3-1-1-10-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-10-13

Otsuse kuupäev

8. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar,

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Tiiu Fadejeva süüdistuses KarS § 113 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

22. augusti

2012.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-11-7024

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiiu Fadejeva kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör

Mihhail Hütt

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. veebruar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2012. a ja Viru Maakohtu 11. aprilli 2012. a

otsused, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks OÜ-le Advokaadibüroo Galina

Tšelnokova makstava riigi õigusabi tasu suurus.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

3. Vabastada Tiiu Fadejeva vahi alt.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Galina Tšelnokova kassatsioonimenetluses Tiiu Fadejevale

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 195 (ükssada üheksakümmend

viis) eurot 60 senti (sh käibemaks 32 eurot 60 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiiu Fadejeva anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et ta 19. veebruaril 2011. a

ajavahemikus kell 21.30-22.00 oma korteris võttis laualt kööginoa ja lõi sellega tapmise eesmärgil

oma elukaaslast J. L.-i rindkere piirkonda. Sellega tekitas T. Fadejeva kannatanule elutähtsate

organite - südame ja kopsu - vigastused. Kannatanu suri saadud vigastustesse haiglas järgmisel päeval

kell 00.40 massiivse verejooksu tõttu. T. Fadejeva lõi kannatanut kööginoaga pärast ühist

alkoholitarvitamist tekkinud sõnavahetuse käigus.

2. Viru Maakohtu 11. aprilli 2012. a otsusega tunnistati T. Fadejeva KarS § 113 järgi süüdi ja teda

karistati vangistusega 6 aastaks. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 20. veebruari 2011.

T. Fadejeva suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis maakohus muutmata.

2.1 Maakohus luges T. Fadejeva ütluste alusel tuvastatuks, et 17.-19. veebruaril 2011. a tarvitasid

süüdistatav ja J. L. alkoholi ning olid kuriteosündmuse ajal tugevas alkoholijoobes. 19. veebruaril

2011 pärast külaliste lahkumist jäi J. L. magama. Kahe tunni pärast ärgates hakkas ta viina nõudma,

T. Fadejevat solvama ja haaras viimasel haigest jalast kinni. Alguses tõukas T. Fadejeva J. L.-i

eemale, kuid pärast seda, kui J. L. jätkas solvanguid ja haaras T. Fadejeval haigest jalast, võttis

T. Fadejeva laualt kööginoa ning lõi sellega J. L.-i. Kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal

ja kohas kinnitavad ka teised tõendid. J. L.-i tapmise asjaolud on tuvastatavad ainult süüdistatava

ütluste alusel. Samas on süüdistatava ütlused kooskõlas muude tõenditega ja kohtul ei ole alust neid

ütlusi mitte usaldada. J. L.-i surm oli otseses põhjuslikus seoses noahaavaga, mille süüdistatav talle

tekitas. Noaga löömine südame piirkonda annab aluse järeldada, et süüdistatav tegutses kannatanu

surma põhjustamisel vähemalt kaudse tahtlusega.

2.2 T. Fadejeva väitis, et tema teo provotseerisid kannatanu solvangud. Ta ei suutnud solvanguid

enam kannatada, mistõttu lõigi kannatanut noaga. Maakohus leidis, et vaatamata sellele puudub alus

kvalifitseerida T. Fadejeva tegu KarS § 115 järgi. Tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud,

et J. L.-i ja T. Fadejeva eluviisi osaks oli alkoholi kuritarvitamine. Joobeseisundis tekkisid neil

tihtipeale tülid. J. L. oli süüdistatava suhtes armukade ja solvas teda. Oli ka juhuseid, kui J. L. kasutas

süüdistatava suhtes füüsilist jõudu. Seega oli 19. veebruaril 2011 toimunu teatud määral seletatav

perekonnas tekkinud eluviisi ja suhetega. J. L.-i solvangud süüdistatava aadressil ja sõnavara, mida

suhtlemisel kasutati, olid selles perekonnas pigem reegel kui erand. Seejuures on vaja arvestada, et

alkoholijoobes olid nii süüdistatav kui ka J. L. Vastates kohtu küsimusele, miks ta kannatanut lõi,

ütles süüdistatav, et kõiges on süüdi alkohol ja et kui ta oleks olnud kaine, siis ei oleks midagi

juhtunud. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav viibis kuriteo

toimepanemise ajal füsioloogilise afekti seisundis. Kaitsja väide, et J. L. solvas süüdistatavat ja tema

lapsi ning see tingiski T. Fadejeva teo, on ümber lükatud süüdistatava enda ütlustega. Nendest

nähtuvalt J. L. küll solvas teda 19. jaanuari 2011. a õhtul, kuid noaga lõi ta kannatanut vahetult pärast

haigest jalast haaramist. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et vahetult enne löömist oleks kannatanu

süüdistatavat solvanud. Sündmuskohale saabunud politseinikele väitis T. Fadejeva, et J. L.-i lõid

noaga õues narkomaanid. See annab alust järeldada, et süüdistatav ei olnud tapmise toimepanemise

hetkel emotsionaalses seisundis, mis piiranuks tema võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid

juhtida.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Fadejeva, kes taotles kohtuotsuse osalist tühistamist,

enda teo ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi ja sellele kuriteole vastava karistuse mõistmist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 Maakohus leidis õigesti, et T. Fadejeva tegu ei ole alust kvalifitseerida KarS § 115 järgi.

Seejuures on maakohus õigustatult viidanud tõenditele, mille kohaselt süüdistatava ja kannatanu

vahel olid ka varem tülid. Samuti esines süüdistatava ja kannatanu elustiilis süstemaatilist ühist

alkoholitarvitamist. Pärast kuriteosündmust tuvastati nii süüdistataval kui kannatanul alkoholijoove.

Süüdistatava maakohtus antud ütlused kinnitavad tema teadlikku tegevust. Muu hulgas on süüdistatav

selgitanud, et "tavaliselt ma hoidusin konfliktidest, kuid seekord olin ma tugevas alkoholijoobes /./

ma solvusin ta peale". Süüdistatav väitis, et kannatanu poolt talle öeldud solvavates sõnades ei olnud

midagi uut, kannatanu oli neid varemgi tema aadressil öelnud. Noaga löömise kohta on süüdistatav

andnud selgituse, et "ta solvas mind, ma ei pidanud enam vastu". Seega pole tõendatud, et kannatanu

oleks süüdistatava suhtes toime pannud isikuvastase ründe, teda provotseerinud ja sellega

süüdistatava tapmiseni viinud.

4.2 On tõendatud, et T. Fadejeva käitumine oli süüline, s.t ta oli võimeline aru saama oma teo

keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käitumist juhtima. Olukorras, kus mitu päeva alkoholi

tarvitanud isikud ei kontrolli joobeseisundist tulenevalt oma sõnakasutust ja kannatanu haarab

süüdistatavat jalast, ei saa rääkida erutusseisundist, mille tõttu süüdistatav ei ole enam võimeline oma

järgnevast teost aru saama ja seda juhtima. Süüdistatav selgitas juba maakohtus J. L.-i noaga löömist

enda alkoholijoobeseisundiga. Kohtupraktika kinnitab alkoholitarvitamise tagajärjel äärmuslikku

konfliktset ja põhjendamatult ootamatut vägivaldset käitumist. Selline käitumine on omistatav ka

süüdistatavale.

4.3 Algselt avaldas süüdistatav kaitseversioonina sündmuskohale saabunud politseitöötajatele, et

kuriteo toimepanijateks olid hoopis narkomaanid, kes lõid õues kannatanut noaga. Seega tuleb

süüdistatava kaitseversioonis ja apellatsioonis esitatus näha soovi toimepandud kuriteo asjaolusid

eitada või kvalifikatsiooni kergendada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. Fadejeva kaitsja vandeadvokaat Galina

Tšelnokova, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, T. Fadejeva teo ümberkvalifitseerimist

KarS § 115 järgi ja süüdistatavale kergema karistuse mõistmist.

Kaitsja väitel ei ole T. Fadejeva nõus ringkonnakohtu järeldustega ja leiab, et ringkonnakohus hindas

tõendeid valesti. T. Fadejeva pani kuriteo toime kannatanu õigusvastase käitumise tõttu. Kannatanu

provotseeris süüdistatavat solvangutega süüdistatava enda ja tema laste aadressil.

6. Kassatsioonivastuses palub ringkonnaprokurör Mihhail Hütt jätta kassatsiooni rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas T. Fadejeva tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 113 või § 115

järgi.

8. KarS § 115 ("Provotseeritud tapmine") näeb ette karistuse tapmise eest, kui see on toime pandud

äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või

solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 115 kujutab

endast tapmise põhikoosseisu (KarS § 113) privilegeeritud ehk vähemohtlikku koosseisu. Äkki

tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb

deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja

emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24

lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik

peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma)

kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele

(vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista KarS § 115 kohaldamist ka asjaolu,

kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea

täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Sarnaselt põhideliktiga on

provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama

enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (KarS

§ 34). Kui leitakse, et isik ei olnud enda käitumise juhtimiseks ja sellest arusaamiseks KarS § 34

mõttes võimeline, ei tõusetu küsimust KarS § 115 kohaldamisest - isiku vastutus on sellisel juhul

täielikult välistatud. KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos

erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline

või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva

tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang. (Vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-86-04, p-d 9-10.)

Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.

9. Olles tuvastanud tapmisteole eelnenud kannatanu vägivaldse või solvava teo, peab kriminaalasja

menetleja alati kontrollima, kas kannatanu selline käitumine kutsus süüdistatavas esile KarS §-s 115

nimetatud erutusseisundi. Vajadusel tuleb osutatud küsimuse lahendamiseks oluliste asjaolude

kindlakstegemiseks määrata ekspertiis. Ekspertiisi liigi üle otsustamisel tuleb tähele panna, et

emotsionaalse reaktsioonina vägivallale või solvamisele ei ole erutusseisund meditsiiniline

patoloogia, mistõttu tuleb selle selgitamisele kaasata ka psühholoog. Samas pole erutusseisund siiski

selline koosseisutunnus, mille olemasolu eeldused peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus,

vaid lisaks saab erutusseisundi kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga

kriminaalasja menetlemisel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2004. a otsus asjas

nr 3-1-1-86-04, p 10).

10. Praeguses asjas tuvastasid kohtud, et T. Fadejeva tapmisteole eelnes kannatanu J. L.-i solvav

käitumine. Samuti tegid kohtud kindlaks, et joobeseisundis tekkisid kannatanu ja süüdistatava vahel

tihti tülid, J. L. oli süüdistatava suhtes armukade ja solvas teda. Oli ka juhuseid, kui J. L. kasutas

süüdistatava suhtes füüsilist jõudu. Põhjendades järeldust, et vaatamata eeltoodud asjaoludele ei saa

T. Fadejeva tegu kvalifitseerida KarS § 115 järgi, tuginesid kohtud kokkuvõtlikult järgmistele

argumentidele: 1) nii süüdistatav kui ka kannatanu olid kuriteo toimepanemise ajal ja vahetult enne

seda tugevas alkoholijoobeseisundis. Olukorras, kus mitu päeva alkoholi tarvitanud isikud ei kontrolli

joobeseisundist tulenevalt oma sõnakasutust ja kannatanu haarab süüdistatavat jalast, ei saa rääkida

erutusseisundist, mille tõttu süüdistatav ei ole enam võimeline oma järgnevast teost aru saama ja seda

juhtima; 2) kannatanu solvangud süüdistatava aadressil olid süüdistatava ja kannatanu perekonnas

pigem reegel kui erand; 3) J. L. küll solvas 19. jaanuari 2011. a õhtul süüdistatavat, kuid süüdistatav

lõi kannatanut noaga alles vahetult pärast haigest jalast haaramist; 4) sündmuskohale saabunud

politseinikele väitis T. Fadejeva, et J. L.-i lõid noaga õues narkomaanid. See annab alust järeldada, et

süüdistatav ei olnud tapmise toimepanemise hetkel emotsionaalses seisundis, mis piiranuks tema

võimet oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. (Vt käesoleva otsuse punktid 2.1-2.2 ja 4.1-

4.3.) Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud argumendid ei eraldivõetuna ega kogumis vaadeldavad

KrMS § 3051 lg 1 nõuetele vastava veenva põhistusena selle kohta, et T. Fadejeva ei tegutsenud

kannatanut tappes KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundis. Ühtlasi on kohtuotsustes ekslikult

samastatud hingelise erutuse seisund ja süüdivus.

10.1 Esmalt märgib kolleegium, et kohtud on kaitseversiooni kummutamisel pööranud

ebaproportsionaalselt

suurt

tähelepanu

süüdistatava

ja

kannatanu

alkoholijoobeseisundile.

Alkoholijoobeseisund iseenesest ei saa KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundit välistada, vaid võib

teatud juhtudel selle tekkimise tõenäosust isegi suurendada.

10.2 Asjaolu, et J. L.-i solvangud T. Fadejeva aadressil olid nende perekonnas pigem reegel kui

erand, ei räägi samuti erutusseisundi tekkimise vastu. Kui kannatanu on kuude- või aastate vältel

loonud süüdlase jaoks püsiva solvangute ja vägivalla fooni, võib see pigem soodustada sellise

olukorra tekkimist, kus mõni konkreetne - iseenesest juba tavapäraseks muutunud - kannatanu

vägivaldne või solvav tegu vallandab süüdlases emotsionaalse reaktsiooni, mis vastab KarS §-s 115

nimetatud erutusseisundi tunnustele.

10.3 Seoses argumendiga, et vahetult enne noalööki kannatanu ei solvanud süüdistatavat, vaid haaras

viimast haigest jalast, märgib kolleegium, et kohtuotsustest ei nähtu, miks ei saa kõneksolevat

füüsilist rünnet koos eelnenud verbaalsete solvangutega vaadelda ühe lahutamatu osana kannatanu

provokatiivsest käitumisest, mis tervikuna kutsus esile süüdistatava teo. Ühtlasi märgib kolleegium,

et KarS § 115 kohaldamisel ei ole oluline tihe ajalis-ruumiline side teo ja provokatsiooni vahel.

Oluline on, et tegu oleks toime pandud vägivalla või solvamise mõju all. Tekkiva emotsionaalse

reaktsiooni ajaline kestus ei ole indiviidi poolt suurel määral tahteliselt kontrollitav.

10.4 Hingelise erutuse seisundile on iseloomulik, et see tekib äkki ja kaob suhteliselt kiiresti. Seetõttu

ei saa T. Fadejeva poolt sündmuskohale saabunud politseiametnikele esitatud valeväidetel J. L.-i

ründamise asjaolude kohta olla otsustavat kaalu selle küsimuse lahendamisel, kas süüdistatav oli J.

L.-i noaga lüües KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundis või mitte. Pigem ebatavaliseks võiks pidada

võimalust, et T. Fadejeva väidetav erutusseisund, juhul kui see kannatanu solvangute tõttu tekkis,

kestis edasi veel ka siis, kui politsei oli sündmuskohale jõudnud.

10.5 Kohtud leidsid, et T. Fadejeva puhul ei saa rääkida sellisest erutusseisundist, mille tõttu ta ei

oleks enam olnud võimeline oma teost aru saama ja seda juhtima või mis piiranuks tema sellist

võimet. Kolleegium märgib, et kohtud samastasid vääralt küsimuse hingelise erutuse seisundi kui

KarS § 115 objektiivse koosseisu tunnuse olemasolust küsimusega, kas isik oli teo toimepanemise

ajal süüdiv (KarS § 34) või kas tema süüvõime oli teo toimepanemise ajal piiratud (KarS § 35).

Viimatinimetatud kaks küsimust lahendatakse erinevalt erutusseisundi olemasolu kindlakstegemisest

deliktistruktuuri kolmandal - süü - tasandil (KarS § 2 lg 2 ja § 32 jj). Nagu otsuse punktis 8 märgitud,

tuleb isiku karistamine ka KarS § 115 järgi kõne alla üksnes juhul, kui isik pani teo toime süüliselt, s.t

isik oli teo toimepanemise hetkel võimeline aru saama enda teo keelatusest ja oli võimeline enda

käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (KarS § 34). Seega sellest, et T. Fadejeva võime

oma tegude keelatusest aru saada ja enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud J.

L.-i lüües piiratud, pole võimalik järeldada, et T. Fadejeval ei tekkinud ka hingelise erutuse seisundit

KarS § 115 tähenduses. Kohtuotsustes seoses T. Fadejeva võimaliku erutusseisundi kontrollimisega

tehtud viited süüdistatava võimele oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist juhtida paljastavad,

et kohtud pole õigesti mõistnud hingelise erutuse seisundi õiguslikku sisu.

11. Eeltoodud minetused kohtuotsuste põhistustes kätkevad endas nii materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist kui ka KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis

KrMS § 362 p-dest 1 ja 2 tulenevalt toovad kaasa kohtuotsuste kassatsiooni korras tühistamise. KrMS

§ 361 lg 1 p-st 6, lg-st 2 ja § 341 lg-st 2 juhindudes saadab kolleegium kohtuotsuseid tühistades

kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.

12. Saates kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, tühistab Riigikohus kohtuotsused muu

hulgas ka osas, millega jäeti muutmata T. Fadejeva suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine.

Kolleegium

vabastab

süüdistatava

vahi

alt.

T. Fadejeva

on

viibinud

vahi

all

alates 20. veebruarist 2011, s.o üle kahe aasta. Kohtuotsustest ega kriminaalasja materjalidest ei

nähtu, et T. Fadejeva puhul saaks praegu rääkida mõne KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisaluse

(kas kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtluse)

olemasolust. Kolleegium arvestab sedagi, et T. Fadejeva on varem kriminaalkorras karistamata. Juhul

kui kriminaalasja uuel arutamisel peaksid vahistamisalused ilmnema, saab kohus prokuratuuri

taotlusel

T. Fadejeva

uuesti

vahi

alla

võtta

(vt

ka

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-94-12, p 19).

13. T. Fadejeva kaitsja G. Tšelnokova esitas 14. septembril 2012 Riigikohtule taotluse määrata

T. Fadejevale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Galina

Tšelnokova tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitist kokku 310 eurot 80 senti. Taotluse kohaselt kulus

kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks pool tundi, kaitsealusega kohtumiseks Viru Vanglas üks

tund ja kassatsiooni koostamiseks kaks tundi. Kaitsja palub kohaldada tasu kindlaksmääramisel

koefitsienti 2,0. Lisaks taotleb kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja

eest (15 eurot) ja sõidukulu (20 eurot) hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada

osaliselt. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning

määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi

õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile

maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele

kuuluvad kulud. Seega peab kohus kontrollima advokaadi esitatud riigi õigusabi tasu taotluse

põhjendatust. Kriminaalkolleegium ei nõustu G. Tšelnokova taotluses esitatud ajakulu arvestusega ja

leiab, et kaitsjale kindlaksmääratavat tasu tuleb taotletavaga võrreldes vähendada. Kaitsja

kassatsioonis, mis mahub ühele leheküljele, kirjeldatakse üksnes T. Fadejeva seisukohta

ringkonnakohtu otsuse ja asja lahendamise suhtes. Sisuline õiguslik argumentatsioon kassatsioonis

puudub, korratakse vaid neid faktiväiteid, millele süüdistatav on varasemas menetluses tuginenud.

Sellise kassatsiooni koostamiseks põhjendatud ajakuluks tuleb kolleegiumi hinnangul lugeda üks

pooltund. Ülejäänud osas loeb kolleegium taotluse põhjendatuks. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a

otsuse (1. juulil 2012 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2, 3, 5, 16, 47, 52 ja 54, määrab kolleegium

OÜ-le Advokaadibüroo Galina Tšelnokova makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 171 eurot 60 senti

(sh käibemaks 28 eurot 60 senti) ning riigi õigusabi kuluks 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Lähtudes

KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 186 lg-st 1, jääb T. Fadejeva kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud

riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi