3-2-1-27-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-27-13

Määruse kuupäev

Tartu, 26. märts 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis)

pankrotihalduri Peeter Sepperi hagi AS Suva vastu

tehingute tühisuse tunnustamiseks ja 876 867 euro

82 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 2-11-36157

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis)

pankrotihalduri Peeter Sepperi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis)

(registrikood 10462405) (varasem ärinimi mh OSAÜHING

WOLMREKS EHITUS) pankrotihaldur Peeter Sepper,

esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Tarmo Peterson

Kostja aktsiaselts Suva (10099867), esindaja vandeadvokaat

Karl Kask

Asja läbivaatamise kuupäev

11. märts 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda tsiviilasi Riigikohtu 13. märtsi 2013. a osaotsusega lahendamata osas läbivaatamiseks

Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis) (varasem ärinimi mh OSAÜHING WOLMREKS

EHITUS) pankrotihaldur Peeter Sepper (hageja) (hagis ja menetluses läbivalt ekslikult tähistatud

hagejana OSAÜHING KRISTIINE EHITUS (pankrotis)) esitas 1. augustil 2011 Harju Maakohtusse

aktsiaseltsi Suva (kostja) vastu hagi. Hageja palus tuvastada poolte vahel 1. augustil 2008 sõlmitud

lepingute (ehitusprojekti ostmise ja töövõtulepingu sõlmimise tasu kohta) tühisus ja kostjal tagastada

hagejale tühiste lepingute alusel saadud 912 019 eurot 24 senti. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

1. veebruaril 2012 täpsustas hageja maakohtu istungil haginõuet ja palus kostjalt välja mõista

876 867 eurot 82 senti (II kd, tl 146).

2. Hageja taotles menetlusabina enda vabastamist riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

Harju Maakohus rahuldas 18. augusti 2011. a määrusega taotluse ja vabastas kostja hagi esitamisel

riigilõivu 27 360 eurot 58 senti tasumisest.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Harju Maakohus rahuldas 5. märtsi 2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 575 204 eurot 83 senti. Kostja kanda jäid tema enda menetluskulud ja hageja menetluskuludest

65%. Kostja kanda jäi 65% hagiavalduselt tasutavast riigilõivust ja hageja kanda 35% riigilõivust

ning hagejalt mõisteti riigituludesse riigilõiv 9207 eurot 12 senti ja kostjalt 17 098 eurot 91 senti.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 30. märtsil 2012 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsus osas, millega kohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6. Hageja esitas 12. aprillil 2012 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja mõisteti hagejalt välja riigilõiv. Hageja palus teha tühistatud

osas uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

876 867 eurot 82 senti ning jäetaks menetluskulud kostja kanda.

Riigilõivu hageja vastuapellatsioonkaebuselt menetlusabi jätkuvusele viidates ei tasunud.

Ringkonnakohus võttis kaebuse 18. aprillil 2012 menetlusse.

7. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastastikku vastu ja palusid jätta see

rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. septembri 2012. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse ja

tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati osaliselt ning jättis hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Lisaks mõistis ringkonnakohus hagejalt välja riigi tuludesse

40 142 eurot 90 senti riigilõivu, mille tasumisest oli hageja vabastatud, määras selle tasumise ajaks 15

päeva kohtulahendi jõustumisest alates ja nägi ette tasumisega viivitamisel viivise maksmise. Samuti

tühistas ringkonnakohus maakohtu seatud hagi tagamise ja jättis rahuldamata hageja taotluse

protokolli parandamiseks. Hageja vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata.

Riigilõivu hagejalt väljamõistmist põhjendas ringkonnakohus hagi ja vastuapellatsioonkaebuse

rahuldamatajätmisega. Maakohus vabastas hageja 27 360 euro 58 sendi suuruse riigilõivu tasumisest

hagiavalduselt. Hageja taotles apellatsioonimenetluses hagi rahuldamist täiendavalt 301 662 euro

99 sendi osas, mis on ka vastuapellatsioonkaebuse hind. Sellelt summalt tulnuks maksta riigilõivu,

mis riigilõivuseaduse tollel ajal kehtinud redaktsiooni järgi oli 12 782 eurot 32 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Muu hulgas leiab hageja, et ringkonnakohtu otsus on temalt riigilõivu väljamõistmise osas

ebaseaduslik. Riigikohus on 20. juuni 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-10-12 tunnistanud

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1

viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt

tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti. Seega on

ringkonnakohus määranud riigilõivu, toetudes õigusaktile, mille Riigikohus on tunnistanud

põhiseaduse vastaseks ning kehtetuks. Hageja palub määrata hagilt tasumiseks kuuluvaks riigilõivuks

1. juulist 2012 jõustunud määr, so 10 500 eurot.

Lisaks palub hageja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 57 lg-d 1

ja 22 koostoimes lisa 1 tabeliga osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 41 senti kuni

319 558 eurot 24 senti tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 12 782 eurot 32 senti. Hageja

hinnangul on põhiseaduspäraseks riigilõivu suuruseks tema vastuapellatsioonkaebuselt 1. juulist 2012

jõustunud riigilõivu määr 2700 eurot.

Samuti rõhutab hageja, et kaevatava otsusega temalt väljamõistetava 40 142 euro 90 sendi suuruse

riigilõivu tasumine ei ole hagejale tema majandusseisundi tõttu jõukohane.

10. Kostja palus rahuldada kassatsioonkaebus osas, milles hageja taotleb ringkonnakohtu otsuse

tühistamist osas, millega mõisteti hagejalt välja 40 142 euro 90 sendi suurune riigilõiv. Muus osas

vaidles kostja kaebusele vastu.

11. Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 13. märtsil 2013 osaotsuse, millega jättis hageja

kassatsioonkaebuse põhiosas rahuldamata. Kolleegium otsustas jätkata hageja kassatsioonkaebuse

menetlust osas, milles vaidlustati ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 8, millega ringkonnakohus

mõistis hagejalt riigi tuludesse 40 142 eurot 90 senti.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 19 lg 4

p 3 ja § 690 lg 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause

alusel lahendamiseks üle anda Riigikohtu üldkogule.

13. Hageja palus 1. augustil 2011 maakohtusse esitatud hagis tuvastada poolte vahel 1. augustil 2008

sõlmitud lepingute tühisus ja mõista kostjalt lepingute järgi üleantu tagastamiseks välja 912 019 eurot

24 senti. 1. veebruari 2012. a täpsustuse järgi oli hageja rahaline nõue 876 867 eurot 82 senti.

TsMS § 134 lg 3 järgi on tuvastusnõude esitamisel koos sellega seotud varalise nõudega hagihinnaks

üksnes varalise nõude hind. Seega oli hageja hagi hind maakohtus TsMS § 124 lg 1 esimese lause

järgi rahalise nõude summa ehk 876 867 eurot 82 senti nagu on õigesti märgitud ka maakohtu

otsuses. Hagi esitamisel tuli RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 (enne 1. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) järgi

tasuda asja hinna puhul üle 639 116 eurot 48 senti riigilõivu 3% asja hinnast, kuid mitte rohkem kui

95 867 eurot 47 senti. Seega tuli hagejal tasuda maakohtus riigilõivuna 26 306 eurot 3 senti.

14. Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäeti

rahuldamata ehk 301 662 euro 99 sendi osas, mis on TsMS § 137 lg 1 järgi ka

vastuapellatsioonkaebuse hind apellatsiooniastmes nagu on märkinud otsuses ka ringkonnakohus.

12. aprillil 2012 vastuapellatsioonkaebuse esitamisel pidi hageja tasuma sellelt riigilõivu RLS § 57

lg-te 1 ja 22 ning lisa 1 (enne 1. juulit 2012 kehtinud redaktsioonis) järgi 12 782 eurot 32 senti

(hinnavahemiku 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti järgi).

15. Hageja on menetlusabi korras vabastatud riigilõivu maksmisest nii hagi kui

vastuapellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus jättis nii hagi kui

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, mõistis ta tasumata jäänud lõivu TsMS § 190 lg 4 esimese

lause alusel põhimõtteliselt õigesti hagejalt välja riigituludesse.

16. Ringkonnakohus eksis aga maakohtus tasumata jäänud riigilõivu suuruse määramisel, mõistes

hagejalt ekslikult välja 27 360 eurot 58 senti, kui tegelikult pidi hageja lähtudes lõplikust nõudest

tasuma riigilõivuna 26 306 eurot 3 senti.

Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

20. juuni 2012. a otsuse asjas nr 3-4-1-10-12, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja

kehtetuks RLS § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle

639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem

kui 95 867 eurot 47 senti.

Seega kohaldas ringkonnakohus põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi, mille asemel pidanuks ta

määrama ise põhiseaduspärase lõivumäära.

17. Kuigi kolleegium saaks ringkonnakohtu eksimuse hagiavalduse esitamisel tasumata jäänud

riigilõivu ebaõiges ulatuses väljamõistmise osas ise kõrvaldada, on kolleegium kahtlus ka

ringkonnakohtu poolt välja mõistetud vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasumata jäänud riigilõivu

12 782 eurot 32 senti põhiseaduspärasuses, st RLS § 57 lg-te 1 ja 22 ning lisa 1 (enne 1. juulit 2012

kehtinud redaktsioonis) põhiseaduspärasuses osas, milles apellatsioonkaebuselt hinnaga

287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti (k.a) järgi tuli tasuda riigilõivu 12 782 eurot

32 senti.

Kolleegiumil on kahtlus, et niivõrd suure riigilõivu tasumise kohustus vastuapellatsioonkaebuse

esitamisel võib olla vastuolus põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja §-ga 32. Kuigi hageja on saanud

kaebeõigust teostada, on ta kaebuse rahuldamata jätmise tõttu sunnitud algselt tasumata jäänud lõivu

tagantjärgi ikkagi tasuma.

18. Väljamõistetud lõivu põhiseaduspärasus tekitab kolleegiumis kahtlusi mh põhjusel, et Riigikohtu

üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on viimastel aastatel teinud mitmeid lahendeid,

milles on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud mitmeid riigilõivuseaduse sätted, mis nägid

ette hagilt või apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustuse, sh käesolevast asjast märksa

väiksemas ulatuses.

Nii on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nt 30. oktoobri 2012. a otsuses asjas

nr 3-4-1-14-12 tunnistanud põhiseadusega vastolus olevaks ja kehtetuks enne 1. juulit 2012 kehtinud

apellatsiooni lõivumäärad tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti (lõiv

4473 eurot 81 senti), hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti (lõiv 4793 eurot

37 senti) ja hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti (lõiv 8308 eurot 51 senti).

19. Kuna kolleegium ei saa ise väljamõistetud lõivu põhiseaduslikkuse küsimust lahendada, tuleb asi

hagejalt väljamõistetava riigilõivu suuruse lahendamiseks anda Riigikohtu üldkogule. Mõistlik on, et

üldkogu määrab lisaks apellatsioonkaebuselt tasumata jäänud riigilõivu põhiseaduspärasuse

kontrollile ka hagi esitamisel tasumata jäänud riigilõivu suuruse, st seda küsimust ei ole kolleegiumil

mõistlik eelnevalt eraldi lahendada.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve