3-2-1-190-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-190-12

Määruse kuupäev

Tartu, 27. veebruar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Swedbank Liising AS-i hagi Marko Nõmmiku vastu võla

väljamõistmiseks; apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-1491

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marko Nõmmiku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Marko Nõmmik, esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Swedbank Liising AS (registrikood 10060710)

Asja läbivaatamise kuupäev

28. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-1491 ja saata

asi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tagastada Aavik & Partnerid AB OÜ-le Marko Nõmmiku määruskaebuselt 3. septembril

2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 24. aprilli 2012. a otsusega Swedbank Liising AS-i (hageja) hagi Marko

Nõmmiku (kostja) vastu 16 445 euro 39 sendi suuruse võlgnevuse saamiseks.

2. Kostja esitas 24. mail 2012 e-kirja teel allkirjastamata apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus teavitas kostjat tema poolt kohtule teatatud e-posti aadressidel

30. mail ja 1. juunil 2012, et apellatsioonkaebus on allkirjastamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. juuni 2012. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 näeb ette võimaluse esitada kohtule

menetlusdokumente elektrooniliselt selleks ettenähtud vormis. TsMS § 336 lg-s 1 nähakse ette

vorminõuded elektrooniliselt esitatud dokumendile, sealhulgas peab dokument olema varustatud

saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja

tuvastada, kusjuures saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku

võtme abil moodustatud autentsustunnistus. TsMS § 335 lg 1 kohaselt piisab kirjaliku kaebuse

esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks muu hulgas kaebuse edastamisest kohtule elektronpostiga

selleks ettenähtud aadressil, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle

viivitamata pärast seda, kusjuures sama sätte teise lõike kohaselt tuleb kohtulahendi peale kaebuse

esitamise korral kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-74-12).

Kostja saatis 24. mail 2012. ringkonnakohtule e-kirjaga allkirjastamata apellatsioonkaebuse, millele

ringkonnakohus oma e-kirjades ka tähelepanu juhtis. Kaebus oli allkirjastamata, mistõttu tuli kostjal

esitada ringkonnakohtule kaebuse originaal hiljemalt 4. juunil 2012 (3. juuni 2012 oli puhkepäev,

TsÜS § 136 lg 8). Kuna kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule TsMS § 335 lg-s 2 sätestatut rikkudes

allkirjastatud kaebust, tuleb tema apellatsioonkaebus jätta TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse

võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, milles palus tühistada ringkonnakohtu

määrus ja saata apellatsioonkaebus tagasi ringkonnakohtule kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Kostja märkis, et ringkonnakohus ei ole määruse tegemisel õigesti kohaldanud

TsMS § 336 lg-t 4, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

TsMS § 336 lg 4 sätestab, et kohus võib menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu

menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1-3

sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja

isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja

menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on

nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.

Apellatsioonkaebuse saatis kostja ringkonnakohtule elektronposti aadressilt kaja@tehnic.ee,

apellatsioonkaebuses oli kostja enda kontaktaadressiks märkinud marko@tehnik.ee. Kohus väljastas

esmalt teate apellatsioonkaebuse juurest digitaalallkirja kinnituslehe puudumise kohta

apellatsioonkaebuses märgitud aadressil marko@tehnik.ee. Saanud adressaadilt vastuse, et saaja isik

ei ole õige, saatis ringkonnakohus e-kirja elektronposti aadressile, millelt oli edastatud

apellatsioonkaebus, s.o kaja@tehnic.ee. Kummaltki aadressilt ei ole kostja varem kohtule

menetlusdokumente edastanud. Ka vastust ringkonnakohtu kirja kättesaamise kohta ei ole toimikusse

kogutud. Seega tuleb asuda seisukohale, et ka aadressile kaja@tehnic.ee ei ole kostjale kohtu teadet

kätte toimetatud. Samas ei ole kohtutoimikus ühtki märget selle kohta, et ringkonnakohus oleks

saatnud teate kostjat esimeses kohtuastmes esindanud lepingulisele esindajale, kelle e-posti aadress

pidi kohtule varasemast menetlusest teada olema, ehkki see olnuks loogiline, sest kostja ei kinnitanud

üheltki aadressilt kohtu teate kättesaamist.

TsMS § 314 lg 2 järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt. Elektroonilisel

kättetoimetamisel edastatakse dokument või teatatakse dokumendi olemasolust menetlusosalise

üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile või infosüsteemi vahendusel.

TsMS § 314 lg 5 sätestab, et dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte

toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana,

faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib

e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi

kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline

kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel

viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama

kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise

avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi.

Ringkonnakohus väljastas teate puuduste kohta apellatsioonkaebuses e-posti aadressile, mille oli

apellant ise märkinud apellatsioonkaebuses, kuid mis osutus vääraks. Saanud sellest aadressilt vastuse

isikult, kes kinnitas, et ei ole õigeks isikuks, ei teinud ka ringkonnakohus midagi, et teade õigele

adressaadile kätte toimetada, vaid tegi määruse apellatsioonkaebuse tagastamiseks, ehkki asjaolusid

arvestades ei oleks kohus võinud apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel tagastada. Kostja on

seisukohal, et ringkonnakohtu 30. mail 2012 ja 1. juunil 2012 saadetud teateid ei ole kostjale

menetlusseadustikus ettenähtud nõuetele vastavalt kätte toimetatud.

5. Samuti ei ole ringkonnakohus kostjale nõuetekohaselt kätte toimetanud kaevatavat määrust.

Toimikust nähtub, et kohtumäärus on kostjale 7. juunil 2012 välja saadetud. Samas ei ole toimikus

märget määruse kostjale kättetoimetamise kohta mitte ühelgi menetlusseadustikus sätestatud viisil,

s.o postiasutuse vahendusel tähitult väljastusteatega, lihtkirjana, faksi teel ega ka elektrooniliselt

(TsMS §-d 312, 313, 314). Samuti ei ole kostjat kuidagi teavitatud e-toimikusse üleslaetud

kohtumäärusest - puudub vastavasisuline teade kostja elektronposti aadressile. Seega ei olnud kostja

kuidagi teadlik lahenditest, mida kohus tegi tema apellatsioonkaebuse kohta.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Hageja leiab, et kuna maakohtu otsus on jõustunud

31. juulil 2012, ei saa jõustunud kohtuotsuse edasikaebamise tähtaega TsMS § 456 lg 1 alusel

ennistada. Samuti ei ole kostja ennistamise avaldust õigel ajal esitanud. Ringkonnakohus on kostja

apellatsioonkaebuse jätnud õigesti menetlusse võtmata. Kuna apellatsioonkaebus on kohtulahendi

peale esitatav kaebus, ei kohaldu praeguses asjas TsMS § 336 lg 4. Samuti ei nõustunud hageja

sellega, nagu ei oleks ringkonnakohus teadet puuduste kõrvaldamise kohta õigesti kostjale kätte

toimetanud. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja apellatsioonkaebuses esinenud puuduse

kõrvaldamiseks, kuid seda teadet ei ole kostja omal süül väidetavalt kätte saanud, kuna avaldas

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses vale sidevahendi aadressi. Ringkonnakohus ei ole rikkunud

oma määruse kättetoimetamisel menetlusõiguse norme. Kuna teade määruse kättetoimetamise kohta

hoiustamise teel jäeti kostja postkasti 17. juulil 2012, loetakse, et ta on selle kätte saanud 20. juulil

2012, ning seetõttu on kostja hilinenud määruskaebuse esitamisega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Esmalt võtab kolleegium seisukoha, kas kostja määruskaebus on esitatud Riigikohtule tähtaegselt.

Kostja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a määruse peale saabus Riigikohtusse

3. septembril 2012. Toimikust nähtub, et ringkonnakohus on 5. juuni 2012. a määruse (millega jäeti

kostja apellatsioonkaebus ringkonnakohtu menetlusse võtmata) peale märkinud, et see jõustus edasi

kaebamata 31. juulil 2012. 11. juulil 2012 on ringkonnakohus saatnud kostjale teate, milles

teavitatakse kostjat sellest, et kuna talle pole olnud võimalik kohtumäärust kätte toimetada, on

ringkonnakohus määruse TsMS § 327 lg 1 alusel hoiustanud ringkonnakohtu kantseleis ning, et

TsMS § 327 lg 3 järgi loetakse kohtumäärus kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel hoiustamise

teate edastamisest ja alates sellest hakkab kulgema määruse peale edasikaebamise tähtaeg.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks

võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda (TsMS § 306 lg 1).

TsMS § 306 lg 5 alusel tuleb menetlust lõpetav määrus kätte toimetada.

Toimikust nähtub, et kostjale on saadetud 7. juunil 2012 tähitud postiga ringkonnakohtu määrus

(II kd, tl 13) ja see määrus on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Ümbrikult nähtub, et määrus on

saadetud aadressil Suur-Kaare 93, Tallinn, kuigi kostja on ringkonnakohtule saadetud

apellatsioonkaebuses märkinud elukohaks Suur-Kaare 93, Viljandi. Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a

teade, millega ringkonnakohus teavitas kostjat määruse hoiustamisest ringkonnakohtu kantseleis, on

samuti saadetud aadressil Suur-Kaare 93, Tallinn (II kd, tl 15). Kolleegium leiab, et kohtumääruse

hoiustamise kohta teate valele aadressile saatmise tõttu ei saa menetlusdokumenti (kohtumäärust)

TsMS § 327 kohaselt hoiustamisega kättetoimetatuks lugeda.

Kostja määruskaebusest nähtub, et kostja sai 5. juuni 2012. a määruse e-posti aadressile kätte

17. augustil 2012. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et määruskaebus Riigikohtule on esitatud

tähtaegselt - 3. septembril 2012.

9. Edasi käsitleb kolleegium seda, kas ringkonnakohus jättis põhjendatult kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata.

Toimikust nähtub, et kostja on esitanud 24. mail 2012 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

esitamisel kaaskirja, milles teatab, et saadab digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse (II kd,

tl 1). Toimikust ei ole kinnituskirja digitaalse allkirjastamise kohta. Ringkonnakohus on 30. mail

2012 edastanud e-posti aadressile marko@tehnik.ee teate: „Olete lisanud ümbrikusse 1 faili, kuid

pole seda allkirjastanud." Sellelt aadressilt on kirjale vastatud järgmiselt: „Teie kiri tuli valele

inimesele - aadress on minu aga nimi ei ole." Täiendavalt edastas ringkonnakohus 1. juunil 2012

eelnimetatud teate e-posti aadressile kaja@tehnic.ee, millelt kostja edastas oma apellatsioonkaebuse.

Kostja ringkonnakohtu viimasele pöördumisele ei reageerinud ja apellatsioonkaebus jäi

allkirjastamata ning ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata

TsMS § 637 lg 2 alusel.

TsMS § 637 lg 2 alusel ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja

läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu

hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei ole esitanud

TsMS § 335 lg-s 2 sätestatut rikkudes allkirjastatud kaebust. TsMS § 335 lg 2 näeb ette, et

kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul, kui

kaebus on esitatud elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil.

Kolleegium jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha

juurde, et TsMS § 335 lg 2 ei sisaldu keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks,

kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul

ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise

korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe

pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja

möödumisel (vt ka 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11). Kolleegium leiab, et

praegusel juhul, kus kostja kaaskirjast apellatsioonkaebusele nähtub, et kostja saatis enda teadmisel

digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse (seda kinnitab apellatsioonkaebuse laiend „ddoc"), ning

kohtule ei olnud teada, kas kostja sai kätte talle saadetud teate selle kohta, et kostja allkirja ei ole

apellatsioonkaebusel, tulnuks kostjale anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning alles pärast seda

otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle.

10. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja

lahendamise tulemusest.

11. Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu

tagastada. Kuna kautsjoni on tasunud Aavik & Partnetid Advokaadibüroo OÜ, siis tuleb kautsjon

viimasele ka TsMS § 149 lg 8 alusel tagastada.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik