3-3-2-2-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-2-2-12

Määruse kuupäev

18. märts 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus haldus-

asjas nr 3-09-2015

Menetluse alus Riigikohtus

Vjatšeslav Julini teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vjatšeslav Julini teistmisavaldus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. septembri 2009. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

14. detsembri 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-2015.

3. Saata asi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vjatšeslav Julin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla ametnike toimingu peale, mis

seisnes selles, et 26. mail 2009 Tartu Halduskohtu istungilt vanglasse tagasi saabumisel viidi kaebaja

suhtes läbi läbiotsimine täieliku alastuseni lahtiriietumisega väidetavalt kaebajat alandavas vormis.

Läbiotsimise kohta koostati 26. mail 2009 protokoll. V. Julin taotles inimväärikuse alandamise eest

mittevaralise kahju 30 000 krooni väljamõistmist Tartu Vanglalt.

Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 1. septembri 2009. a kiri nr 3-30/48, millest nähtuvalt on kaebaja

8. juunil 2009 esitanud Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 krooni

ulatuses selle eest, et 26. mail 2009 teostati V. Julini suhtes läbiotsimine inimväärikust alandaval

viisil. Kuna taotlus oli esitatud puudustega, andis vangla puuduste kõrvaldamiseks aega kuni

13. augustini 2009. Kuna V. Julin ei kõrvaldanud tähtajaks taotluse puudusi, otsustas Tartu Vangla

1. septembri 2009. a kirjaga, juhindudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-test 2 ja 3, jätta

kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ning HMS § 43 lg 1 p 3 alusel lugeda kahjunõude menetlus

lõppenuks. Samas märgiti, et tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2 ja vangistus-

seaduse (VangS) § 11 lg-st 81 ei ole taotluse esitajal õigust pöörduda halduskohtu poole kaebusega

sama kahju hüvitamise taotluse osas.

2. Tartu Halduskohus tagastas 24. septembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2015

V. Julini kaebuse koos lisadega halduskohtumenetluse seadustiku 31. detsembrini 2011 kehtinud

redaktsiooni (HKMS v.r) § 11 lg 31 p 1 ja VangS § 11 lg 81 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt

selgub Tartu Vangla 1. septembri 2009. a kirjast nr 3-30/48, et V. Julin on küll kohtueelselt Tartu

Vanglale esitanud taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 krooni ulatuses, kuid jätnud

taotluse puudused määratud tähtpäevaks kõrvaldamata. Kuna vastavalt VangS § 11 lg-s 81 sätestatule

on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleb tema kaebus HKMS v.r § 11 lg 31 p 1

alusel tagastada.

3. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uue määruse,

millega saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt kinnitab Tartu Vangla

1. septembri 2009. a vastus nr 3-30/48, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Kaebaja

kõrvaldas puudused oma 8. juunil 2009 esitatud taotluses 1. augustil 2009, kuid vangla tagastas

taotluse, leides, et puudused on siiski kõrvaldamata. See on vastuolus HMS §-ga 87. Kaebaja taotlust

vaadati läbi 2 kuud ja 23 päeva, mis on seaduse järgi lubamatu. Vangla rikkus taotlusele vastamise

tähtaega ja varjas asjaolu, et kaebaja kõrvaldas oma taotluses puudused. Lisaks viitas kaebaja

põhiseaduse §-dele 15 ja 25, mille alusel tal on õigus pöörduda kohtusse talle tekitatud kahju eest

kompensatsiooni saamiseks.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. detsembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2015

halduskohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et VangS

§ 11 lg-st 81 tulenevalt oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu halduskohus

oli õigustatud tema kaebuse tagastama. Kaebaja viited põhiseadusele on alusetud, kuna õigus

kohtusse pöörduda ei ole absoluutne ja antud asja puhul on ette nähtud kohustuslik kohtueelse

menetluse kord.

5. Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-3-593 jäeti V. Julini määruskaebus

ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. V. Julin esitas 28. augustil 2012 Riigikohtule teistmisavalduse, milles soovib kriminaal- ja

haldusasjade uut läbivaatamist Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012. a otsuse Julin vs. Eesti

(avaldused nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10) alusel. 30. jaanuaril 2013 esitatud täienda-

vas avalduses märgib kaebaja, et inimväärikuse alandamine on keelatud nii põhiseaduse § 18 lg-ga 1

ja VangS § 41 lg-ga 1 kui ka inimõiguste konventsiooni art-ga 3 ja Euroopa vanglareeglistikuga.

Samuti on kaebaja hinnangul rikutud tema põhiseaduse §-des 13 ja 15 sätestatud õigusi. 2009. aastal

esitas V. Julin vanglale kahju hüvitamise taotluse ning kõrvaldas vangla nimetatud puudused, st läbis

kohtueelse menetluse. Vanglaametnikud viisid sihilikult kohtu eksitusse, et hoiduda kõrvale asja

läbivaatamisest kohtus. Kahju hüvitamise taotlus sisaldas kõiki vajalikke andmeid.

7. Vastuseks V. Julini 30. jaanuari 2013. a avaldusele märgib Tartu Vangla, et tõele ei vasta V. Julini

väide, et ta kõrvaldas vangla 31. juuli 2009. a kirjas nimetatud puudused 1. augustil 2009 esitatud

täiendava avaldusega. Vastustaja sõnul ei saanud V. Julin 1. augustil 2009 puuduste kõrvaldamise

avaldust vanglale esitada, sest tegemist oli laupäevaga, mil kinnipeetavatelt vanglale esitatud taotlusi

vastu ei võetud, ning kirja puuduste kõrvaldamise vajaduse kohta sai V. Julin kätte alles 4. augustil

2009. Seetõttu on Tartu Vangla seisukohal, et V. Julini kahjunõue jäeti vanglas läbi vaatamata õigus-

päraselt, kuna V. Julin ei kõrvaldanud temale määratud tähtaja jooksul puudusi, mistõttu tagastas ka

Tartu Halduskohus kaebuse õiguspäraselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tuvastas 29. mai 2012. a otsuses Julin vs. Eesti muu hulgas

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 rikkumise haldusasjas

nr 3-09-2015. Kuivõrd muude käsitletud haldusasjade osas EIK rikkumist ei tuvastanud, tõlgendab

kolleegium V. Julini avaldust halduskohtumenetlust puudutavas osas teistmisavaldusena haldusasjas

nr 3-09-2015. Kaebaja ei ole sellisele tõlgendusele vastu vaielnud.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva redaktsiooni (HKMS) § 240

lg 2 p 8 näeb teistmise alusena ette teistetavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale

Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamise Euroopa inimõiguste ja põhi-

vabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada

asja otsustamist ja seda ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada

muul viisil kui teistmise kaudu. HKMS § 241 lg 2 kohaselt võib HKMS § 240 lg 2 p-s 8 nimetatud

juhul esitada teistmisavalduse kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest

arvates.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 1. lause kohaselt on igaühel

oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus

õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel

moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis.

10. Viidatud otsuse p-s 175 kordas EIK oma varasemas praktikas väljendatud seisukohta, et

menetluskorra eriti range tõlgendamine kohtute poolt võib võtta kaebajalt tema õiguse pöörduda

kohtusse (vt ka Běleš jt vs. Tšehhi Vabariik, nr 47273/99, p-d 51 ja 69; Efstathiou jt vs. Kreeka,

nr 36998/02, p 33; Kemp jt vs. Luksemburg, nr 17140, p 59; Reklos ja Devourlis vs. Kreeka,

nr 1234/05, p 28). Seoses käesoleva asjaga märkis EIK (otsuse p 176), et kaebaja tõi vanglale esitatud

taotluses esile oma hüvitisenõude faktilised ja õiguslikud alused – ta nõudis hüvitist mittevaralise

kahju eest, mis tekitati alandava kohtlemise ja eraelu puutumatuse rikkumisega täieliku läbiotsimise

näol 26. mail 2009. EIK leidis, et isegi kui põhjalikum õiguslik analüüs V. Julini taotluses olnuks

eelistatum ja oleks kergendanud taotluse läbivaatamist, tuleb silmas pidada, et kaebaja oli karistust

kandev kinnipeetav, kelle emakeel on vene keel ja kes kaebas sekkumise üle oma intiimsesse tsooni.

Antud asjaoludel oli tema taotluse sisu uurimata jätmine ja edasise kaebuse kohtusse esitamise

keelamine EIK hinnangul vähemalt küsitav.

Kohtumenetluse osas märkis EIK (otsuse p-d 177–179), et kohtud piirdusid vangla juhtkonna

hinnangu heakskiitmisega, analüüsimata, kas V. Julini poolt vanglale esitatud taotluses tõepoolest

esines puudusi. EIK leidis, et sellise kitsendava lähenemisega võimaldasid kohtud vangla juhtkonnal

otsustada, kas kohus peaks vaatama läbi kaebuse vangla juhtkonna peale. EIK arvates on selline

kohtusse pöördumise õiguse piirang ebaproportsionaalne ja kahjustab nimetatud õiguse peamist

olemust. Seetõttu tuvastas EIK konventsiooni art 6 lg 1 rikkumise.

Samas otsuses analüüsis EIK ka eelkirjeldatud menetluse esemeks olnud inimväärikuse ja eraelu

puutumatuse väidetava rikkumise sisu (otsuse p-d 187–193). EIK märkis kõigepealt, et kuna riigi-

sisesed kohtud ei uurinud kaebaja kaebuste sisu, ei ole tema läbiotsimise asjaolud täiesti selged.

Siiski leidis EIK, et antud juhul ei hõlmanud kaebaja täielik läbiotsimine elemente, mis mitmes vara-

semas kohtuasjas on andnud alust järeldada, et kinnipeetava alasti läbiotsimine kujutas endast

alandavat kohtlemist. EIK hinnangul ei ulatunud läbiotsimisega kaebajale põhjustatud kannatused

konventsiooni art-ga 3 keelatud minimaalse raskusastmeni. Arvestades konkreetse juhtumi asja-

olusid, ei kujutanud viie vanglaametniku viibimine kaebaja alasti läbiotsimise juures endast ka eba-

proportsionaalset sekkumist kaebaja õigusesse eraelu puutumatuse austamisele. EIK asus seisu-

kohale, et kaebuse see osa on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

11. Kolleegiumi hinnangul on HKMS §-des 240 ja 241 sätestatud teistmise eeldused täidetud.

11.1. Teistmisavaldus on tähtaegne. Teistetavas haldusasjas tehtud kohtumääruse peale Euroopa

Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebus on rahuldatud.

11.2. EIK poolt tuvastatud konventsiooni art 6 lg 1 rikkumine mõjutas asja otsustamist. EIK leidis, et

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei tohiks hinnata formaalselt, vaid kohus pidanuks sisu-

liselt analüüsima, kas V. Julini taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu oli põhjen-

datud. Kolleegium nõustub EIK hinnanguga, et kuigi vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus või-

nuks sisaldada põhjalikumat õiguslikku analüüsi, nähtus taotlusest selgelt kahjunõude faktiline alus,

taotletava hüvitise suurus ning põhjendus, miks taotleja leiab, et läbiotsimine oli õigusvastane (inim-

väärikuse alandamine).

Kolleegium märgib, et antud juhul ei ole oluline välja selgitada, kas vastustaja väide, et V. Julin ei

esitanud 1. augustil 2009 puuduste kõrvaldamise avaldust, vastab tõele. HMS § 15 lg 3 annab haldus-

organile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata. Tegemist ei ole

vältimatu tagajärjega, vaid haldusorganil on taotluse läbi vaatamata jätmise otsustamisel

kaalutlusõigus. Käesoleval juhul ei olnud puudused nii olulised, et need takistanuks taotluse

menetlemist – täpsemad asjaolud olnuks vastustajal võimalik välja selgitada haldusmenetluse kestel.

Seetõttu puudus vanglal alus taotluse tagastamiseks – seda eriti olukorras, kus taotleja oli kinnipeetav,

kellelt ei saanud oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist.

Konventsiooni art 6 lg 1 järgimise korral ei oleks kaebust seega HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 alusel

tagastatud, sest asjaolu, et kohustuslik kohtueelne menetlus jäi läbimata, ei olnud kaebajale ette-

heidetav – kohtueelne menetlus jäi läbimata vastustaja tegevuse tõttu.

11.3. Kolleegium on seisukohal, et rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada muul viisil kui

teistmise kaudu. Kuivõrd V. Julini kaebus tagastati enne asja sisulist arutamist, ei ole teada, milline

olnuks kohtumenetluse lõpptulemus, kui rikkumist poleks toimunud. Kuigi EIK mõistis kaebaja

kasuks Eesti Vabariigilt välja hüvitise, ei puuduta see summa käesoleva haldusasja sisuks olevat

väidetavat kahju ja selle hüvitamist. Seetõttu tuleb edasise kohtumenetluse käigus välja selgitada, kas

vaidlusalune läbiotsimine oli õigusvastane ning kas kaebajale on tekitatud riigivastutuse seaduse

alusel hüvitatavat kahju.

12. HKMS § 245 lg 2 sätestab, et kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab

ta olenevalt teistmise aluseks olevast kohtulahendist otsuse või määrusega teistetava kohtulahendi ja

saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab Riigikohus V. Julini teistmisavalduse, tühistab haldus- ja ringkonna-

kohtu määrused ning saadab asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Teistmisavalduse

esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 1. lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann