3-2-1-20-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedAS Eesti Väärtpaberikeskus (hageja) esitas 15. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi AS- i Projekt Majura (kostja I, äriregistrist kustutatud 25. mail 2012) ja Rein Kontuse (kostja II) vastu,
Legislator headnote
AI generated3-2-1-20-13 · Riigikohus: novembril 2011 Harju Maakohtule hagi AS- i Projekt Majura (kostja I, äriregistrist kustutatud 25. mail 2012) ja Rein Kontuse (kostja II) vastu,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-20-13
Määruse kuupäev
Tartu, 12. märts 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
AS-i Eesti Väärtpaberikeskus hagi AS-i Projekt Majura
ja Rein Kontuse vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2012. a määrus
tsiviilasjas nr 2-11-55603
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Kontuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja AS Eesti Väärtpaberikeskus (registrikood 10111982)
Kostja Rein Kontus, esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi
Asja läbivaatamise kuupäev
25. veebruar 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-55603.
2. Rahuldada Rein Kontuse esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus
ja ennistada Rein Kontusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Harju Maakohtu 26. aprilli
2012. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-55603. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise
otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3. Määruskaebus rahuldada.
4. Tagastada Rein Kontusele määruskaebuselt 11. detsembril 2012 tasutud kautsjon
50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS Eesti Väärtpaberikeskus (hageja) esitas 15. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi AS-
i Projekt Majura (kostja I, äriregistrist kustutatud 25. mail 2012) ja Rein Kontuse (kostja II) vastu,
milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 642 euro 30 sendi suurune põhivõlg ja 448 euro
63 sendi suurune viivis. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista päevas 0,05% suuruse
viivise tagastamata võlasummalt alates 14. novembrist 2011 kuni võlasumma tasumiseni.
2. Harju Maakohus rahuldas 26. aprilli 2012. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja
kasuks välja 642 euro 30 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 448 euro 63 sendi suuruse viivise ja viivise
0,05% päevas põhinõudelt alates 14. novembrist 2011 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus märkis
otsuse resolutsioonis, et otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
3. Kostja II esitas 11. novembril 2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
Taotluse kohaselt ei olnud kostjal II alguses apellatsioonkaebuse esitamise õiguslikku võimalust,
kuivõrd maakohus ei andnud oma otsuses esialgu luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse
esitamise õiguse saamiseks esitas kostja II kolm korda maakohtule taotluse kohtuotsuses ilmse
ebatäpsuse (vea) parandamiseks. Maakohus parandas alles pärast kostja II kolmandat taotlust
31. augusti 2012. a määrusega otsuses ebatäpsuse. Kostja II sai nimetatud määruse kätte
17. septembril 2012. Kostja II hinnangul ei saanud ta enam otsuses märgitud tähtaja jooksul
apellatsioonkaebust esitada, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohane 30-
päevane tähtaeg oli möödunud 26. mail 2012 ja 5-kuuline üldine tähtaeg oli samuti möödunud
26. septembril 2012. Eeltoodu põhjal taotles kostja II apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja
ennistamist.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. novembri 2012. a määrusega kostja II taotluse rahuldamata ja
tema apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
Määruse põhjenduste järgi ei ole kostja II tähtaja ennistamise taotlust põhjendanud ega toonud välja
ühtegi selgitust, miks ta ei saanud esitada apellatsioonkaebust pärast maakohtu 26. aprilli 2012 otsuse
kättetoimetamist. Maakohtu 26. aprilli 2012. a otsuses eksliku kaebekorra märkimist ei saa pidada
takistuseks, mis oleks välistanud kostja II kaebeõiguse. Kostja oleks saanud apellatsioonkaebuses
maakohtu väära kaebekorra märkimisele tugineda ning paluda ringkonnakohtul kaebuse menetlusse
võtmisel selle õigsust kontrollida. Kostja II on esitanud kaebuse 11. novembril 2012 ja lasknud
sellega mööda TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust välistava 5-kuulise tähtaja.
Otsuses kaebekorra muutmist ei saa pidada vea parandamiseks TsMS § 447 lg 3 tähenduses ning see
oleks tulnud maakohtul vormistada täiendava otsusena. Ka juhul, kui kohtu sellist viga mitte
arvestada ja lähtuda TsMS § 447 lg-test 2 ja 3, on toimikust nähtuvalt vea parandamise määrus
toimetatud kostjale II kätte 17. septembril 2012. Kostja II ei ole esitanud taotluses ühtegi selgitust ka
selle kohta, miks ta ei esitanud kaebust 30 päeva jooksul pärast maakohtu kaebekorra muutmise kohta
tehtud määruse kättetoimetamist.
Kuna taotlus on põhjendamata, tuleb jätta tähtaeg ennistamata. Kuna apellatsioonkaebus on esitatud
pärast apellatsioonitähtaja möödumist, ei saa seda TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt menetlusse võtta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kostja II esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse,
ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruskaebuse järgi eksitas maakohus kostjat kaebetähtaja osas ning seega pidanuks ringkonnakohus
tähtaja ennistama. Isegi pärast ebatäpsuse parandamist ei muutunud edasikaebamise kord selgemaks.
Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et menetlusosalise eksitamine kaebeõiguse
puudumise ja seega ka kaebuse esitamise tähtaja pikkuse osas on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja
ennistamisele.
Olukorras, kus maakohus ei teinud täiendavat otsust, vaid üksnes parandas määrusega vea 26. aprilli
2012. a otsuses, ei saanud kostja aru ega pidanudki aru saama, et maakohtu parandusmääruse
kättesaamisest hakkas kulgema ka 30-päevane tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks.
6. Hageja vastus ei vasta TsMS § 218 lg-te 3 ja 4 nõuetele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel
tühistada ja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada ning kostja II apellatsioonkaebus tuleb
saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8. Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise kostja II apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
9. Riigikohus on teinud mitmeid lahendeid, milles käsitletakse kohtu eksimuste mõju
menetlustähtaegade ennistatavusele, vt ülevaatlikult 4. jaanuaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-153-11
tehtud määruse p 11.
Praeguses asjas on maakohus kostjat II eksitanud. Maakohus on asja lahendanud lihtmenetluses,
märkides mh otsuse resolutsioonis järgmist: "Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust."
Selline märkus on eksitav, sest ka lihtmenetluse asjas on menetlusosalisel õigus otsus edasi kaevata.
Küll sõltub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine TsMS § 637 lg 21 järgi kas maakohtu antud loast
või sellest, et maakohus on ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõiguse
normi või on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja
see võis oluliselt mõjutada lahendit.
TsMS § 442 lg 10 kohaselt võib maakohus lihtmenetluse asjades tehtud otsuses märkida, et ta annab
loa otsuse edasikaebamiseks. Küll ei järeldu sellest, et maakohus võiks otsuses keelata otsuse
edasikaebamise. Kuna maakohus peab ka lihtmenetluses tehtud otsuses TsMS § 442 lg 6 esimese
lause järgi märkima otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja (vt nt Riigikohtu 6. aprillil 2010
tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10 tehtud määruse p 13), siis võib tekitada segadust sellega kõrvuti olev lause,
mille kohaselt maakohus välistab otsuse edasikaebamise. Nii on praeguses asjas juhtunud ka
maakohtu 31. augusti 2012. a määruses, milles maakohus on parandanud 26. aprilli 2012. a otsust
selliselt, et üksteisele järgnevad laused: „Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust
(TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul [---]."
Eelkirjeldatud eksitamine maakohtu otsuse edasikaevatavuse osas on kolleegiumi hinnangul
TsMS § 67 lg 1 järgne mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks. Seetõttu tuleb kostja II
menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi tagasi saata
ringkonnakohtule kostja II apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium
märgib seda, et tähtaja ennistamist ei takista TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 5-kuulise tähtaja
möödumine, kui ei ole möödunud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 6-kuuline tähtaeg, vt selle kohta
täpsemalt Riigikohtu 18. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 tehtud määruse p-d 11-12 ja 2. mail
2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12 tehtud määruse p 7.
10. Menetluskulude jaotus määratakse tervikuna kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle
tulemusest.
11. Kostja II määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
tagastada kassatsioonikautsjon. Kostjal II on TsMS § 149 lg 5 esimese lause järgi õigus taotleda
ringkonnakohtult tähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjoni tagastamist.
Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa