3-3-1-21-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-21-12

Otsuse kuupäev

27. märts 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo

Pilving

Kohtuasi

AS Ateka Resource kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 14. jaanuari

2011. a ettekirjutuse nr 1-7/302 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2012. a otsus haldus-

asjas nr 3-11-332

Menetluse alus Riigikohtus

AS Ateka Resource kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Ateka Resource kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-332

ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo (RAB) piiras AS

Ateka Resource AS-s Tallinna Äripank asuva arvelduskonto kasutamist 19. oktoobri 2010. a ette-

kirjutusega nr 1-7/3324 30 ööpäevaks ning 17. novembri 2010. a ettekirjutusega nr 1-7/3020 60

ööpäevaks. Kriminaalasja menetleja esitas RAB-le 13. jaanuaril 2011 taotluse nr 10.2-3-1927

pikendada eelnimetatud konto kasutamisele seatud piirangut kuni otsuse tegemiseni menetletavas

kriminaalasjas.

2. RAB 14. jaanuari 2011. a ettekirjutusega nr 1-7/302 kohustati AS Tallinna Äripank

kehtestama tähtajatult piirangu AS Ateka Resource arvelduskontole summas 29 0502 eurot 29 senti ja

62 USA dollarit. Ettekirjutuse õiguslike alustena on märgitud rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RTRTS) § 38 ning 40 lg-d 3 ja 4. Ettekirjutuses märgitakse, et RTRTS § 40 lg 1

alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita.

3. RAB ettekirjutuse nr 1-7/302 vaidlustas Tallinna Halduskohtus AS Ateka Resource, taotledes

selle õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ettekirjutus on õigusvastane, kuna on välja antud ilma seadusliku aluseta nii formaalses kui ka

materiaalses mõttes;

2) haldusakti õigusvastaseks tunnistamise taotlus on põhjendatud kahju hüvitamise nõude perspek-

tiivis, mille esitamist kaebuse esitaja kaalub peale õigusevastaste toimingute lõppemist ning kahju-

summa kindlakstegemist;

3) PS § 32 lg 1 ning PS § 11 kohaselt piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud

ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. PS § 28 näeb ette põhiseadusliku õiguse ettevõtlus-

vabadusele. Seda riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud

tegevuse.

4. RAB oma vastuses kaebusega ei nõustu. Vastustaja väidab järgmist:

1) õige pole kaebaja seisukoht, et RAB ei või rakendada tähtajatut piirangut. Konkreetne piirang on

tähtajatu, kuna seda pole võimalik väljendada konkreetse kuupäeva näol, vaid piirang kehtib kuni

konkreetse sündmuse saabumiseni. RTRTS § 40 lg 5 või lg 6 alusel on selline piirang seadusandja

poolt aktsepteeritav. Vara käsutamist võib RTRTS § 40 lg 5 alusel piirata kauemaks kui RTRTS § 40

lg 1 ja lg 3 sätestatud juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus;

2) eelnevat kinnitab ka kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus on 14. juuni 2010. a otsuses haldus-

asjas nr 3-09-133 märkinud, et RTRTS § 40 lg 5 alusel vara käsutamise piiramiseks kauemaks kui

§ 40 lg-s 3 sätestatud tähtajaks peavad esinema RTRTS § 40 lg-s 3 sätestatud alused ning asjas on

alustatud kriminaalmenetlust.

5. Eelnimetatud vastusele esitas kaebaja kirjalikud seisukohad. Kaebaja leiab, et RTRTS ei sätesta

menetleja taotlust õigusliku alusena, mis lubaks järelevalveorganil pikendada piirangut kauemaks kui

seaduses ettenähtud tähtajaks. Vastavaid volitusi ei anna kriminaalasja menetlejale ka kriminaal-

menetluse seadustik. Kaebaja väitel ei ole kohased vastustaja viited konkreetsele kohtupraktikale, sest

antud juhul pole tegemist paralleelsete järelevalve- ja süüteomenetluse toimingutega, vaid konkreetse

kriminaalmenetluse käigus järelevalveorgani poolt seatud piiranguga.

6. Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-332 jäeti AS Ateka

Resource kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt RAB-l säilis, vaatamata kriminaal-

menetluse alustamisele, õigus kaebuse esitaja konto kasutamise piiramiseks RTRTS §-s 40 sätestatud

alustel ja korras. Kriminaalmenetluse alustamine ei välista nimetatud sätete kohaldamist RAB poolt.

RTRTS § 40 lg 5 alusel võib vara käsutamist piirata kauemaks, kui sama sätte lõikes 3 nimetatud

ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlust. Halduskohus tsiteerib oma seisukoha

põhjendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2010.a otsust haldusasjas nr 3-09-133 (punktid

12 ja 13).

7. Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2011.a otsusele esitas AS Ateka Resource apellatsioonkaebuse.

Apellant leidis, et halduskohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ning rikkus

menetlusnorme, mille tulemusena on otsus ebaõige. Apellant taotles halduskohtu otsuse tühistamist

ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) RTRTS ei näe ette tähtajatu piirangu kehtestamist, mistõttu vastustaja, piirates kaebaja omandi-

õigust ja ettevõtlusvabadust tähtajatult, ületas oma seadusest tulenevaid volitusi. Vastustaja ei

lähtunud mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, mis on vastuolus põhiseadusega;

2) vaidlustatud ettekirjutuse faktilise alusena on märgitud kriminaalmenetluse läbiviimine. Kriminaal-

menetluse läbiviimine toimub vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule ning vastustaja ülesandeks

ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine, sh vara arestimine;

3) RTRTS § 40 lg-st 5 ei ole nähtav, kes saab piirata vara kasutamist kauemaks, kui sama sätte lõikes

3 nimetatud ajaks. Tulenevalt aga sama sätte lõikest 6 võib piirangu kehtestada uurimisasutus ja seda

kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhul, kui rahapesu andmebüroo saab seada

piirangu kriminaalmenetluse huvides tähtajatult, tekib olukord, kus isikul puudub võimalus kasutada

kriminaalmenetluses ettenähtud kaitsemehhanisme.

Apellant leidis, et piirang oli seatud apellandi klientide (Inteka OÜ) varale ning seetõttu peab ta

vajalikuks, et kohus kohustaks vastustajat tõendama klientide suhtes kriminaalmenetluse alustamist.

8. RAB ei nõustunud vastuses apellatsioonkaebusega. RTRTS § 40 lg 5 alusel kohaldatav piirang on

haldusmenetluse toiming, mille üks eeltingimusi on kriminaalmenetluse alustamine. See ei muuda

toimingut kriminaalmenetluse toiminguks. Kriminaalmenetluse alustamine või lõpetamine ei võta

haldusorganilt õigust jätkata haldusmenetlust.

Vara päritoluga seoses nendib RAB, et raha kanti üle Inteka OÜ kontolt, koos selgitusega "Harexol

Grupp OÜ eest". Järelikult on piirangu all apellandi n-ö kliendi-kliendi vara. Materjalid Harexol

Grupp OÜ maksupettuse ja rahapesuskeemi kohta on esitatud uurimisorganile ning need on liidetud

eraldi episoodina vastava kriminaalasja juurde. Kuna tegemist on Harexol Grupp OÜ kahtlast päritolu

varaga, peaks selle päritolu tõestama Harexol Grupp OÜ, mitte apellant.

9. Apellandi esitatud täiendavates kirjalikes seisukohtades rõhutatakse, et RTRTS § 40 lõigetest 46 ei

saa järeldada, et määravat tähendust omaks asjaolu, millise isiku suhtes on alustatud kriminaal-

menetlust. Oluline on, kas kriminaalmenetlus seondub konkreetse varaga, mille käsutamisele

piirangud on seatud. Vastustaja pole tõendanud, et kriminaalmenetlus laieneb ka varale, millele on

piirang konkreetse ettekirjutusega kehtestatud.

Samuti väidab apellant, et kui alustatud kriminaalasjas oli tehtud otsustus kehtestada antud varale

piirang ning selle otsustuse alusel oli vastustaja väljastanud ettekirjutuse, siis tuleb seda käsitada

kriminaalmenetluse toiminguna. Uurimisasutus võib piirangu kehtestada ning lõpetada kriminaal-

menetluse seadustikus ettenähtud korras. Vastustajal puudub õigus pikendada piirangut RTRTS § 40

lg 5 alusel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. RTRTS § 40 lg 5 koosmõjus kriminaalmenetluse

sätetega lubab seda teha uurimisasutusel. Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu RTRTS § 4 lg-ga 4,

mille kohaselt kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, otsustakse vara käsutamise piirangute

lõpetamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras. Olukord, kus varale piirangu

kehtestamiseks piisab paljasõnalisest väitest kriminaalmenetluse alustamise või menetleja taotluse

kohta, ilma et isikule oleks tagatud võimalus sisuliselt vastu vaielda ja kaitsta oma õigusi, on

vastuolus põhiseadusega. Antud juhul pole võimalik kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi

ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2012. a otsusega jäeti AS Ateka Resource apellat-

sioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2011. a otsus haldusasjas nr 3-11-332

muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt:

1) Tallinna Ringkonnakohus on 14. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-09-133 analüüsinud

RTRTS § 40 kohaldatavust olukorras, kus sama varaga seoses on lisaks rahapesukahtluse kontroll-

menetlusele (järelevalvemenetlusele) alustatud ka kriminaalmenetlust ning asunud seisukohale, et

nimetatud säte ei välista RAB pädevust seada varale käsutuspiiranguid juhul, kui asjas on alustatud

kriminaalmenetlust ja seega iseenesest oleks võimalik selle asemel rakendada vara arestimist

kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Kriminaalmenetluse alustamine ei võta järelevalve-

organilt õigust sooritada muus menetluskorras sätestatud ja kriminaalmenetluse toimingutega sisult

kattuvaid toiminguid. Selle seisukoha õigsust kinnitab ka RTRTS § 40 lg 6. Ringkonnakohus on

jätkuvalt eeltoodud seisukohal. Asjaolu, et RTRTS § 40 alusel varale käsutuspiirangu kehtestamist

saab vaidlustada üksnes kaebusega halduskohtus, mitte aga kriminaalmenetluse raames, ei saa

rikkuda isiku õigusi, sest talle on igal juhul tagatud asjakohane ja tõhus õiguskaitsevahend;

2) vastustaja pole rikkunud põhjendamiskohustust. Tallinna Ringkonnakohus on 9. septembri 2011. a

otsuses 3-10-2800 leidnud, et kuivõrd piirangu seadmise eesmärk on üksnes kontrollida

rahapesukahtlust (RTRTS § 37 lg 1 p 1 ja lg 2), siis ei ole vastustajal tarvis kahtluse aluseks olevaid

asjaolusid tõendada (rahapesu toimumine tõendatakse kriminaalmenetluse käigus) ning seejuures

välistab RTRTS § 38 lg 2 ka RTRTS § 40 alusel tehtud ettekirjutuses faktiliste asjaolude välja-

toomise. Kuritegude ennetamist ja tõkestamist tuleb pidada äärmiselt oluliseks avalikuks huviks ning

seadusandjal on õigus ette näha erandeid haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud haldusakti

põhjendamise kohustusest, mida ta on ka antud juhul kasutanud. AS Ateka Resource on käesoleval

juhul piirdunud omapoolsete tõendite ja täpsemate andmete esitamata jätmise põhjendamiseks üksnes

väitega, et kriminaalasjaga seoses on temalt kogu asjassepuutuv dokumentatsioon ära võetud.

Sisuliselt ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid RAB seisukohtades kajastatud asjaoludele ega

põhjendanud kahtlust, et vaidlustatud ettekirjutusega seotud piirang ei oleks seotud varaga, mille

suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust, siis ei näe ringkonnakohus alust kahelda selles, et RTRTS

§ 40 lg-tes 3 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud ning apellandi poolt viidatud täiendavate tõendite

kogumiseks puudub vajadus;

3) ehkki käesolevas asjas toimunud kohtumenetluses on varale käsutuspiirangu seadmisega seoses

viidatud esmajoones RTRTS § 40 lg-le 5, ei ole nimetatud säte siiski iseseisvaks piirangu

kehtestamise aluseks, vaid tegemist on RTRTS § 40 lg 3 alusel piirangu kehtestamise eritingimusega,

millest tulenevalt saab asjas kriminaalmenetluse alustamise korral RTRTS § 40 lg 3 alusel piirangu

kehtestada ka pikemaks tähtajaks kui 60 ööpäeva. Seetõttu on RTRTS § 40 lg-s 3 haldusaktile

esitatavad nõuded asjakohased ka käesoleval juhul;

4) kahtlust ei ole selles, et isiku vara käsutamise piiramine riivab tema omandiõigust, kuid RTRTS

§ 40 alusel piirangute seadmist ei saa selle kaalukat legitiimset eesmärki ja piirangu lõpetamise

tingimusi arvestades pidada ebaproportsionaalselt koormavaks. Tegemist on konkreetses summas

kehtestatud piiranguga, mille lõpetamine sõltub kriminaalmenetluse tulemustest ja vara legaalset

päritolu kinnitavate tõendite esitamisest (RTRTS § 40 lg 4).

11. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitas AS Ateka Resource kassatsioonkaebuse. Kaebaja

taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning asja uueks läbivaatamiseks saatmist samale kohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ringkonnakohus ei ole hinnanud kaevatavat ettekirjutust igakülgselt, täielikult ja objektiivselt,

millega rikkus HKMS §-st 61 tulenevat kohustust. Kohus jättis hindamata kaebaja sisulise argumen-

tatsiooni, et kriminaalmenetluse raames menetleja taotluse alusel järelevalveorgani poolt seatud

piirang on käsitatav kriminaalmenetluse toiminguna. Kohus on asunud vaidlustatavat haldusakti

põhjendama teoreetilise võimalusega piirata vara käsutamist kriminaalmenetlusega paralleelselt

RTRTS § 40 alusel. Kohtu arvates kinnitab seda võimalust ka RTRTS § 40 lg 6. Samas on

ringkonnakohtu tähelepanu alt jäänud välja vastustaja avaldused vara omaniku ja valdaja kohta, mis

on fikseeritud ringkonnakohtu otsuse punktis 6. Seega on vara omanik ja valdaja kindlaks tehtud ning

puudub alus antud sätte kohaldamiseks isegi teoreetilisel pinnal;

2) ringkonnakohus väidab, et käesolevas asjas varale käsutuspiirangu seadmisega on tegemist

sisuliselt RTRTS § 40 lg 3 alusel piirangu kehtestamise eritingimusega, millest tulenevalt saab asjas

kriminaalmenetluse alustamise korral RTRTS § 40 lg 3 alusel piirangu kehtestada ka pikemaks

tähtajaks kui 60 ööpäeva. Antud seaduses ei sisaldu aga reservatsiooni eritingimuste juhuks ega ole

ette nähtud õigust seada piirangut tähtajatult;

3) RTRTS § 40 lg 3 puhul on tõendamiskoormus riigil, kuid vara valdajal tuleb pädeva asutusega teha

koostööd. Kohus on jätnud välja nõudmata ja kontrollimata kriminaalasja menetleja ettekirjutuse

aluseks oleva taotluse. Leides, et vara käsutamisele tähtajatu piirangu seadmiseks on määravaks

asjaoluks, kas antud vara suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, oleks kohus haldusakti

õiguspärasuse hindamisel pidanud kontrollima, kas haldusakti andmisel see eeldus oli täidetud.

Asjakohatud ja alusetud on ringkonnakohtu poolt apellandile tehtud etteheited, et viimane piirdus

omapoolsete tõendite esitamata jätmise põhjendamiseks üksnes väitega, et kriminaalasja raames on

temalt kogu dokumentatsioon ära võetud. Apellant on märkinud, et ta pöördus korduvalt uurimis-

asutuse poole taotlustega, mis on jäetud rahuldamata. Vaatamata RTRTS §-s 43 sätestatud

piirangutele rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduva teabe suhtes, ei oleks põhimõtteliselt

välistatud apellandi poolt taotletud andmete väljanõudmine ja kasutamine käesoleva haldusasja

lahendamisel. Vastupidisel juhul muutuks nende haldusaktide kohtulik kontroll pelgaks formaal-

suseks;

4) pärast kuriteotunnuste avastamist ja kriminaalmenetluse alustamist otsustatakse vara arestimine

selle konfiskeerimise tagamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega, täites

kriminaalasja menetleja vastavat taotlust, arestis vastustaja sisuliselt vara selle konfiskeerimise

tagamiseks, ületades oma seadusest tulenevat pädevust.

13. RAB vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei

anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus on oma otsuses

piisava põhjalikkusega analüüsinud vaidlustatud haldusakti andmise aluseid ja RAB õigust eriolu-

korras piirangut pikendada üle 90 ööpäeva, kui kriminaalmenetlus on alustatud. Vastustaja leiab, et

kriminaalmenetluses tehtud taotluste ja muude dokumentidega sealhulgas Harexol Grupp OÜ kohta

on kassaatoril menetlusaluse isikuna eelnimetatuid kriminaalmenetluses kindlasti võimalik tutvuda.

RAB-l ei ole võimalik prokuröri loata kriminaalmenetluse materjale avalikustada. Lisaks tuleb

märkida, et RTRTS § 40 lg 3 puhul on tõesti tõendamiskoormus riigil ning sellepärast tuli haldus-

menetlust jätkata vaatamata sellele, et kriminaalmenetlus oli juba alustatud. Kontrollimisel olid

kaebaja mitme kliendi varad ja haldusmenetluse käigus tuli välja selgitada, millised varad on seotud

menetletava kriminaalasjaga ja millised mitte. Kassaator pole aru saanud, et oma majandustegevuse

sisust (finantsteenuste osutamine oma arvelduskontode kaudu) tulenevalt ei saa tema olla isik, kes

saaks tõendada ettekirjutusega piiratud kliendi vara legaalset päritolu, kuna piirangu all olev vara

pärineb tema kliendi Harexol Grupp OÜ majandustegevusest. Seega saab ettekirjutusega piiratud

vara legaalset päritolu RAB-le tõendada ainult kassaatori klient Harexol Grupp OÜ. Viimane ei ole

vastavaid tõendeid esitanud. Kassaator on kaebust esitades ära unustanud, et kliendi vara, mille

päritolu kontrollib RAB ja uurimisasutus kriminaalasja raames, ei kuulu temale ja on tema jaoks

KarS § 201 tähenduses võõras.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. RAB 14. jaanuari 2011. a ettekirjutuse nr 1-7/302 andmise ajal kehtinud RTRTS § 38 lg 1

kohaselt teeb RAB ettekirjutusi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Vaidlustatud ette-

kirjutuses on selle õiguslike alustena osundatud RTRTS § 40 lõigetele 3 ja 4. Ettekirjutuses on aga

sisuliselt tuginetud ka RTRTS § 40 lõikele 5, mis võimaldas vara käsutamist piirata kauemaks kui

lõikes 3 nimetatud ajaks juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus.

15. Ettekirjutuses on selle tegemise ajendina käsitletud kriminaalasja menetleja taotlust RAB-le

pikendada AS Ateka Resource arvelduskonto käsutamist tähtajatult kuni otsuse tegemiseni kriminaal-

asjas nr 09700000987.

16. Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimine eeldab kohtu poolt selle tuvastamist, millisele ees-

märgile ja kaalutlustele tuginedes seati kaebaja kontole käsutamispiirang ning kas põhjendused on

piisavad ettekirjutuse tegemiseks. RTRTS § 38 lõikest 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui ettekirjutus

on tehtud RTRTS § 40 lõigete 1 ja 3 alusel, ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse

tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. RAB vastusest kassatsioon-

kaebusele võib järeldada, et ettekirjutust põhistavad asjaolud sisalduvad kriminaalasja materjalides

ning nende avalikustamise, sealhulgas ettekirjutuse adressaadile tutvustamise õigus RAB-l puudub.

Selline väide ei vabasta haldusorganit ettekirjutuse põhjendamise kohustusest RTRTS § 38 lg-s 2

sätestatud viisil. Kriminaalasja menetleja põhjendused ei asenda vaidlustatud haldusakti andja

põhjendusi.

RTRTS § 38 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmine võimaldab kohtul käsutamispiirangu õiguspärasust

kontrollida ega too iseenesest kaasa kriminaalasja materjalide avaldamist ettekirjutuse adressaadile

või teistele isikutele (HKMS § 88 lg 2).

17. Ettekirjutuse faktiliste ja õiguslike aluste väljaselgitamine lubab hinnata ka ettekirjutusega

kohaldatud sunnivahendi eesmärgipärasust. Asjas on jäänud välja selgitamata, milline on sunni-

vahendi kohaldamise legitiimne eesmärk ning kas ja millisel määral tagatakse selle sunnivahendiga

RAB-le pandud haldusülesande täitmist või käimasoleva kriminaalmenetluse eesmärke. Nendele

küsimustele vastamata ei ole võimalik hinnata kaebaja poolt esitatud väidet sunnivahendi eba-

proportsionaalsusest.

Kolleegium rõhutab, et järelevalvemenetlust ei viida läbi ning haldussunnivahendeid ei kohaldata

kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Ettekirjutuse tegemise ajal oli ka rahapesuga seondu-

vates kriminaalasjades kohtu loal kohaldatav analoogne meede. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, kas

ettekirjutusega hõlmatud vara oli asjassepuutuv ka kriminaalmenetluses ning kas sellele oli kohtu loal

seatud käsutamispiirang.

18. Kohtud ei ole eelnimetatud, asja õigeks lahendamiseks olulistele küsimustele pööranud

vajalikku tähelepanu. Kohtud pole välja selgitanud, kas vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise asjaolud

on kajastatud RTRTS § 38 lg-s 2 märgitud kohustuslikus eraldi dokumendis ning seda dokumenti

pole hinnatud. Sellise nõutava dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete

olulise rikkumisena. Seega on kohus oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet, mistõttu otsus ei ole

põhjendatud. Nimetatud rikkumine on HKMS § 199 lg 2 p 2 kohaselt oluline menetlusõiguse

rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Nimetatud alusel kohtuotsuse tühistamisel ja

tuginedes HKMS § 230 lg-le 3, ei hinda kolleegium kassatori muid väiteid.

19. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 22. veeb-

ruari 2012. a otsuse haldusasjas nr 3-11-332 ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kautsjon kuulub tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving