3-1-1-22-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedF.H-le koostati 24. aprillil 2012 väärteoprotokoll selle kohta, et olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,46 mg. Sellega rikkus F.H LS § 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p 3
Legislator headnote
AI generated3-1-1-22-13 · Riigikohus: § 63 lg 1 alusel arestiga kahekümneks päevaks. F.H kohustati asuma aresti kandma hiljemalt 20. juulil 2012.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-22-13
Otsuse kuupäev
11. märts 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest, Lea Kivi
Kohtuasi
F.H (F.H) väärteoasi LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2012. a otsus väärteoasjas nr
4-12-2085
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtuväline menetleja Põhja prefektuur, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
13. veebruar 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2012. a otsus ning jõustada Harju Maakohtu 31. mai 2012. a
otsus.
2. Kassatsioon rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. F.H-le koostati 24. aprillil 2012 väärteoprotokoll selle kohta, et olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja
omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis ta mootorsõidukit seisundis, kus tema ühes liitris
väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,46 mg. Sellega rikkus F.H LS § 69 lg 5 ja § 90 lg 1 p 3
nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Samade rikkumiste eest koostati F.H-
le väärteoprotokoll ka 27. aprillil 2012 ja 11. mail 2012.
2. Leides, et F.H tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad VTMS § 71 alusel arutamiseks Harju
Maakohtule.
3. Harju Maakohtu 31. mai 2012. a otsusega tunnistati F.H süüdi LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning teda karistati KarS
§ 63 lg 1 alusel arestiga kahekümneks päevaks. F.H kohustati asuma aresti kandma hiljemalt 20. juulil 2012.
3.1. Kohus märkis, et F.H kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli ta teadlik. F.H helistas 31.
mail 2012 kell 14.00 kohtuistungi sekretärile ning teatas, et läheb sõbra matustele ja palus asja arutamine edasi lükata.
Kohus ei pidanud seda taotlust põhjendatuks, leides, et sõbra matus ei tule nii ootamatult, et sellest saab teada alles 15
minutit enne kohtuistungi toimumise aega. 30. mail 2012 kell 9.30 toimunud istung lükkus edasi, sest menetlusalune isik
soovis kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau osalemist kohtuistungil. Kohus rahuldas kõnealuse taotluse ja
lükkas kohtuistungi edasi 31. maiks 2012 kella 14.15-ks. 31. mail 2012 kell 13.00 teavitas A. Repnau kohut, et kuna F.H
ei ole temaga lepingut sõlminud, siis tema ei ole F.H kaitsja ega osale ka kohtuistungil. Kohtu hinnangul ei vastanud
esialgse kohtuistungi edasilükkamise põhjus tegelikkusele, mistõttu asus kohus seisukohale, et järjekordses istungi
edasilükkamise taotluses väljendub üksnes menetlusaluse isiku püüd kohtuistungist kõrvale hoida ja vältida vastutust
toimepandud väärtegude eest.
3.2. Kohus leidis, et F.H-le süüks arvatud väärteod on indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise
protokollide, tema enda ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuste, karistusregistri väljavõtte ja Maanteeameti
liiklusregistri väljavõtetega tõendatud. Tema käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Maakohus
karistas F.H arestiga, leides, et teda on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest,
sealhulgas mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Hoolimata varasematest karistustest ei ole ta aga oma käitumist
muutnud. F.H on ohtlik liikleja, kes jätkab uute liiklusrikkumiste toimepanemist. Arutatava väärteoasja esemeks olevad
rikkumised on toime pandud üheksateist päeva jooksul. Arvestades veel sedagi, et talle varem karistuseks mõistetud
rahatrahvid on tasumata, on tema veelkordne rahatrahviga karistamine ilmselgelt eesmärgitu. Kuna F.H täitis kaks
väärteokoosseisu ideaalkogumis, siis lähtus maakohus tema karistamisel KarS § 63 lg-st 1. Maakohus märkis, et kuigi
menetlusalust isikut peeti väärteomenetluses kinni alates 11. mai 2012. a kella 10.23 kuni 12. mai 2012. a kella 7.25, ei saa
seda arvestada karistusaja hulka, sest KarS § 68 lg 2 järgi arvestatakse üheks arestipäevaks kakskümmend neli tundi
kinnipidamist.
4. Menetlusalune isik esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes karistuse kergendamist ja võimalust kanda arest
ära kahe päeva kaupa puhkepäevadel või kohaldada talla üldkasulikku tööd. Apellant märkis, et ta töötab Soomes ja ei taha
pika aresti tõttu sissetulekuallikat kaotada. Samuti selgitas ta, et ei saanud kohtuistungist osa võtta lähedase sõbra matuse
tõttu, millest teavitas ka kohut. Matuse aja sai ta teada vahetult enne kohtuistungit, mistõttu ei olnud tal võimalik
kohtuistungil viibida.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 3. septembri 2012. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata, kuid maakohtu otsus tühistati
materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, millega F.H-le mõistetud karistuse hulka jäeti arvamata tema
kinnipidamine alates 11. mai 2012. a kella 10.23 kuni 12. mai 2012. a kella 7.25.
5.1. Ringkonnakohus asus seisukohale, et F.H karistati põhjendatult arestiga ja nõustus ka maakohtu põhjendustega valitud
karistusmäära osas. F.H-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ja
arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on õigesti lugenud
F.H puhul karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi süü tunnistamise ja tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises
karistust raskendavate asjaolude puudumise KarS § 58 mõttes. Maakohus ei ole F.H-le karistust mõistes tuvastanud
selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 ja § 69 lg 1 kohaldamiseks ning neid asjaolusid ei tuvastanud
ka ringkonnakohus. Niisuguseks asjaoluks ei ole kaebaja paljasõnaline väide, et ta on hõivatud tööga Soomes ja ei taha
kaotada sissetulekuallikat. Samuti on arusaamatu, kuidas on F.H võimalik samaaegselt töötada Soomes (nagu ta ise väidab)
ja teha üldkasulikku tööd.
5.2. Ringkonnakohus ei nõustunud aga maakohtuga selles, et F.H kinnipidamise aeg jäeti mõistetud karistuse hulka
arvamata põhjusel, et KarS § 68 lg 2 järgi arvestatakse üheks arestipäevaks kakskümmend neli tundi kinnipidamist, kuid
F.H peeti kinni 21 tundi. KarS § 68 lg 2 sõnastusest nähtuvalt peab ka alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise tundides
karistusaja hulka arvama. Seetõttu tuleb F.H aresti kanda 19 päeva ja 3 tundi. Seda kinnitab ka KarS § 67 lg-s 2 alates 24.
juulist 2009 kehtiv sõnastus, mille kohaselt ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi. KarS § 68 lg 2
eeltoodust erinev tõlgendamine võimaldaks põhjendamatult tekitada olukorra, kus isikul ei arvestata karistusaja hulka
kinnipidamist kestusega näiteks 23 tundi ja 55 minutit. Seetõttu võib aresti kandmine ületada seaduses ettenähtud ülempiiri
30 päeva. Puudub igasugune mõistlik põhjendus seletamaks seda, miks ühed väärteo toimepannud ja arestiga karistatud
isikud, keda on enne arestiga karistamist kinni peetud, võivad kanda aresti kuni 23 tundi ja 59 minutit kauem, kui isikud,
kes ei olnud enne kinni peetud.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Aare Ehandi esitas ringkonnakohtu otsuse peale
kassatsiooni, taotledes ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul on
ringkonnakohus ebaõigesti arvestanud karistusaja hulka F.H kinnipidamise 21 tundi. See on vastuolus KarS § 67 lg-st 2 ja
§ 68 lg-st 2 tulenevaga, mille kohaselt peaks isiku kinnipidamise karistusaja hulka lugema päevades, mitte tundides. Kui
isikut on kinni peetud vähem kui 24 tundi, siis seda aega karistusaja hulka ei arvestata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu tuleks arvestada aresti puhul karistusaja hulka ka menetlusaluse
isiku alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamine tundides. Seadusandja on sõnaselgelt reguleerinud aresti tähtaja arvutamist
päevades, mitte aga tundides. Nii märgitakse KarS §-s 48, et väärteo eest võidakse isikut karistada arestiga kuni 30 päeva.
Ka KarS § 67 lg-s 2 sätestatakse, et aresti tähtaega arvutatakse päevades. Vastupidiselt ringkonnakohtu järeldusele, nagu
tuleneks KarS § 67 lg 2 teisest lausest ja § 68 lg 2 teisest lausest, et ka alla kahekümne nelja tunni pikkune kinnipidamise
aeg tuleb proportsionaalselt aresti kandmise aja hulka arvata, märgib kolleegium, et neist sätetest sellist järeldust teha ei saa.
KarS § 67 lg 2 teise lause eesmärk on tagada, et üheks arestipäevaks ei loetaks lühemat perioodi kui astronoomiline päev.
Alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise arvestamise aresti tähtaja hulka välistab KarS § 67 lg 2 esimene lause, mille
kohaselt arvestatakse aresti tähtaega päevades. KarS § 68 lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale tunnile
kinnipidamisele vastab üks päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud
vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata.
8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 5 ja § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna
Ringkonnakohtu 3. septembri 2012. a otsuse ning jõustab Harju Maakohtu 31. mai 2012. a otsuse.
Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi