3-1-1-36-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-36-13

Otsuse kuupäev

4. aprill 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi

Rein

Läti

(Lätt)

karistamise

tühistamises

liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. oktoobri 2012. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-12-12724

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. märts 2013

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. oktoobri 2012. a kohtuotsus Rein Läti väärteoasjas

liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas 13. juuni 2012. a otsusega Rein Lätti

liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. R. Lätti karistati selle

eest, et 16. mail 2012 alustas ta mootorsõidukit juhtides ristmiku ületamist foori keelava kollase tule

ajal, kuigi peatumine ettenähtud kohas oli võimalik, rikkudes sellega LS § 58 lg 3 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse maakohtule menetlusalune isik R. Lätt, kes

taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt on

liikluskorraldus väidetava rikkumise toimepanemise kohal puudulik. Nimelt asub foor teelõigul, kus

suurim lubatud kiirus on 70 km/h. Sellise kiirusega sõites on peatumisteekonna pikkuseks 70 meetrit,

mille läbimiseks kulub 3,6 sekundit. Selles fooris vilgub roheline tuli enne kollase tule süttimist

ligikaudu 2 sekundit, mistõttu ei ole sõidukijuhil, kes sõidab lubatud suurima piirkiirusega, alati

võimalik foori eest õigeaegselt peatuda.

3. Harju Maakohtu 29. oktoobri 2012. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu põhistused olid lühidalt järgmised.

3.1 Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik J. A. täitis sündmuskohal ametialaseid ülesandeid.

Selle kinnituseks on J. A. poolt vormistatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll,

milles ta kinnitab, et teostas liiklusjärelevalvet. Seega ei saa ta olla väärteoasjas tunnistaja.

3.2 Samuti ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et peatumine ettenähtud kohas oli võimalik liiklust

ohustamata. Tunnistajana üle kuulatud J. A. ei ole andnud ütlusi peatumise võimalikkuse kohta ja

muud tõendid selle asjaolu kohta puuduvad. Kohtumenetluses uuritud videosalvestiselt nähtub, et

enne R. Läti sõidukit ületas ristmikku foori rohelise tulega kaks sõidukit. Vahetult nende järel sõitis

R. Lätt. Videosalvestise pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas R. Läti sõiduki järel sõitsid ka muud

sõidukid. Kui tema juhitud mootorsõiduk oli ristmiku vahetus läheduses, lõpetas roheline tuli

vilkumise ja süttis kollane tuli. Sel hetkel oli R. Läti sõiduk juba praktiliselt ristmikul. Kuna

kõnealusel teelõigul on suurim lubatud kiirus 70 km/h, siis sõiduki peatamine väga lühikese aja

jooksul, mis möödub rohelise tule vilkumise algusest, ei ole võimalik. Väärteoasjas kogutud

tõenditega ei ole R. Läti kaebuses esitatud seisukohti ümber lükatud. Kõrvaldamata kahtlused tuleb

tõlgendada R. Läti kasuks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb otsuse tühistamist ja

väärteoasja saatmist uueks arutamiseks väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 150 lg

1 p-de 7 ja 8 tähenduses. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1 Maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, pidades lubamatuks tõendiks ja jättes

kohtuotsuse tegemisel arvestamata tunnistaja J. A. ütlused. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole

välistatud, et kohtuvälise menetleja ametnik saab olla tõendi allikaks. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei tohi

väärteomenetluses tunnistajana osaleda vaid selline kohtuvälise menetleja ametnik, kes menetles

sama väärteoasja. J. A. ei ole R. Läti väärteoasjas menetlustoiminguid teinud. Seega eksis maakohus

Riigikohtu juhiste vastu, jättes lubatud tõendi sisuliselt hindamata.

4.2 Maakohus eksis ka väärteoasjas tõendina esitatud videosalvestise sisu hindamisel. LS § 58 lg-st 3

tuleneb kohustus jääda foori või reguleerija keelava tule ajal seisma stoppjoone või stoppjoonemärgi

ees. Videosalvestiselt nähtub, et hetkel, mil fooris süttis keelav (kollane) tuli, ei olnud menetlusaluse

isiku sõiduk veel ristmikul. Sõiduki juht ilmus kaamera vaatevälja ja ületas stoppjoone alles pärast

kollase fooritule süttimist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium on varem korduvalt märkinud, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab

maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtul tuleb

lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse

põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning millele

otsuse tegemisel tugineti, s.t et kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema

kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-122-12, p 8). Kolleegium märgib, et

maakohtu otsus ei järgi kirjeldatud nõudeid. Kohtuotsuses puudub selge struktuur ja kohtu

põhjendused on kaootilised; otsuses ei eristata tõendite hindamist ja õiguse kohaldamist, mis

raskendab

oluliselt

kohtuotsuses

sisalduva

mõttekäigu

jälgimist.

See

on

hinnatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.

6. VTMS §-st 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab VTMS § 31 lg 1 ka tõendamise ja tõendite

kogumise osas. KrMS § 62 ja § 63 lg 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle

puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, s.o tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku

ütlustega. Samas sätestab KrMS § 66 lg 2, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas

kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle

menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätetest ei tulene põhimõtet, et kohtuvälise menetleja ametnik ei

või olla tõendi allikaks. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja

ametnik olla tunnistajaks üksnes tema menetluses olevas asjas. Kohtuvälise menetleja teiste

ametnike, kes väärteoasja ei menetle, vaid teostavad näiteks riiklikku järelevalvet, osalemisele

väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-69-05, p-d 5-6 ja 22. märtsi

2013. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-28-13, p 6). Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et tunnistaja J.

A. ütlused ei saa KrMS §-st 66 tulenevalt olla selles väärteoasjas tõendiks. Kohtuotsusest ei nähtu

üheselt sedagi, millise hinnangu andis kohus liiklusjärelevalve teostamise protokollile kui tõendile,

kuigi kohtuotsuses on mingil määral analüüsitud protokollile lisatud videosalvestist sündmusest.

Seega pole kohus uurinud tõendeid nende kogumis ja on teinud ennatlikult otsustuse lõpetada

väärteomenetlus 29 lg 1 p 1 alusel. Ka see minetus on hinnatav VTMS § 150 lg 2 mõttes

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

7. Samuti on ebaselge ja vastuoluline kohtuotsuses sisalduv käsitlus ristmiku ületamist reguleerivate

liiklusseaduse sätete kohaldamise kohta. LS § 58 lg 3, mille rikkumist R. Lätile ette heidetakse,

sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või

stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

Väärteoasja lahendamisel tulnuks seega esmalt tuvastada, kus oli ristmikul peatumiseks ettenähtud

koht, sealhulgas ka see, kas ristmikul oli stoppjoon või stoppjoonemärk, ja seejärel ka sõiduki

asukoht kollase (keelava) tule süttimise ajal. Maakohus ei ole neid küsimusi lahendanud, nentides

vaid, et kollase tule süttimise ajal oli menetlusalune isik „praktiliselt“ ristmikul.

7.1 Samas pidas maakohus vajalikuks viidata ka LS § 7 lg 1 p-le 3, mille kohaselt keelab kollane tuli

liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma

liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb

liikumist jätkata. Maakohus asus seisukohale, et kuna teelõigul, kus R. Lätt liikus, on suurim lubatud

kiirus 70 km/h, oli sõiduki peatamine väga lühikese aja jooksul, mis möödub rohelise tule vilkumise

algusest, võimatu. Kohtu etteheite kohaselt ei ole peatumise võimalikkust käsitletud ka

väärteoprotokollis.

7.2 Kolleegium nendib esmalt, et olukorras, kus kollane tuli süttib ajal, mil juht on juba ristmikul,

tuleb liikumist LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt igal juhul jätkata. Eraldi tuleb analüüsida olukorda, mil

kollase tule süttimisel on peatumine ettenähtud kohas võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu.

LS § 50 lg 3 p 1 näeb ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei

tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Seejuures peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires

ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega paneb seadus juhile kohustuse

kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava

takistuse, sh liiklust reguleeriva foori, ees.

7.3 Kui peatumine on siiski võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu, annab seadus võimaluse sõita

ristmikule ka foori kollase tulega. Sellise kaitseversiooni esitamisel lasub menetlejal vaieldamatult

kohustus selle asjaolu esinemist kontrollida ja menetlusalusel isikul on omakorda kohustus avaldada

menetlejale kõik tõendid, mis annavad selliseks kontrolliks võimaluse. R. Lätt ei ole aga kogu

menetluse jooksul esitanud väiteid peatumise võimatuse kohta selleks ettenähtud kohas liiklust

ohustava olukorra tõttu. Foori kollase tulega ristmikule sõitu ei saa õigustada ebaõigesti valitud

sõidukiirusega.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-dest 1 ja 2 ja §-st 176 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 29. oktoobri 2012. a otsuse R. Läti väärteoasjas LS

§ 221 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Kohtuvälise menetleja kassatsioon tuleb rahuldada.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris