3-2-1-140-12 · Riigikohus

Riigikohtunike Tõnu Antoni, PeeterJerofejevi, Hannes Kirise ja Villu Kõve eriarvamus

Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. a otsuse kohta kohtuasjas n 3-2-1-140-12, mille punktidega

1-4 on ühinenud ka riigikohtunik Ivo Pilving

1. Me ei nõustu üldkogu enamusega, et võimalik ei olnud analüüsida riigilõivu tasumise aluseks

olnud sätete põhiseaduspärasust.

2. Käesolev asi on olemuselt väga sarnane üldkogu poolt 28. veebruari 2013. a otsusega lahendatud

asjaga nr 3-4-1-13-12, milles lahendati ringkonnakohtule halduskohtumenetluses esitatud taotlus

ringkonnakohtus ja maakohtus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks lõivu põhiseadusevastase

suuruse tõttu. Selle taotluse üldkogu rahuldas. Ainsaks erisuseks võrreldes viidatud asjaga on

käesolevas asjas see, et otsus asjas on jõustunud.

3. Üldkogu tõlgendus, et ajavahemikus alates kohtulahendi jõustumisest kuni tasumise aasta lõpust

kahe aasta möödumiseni ei saa lõivu tagastamist nõudes tugineda lõivu põhiseadusvastasusele, ei

põhine seadusel. TsMS § 150 lg 6 (aga ka RLS § 12 lg 1) võimaldab enamtasutud riigilõivu

tagastamist nõuda kahe aasta jooksul aasta lõpust, millal lõiv tasuti ega ole seda piiranud menetluse

lõppemise ajaga.

On ebaloogiline, et sama taotluse lahendamisel saab kuni asjas otsuse jõustumiseni lõivu

põhiseadusvastasusele tugineda (see tuleneb otsusest asjas nr 3-4-1-13-12), edaspidi aga mitte. Lõivu

tagastamise taotluse lahendamise kontekstis on asjas menetluse enda lõppemine juhuslikku laadi

ajahetk, mis ei mõjuta lõivu tagastamise taotlust ega selle lahendamist. Veelgi enam, asja sisuline

menetlemine ise ei ole ka kuidagi seotud lõivu tagastamise menetlusega, sest näiteks juhul, kui

menetlusosaline tasub ära riigilõivu seadusjärgses määras selleks, et vältida asja menetlusse

mittevõtmist, saab ta ometigi taotleda selle tagastamist TsMS § 150 alusel ka pärast esimese astme

kohtu menetluse lõppemist apellatsioonimenetluses põhjendusega, et esimeses astmes nõutud ja

tasutud riigilõivumäär on põhiseadusevastane. Pealegi on võimalik, et menetlus asjas mingil põhjusel

taastatakse, nt kaebetähtaja ennistamise või teistmise korral. Sel juhul on üldkogu enamuse

tõlgenduse järgi ilmselt taas võimalik tasutud lõivu põhiseadusevastasusele tugineda.

4. Sisuliselt on üldkogu tõlgendanud normi isikute põhiõigusi kitsendavalt. Tegemist on ohtliku

pretsedendiga, mille järgi on seadusandjal võimalik ette näha isikute avaldusi või taotlusi, mille

lahendamisel saab põhiseaduspärasuse kontrolli välistada.

5. Üldkogu on õigustanud isiku põhiõiguste riivet õiguskindluse ja menetlusökonoomiaga. Seejuures

on just õiguskindlusega argumenteerimine äärmiselt küsitav, kuna sellele peaksid saama tugineda

üksnes põhiõiguste kandjad, mitte aga riik. Samuti on küsitav menetlusökonoomia argument, sest

selle argumendiga ei saa elimineerida seadusega lubatud tagastamismenetluses põhiseaduslikkuse

järelevalvet. Sisuliselt on üldkogu tõrjunud taotluse põhjendusega, et selle lahendamine on riigile

liiga tülikas.

Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Villu Kõve, Ivo Pilving