3-1-1-14-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-14-13

Otsuse kuupäev

28. veebruar

2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea

Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

D.H-le

(D.H) Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2010. a kohtuotsusega

mõistetud karistuse

kandmata jäänud osa täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu 26. septembri 2012. a määrus

kriminaalasjas nr 1-10-9945

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

D.H

kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, Lääne

Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liia

Piirsalu

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

30. jaanuar

2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 26. septembri 2012. a määrus D.H-le mõistetud karistuse

kandmata

jäänud osa täitmisele pööramises ja jätta prokuratuuri määruskaebus Pärnu

Maakohtu 23. augusti 2012. a

kohtumääruse peale läbi vaatamata.

2. Kaitsja määruskaebus

rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.H tunnistati Pärnu

Maakohtu 20. oktoobri 2010. a kohtuotsusega süüdi KarS § 263 p-de 1, 3 ja 4

järgi ning teda

karistati vangistusega kaheks aastaks. Koheselt kuulus

ärakandmisele üheksa kuud vangistust, mille kandmise alguseks

loeti 7. veebruar

2010. Üks aasta ja kolm kuud vangistust jäeti kohaldamata tingimusel, et D.H ei pane kaheaastase

katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle

KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus

kohustas

süüdimõistetut hüvitama kannatanutele tekitatud kahju 1. detsembriks 2010;

mitte tarvitama katseajal alkoholi

ja narkootilisi aineid ning mitte külastama

Rapla linnas asuvat „Meie Pubi“ pärast kella 18.00. Katseaeg algas 6.

novembril

2010.

2. Kriminaalhooldusametnik

esitas 25. oktoobril 2011 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata D.H-le Pärnu

Maakohtu 20. oktoobri 2010. a otsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse

osa täitmisele, kuna ta ei allu kohustusele

mitte tarvitada alkoholi ja

narkootilisi aineid. Samuti rikkus ta korduvalt registreerimise korda. Eesti

Kohtuekspertiisi

Instituudi ekspertiisiakti kohaselt leiti joobeseisundi

tuvastamise käigus D.H-l 24. augustil 2011 võetud uriiniproovist

amfetamiini ja metamfetamiini. Kriminaalhooldajat teavitati ekspertiisi

tulemustest 21. oktoobril 2011. Täiendavalt

esitas kriminaalhooldaja 17.

aprillil 2012 erakorralise ettekande lisa. Selle kohaselt toimetas Põhja

Prefektuuri

patrullpolitseinik D.H 2. septembril 2011 kell 00.45

kainenema. Kuigi D.H keeldus

indikaatorvahendisse puhumast,

paigutati ta kainenema ja vabastati 3.

septembril 2011. Ka 17. märtsil 2012 D.H-lt võetud uriiniproovist leiti

gamma-

hüdroksübutüraati (GHB) ja diasepaami (perearsti poolt välja kirjutatud

retseptiravim). Samuti pani D.H katseajal toime

kolm väärtegu.

3. Pärnu Maakohus kohaldas

D.H suhtes 18. aprilli 2012. a määrusega KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel tõkendit

vahistamine

seoses sellega, et süüdimõistetu ei ilmunud kohtuistungile. D.H peeti kinni 17. mail 2012. Maakohtu 18. mai 2012. a

määrusega pöörati Pärnu

Maakohtu 20. oktoobri 2010. a kohtuotsusega D.H-le mõistetud ja

ärakandmata karistus üks

aasta ja kolm kuud vangistust täitmisele

KarS § 74 lg 4 alusel. Maakohtu määruse vaidlustas süüdimõistetu

kaitsja

Harland Paas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 18. mai 2012.

a kohtumääruse menetlusõiguse olulise

rikkumise tõttu ja saatis kriminaalasja

maakohtule uueks arutamiseks.

4. Pärnu Maakohus jättis 23. augusti 2012. a kohtumäärusega D.H-le Pärnu

Maakohtu 20. oktoobri 2010. a otsusega

mõistetud vangistuse täitmisele

pööramata ja vabastas D.H vahi alt, põhjendades seda järgmiselt. KarS § 74

lg 4 ei nõua

kohustuste rikkumise korral tingimata vangistuse täitmisele

pööramist. D.H viibib alates 17. maist 2012 vahi all. Tal on

kindel

elukoht ja perekond. Samuti oli D.H-l enne vahistamist töökoht. Kohus

leidis, et vahi all oldud aja jooksul on D.H

mõistnud vajadust hoiduda narkootiliste

ainete tarvitamisest ja täita kõiki kohtu poolt pandud kohustusi, ning talle tuleb

anda võimalus jätkata kriminaalhooldust kuni katseaja lõpuni. Kohus märkis, et

vastavalt KrMS § 385 p-le 26 ei ole see

määrus edasikaevatav.

5. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuröri abi Liia Piirsalu,

kes taotles maakohtu määruse

tühistamist ja D.H-le mõistetud ja ärakandmata

karistuse osa täitmisele pööramist. Määruskaebuse kohaselt jättis kohus

tähelepanuta kriminaalhooldaja selgitused selle kohta, et D.H on rikkunud

kontrollnõudeid, jättes viiel korral

registreerimisele ilmumata, põhjendades

seda unustamise või segiajamisega. Katseajal on ta toime pannud seitse

väärtegu.

Prokuröri hinnangul on KarS § 74 lg 4 alusel tehtud määrus vaidlustatav.

6. Tallinna

Ringkonnakohtu 26. septembri 2012. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja karistus

pöörati täitmisele.

Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

6.1 Maakohus leidis

ekslikult, et karistuse täitmisele pööramata jätmise määrus ei ole

vaidlustatav. KrMS § 385 p-st 26

ja § 427 lg-st 2 tuleneb, et vaidlustatavad ei

ole kohtumäärused, millega lahendatakse KarS § 74 lg-te 5 või 6 alusel

tekkinud

kriminaalhoolduse täitmise küsimused. Kriminaalhooldaja on taotlenud karistuse

täitmisele pööramist KarS §

74 lg 4 alusel, mille vaidlustamist ei ole

seadusega piiratud ning seetõttu on Pärnu Maakohtu 23. augusti 2012. a määrus

vaidlustatav. Menetlusosaliste kaebeõigus ja kohtute sisuline pädevus kaebuste

lahendamiseks tulenevad seadustest,

mitte kohtulahendites kirjapandust. Seega

ei võta maakohtu määruses märgitu edasikaebeõiguse puudumise kohta

menetlusosalistelt õigust nimetatud määruse vaidlustamiseks.

6.2 KarS

§ 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra, määrata täiendavaid

kohustusi või

pöörata karistus täitmisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.H

rikkus temale määratud kohustusi

ja jättis mitmel korral järgimata registreerimise

korda. Samuti rikkus D.H käitumiskontrolli nõudeid ja temale määratud

kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. D.H on kolm korda

kriminaalkorras karistatud, muu hulgas

samaliigiliste kuritegude toimepanemise

eest. Teda on ka varem allutatud käitumiskontrollile seoses üldkasuliku töö

täitmisega ja ta on teadlik sellega kaasnevatest kohustustest. Praeguses

kriminaalasjas mõisteti ta süüdi ja karistati

reaalse vangistusega, millest

koheselt kuulus ärakandmisele üheksa kuud vangistust. Ülejäänud karistuse

kandmisest

vabastati ta tingimisi. Seega viibis D.H juba käesoleva

karistuse kandmisel vangistuses ning vabanedes pidi mõistma

temale määratud

kohustuste ja kontrollnõuete täitmise olulisust ja nende rikkumise tagajärgi. Kuivõrd

D.H viibis alates

17. maist kuni 23. augustini 2012 vahi all, tuleb

see aeg arvestada kandmata jäänud karistusest maha ning kandmisele

kuuluvaks

karistuseks jääb 11 kuud ja 24 päeva vangistust.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.H

kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, kes taotleb

ringkonnakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jäetaks D.H-le mõistetud

karistuse kandmata

jäänud osa täitmisele pööramata. Kaitsja põhjendab

määruskaebust järgmiselt.

7.1 Kohtutel on kujunenud samade faktiliste asjaolude pinnalt

erinev siseveendumus D.H-le mõistetud vangistuse

täitmisele pööramise

põhjendatuse osas. Maakohus kuulas süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohti ära

vahetult

kohtuistungil, kuid ringkonnakohus lahendas määruskaebust kirjalikus

menetluses. Isikult vabaduse võtmine on niivõrd

oluline

küsimus, et ringkonnakohtu kirjalikus menetluses väljendatud seisukohad ei

lükka piisavalt põhjendatult ümber

maakohtu kohtuistungil kujunenud seisukohti.

Kaitsja nõustub maakohtu põhjendustega.

7.2 Kaitsja

hinnangul ei olnud maakohtu määrus vaidlustatav. Riigikohtu üldkogu asus

3. juuli 2012. a otsuses

kriminaalasjas nr 3-1-1-18-12 seisukohale, et

vaidlustatav on kohtumäärus, millega pööratakse

KarS § 74 lg 4 alusel

täitmisele tingimisi

kohaldamata jäetud vangistus. Käesoleval juhul jättis

kohus vangistuse tingimisi kohaldamata. Vahe

kaebeõiguse realiseerimises

seisneb selles, et mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmisega ei kaasne

kellegi

seadusega kaitstud õiguste riivet, ja seega ei ole kaebeõiguse

kohaldamine Riigikohtu lahendis toodud kaalutlustest

lähtudes põhjendatud.

Kriminaalhooldusametnikul on vajadusel õigus esitada uus erakorraline ettekanne

karistuse

täitmisele pööramiseks.

8. Prokuröri vastuse

kohaselt on ringkonnakohtu määrus õige ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei

anna alust selle tühistamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Määruskaebuse

lahendamisel tuleb esmalt otsustada, kas Pärnu Maakohtu määrus, millega jäeti

D.H-le mõistetud

vangistus täitmisele pööramata, oli määruskaebekorras

vaidlustatav. Maakohus viitas määruse tegemisel KrMS § 427 lg-

le 2 ja § 385

p-le 26 ning leidis, et määrust ei saa vaidlustada. Ringkonnakohtu määruse

kohaselt on aga maakohtu

määruse edasikaebamise õiguslik alus KarS § 74

lg 4, sest sel alusel tehtud määruste vaidlustamist ei ole seadusandja

piiranud.

10. Riigikohtu

üldkogu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-18-12 sedastati, et KrMS § 385 p

26 kohaselt on välistatud KrMS

§ 427 lg 2 alusel süüdimõistetule mõistetud

vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse vaidlustamine.

KrMS §

427 lg 2 hõlmab kõiki juhtumeid, mil täitmiskohtunik pöörab kriminaalhooldaja

ettekande alusel süüdimõistetu

kandmata vangistuse täitmisele, sh kui

süüdimõistetu ei järgi kontrollinõudeid ja talle pandud lisakohustusi. Seega

tuleb

tingimisi kohaldamata jäetud vangistuse täitmisele pööramise otsustamisel

KarS § 74 lg 4 alusel menetlusõiguslikult

tugineda KrMS § 427 lg-le 2

ning selliste otsustuste vaidlustamine on välistatud KrMS § 385 p 26 alusel.

11. Kolleegium

juhib tähelepanu, et üldkogu viidatud otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26

põhiseadusvastaseks ja

kehtetuks üksnes osas, milles see ei võimalda süüdimõistetul

esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt

KrMS § 427 lg 2

alusel tehtud sellise määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata

jäetud vangistus tema

suhtes KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Üldkogu

põhjendas oma seisukohta sellega, et KrMS § 385 p-s 26 sätestatud

edasikaebeõiguse piirang ei ole mõõdukas abinõu kohtusüsteemi tõhususe

saavutamiseks ja riivab PS § 24 lg-s 5

sätestatud isiku põhiõigust

ebaproportsionaalselt. Arvestades mõju, mille täitmiskohtuniku määrus toob

kaasa

süüdimõistetu õiguste jaoks, peab kõrgema astme kohtul olema võimalik

kontrollida täitmiskohtuniku otsustuse õigsust,

mistõttu tunnistati KrMS § 385

p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks vaid osas, milles see piirab

süüdimõistetu õigusi.

Prokurörile, kui teisele menetlusosalisele, see üldkogu

otsus aga ei laiene. Seega ei võimalda KrMS § 385 p 26 esitada

määruskaebust määruse peale, millega jäetakse süüdimõistetule mõistetud vangistus

KrMS § 427 lg 2 alusel täitmisele

pööramata, kuna sellega ei riivata

süüdimõistetu õigusi. Seaduses sätestatud aluste ilmnemisel võib

kriminaalhooldaja

esitada täitmiskohtunikule uue ettekande KarS § 74 lg 4

alusel.

12. Seetõttu rikkus

ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses, vaadates sisuliselt

läbi prokuratuuri määruskaebuse maakohtu

määruse peale, millega jäeti D.H-le mõistetud vangistus täitmisele

pööramata. Selline menetlusõiguse rikkumine tingib vältimatult ringkonnakohtu

määruse tühistamise, mistõttu ei pea

kolleegium vajalikuks käsitleda teisi

määruskaebuses esitatud väiteid.

13. Eeltoodust tulenevalt

ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2012. a

määruse D.H karistuse täitmisele pööramises, teeb

asjas uue lahendi ja

jätab prokuratuuri määruskaebuse läbi vaatamata. Kaitsja määruskaebus rahuldatakse.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Hannes Kiris