3-1-1-15-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-15-13 Otsuse kuupäev 6. märts 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi Aleksandr Streltsovi süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2012. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-6521 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 6. veebruar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2012. a ja Viru Maakohtu 1. märtsi 2012. a otsused Aleksandr Streltsovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 274 lg 1 ja KarS § 275 järgi ning sundraha väljamõistmises. Kriminaalasi saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 3. Määrata Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Streltsovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 44 senti (sh käibemaks nelikümmend viis eurot ja 24 senti) ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksandr Streltsov anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 275 järgi 17. jaanuaril 2009, 10. veebruaril 2010, 12. veebruaril 2010, 17. märtsil 2010, 23. märtsil 2010, 30. märtsil 2010, 22. aprillil 2010, 31. juulil 2010, 29. juulil 2010 ja 24. septembril 2010 toimepandud kuritegude eest. Süüdistuse järgi ütles A. Streltsov nimetatud kuupäevadel Viru Vanglas vanglatöötajatele mitmesuguseid venekeelseid ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu. 2. Samuti anti A. Streltsov kohtu alla süüdistatuna KarS § 274 lg 1 järgi 17. jaanuaril 2009, 23. märtsil 2010, 30. märtsil 2010, 22. aprillil 2010, 31. juulil 2010, 24. septembril 2010 ja 29. aprillil 2011 toimepandud kuritegude eest. Süüdistuse järgi tarvitas A. Streltsov nimetatud kuupäevadel Viru Vanglas vanglatöötajate suhtes vägivalda või ähvardas neid sellega. 3. Tõendeid kogumis hinnates leidis Viru Maakohus 1. märtsi 2012. a otsuses, et on tõendatud

A. Streltsovile inkrimineeritud käitumine KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi. Maakohus tuvastas, et kuupäevad, mil toimepandud õiguserikkumiste eest on A. Streltsovi karistatud distsiplinaarja kriminaalkorras, ei ole kokkulangevad. 3.1 Maakohtu otsusega tunnistati A. Streltsov süüdi 17. jaanuaril 2009 toime pandud KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistati vangistusega vastavalt 30 päeva ja kolm kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kahe kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 9. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud 12 aasta vangistusega ja liitkaristuseks loeti 12 aastat vangistust. 3.2 23. märtsil, 30. märtsil, 22. aprillil, 31. juulil, 24. septembril ja 29. aprillil 2011 toimepandud kuritegudes tunnistati A. Streltsov süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistati vangistusega kolmeks aastaks. 3.3 10. veebruaril ja 12. veebruaril 2010, 17. märtsil, 23. märtsil, 30. märtsil, 29. juulil, 31. juulil ja 24. septembril 2010 toimepandud kuritegudes tunnistati A. Streltsov süüdi KarS § 275 järgi ja karistati vangistusega kolmeks kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kahe aasta pikkuse vangistuseni. 3.4 KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud vangistusele Viru Maakohtu 19. jaanuari 2010. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust. 4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Streltsov ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja A. Streltsovi õigeksmõistmist. 4.1 Kaitsja märkis, et kohtuotsuse resolutiivosa tekstist on välja jäetud 22. aprilli 2010. a kuriteoepisood, kus A. Streltsov ütles Viru Vangla peahoone eluosakonna kambris nr 1284 järelevalveosakonna spetsialist-korrapidaja R. S.-ile venekeelseid ebatsensuurseid sõnu. Antud kuriteoepisoodi osas ei ole tehtud ka õigeksmõistvat otsust. Seega peab ringkonnakohus süüdistatava selles kuriteoepisoodis õigeks mõistma. 4.2 Kriminaalasjas ei ole tuvastatud A. Streltsovi tahet ega süüd toime panna KarS § 274 lg-s 1 ja §-s 275 sätestatud kuritegusid. 4.3 Maakohus on rikkunud topeltkaristamise keeldu, kuna A. Streltsovi on mitmete tegude eest juba distsiplinaarkorras karistatud. 5. Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2012. a otsusega jäeti A. Streltsovi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. 5.1 Ringkonnakohus leidis, et süüdistatav oli teadlik, et lühimenetluse puhul on kriminaalasja kohtulikul arutamisel teatavad erisused võrreldes üldmenetlusega, mistõttu on alusetu ette heita maakohtule isikuliste tõendite uurimata jätmist. 5.2 Põhiseaduse § 23 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud süüdi või õigeks. A. Streltsovi on osade tegude eest

distsiplinaarkorras karistatud. Seega on tegemist väidetavalt teistkordse karistamisega. Kohtuotsusest nähtuvalt kontrollis maakohus Viru Vangla kinnipeetava isikliku toimiku materjale ja tuvastas, et kokkulangevused süüdistuses nimetatatud ja juba distsiplinaarkorras karistatud tegude kuupäevades puuduvad. Praeguses kriminaalasjas on A. Streltsovi väited tema teistkordsest karistamisest ümber lükatud, mistõttu ei ole PS §-s 23 sätestatud teistkordse karistamise keeldu rikutud. 5.3 Maakohus on tõendite kogumile tuginedes tuvastanud kõik kriminaalasjas tähtsust omavad asjaolud ja seostanud need KarS §-s 275 ja § 274 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisude tunnustega. Samuti on tuvastatud A. Streltsovi poolt tahtlik tegude toimepanemine. 5.4 Kaitsja taotlus A. Streltsovi õigeksmõistmiseks 22. aprillil 2010 toime pandud solvamises ei ole põhjendatud. Maakohus on analüüsinud nimetatud kuriteoepisoodiga seonduvaid tõendeid ja on asunud seisukohale, et ka 22. aprilli 2010. a kuriteoepisoodis on A. Streltsovile esitatud süüdistus tõendatud uuritud tõenditega kogumis. Samuti hindas maakohus A. Streltovi poolt kannatanute suhtes öeldud väljendid solvavateks. Seega tuleneb kohtuotsuse põhjendavast osast üheselt, et maakohtu hinnangul on A. Streltovi süü tõendatud ka 22. aprillil 2010 toime pandud solvamises. Kuigi 22. aprilli 2010. a kuriteoepisood ei kajastu kohtuotsuse resolutiivosas, ei too see kaasa süüdistatava õigeksmõistmist selles kuriteos. KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutiivosa ja luges A. Streltsovi KarS § 275 järgi süüditunnistatuks muuhulgas ka 22. aprillil 2010 toime pandud episoodis. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Streltsovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugin, kes palub maaja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja A. Streltsovi õigeks mõista. 6.1 Kuritegude episoodide ja distsiplinaarüleastumise episoodide kokkulangevuste puudumist kontrollisid vanglatöötajad, mitte kohus. Kohtul puudus võimalus isiklikult kontrollida algdokumente, s.o distsiplinaarüleastumiste materjale. Kohtule esitatud distsiplinaarkaristuste nimekirjas kajastuvad karistuste määramise kuupäevad, mitte A. Streltsovi poolt distsiplinaarüleastumiste toimepanemise aeg. Seega on ümberlükkamata seisukoht, et A. Streltsovi suhtes on rikutud PS §-s 23 sätestatud topeltkaristamise keeldu. Kohtud on seega oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. 6.2 Samuti on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest kohtud on pidanud usutavaks kannatanute ütlusi ja eelistanud neid süüdistatava ütlustele. 6.3 Ringkonnakohus ei tohtinud täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa 22. aprilli 2010. a kuriteoepisoodiga, kuna see halvendab süüdistatava olukorda ja seetõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 ja § 339 lg 2 tähenduses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I

7. Viru Maakohtu 1. märtsi 2012. a otsuse põhiosas on kokkuvõtvalt tuvastatud, et A. Streltsov pani 17. jaanuaril 2009 (vt IV kd, tlk 75 pöördel), 10. veebruaril, 12. veebruaril, 17. märtsil, 23. märtsil, 30. märtsil, 22. aprillil, 29. juulil, 31. juulil ja 24. septembril 2010 toime süüdistuses kirjeldatud kuriteod KarS § 275 järgi (vt IV kd, tlk 79 pöördel). Sama otsuse resolutiivosast (vt IV kd, tlk 74 pöördel) nähtub aga, et A. Streltsov mõisteti süüdi ja teda karistati KarS § 275 järgi väiksemas mahus, kui otsuse põhiosas tuvastati. Nimelt jättis maakohus otsuse resolutiivosas A. Streltsovi KarS § 275 järgi 22. aprillil 2010. a toime pandud kuriteo eest süüdi tunnistamata. Süüdistuse mahu vähendamist otsuse põhiosas ei ole põhjendatud. 8. Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täiendati selle resolutiivosa ja A. Streltsov loeti KarS § 275 alusel karistatuks ka 22. aprillil 2010 toimepandud kuriteo eest. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu otsuse põhjendavast osast tulenevalt on A. Streltsovi süü ka selles kuriteos nõuetekohaselt tuvastatud. Ühe kuriteo resolutiivosast välja jäämine olevat aga pelgalt trükitehniline viga, mille võib KrMS 337 lg 1 p 2 alusel kõrvaldada otsuse sisu muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. 9. Ringkonnakohtu volitusi kohtuotsust KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada on Riigikohtu praktikas sisustatud selliselt, et olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm), kui puudub õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule. Riigikohus on selgitanud, et pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi õiguslikke tagajärgi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2009. a kohtuotsust kriminaalasjas nr 3-1-1-25-09). Praegusel juhul ei ole tegemist KrMS § 337 lg 1 p-s 2 ja kohtupraktikas silmaspeetava võimalusega. Maakohtu otsuse resolutiivosast välja jäänud kuriteoepisoodi ringkonnakohtu poolt sinna lisamine ei saa olla vaadeldav pisivea parandamisena, vaatamata sellele, et maakohtu otsuse põhiosas on süüdistatava süü loetud tuvastatuks ka 22. aprillil 2010 a toime pandud kuriteo eest. Kui maakohus otsustas märkida resolutiivossa kuritegude toimepanemise kuupäevad, oleks pidanud põhiosas tuvastatud süüdistuse maht olema tervikuna kajastatud ka otsuse resolutiivosas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-61-08 p 15). Ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse resolutiivossa ühe kuriteoepisoodi lisamine lõi uue õigusliku olukorra, kus prokuröri või kannatanute vastava apellatsioonita suurendati maakohtu otsuse resolutiivosas kirjeldatud süüdistuse mahtu, mis aga KrMS § 340 lg 4 p 1 kohaselt ei ole võimalik. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 10. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtuotsus legitiimsuse tagamiseks olema üheselt mõistetav ega tohi sisaldada vastuolusid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 8 järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks see, kui kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus (vt kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2009. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-50-09 p 5.3). Olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-09 p 6). 11. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsuse põhija resolutiivosa vahel esinebki selline vastuolu, sest neid lugedes ja võrreldes ei ole võimalik üheselt aru saada, millal täpselt pani A. Streltsov toime kuriteod süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 1. märtsi 2012. a otsuse kohaselt anti A. Streltsov kohtu alla süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi 17. jaanuaril 2009, 23. märtsil 2010, 30. märtsil 2010, 22. aprillil 2010, 31. juulil 2010, 24. septembril 2010 ja 29. aprillil 2011 (vt IV kd, tlk 75 pöördel) toime pandud kuritegude eest. Maakohtu otsuse põhiosas on süüdistatava süü neis kuritegudes leidnud ka tõendamist. Arusaamatul põhjusel on aga kohtuotsuse resolutiivossa märgitud teistsugused kuupäevad, kui need, mille järgi põhiosas A. Streltsovi süü tuvastati. Kohtuotsuse resolutiivosas (vt IV kd, tlk 74 pöördel) on kirjas: „Aleksandr Streltsov süüdi tunnistada (23.03; 30.03; 22.04; 31.07; 24.09 ja 29.04 2011;) kuriteo toimepanemises KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm kuud vangistust.“ Resolutiivosa viidatud osast ilmneb üheselt, et A. Streltsovi pani KarS § 274 lg 1 järgi süüksarvatud kuriteoepisoodid toime aastal 2011. Kohtuotsuse põhiosas tuvastas aga kohus, et A. Streltsov pani resolutiivosas loetletud kuriteod toime aastal 2010 ja neist vaid viimase 29. aprillil 2011. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, kuna kohtuotsuse resolutiivosa A. Streltsovi süüditunnistamises KarS § 274 lg 1 järgi ei ole kooskõlas otsuse põhisosas tuvastatuga. Ringkonnakohus jättis aga selle rikkumise tähelepanuta. II 12. Puutuvalt kaitsja väitesse, et A. Streltsov on praeguses kriminaalasjas süüdi tunnistatud ja karistatud tegude eest, mille eest on teda kinnipidamiskohas juba distsiplinaarkorras karistatud, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kohtud on asunud seisukohale, et A. Streltsovi karistamisega kriminaalkorras ei ole rikutud topeltkaristamise keeldu. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu, et maaja ringkonnakohtu järeldused selles küsimuses ei ole otsuse lugejale üheselt arusaadavad ega vasta kohtuotsuse põhjendamise nõuetele KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kohtute järeldused ei veena otsuse lugejat selles, et topeltkaristamise keelu kõiki asjaolusid on kontrollitud. Näiteks on praeguses asjas A. Streltsov süüdi tunnistatud KarS § 275 järgi selles, et ta 29. juulil 2010 ütles Viru Vangla valvurile venekeelseid ebatsensuurseid sõnu. Viru Vangla 11. augustil 2011. a esitatud teatisest nr 6-13/32563- 1 p-st 69 (IV kd, tlk 36) nähtub aga, et A. Streltsovile on 29. juulil 2010 määratud ebatsensuursete väljendite kasutamise eest 12 ööpäeva kartserit. Kohtuotsustest ei nähtu, miks tuleb neid tegusid vaadelda erinevatena ja miks on topeltkaristamine välistatud. 13. Kohtuotsuse põhjendatuse ja selguse huvides tuleb kriminaalasja uuel arutamisel maakohtus esmalt nõuetekohaselt tuvastada, millal A. Streltsov süüdistuses kirjeldatud kuriteod toime pani.

Seejärel tuleb A. Streltsovile iga süüksarvatavat kuritegu võrrelda andmetega tema varasemate distsiplinaarüleastumiste kohta (IV kd, tlk 35-36). Sealjuures tuleb võrrelda tegude toimepanemise, mitte karistuste määramise aegu ja etteheidete faktilist sisu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-12). Alles seejärel on maakohtul võimalik otsustada, kas A. Streltsov on juba varem mõne praeguses süüdistuses märgitud teo eest distsiplinaarkorras karistatud või mitte ning sellest tulenevalt otsustada lõplikult A. Streltsovi süüküsimus ning mõista karistus. 14. Juhindudes KrMS § 341 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2012. a ja Viru Maakohtu 1. märtsi 2012. a kohtuotsused A. Streltsovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi ja saadab kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. 15. A. Streltsovi kaitsja Igor Belugin esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus kogusummas 271,44 eurot (sh käibemaks 45,24 eurot). Taotluses soovib kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2012. a otsusega tutvumise, Viru Vanglas süüdistatavaga kohtumise ja temaga nõu pidamise ning kassatsiooni koostamise eest kogusummas 192 eurot. Taotlusest nähtuvalt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks 1,5 tundi, A. Streltsoviga Viru Vanglas nõu pidamiseks 1,5 tundi ning kassatsiooni koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 4 tundi. Lisaks taotletakse tasu kindlaksmääramist Narvast õigusabi osutamise kohta, s.o Jõhvi ja sealt tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest summas 34,2 eurot. Kolleegium peab taotluses nimetatud toiminguid A. Streltsovi kaitseks kassatsioonimenetluses vajalikeks ja leiab, et nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse p-dest 2, 4, 16; p 47 alapunktist 1 ja p-st 54, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja taotluse. Kolleegium määrab Advokaadibüroole Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja 44 senti (sh käibemaks nelikümmend viis eurot ja 24 senti) A. Streltsovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel jätta riigi kanda. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi