi p-s 19.

Viimati nimetatud lahendi p-s 22 leidis kolleegium, et eelistada tuleks summa kindlaksmääramist

kohtu poolt, kellel on avaramad võimalused tõendite saamiseks ja asjaolude tuvastamiseks, kuid

möönis ka HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt rahasumma kindlaksmääramise kohustuse panemist

haldusorganile. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kuna praegusel juhul on vastustajaks

Maksu- ja Tolliamet, kelle käsutuses on teave kassaatorile teenistusest sunnitult puudutud aja eest

teise tööandja makstud tasu kohta, on mõistlik vältida kohtumenetluse jätkumist pelgalt välja-

mõistetava summa väljaarvutamiseks.

Eelnevale tuginedes teeb kolleegium Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse kassaatorile teenistusest

sunnitult puudutud aja eest välja mõistetava tasu suuruse väljaselgitamiseks ja maksmiseks.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigi-

kohtu otsusega rahuldatakse kaebus, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka menetluskulud.

Kassaator on kandnud järgmised kulud õigusabile: halduskohtus 1075 eurot ja 80 senti (1. kd tl 113–

118), ringkonnakohtus 1386 eurot (2. kd tl 19–22) ning kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest

1259 eurot 20 senti, st kokku 3721 eurot.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastavalt kolleegiumi väljakujunenud praktikale (19. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-54-12,

p 25; 5. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-66-12, p 19) ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtu-

menetluse kulud olla kõrgema astme kohtus reeglina suuremad, kui olid kulud madalamas astmes.

Eelnevale tuginedes peab kolleegium põhjendatuks vähendada väljamõistmisele kuuluvaid

apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulusid selliselt, et need ei ületaks esimese astme kohtus

toimunud menetluse kulusid. Eelnevast tulenevalt on MTA-lt kassaatori kasuks väljamõistetava

õigusabikulu suuruseks 3227 eurot 40 senti.

20. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 ls 1 alusel tagastada.

21. Kassaator on HKMS § 175 lg-le 3 tuginedes esitanud taotluse Riigikohtu otsuses tema nime

asendamiseks initsiaalidega ja muude andmete avaldamata jätmiseks, mis võimaldavad kaebajat

identifitseerida. Nimetatud taotlus tuleb rahuldada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann