3-1-1-32-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-32-13

Otsuse kuupäev

5. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi Aleksander Klouseni (Klousen) karistamises

liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. septembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 4-

12-3990

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. Klouseni

kaitsja

vandeadvokaat

Margo

Normann,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

6. märts 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 21. septembri 2012. a otsus ja lõpetada menetlus Aleksander

Klouseni väärteoasjas liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Määrata Advokaadibüroole Normann ja Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

Aleksander Klouseni kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 230 (kakssada

kolmkümmend) eurot ja 40 senti, sealhulgas käibemaks 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40

senti.

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Rein Linaste

koostas 16. juulil 2012 Aleksander Klouseni suhtes väärteoprotokolli, milles märgiti: „Juhtis

mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõiduoskusi ja

kogemusi, kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis vasakule teelt välja vastu puud ning sideliini posti.

Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli

kohustuslik.“ Sellega rikkus A. Klousen liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning

pani toime väärteod LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

2. Kohtuvälise menetleja 13. august 2012. a otsusega määrati A. Klousenile LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel võeti temalt 5 kuuks ära mootorsõiduki

juhtimisõigus.

3. A. Klousen esitas maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada

A. Klousen väitis kaebuses, et liiklusõnnetus juhtus 1. juuli 2012 kella 06.00 paiku Halliste valla

Sultsi-Abja-Paluoja 13,2 kilomeetril, kus ta kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis vasakule teepoolel

kraavi ning tema juhitud sõiduk põrkas vastu puud ja elektriposti. Avarii tagajärjel lõi ta vasaku

meelekoha ära, mistõttu edasist ei mäleta. Kaebaja väitis, et isa võttis ta Sultsi külas õhtul kella 18.00

paiku auto peale. A. Klousen pöördus Viljandi kiirabisse, kus talle anti abi. Kaebaja ei olnud nõu

kohtuvälise menetleja otsusega, et ta on tahtlikult lahkunud sündmuskohalt ja jätnud liiklusõnnetuses

teatamata. Kaebaja väitis, et tema isa oli vahetult pärast õnnetust avariilise auto juures. A. Klouseni is

jutu kohaselt oli avariikohal liikluspolitseinik R. Linaste, kes elab sündmuskoha lähedal. Seega sa

politsei liiklusõnnetusest ka teada.

4. Tartu Maakohtu 21. septembri 2012. a otsusega jäeti A. Klouseni kaebus rahuldamata ja kohtuvälis

menetleja otsus muutmata.

4.1 Kohus leidis, et sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sellele lisatud fototabeliga ja skeemiga ning

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 1. juulil 2012 kell 06.00 juhtis

A. Klousen Halliste vallas Viljandi maakonnas Sultsi-Abja-Paluoja maantee 13,2 kilomeetril

mootorsõidukit Mitsubishi Colt (registreerimismärk XXXXXX). Ta ei kohandanud auto sõidukiirust

vastavalt oma sõidukogemusele ja liiklusoludele, kaotas seetõttu juhitavuse ning sõitis

vastassuunavööndis vasakult teelt välja vastu puud ja sideliiniposti, põhjustades liiklusõnnetuse, mille

tagajärjel elektripost murdus. Sellega põhjustas ta varalise kahju E AS-le. Kohus leidis, et kohtuväline

menetleja on teo õigesti kvalifitseerinud ning A. Klousen on LS § 50 lg 3 p-1 rikkudes pannud toime

LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo.

4.2 Kohus leidis, et A. Klouseni ja S. T. seletused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta ei ole

eluliselt usutavad. S. T. selgitas, et A. Klousenil olid pärast tema leidmist 1. juulil 2012 kella 18.00

paiku sügavad haavad vasaku meelekoha juures, ta ei mäletanud avariist midagi ning kodus ainult

oksendas ja magas. Ometi pöörduti kiirabi poole alles ülejärgmisel päeval. Arstid ei fikseerinud A.

Klousenil ühtegi nähtavat vigastust ja ka kompuutertomograafia uuringu vastus oli leiuta. Asjaolusid

kogumis hinnates ei pidanud kohus A. Klouseni ja S. T. seletusi õnnetusjärgse olukorra kohta

usaldusväärseteks.

4.3 LS § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumine juhul, kui selline teatamine on kohustuslik. Väärtegu on lõpule

viidud momendil, kui isik ei teata liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt, kuigi tal liiklusseaduse

järgi oli kohustus teatada liiklusõnnetusest. Kaebuse esitajale heideti väärteoprotokollis ette LS § 169

lg 5 rikkumist, mis sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise

kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise

tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Eelnevalt oli kohus asunud seisukohale, et A. Klousen põhjustas 1. juulil 2012 liiklusõnnetuse.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega on tõendatud, et sõiduauto Mitsubishi

Colti ja elektriposti kontakti tulemusel murdus viimane pooleks ja tekkis varaline kahju. Kuna kaebuse

esitajal ei olnud teada kahju saaja, s.o elektriposti omanik, siis oleks ta pidanud teatama

liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldas, et isik, kellele on antud mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liiklusseadust, mille § 169 lg 1 p 1 kohustab

liiklusõnnetuses osalenud juhti võimalikult kiiresti seisma jääma ning § 169 lg 5 kohaselt õnnetusest

teatama politseile, kui kahju saaja ei ole teada. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et A.

Klousen sõidukijuhina selle kohustuse täitis. Kohus asus seisukohale, et A. Klousen jättis tahtlikult

liiklusõnnetusest teatamata ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi. Mõistetud

karistus on seaduslik.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Klouseni kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

kes palub kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS §

29 p 1 alusel. Kaitsja põhjendab kassatsiooni järgnevaga.

5.1 Kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt. Tõendite vahel esinevad vastuolud on jäänud

kõrvaldamata. Tõendite ebaõige hindamise tulemusena on kohus teinud vale järelduse A. Klousen

väärteoasjas LS § 236 lg 1 järgi. Kaitsja arvates on tõendatud, et A. Klousen ei teatanud

liiklusõnnetusest politseile, sest ta sai õnnetuse tagajärjel peaajupõrutuse.

5.2 A. Klousen ei ole realiseerinud ka LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärteokoosseisu, sest tem

suhtes koostatud väärteoprotokolli kirjelduses ei ole talle varalise kahju tekitamist ette heidetud. Seega

karistades A. Klousenit E AS-le kahju tekitamise eest, väljus maakohus väärteoprotokolli piiridest j

rikkus sellega isiku kaitseõigust VTMS § 19 lg 1 p 1 mõttes ja oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS

§ 150 lg 2 mõttes. Kohtuotsus ei nimeta ka tõendeid, mis kinnitaksid E AS-le varalise kahju tekitamist.

6. Kohtuvälise menetleja vastuses kassatsioonile leitakse, et kassatsioon on alusetu. A. Klouseni

kaitsja esitas seisukohad vastusele, milles jääb kassatsioonis toodud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud väärteoprotokolli õiguslikku tähendust

väärteomenetluses ja leidnud, et VTMS § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need

faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule

etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on

rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema

suhtes menetletakse. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest

ümberkirjutamisest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-

11 p 9). Vastavalt VTMS § 69 lg-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav

väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. Kui aga isikule heidetakse ette mingi

seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, tuleb väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune

isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6.

oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 p 6.3).

8. Kriminaalkolleegium on varem selgitanud ka seda, et VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteo

arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni

2011. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11 p 12).

9. Praeguses asjas koostatud väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik

"Juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõiduoskusi ja

kogemusi, kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis vasakule teelt välja vastu puud ning sideliini posti.

Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli

kohustuslik." Sellega rikkus A. Klousen LS § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime

väärteod LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas, et sündmuskoha vaatlusprotokolliga,

sellele lisatud fototabeliga ja skeemiga ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on

tõendatud, et 1. juulil 2012 kell 06.00 juhtis A. Klousen Halliste vallas Viljandi maakonnas Sultsi-

Abja-Paluoja maantee 13,2 kilomeetril mootorsõidukit Mitsubishi Colt (registreerimismärk

XXXXXX). Ta ei kohandanud auto sõidukiirust vastavalt oma sõidukogemusele ja liiklusoludele ja

seetõttu kaotas juhitavuse ning sõitis vastassuunavööndis vasakult teelt välja vastu puud ja

sideliiniposti, põhjustades liiklusõnnetuse, mille tagajärjel elektripost murdus. Sellega põhjustas ta

varalise kahju E AS-le. A. Klousen rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja tekitas varalise kahju, millele

järgneb vastutus LS § 223 lg 1 järgi.

Eeltoodust nähtub, et maakohus on ilmselgelt väljunud väärteoprotokolli piiridest ja rikkunud selleg

VTMS §-s 87 sätestatut. Kohus tuvastas ise väärteoprotokollis kajastamata asjaoluna varalise kahju

tekitamise fakti ja kahju saaja, kuigi kahju tekitamisega seonduvaid faktilisi asjaolusid

väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. Samas tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et kohtuotsuses ei ol

viidet ühelegi tõendile, mis kinnitaks kahju tekkimist E AS-le.

10. Kuna väärteoprotokolli teokirjelduses kahju tekitamise asjaolusid üldse ei mainita, pole võimalik A

Klousenile ette heita ka liiklusõnnetusest mitteteatamist LS § 236 lg 1 järgi. Väärteoprotokoll

teokirjelduses ei ole kirjas seda, millised faktilised asjaolud viitavad A. Klouseni kohustusele teatad

liiklusõnnetusest politseile. A. Klousenile etteheidetav rikkumine (LS § 169 lg 5) seab ag

liiklusõnnetusest teatamise kohustuse otsesesse sõltuvusse kahju tekitamisega. Midagi sellist ag

väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. Arvestades VTMS §-s 87 sätestatut, ei olnud kohtul õigust is

sisustada LS § 236 lg-s 1 kirjeldatud väärteotunnuseid ega tuvastada menetlusaluse isiku nõuetekohas

käitumist liiklusõnnetuse korral.

Kriminaalkolleegium loeb eeltoodud rikkumised väärteomenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks VTMS

§ 150 lg 2 mõttes.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, kriminaalkolleegium

tühistab Tartu Maakohtu 21. septembri 2012. a otsuse A. Klouseni väärteoasjas ja lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsioon tuleb rahuldada.

12. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks

kassatsiooni koostamise ja väärteoasjaga seotud materjalidega tutvusmise eest, milleks kulus kokku 12

pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud

"Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 34 kohaselt on

määratud kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta.

Sellest tulenevalt on käesolevas asjas kassatsiooni esitajal õigus 192 euro suurusele hüvitisele, millele

tuleb lisada käibemaks 38 eurot ja 40 senti. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja

tuleb

rahuldada.

Vandeadvokaat

Margo

Normanni

poolt

A. Klousenile

väärteoasja

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb Advokaadibüroole Normann ja Partnerid

makstava tasu suuruseks määrata 230 eurot ja 40 senti, sealhulgas käibemaks 38 eurot ja 40 senti, ja

jätta see menetluskulu riigi kanda.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris