3-2-1-9-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-9-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. märts 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Osaühingu Nesterol hagi OSAÜHINGU ERATO vastu

41 947 euro 54 sendi saamiseks ja värvikambri USI

MASTER GM valduse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 2-11-30352

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU ERATO kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

5453 eurot 90 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Nesterol (registrikood 11431306), esindaja

vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Kostja OSAÜHING ERATO (registrikood 10504003),

esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-

30352osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 27. märtsi 2012. a osaotsuse

Osaühingu Nesterol üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudest 9800 euro 21 sendi

suuruse osa rahuldamata jätmiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Lugeda maakohtu osaotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Jätta vaheotsusega kohaldamata aegumine Osaühingu Nesterol üüritud asjale tehtud

kulutuste hüvitamise nõudest 12 015 euro 39 sendi suurusele osale ning jätkata selles osas

menetlust.

2.2. Jätta Osaühingu Nesterol nõue üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks 9800 euro

21 sendi osas aegumise tõttu rahuldamata.

3. Saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

4. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

5. Tagastada OSAÜHINGULE ERATO kassatsioonkaebuselt 25. oktoobril 2012 tasutud

kautsjon 218 (kakssada kaheksateist) eurot 16 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Nesterol (hageja) esitas 29. juunil 2011 Harju Maakohtule OSAÜHINGU ERATO

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 41 947 eurot 54 senti ja

värvikambri USI MASTER GM valduse.

Hagi kohaselt olid pooled sõlminud rendilepingu, millega kostja andis hagejale rendile

mitteeluruumid ja teenindusmaa. Kostja ütles lepingu üles alates 28. veebruarist 2010. Samas teatas

kostja pandiõiguse kasutamisest. Hageja oli teinud 2008. aastal renditavates ruumides remonti. Kostja

oli andnud selleks suulise nõusoleku. Kuigi pooltevahelise lepingu p 4.1.5 ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 285 lg 1 kohaselt peaks nõusolek esitatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

nähtub poolte käitumisest, et nad ei soovinud seda vorminõuet järgida. Hageja on kulutanud

remondile 21 815 eurot 60 senti, mis tuleb hüvitada VÕS § 286 lg 1 alusel. Tsiviilasjas nr 2-09-61289

taotles hageja 17. mail 2010 parenduste eest hüvitise väljamõistmist, seega on täidetud VÕS §-s 338

sätestatud kuue kuu jooksul teavitamise nõue. Asjaolu, et kohus nõuet ei menetlenud ning et hageja ei

suutnud oma nõuet formuleerida, ei tähenda, et tahteavaldust ei oleks kostjale esitatud.

Hageja on tasunud ka 15 kuud ilmaasjata värvikambri USI MASTER GM liisingumakseid 6361 eurot

20 senti ja valveteenuse eest 376 eurot 72 senti. Hageja nõudis ka saamata jäänud tulu 19 112 euro

65 sendi hüvitamist. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista värvikambri USI MASTER GM

valduse.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis mh, et ta ei ole andnud

hagejale nõusolekut parenduste või muudatuste tegemiseks. Hageja nõue parendustele tehtud

kulutuste hüvitamiseks on aegunud. VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürniku asjale tehtud kulutuste

hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Aegumistähtaeg hakkab

kulgema VÕS § 338 lg 2 kohaselt lepingu lõppemisest. Seega aegus hageja nõue 28. augustil 2010.

Kostja taotles aegumise kohaldamise kohta vaheotsuse tegemist.

3. Harju Maakohus jättis 27. märtsi 2012. a osaotsusega rahuldamata hageja nõude hüvitada üüritud

asjale tehtud 21 815 euro 60 sendi suurused kulutused.

Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et rendileping lõppes 28. veebruaril 2010. Hageja

taotleb kostjalt VÕS § 286 lg 1 alusel 21 815 euro 60 sendi hüvitamist, sest nii suured olid üüritud

ruumi parendamisele tehtud otsesed kulutused. VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürniku poolt asjale

tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. VÕS § 338

lg 2 teise lause kohaselt algab üürniku nõuete aegumistähtaeg lepingu lõppemisest. Viidatud sätete

kohaselt aegus hageja nõue 28. augustil 2010. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 29. juunil 2011,

seega 10 kuud hiljem.

Poolte vahel oli tsiviilasi nr 2-09-61289 hageja hagis kostja vastu rendilepingu kohta märke

tegemiseks kinnistusraamatusse, juurdepääsu tagamiseks renditavale pinnale ja elektrienergia tariifi

kindlaksmääramiseks. Hageja esitas selles asjas 17. mail 2010 taotluse hagi muutmiseks ja hagi

eseme asendamiseks 188 000 krooni suuruse hüvitise nõudega remondikulude eest. Harju Maakohus

jättis 10. detsembri 2010. a määrusega rahuldamata hageja avalduse hagi eseme muutmiseks ja

muudetud nõude menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis määrusega maakohtu määruse

muutmata ning see jõustus 24. märtsil 2011.

Kuna aegumine saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 järgi peatuda üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte

toimetatud hagi puhul, siis ei ole hagi aegumine ajavahemikul 17. maist 2010 kuni 24. märtsini 2011

peatunud. Hageja väide, et ta teavitas kostjat 17. mai 2010 avalduses hagi esitamisest, ei ole

VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 ning TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel oluline, kuna hagi esitamisest

teavitamist ei võrdsustata hagi esitamisega.

4. Hageja esitas maakohtu osaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja saata

asi maakohtule sisuliseks menetlemiseks.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. septembri 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu osaotsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu osaotsus tuleb TsMS § 654 lg 1 p 3 alusel tühistada. Pooled ei

vaidle selle üle, et üürileping lõppes 28. veebruaril 2010. VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 kohaselt oli üürniku

poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud

alates lepingu lõppemisest. Hagi esitati kohtule 29. juunil 2011. Ekslik on maakohtu seisukoht, et

hageja nõude aegumine ei olnud peatunud. Maakohtu menetluses oli samade poolte vahel

rendilepingust tulenev vaidlus (tsiviilasi 2-09-61289), kus hageja esitas kostja vastu nõude

rendilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse, nõudis juurdepääsu tagamist renditavale

pinnale ja elektrienergia tariifi kindlaksmääramist. Menetluse kestel teatas kostja, et rendileping on

28. veebruaril 2010 lõppenud, ja selle üle ei vaielda. 17. mail 2010 esitas hageja kohtule seisukoha ja

hagi täienduse, kus ta teavitas kohut osaliselt nõuetest loobumisest ja taotles 188 000 krooni suuruse

hüvitise väljamõistmist, st sisuliselt taotles ta loobutud nõuete asendamist 188 000 krooni suuruse

hüvitise nõudega.

Maakohus palus 24. augusti 2010. a kirjaga hagejal selgitada, kas ta soovib nõuete asendamist.

Tegemist on puuduste kõrvaldamise nõudega. Hageja esitaski 7. septembril 2010 täiendava taotluse,

st vastuse kohtule, mida saab käsitada puuduste kõrvaldamisena. Nimetatud nõudele on kostja

4. oktoobril 2010 esitanud sisulised vastuväited. Maakohus jättis 10. detsembri 2010. a määrusega

hageja avalduse rahuldamata ja ringkonnakohus 7. märtsi 2011. a määrusega maakohtu määruse

muutmata. Seega saab vaidluse asjaolusid hinnates lugeda aegumistähtaeg peatunuks ajal, mil kohus

menetles hageja avaldust nõude asendamiseks, s.o 17. maist 2010 kuni 24. märtsini 2011. Hageja

eelnimetatud tsiviilasjas esitatud taotluse hagi muutmiseks saab võrdsustada hagiavalduse

esitamisega, mis annab aluse lugeda praeguses asjas hüvitise nõue esitatuks tähtaegselt.

Kuna maakohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet ja ei selgitanud välja kõiki asjas

tuvastamisele kuulunud asjaolusid, esitas hageja ringkonnakohtu ettepanekul mitmeid tõendeid, mille

ringkonnakohus vastu võttis. Kostja tõendite vastuvõtmisele esitatud vastuväite rahuldamiseks ei ole

alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta

jõusse maakohtu osaotsus.

Kostja leiab, et ringkonnakohtu viidatud TsMS § 654 lg 1 p 3 ei sisalda alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Seega on ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse

kohustust.

Ringkonnakohus ei oleks tohtinud arvestada hageja 22. augustil 2012 esitatud tõendeid ja uusi

asjaolusid. TsMS § 634 lg 1 järgi võib kaebust muuta ja täiendada apellatsioonitähtaja lõpuni. See

möödus 26. aprillil 2012. Ringkonnakohtu 15. juuni 2012. a määruse kohaselt oli pooltel aega esitada

avaldusi ja seisukohti kuni 10. juulini 2012. Samuti ei põhjendanud hageja uute asjaolude ja tõendite

esitamist, nagu näeb ette TsMS § 633 lg 5. Ringkonnakohtus uute asjaolude ning tõendite esitamise

eeldused ei olnud täidetud.

Ringkonnakohus on ületanud kaebuse piire, kuivõrd hageja ei ole tuginenud aegumise peatumisele,

vaid on apellatsioonkaebuses märkinud, et analüüsida tulnuks aegumise katkemist.

Ringkonnakohus on valesti hinnanud hageja esitatud tõendeid. Hageja 17. mai 2010. a seisukohast,

mida ringkonnakohus tõendina arvestas, ei nähtu, et hageja oleks soovinud esitada selgeid sisulisi

nõudeid. Seega ei ole tegemist hagi muutmise avaldusega.

Aegumine saab peatuda üksnes TsMS § 372 kohaselt menetlusse võetud ja § 393 kohaselt kostjale

kättetoimetatud hagi puhul. Kuna tsiviilasjas nr 2-09-61289 hageja nõuet menetlusse ei võetud, ei

saanud ka aegumine TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 järgi peatuda. Samuti ei saa hagi esitamisega võrdsustada

avaldust hageja nõude muutmiseks.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega tühistati maakohtu osaotsus hageja

üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta 12 015 eurot 39 senti

(188 000 krooni) ületavas osas. Selles osas on võimalik jätta TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu

osaotsus. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.

10. Hageja palus hagis mh kostjalt välja mõista hüvitise 21 815 eurot 60 senti üüritud asjale tehtud

kulutuste eest. Kostja palus kohaldada sellele nõudele aegumist ning taotles selles osas vaheotsuse

tegemist. Maakohus jättis selle nõude osaotsusega rahuldamata, leides, et hageja nõue oli aegunud ja

aegumistähtaeg oli VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 järgi möödunud 28. augustil 2010. Ringkonnakohus

tühistas maakohtu osaotsuse, leides, et nõude aegumine oli TsÜS § 160 lg 1 järgi 17. maist 2010 kuni

24. märtsini 2011 peatunud. Pooled vaidlevad Riigikohtus selle üle, kas hageja tsiviilasjas nr 2-09-

61289 esitatud hagi täiendamise avaldus peatas praeguses asjas esitatud nõude aegumise.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et eelmises punktis viidatud hagi täiendamise avalduse

esitamine peatas TsÜS § 160 lg 1 järgi hageja nõude aegumise. TsÜS § 160 lg 1 mõttes hagi

esitamiseks tuleb pidada ka juba käimasolevas kohtumenetluses hagi täiendamist uue nõudega.

Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et aegumise saab peatada üksnes menetlusse võetud

hagi. Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks, reguleerib TsMS § 362 lg 1, mille kohaselt hagi

esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte

toimetatud. TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike

kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses

nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud. Üldjuhul

toimetatakse hagi TsMS § 393 lg 1 järgi kostjale kätte pärast selle menetlusse võtmist, kuid nõude

aegumine peatub ka muudel juhtudel, kui hagi on kostjale kätte toimetatud, isegi kui kohus jätab selle

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja vastas tsiviilasjas nr 2-09-61289

esitatud hagi täiendusele. Seega oli nimetatud dokument kostjale kätte toimetatud.

12. Nõude aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 järgi peatuda aga üksnes selle nõude osas ja selles

ulatuses, mis on hagis esitatud (vt Riigikohtu 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10,

p 18). Ringkonnakohus tuvastas, et hageja taotles tsiviilasjas nr 2-09-61289 188 000 krooni

(12 015 euro 39 sendi) suuruse hüvitise väljamõistmist. Seega sai hageja hüvitisenõude aegumine

peatuda üksnes eelnimetatud osas. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle, et hageja on

praeguses asjas esitanud suurema hüvitisenõude (21 815 eurot 60 senti). Seega 12 015 eurot 39 senti

ületavas osas (9800 eurot 21 senti) ei olnud hageja nõude aegumine peatunud ning selles osas on

nõue aegunud. Seetõttu tuleb 9800 euro 21 sendi suuruses nõude osas jätta jõusse maakohtu osaotsus,

kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et lepingu lõppemisest kuni praeguses asjas hagi esitamiseni on

möödunud VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg ning hageja ei ole toonud välja

muid asjaolusid, millest nähtuks aegumise peatumine või katkemine. Kolleegium märgib, et

VÕS § 338 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg kehtib nii VÕS § 286 lg-s 1 nimetatud kulutuste

hüvitamise nõudmisel kui ka VÕS § 286 lg 2 järgi üürilepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamise

nõudele käsundita asjaajamise sätete alusel.

13. Tulenevalt eelmistes punktides toodust jääb jõusse ringkonnakohtu otsus osas, millega tühistati

maakohtu osaotsus hageja 12 015 euro 39 sendi suuruse nõude rahuldamata jätmise kohta. Tegemist

on TsMS § 449 lg 3 mõttes vaheotsusega, millega on jäetud aegumine kohaldamata. Seega tuleb

selles osas maakohtul menetlust jätkata.

14. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei võinud küsida hagejalt

täiendavaid tõendeid ning neid hiljem vastu võtta. Iseenesest on küll õige, et üldjuhul on

apellatsioonimenetluses uute tõendite ja asjaolude esitamine piiratud (vt nt Riigikohtu 22. novembri

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 71). Samas olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et

maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, ja selle tõttu on vajalik esitada uusi asjaolusid ning

tõendeid, saab seda teha sõltumata sellest, kas neile on tuginetud apellatsioonkaebuses ja

apellatsioonivastuses või kas pooled tuginesid neile asjaoludele apellatsioonkaebuse või

apellatsioonivastuse esitamise tähtaja jooksul (vt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-156-11, p 39). Praeguses asjas tugineski ringkonnakohus maakohtu selgitamiskohustuse

rikkumisele. Kolleegium nõustub sellega, kuivõrd maakohus TsÜS § 160 lg 1 eksliku tõlgendamise

tõttu ei pidanud vajalikuks selgitada tsiviilasjas nr 2-09-61289 esitatud hagi täiendusega seonduvaid

asjaolusid.

15. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on märkinud otsuses valesti asja hinna. Kuivõrd

maakohus jättis osaotsusega hageja nõude 21 815 euro 60 sendi saamiseks tervikuna rahuldamata

ning hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna tühistada, oli eelnimetatud summa

TsMS § 137 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse hinnaks.

Kuivõrd ringkonnakohus tegi vaheotsuse, millega jättis aegumise kohaldamata, on

kassatsioonkaebuse hind TsMS § 137 lg 5 järgi ¼ asja hinnast esimeses kohtuastmes, st 5453 eurot

90 senti.

16. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

17. Menetluskulude jaotus nähakse TsMS § 173 lg 5 järgi ette lõppotsuses.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks