3-1-1-11-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-11-13

Määruse kuupäev

26. veebruar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

A. T. vahistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-10396

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Rainer Amur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

30. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määrus, millega tühistati Harju

Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määrus ja kohaldati A. T. suhtes tõkendina vahistamist.

2. Vabastada A. T. viivitamatult vahi alt.

3. Saata Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amuri määruskaebus

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a vahistamisest keeldumise määruse peale uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas Harju Maakohtule taotluse võtta karistusseadustiku (KarS) §-

de 424 ja 329 järgi kahtlustatav A. T. vahi alla. Taotlust põhjendati järgmiselt. A. T., kellelt oli

varasema kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, eiras 28. oktoobril 2012. a Harju

maakonnas Saue vallas autot juhtides politsei peatumismärguannet ja sõitis kraavi. Ta oli

alkoholijoobes - A. T. väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,98 mg/l. A. T. süüd

tõendavad tunnistajate ütlused ja tõendusliku alkomeetriga teostatud joobe mõõtmine. A. T. karistati

31. mai 2012. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi auto juhtimise eest joobeseisundis. KarS §

424 järgi oli teda karistatud ka 2008. aastal. Lisaks sellele on A. T. mitmekümnel korral karistatud

väärteokorras. Seega on põhjust arvata, et A. T. võib jätkuvalt panna toime kuritegusid või hakata

karistuse kartuses kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma.

2. Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et kuivõrd

A. T.-l on olemas kindel elu- ja töökoht, perekond ning tema tuge vajavad vanad vanemad, pole alust

arvata, et ta hoiduks menetlusest kõrvale või paneks toime uusi kuritegusid. Kahtlustatav jätkab talle

31. mai 2012. a Harju Maakohtu otsusega määratud üldkasuliku töö tegemist. Kohus juhtis

tähelepanu ka asjaolule, et A. T. kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest võib

teda karistada ka rahalise karistusega.

3. Maakohtu määruse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse ringkonnaprokurör Rainer

Amur, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja vahistamistaotluse rahuldamist. Esineb piisav

kahtlus, et A. T. pani 28. oktoobril 2012. a toime KarS §-dele 329 ja 424 vastava teo. Tulenevalt

kahtlustatava varasematest karistustest saab pidada väga tõenäoliseks, et A. T. jätkaks vabaduses

viibides uute liikluskuritegude toimepanemist. Retsidiivsusele viitab ka asjaolu, et A. T. pani

praeguse menetluse esemeks oleva teo toime katseaja kestel. Kindel elu- ja töökoht, perekond ning

tema tuge vajavad vanad vanemad, millele maakohus viitab, olid A. T.-l olemas ka juba 28. oktoobril

2012. a.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määrusega prokuratuuri kaebus rahuldati.

Ringkonnakohtu arvates esineb A. T. osas põhjendatud kuriteokahtlus. Kahtlustatav võib jätkuvalt

panna toime kuritegusid ja tuleb seetõttu vahistada. A. T. on kahes viimases kriminaalmenetluses

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Et praegu menetletava teo pani kahtlustatav

toime katseajal, ei taga tema õiguskuulekat käitumist isegi mitte viibimine kriminaalhooldaja

järelevalve all. Maakohtu poolt tehtud viide A. T. püsivale elu- ja töökohale, perekonnale ja vanadele

vanematele ei ole asjakohane, sest need kõik olid olemas juba teo toimepanemise ajal, kuid ei

hoidnud kahtlustatavat kuriteo toimepanemiselt tagasi. Peale selle on see viide ka osaliselt vale, sest

viiekümne kahe aastast A. T. ema ei saa kindlasti pidada „vanaks vanemaks“. Tähelepanu tuleb

juhtida ka sellele, et A. T. on 31. mai 2012. a talle mõistetud üldkasulikust tööst teinud ära vaid

väikese osa.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus

Repnau, kes taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määruse täitmise peatamist,

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse peale esitatud prokuratuuri kaebuse

saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaebaja märgib, et kuivõrd teda ei kutsutud

ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a istungile, rikuti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 165

lg-s 4 sätestatut ja A. T. jäi kaitseta. Kaitsjale ei saadetud kutset elektronpostiga ja teda teavitati

kohtuistungist alles vahetult enne selle algust, kui prokurör A. Repnaule helistas. Ka A. T.-l endal ei

võimaldatud ringkonnakohtus tema vahistamise arutamise juures olla, mistõttu on tegu

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kahtlustataval peab

olema võimalus esitada kohtule kirjalikke dokumente, mis kinnitavad, et vahistamistaotlus tuleb jätta

rahuldamata.

6. Kaebusele esitatud vastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur,

et lähtuvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2005. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-

126-05 esitatud seisukohtadest on Tallinna Ringkonnakohus oma 13. novembri 2012. a määruses

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt rikkunud, mistõttu tuleb

ringkonnakohtu määrus tühistada ja taotlus Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium selgitab kõigepealt, et määruskaebusele esitatud prokuratuuri vastuses

sisalduv viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-126-05 ei ole täna kehtiva õiguse

valguses asjakohane. Selle lahendi tegemise ajal sätestas KrMS § 388 lg 3 esimene lause, et

kohtumenetluses koostatud vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele

kutsutakse kaebuse esitaja, tema kaitsja või seaduslik esindaja ning prokurör. Kehtiv KrMS § 390 lg 4

näeb ette, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse

läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse üksnes kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või

alaealise esindaja ja prokurör. Seega ei kutsuta määruskaebust läbi vaatavasse ringkonnakohtusse

isikut, kelle vahistamisega seonduv on vaidlustatud, mistõttu tuleb nii määruskaebuse esitaja kui ka

prokuröri sellekohased väited jätta tähelepanuta.

8. Ehkki KrMS § 390 lg 4 esimeses lauses sätestatakse, et vahistamise ja vahistamisest keeldumise

määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kutsutakse kahtlustatava

või süüdistatava kaitsja, ei takista kaitsja ilmumata jäämine tulenevalt sama lõike teisest lausest

määruskaebuse läbivaatamist. Juhul, kui seadus kohustab menetlejat kutsuma isiku kohtuistungile,

kuid lubab istungi läbi viia ka siis, kui kutsutu kohale ei ilmu, kujutab isiku istungile kutsumata

jätmine endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-150-05, p-d 4 ja 5). Seega

tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a määruse seaduslikkuse üle otsustamisel

selgitada välja, kas A. T. kaitsja A. Repnau ringkonnakohtu istungile kutsuti või mitte.

9. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 7. novembril 2012. a saadeti Viruvärava Advokaadibüroo

elektronposti aadressil (viruab@uninet.ee) A. Repnaule elektronkiri, milles palutakse kaitsjal osa

võtta 13. novembril 2012. a toimuvast kohtuistungist, kus tuleb arutamisele R. Amuri määruskaebus

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määruse peale A. T. kriminaalasjas (tl 60).

10. Kutse saatmist elektronpostiga reguleeritakse KrMS § 165 lg-s 4. Lõike esimeses lauses tuuakse

välja nende meiliaadresside loetelu, millistele menetleja menetlusosalisele kohtukutse saata võib.

Teises lauses kohustatakse kutse saatjat märkima, et kutse kättesaamist tuleb kohtusse kutsutul

kinnitada. KrMS § 165 lg 4 kolmas lause aga sätestab, et olenevalt menetleja poolt kasutatud

meiliaadressist võib kinnituse saabumata jäämise korral osutuda vajalikuks kutse saatmine tavaposti

teel.

11. A. Repnau töötab Viruvärava Advokaadibüroos ja selle advokaadibüroo meiliaadress on Eesti

Advokatuuri veebilehe andmetel viruab@uninet.ee. See meiliaadress on menetlusosalise tööandja

elektronposti aadress KrMS § 165 lg 4 esimese lause tähenduses. Seega toimis ringkonnakohus A.

Repnaule aadressil viruab@uninet.ee kutset saates ja kutses märkides, et ringkonnakohut tuleb kutse

kättesaamisest teavitada, KrMS § 165 lg 4 esimese ja teise lause kohaselt. Kuivõrd kohut kutse

kättesaamisest ei teavitatud, tuleb analüüsida, kas ringkonnakohus oleks tulenevalt KrMS § 165 lg 4

kolmandast lausest pidanud saatma A. Repnaule kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või

andma kutse üle allkirja vastu.

12. KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt ei oma kutse kinnitamata jätmine adressaadi poolt

alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta menetleja poolt välja selgitatud

elektronposti aadressil saadetud kutsele, peab kutse saatja kutsuma isiku kohtusse tavaposti

kasutades. Seega juhul, kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei

ole ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata

kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu. Elektronposti

aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab KrMS § 165 lg 4 kolmanda lause tähenduses

olla üksnes selline meiliaadress, mis on menetlejale tehtud teatavaks menetlusosalise poolt. Kõik

ülejäänud viisid, kuidas menetleja võib elektronposti aadressist teadlikuks saada - nt otsib menetleja

menetlusosalise tööandja meiliaadressi üles Interneti abil, saab sellest teadlikuks tööandjale

helistades, kasutab oma andmebaasis salvestatud aadressi -, tuleb lugeda elektronposti aadressi

väljaselgitamiseks menetleja poolt KrMS § 165 lg 4 kolmanda lause mõttes.

13. Eelnevast tulenevalt sõltub hinnang Tallinna Ringkonnakohtu toimimise õiguspärasusele sellest,

kas kohus selgitas meiliaadressi viruab@uninet.ee ise välja või tegi selle talle teatavaks A. Repnau.

Kuivõrd kriminaaltoimikus puuduvad materjalid selle kohta, et A. Repnau e-posti aadressi Tallinna

Ringkonnakohtule avaldanud oleks, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul lähtuda sellest, et kohus

selgitas meiliaadressi välja ise. Saamata sellisel elektronposti aadressil saadetud kutsele kolme

tööpäeva jooksul arvates selle saatmisest kinnitust kutse kättesaamise kohta ja jättes sellest hoolimata

kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või andmata A. Repnaule kutset allkirja

vastu, eksis ringkonnakohus KrMS § 165 lg 4 kolmandas lauses sätestatu vastu. Seega jättis Tallinna

Ringkonnakohus A. Repnau 13. novembri 2012. a istungile kutsumata, rikkudes seeläbi KrMS § 390

lg 4 esimeses lauses sätestatut. Viies istungi sellest hoolimata A. Repnauta läbi, rikkus kohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb kohtuasi saata Tallinna

Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

14. Eeltoodu alusel ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg-st 2, § 362 p-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 6

tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012. a kohtumääruse, millega tühistati

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määrus, vabastab A. T. viivitamatult vahi alt ja saadab

prokuröri määruskaebuse Harju Maakohtu 30. oktoobri 2012. a määruse peale uueks arutamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule. A. T. kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi