3-1-1-16-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-13

Otsuse kuupäev

28. veebruar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Väärteoasi K.Z-i karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 242 lg

1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2012. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-12-3045

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

6. veebruar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2012 kohtuotsus K.Z-i väärteoasjas liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 242 lg 1

järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2. juulil 2011 koostas Lõuna prefektuur väärteoprotokolli, mille kohaselt K.Z, olles piiratud juhtimisõigusega isik, keda

on eelnevalt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis 1. juulil 2012 Räpinas

Hariduse tänaval mootorsõidukit ilma, et tema kõrval oleks olnud seaduslikku esindajat või seadusliku esindaja kirjaliku

nõusolekuga isikut, kellel on B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat. Samuti viibis K.Z

alkoholijoobes, kusjuures alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Kohtuväline

menetleja kvalifitseeris K.Z-i teod LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi ning taotles maakohtult K.Z-ile aresti kohaldamist.

2. Tartu Maakohtu 3. juuli 2012 otsusega tunnistati K.Z süüdi LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ning mõisteti talle KarS §

63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 140 trahviühikut, s.o 560 eurot. Kohus arvas KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka

kaks päeva kinnipidamist ehk 20 trahviühikut ning luges kandmisele kuuluvaks rahatrahvi 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määras kohus rahatrahvi tasumise ositi. Lisakaristusena mõistis maakohus KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS §

224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks alates jõustunud kohtuotsuse liiklusregistrisse

kandmisest. Maakohtu põhjendused olid järgmised.

2.1 Menetlusaluse isiku ütluste, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tuvastatud, et K.Z

juhtis 1. juulil 2012 kella kahe ajal Räpinas Hariduse tänaval sõiduautot, olles eelnevalt tarvitanud õlut. Tema ühes liitris

väljahingatavas õhus oli 0,55 mg alkoholi, s.o üle seadusega lubatud piirmäära. Kuna menetlusalune isik tarvitas enne

sõiduki juhtima asumist õlut, pidi ta vähemalt möönma, et juhib mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

Järelikult pani K.Z LS § 224 lg-s 2 sätestatud teo tahtlikult.

2.2 Samuti on tõendatud, et menetlusaluse isiku kõrval ei olnud seaduslikku esindajat või viimase kirjaliku nõusolekuga

isikut. 27. septembril 2011 anti K.Z-ile välja piiratud juhtimisõigusega juhiload B-kategooria sõiduki juhtimiseks

kehtivusega kuni 27. detsembrini 2012. Kuna K.Z-i juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud,

on tõendatud, et 1. juulil 2012 oli K.Z B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 95 lg 2 teises lauses sätestatud

tingimus, mille kohaselt võib piiratud juhtimisõigusega isik autot juhtida vaid juhul, kui tema kõrval on teatud nõuetele

vastav isik, ei ole käsitatav erinormina LS § 94 lg 1 suhtes ega võta seetõttu piiratud juhtimisõigusega isikult ära

juhtimisõigust. Selle nõude rikkumine piiratud juhtimisõigusega isiku poolt on kvalifitseeritav liiklusnõuete muu

rikkumisena, mis toob kaasa vastutuse LS § 242 lg 1 järgi.

2.3 Kuigi K.Z oli Lõuna Prefektuuri 28. novembri 2011 otsusega mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumise tõttu, ei saa kohus lugeda teda juhtimiselt kõrvaldatuks ka 1. juulil 2012.

Nimetatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on käsitletav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51

mõttes. Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). HMS § 61 lg 2

kohaselt kehtib haldusakt kuni kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna nimetatud otsuse järgi kõrvaldati K.Z

juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni ja see oli tal 1. juulil 2012 olemas, siis saab

järeldada, et haldusaktiga pandud kohustus oli täidetud ja kõrvaldamise otsus ei kehtinud enam 1. juulil 2012, mistõttu ei

saa sõiduki juhtimist K.Z-i poolt lugeda selle keelu rikkumiseks.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus kvalifitseeris

menetlusaluse isiku teo LS § 242 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja taotles uue otsuse tegemist ja K.Z-i süüdi tunnistamist

LS § 201 lg 1 järgi tema karistust muutmata. Samuti palus ta täpsustada lisakaristuse jõustumise aega. Apellandi seisukohad

olid järgmised.

3.1 K.Z-i käitumine vastab LS § 201 lg 1 tunnustele. LS § 95 on erinormiks LS § 94 lg 1 suhtes, reguleerides täiesti

erilaadset juhtimisõiguse liiki. Seda kinnitab ka tõsiasi, et juhtimisõiguse andmine on haldusakt. Vastavalt HMS § 53 lg 1 p-

le 3 võib haldusaktis kehtestada lisatingimuse haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Lisatingimusest

tulenevalt ei omanda haldusakti adressaat haldusaktist tulenevat õigust enne lisatingimuse täitmist. Praegusel juhul on

selliseks lisatingimuseks teise isiku viibimine piiratud juhtimisõigusega isiku kõrval. Samas tuleb nõustuda, et on ära

langenud 28. novembril 2011 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud, mistõttu

isiku käitumist ei saa kvalifitseerida LS § 201 lg 2 alusel.

3.2 Lisakaristuse kehtivuse alguse seostamiseks liiklusregistri kandega puudub õiguslik alus. Kuigi KrMS § 421 lg 1

sätestab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pööratakse täitmisele kohtuotsuse saatmisega asjaomasele asutusele ning LS

§ 175 lg 5 kohaselt on ametiasutusel, kohtuvälisel menetlejal ja kohtul kohustus saata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

kohta tehtud otsus liiklusregistrisse, ei saa nimetatud sätteid koosmõjus tõlgendada nii, et lisakaristuse kehtivuse alguseks

tuleks lugeda kohtu mõistetud karistuse kohta andmete kandmist liiklusregistrisse. Põhi- ja lisakaristus jõustuvad

kohtuotsuse jõustumisel. Kui lisakaristuse jõustumine on seatud sõltuvusse liiklusregistrisse kandmisest, puudub süüdlasel

kindlus oma käitumise õiguspärasuses.

4. Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2012 otsusega täpsustati maakohtu otsust osas, mis puudutab K.Z-ile kohaldatud

lisakaristuse jõustumist. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.

4.1 Ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja esindaja käsitlusega LS §-dest 94 ja 95 kui üld- ja erinormist. Juhtimisõigus on

isikul sõltumata selle kasutamiseks sätestatud piirangutest olemas juhul, kui talle on antud vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning tema juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ega isikut ei ole juhtimiselt

kõrvaldatud, st on täidetud LS § 94 lg-s 1 nimetatud tingimused. Juhtimisõiguse andmine on ühekordne, mitte sõiduki

juhtimisele asumisele igakordselt eelnev otsustus. Seega, kui isik on täitnud seadusest tulenevad nõuded juhtimisõiguse

saamiseks, on tal juhtimisõigus olemas seni, kuni ei esine LS § 94 lg-s 1 sätestatud juhtimisõigust välistavaid asjaolusid.

4.2. Liiklusseadus sätestab lisaks § 95 lg-s 2 nimetatule piiratud juhtimisõigusega isiku poolt sõiduki juhtimisele veel

täiendava tingimuse. Nii peab autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, olema LS § 95 lg 4 kohaselt ees ja taga

nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kui lähtuda kohtuvälise menetleja esindaja käsitlusest, peaks ka selle tingimuse

täitmata jätmise korral kvalifitseerima piiratud juhtimisõigusega isiku poolt mootorsõiduki juhtimise LS § 201 lg 1 järgi, s.o

mootorsõiduki juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt. See on aga ilmselgelt põhjendamatu, kuivõrd nimetatud tingimuse

täitmata jätmine ei mõjuta mingil määral seda, kas piiratud juhtimisõigusega juht vastab juhtimisõiguse saamise nõuetele.

Seega tuleks ka algaja juhi tunnusmärgita sõiduki juhtimine kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi.

4.3. Menetlusalune isik K.Z juhtis 1. juulil 2012 B-kategooria mootorsõidukit, omades vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimiseks vajalikku juhiluba. Tema juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Samuti ei olnud

teda juhtimiselt kõrvaldatud. Seega oli tal teo toimepanemise ajal olemas juhtimisõigus. Samas ei täitnud K.Z LS § 95 lg-s 2

sätestatud tingimust, kuivõrd tema kõrval puudus seaduse nõuetele vastav seaduslik esindaja või seadusliku esindaja

kirjaliku nõusolekuga isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et K.Z-i poolt sõiduki juhtimine, eirates LS

§ 95 lg-s 2 sätestatud tingimust, kuulub kvalifitseerimisele LS § 242 lg 1 järgi liiklusnõuete muu rikkumisena.

4.4 VTMS § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Jõustunud

kohtuotsust on VTMS § 200 kohaselt kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Nimetatud sätetest

tuleneb, et väärteomenetluses tehtud kohtuotsus jõustub tervikuna ning mingeid erisusi lisakaristuse jõustumisele seadus ei

sätesta. Seega hakkab K.Z-ile mõistetud lisakaristus kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning seaduslikku alust selle

jõustumise edasilükkamiseks ei ole. Liiklusregistrisse kantud andmetel on liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt

üksnes informatiivne tähendus ja andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Seega võetakse K.Z-i juhtimisõigus ära kolmeks kuuks alates maakohtu otsuse jõustumisest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLED

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna esindaja vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa, kes taotleb ringkonnakohtu

otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kassaator kordab apellatsioonis väljendatud seisukohti, leides, et K.Z-i

teod tuleb kvalifitseerida mitte LS § 242 lg 1, vaid LS § 201 lg 1 järgi ning palub tühistada selles osas ringkonnakohtu

otsus ja teha uus otsus, raskendamata süüdlase olukorda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassaatori arvates kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, karistades isikut LS § 95 lg 2 nõuete rikkumise eest LS

§ 242 lg 1 alusel mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena. K.Z tuleb karistada LS § 201 lg 1 alusel

mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kolleegium ei

nõustu kassaatori seisukohaga, põhjendades seda järgmiselt.

7. LS § 201 lg 1 alusel karistatakse isikut, kes juhib mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta. Väärteoasjas on tuvastatud, et B-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõiguse sai K.Z 27. septembril

2011. Väärteoasja lahendamise seisukohalt on otsustava tähendusega menetlusalusel isikul juhtimisõiguse olemasolu talle

etteheidetava teo toimepanemise ajal, s.o mootorsõiduki juhtimisel 1. juulil 2012.

8. Juhtimisõiguse mõiste sisaldub LS § 94 lg-s 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või

keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Piiratud juhtimisõigust reguleerib erinormina LS § 95 lg 1, mille kohaselt on piiratud

juhtimisõigus noorema kui LS § 103 lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit LS §-s 95 nimetatud juhtudel ja

korras. LS § 95 lg 2 kohaselt võib piiratud juhtimisõigusega isik juhtida mootorsõidukit tingimusel, et tema kõrval on

seaduse nõuetele vastav saatja ehk seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema

B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis.

9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et juhtimisõiguse andmine on ühekordne, mitte igakordselt sõiduki

juhtimisele asumisele eelnev otsustus. Piiratud juhtimisõigus tekib samadel alustel, kui üldine juhtimisõigus. Seega, kui isik

on täitnud seadusest tulenevad nõuded juhtimisõiguse saamiseks, on tal juhtimisõigus olemas seni, kuni ei esine LS § 94 lg-

s 1 sätestatud juhtimisõigust välistavaid asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas ei ole selliseid juhtimisõigust välistavaid

asjaolusid tuvastatud. Piiratud juhtimisõiguse teostamisele on seadusandja kehtestanud küll ka täiendavaid tingimusi LS §

95 lg-tes 2, 3 ja 4, mille järgimine on mootorsõiduki juhile kohustuslik, kuid nende tingimuste täitmata jätmine ei välista

juhtimisõiguse olemasolu. Kolleegiumi arvates on ekslik kassaatori seisukoht, mille kohaselt LS § 95 lg-s 2 ettenähtud

tingimuse näol on tegemist haldusakti kõrvaltingimustega HMS § 53 lg 1 p 3 tähenduses, millest tingituna ei omanda

haldusakti adressaat haldusaktist tulenevat õigust (mootorsõiduki juhtimisõigust) enne lisatingimuse täitmist. Kuigi

juhtimisõiguse andmine on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes, on LS § 95 lg-s 2 sätestatu puhul

tegemist seadusest, mitte haldusaktist tuleneva tingimusega ja see ei mõjuta juhtimisõiguse sisu.

10. Piiratud juhtimisõiguse eripära seisneb selles, et selle kehtivus on seatud sõltuvusse isiku vanusest. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise

kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ § 24 lg 2 kohaselt kehtivad B-kategooria mootorsõiduki piiratud

juhtimisõigus ja juhiluba kuni selle omaniku 18-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on piiratud

juhtimisõiguse taotlemine lubatud vaid seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul. Muid erisusi võrreldes juhtimisõiguse

taotlemisega üldises korras ei ole ette nähtud. Piiratud juhtimisõiguse taotleja omandab teoreetilisi ja praktilisi teadmisi

täisealiste isikutega võrdsetel alustel. LS § 95 lg-st 2 tuleneva lisatingimuse eesmärk on algaja mootorsõidukijuhi elu- ja

erialase kogemuse nappuse tasakaalustamine mootorsõidukijuhi kogemusega täisealise isiku abil. Seadus ei kirjuta ette,

millised on selle saatja ülesanded ning kolleegium ei välista, et kogenud isiku nõu võib teatud olukorras ära hoida liiklusohu

või –õnnetuse. Siiski selline juhi kõrval viibiv isik ise mootorsõidukit ei juhi ning tema võimalused piirduvadki reeglina

juhile nõu andmisega. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et piiratud juhtimisõigusega isiku poolt mootorsõiduki juhtimisel

on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et

piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse

juhtimisõigus puuduks.

11. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel on välistatud

K.Z-i karistamine LS § 201 lg 1 järgi. LS § 95 lg-s 2 nimetatud nõude täitmata jätmise tõttu vastutab menetlusalune isik LS

§ 242 lg 1 järgi. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu otsuse

muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar