3-1-1-8-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-8-13

Määruse kuupäev

21. veebruar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Valeri Buravkovi ametist kõrvaldamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a määrus

kriminaalasjas nr 1-12-8642

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Ringkonnaprokuratuur, prokuröri abi Kaido Tuulemäe

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Valeri Buravkovi kaitsja vandeadvokaat Raul Oberg

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a määrus Valeri Buravkovi

kriminaalasjas nr 1-12-8642 ja saata kaitsja määruskaebus uueks arutamiseks samale

ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prokuröri taotluse alusel kõrvaldati Pärnu Maakohtu 13. septembri 2012. a määrusega Valeri

Buravkov Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu

arestikambri politseiniku ametikohalt. Nõustudes prokuröri taotluses välja toodud seisukohtadega,

märkis kohus, et V. Buravkovi kahtlustatakse KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et olles graafikujärgses teenistuses Lääne prefektuuri

korrakaitsebüroo arestimajas, peksis ta arestimajja toimetatud P. H.-d näo piirkonda ja aheldas ta

käeraudadega nari külge. V. Buravkovi teenistuskohustuseks on arestimajja paigutatute vastu võtmine

ja dokumenteerimine, valvamine, välja andmine ja vabastamine. Samuti on ametijuhendist tulenevalt

tema ülesandeks süütegude menetlemine. Seega ametis jätkates peab V. Buravkov endiselt paigutama

isikuid kainenemisele, mistõttu võib isikute joobe tõttu tekkida konfliktsituatsioone ning esineb oht,

et V. Buravkov võib nende suhtes jätkuvalt toime panna ebaseaduslikku füüsilist vägivalda. Samuti

võib ta endisel ametikohal edasi töötades kahjustada kriminaalmenetlust, mõjutades tunnistajaid

valeütlusi andma või vaikima neile teada olevatest faktidest, mis võiksid kahjustada kannatanu huve.

2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Buravkovi kaitsja, kes palus maakohtu määruse

tühistada, leides, et selles puuduvad põhjendused, miks oli vajalik V. Buravkov ametist kõrvaldada.

Kohtu põhjendused ei või piirduda pelgalt prokuröri taotluses esitatud seisukohtadega nõustumisega.

Puuduvad põhjendatud viited nii asjaoludele, mis annaksid alust kahtlustada V. Buravkovi tema

edasitöötamisel jätkuvalt kuritegude toimepanemises kui ka sellele, et tema edasitöötamine võiks

kahjustada kriminaalmenetlust. Maakohtu määruses puudub ka igasugune analüüs kahtlustatava V.

Buravkovi ametialase tegevuse ja usaldusväärsuse kohta, mis võiks anda ainet kohtu poolt prokuröri

taotluse lahendamise asjaolude kohta.

3. Tallinna Ringkonnakohus arutas määruskaebust kirjalikus menetluses ja oma 8. oktoobri 2012. a

määrusega rahuldas määruskaebuse osaliselt. V. Buravkovi ametist kõrvaldamise määrus saadeti

põhistamiseks tagasi maakohtusse samale kohtukoosseisusle.

4. Ringkonnakohus märkis, et KrMS § 141 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kõrvaldatakse kahtlustatav

ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui kahtlustatav

võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid ja edasitöötamine võib kahjustada

kriminaalmenetlust. KrMS § 145 lg 1 p 1 sätestab, et määrus on menetleja kirjalikult vormistatud ja

põhistatud menetlusotsustus. KrMS § 145 lg 3 p-de 1 ja 2 nähtuvalt esitatakse põhistatud määruse

põhiosas määruse põhjendus ja määruse menetlusõiguslik alus. Arutataval juhul on maakohus

piirdunud üksnes prokuröri taotluses toodu refereerimisega. Kohus ei ole määruses välja toonud mitte

ühtegi omapoolset selgitust või põhjendust, millest nähtuks, et maakohus on taotlust ka sisuliselt

kontrollinud. Ühe kohtumenetluse poole seisukohtade esitamine kohtu seisukohtadena on hinnatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, sest kirjeldatud

olukorras ei ole jälgitav maakohtu siseveendumuse kujunemine. Eeltoodu tõttu kuulub maakohtu

määrus KrMS § 338 p 3 alusel tühistamisele.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaido Tuulemäe esitas ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule

uueks arutamiseks saatmist. Prokurör leiab, et tulenevalt KrMS § 390 lg-test 3 ja 4 ei võinud

ringkonnakohus arutada määruskaebust ilma prokuröri ja kaitsjat kohtusse kutsumata. Määruse

tagasisaatmine maakohtule ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et maakohtu väidetava menetlusõiguse

rikkumise sai ja võis ringkonnakohus ise kõrvaldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a määrus

kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu tühistada.

7. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 4 kutsutakse isiku ametist kõrvaldamise määruse peale esitatud

määruskaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse kahtlustatava või süüdistatava kaitsja või alaealise

esindaja ja prokurör, kuid nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse

läbivaatamist. Arutatava kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kedagi menetlusosalistest oleks

määruskaebuse läbivaatamisele kutsutud. Seega ei olnud ringkonnakohus õigustatud määruskaebust

kirjalikus menetluses lahendama. Eelmärgitud rikkumine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse muu

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.

8. Ringkonnakohtu vaidlustatud määruse põhi- ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Määruse

põhiosas märgitakse, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tagastada maakohtule samas

kohtukoosseisus põhistamiseks. Samas ei ole aga ringkonnakohtu määruse resolutiivosas maakohtu

määrust üheski osas tühistatud. Ringkonnakohtu määrus vastuolus kriminaalmenetluse seadustikuga

ka järgmistel põhjendustel. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

kõrgema astme kohtus sama seadustiku 11. või 12. ptk sätteid, arvestades 15. ptk-s sätestatud erisusi.

Ringkonnakohtu pädevust kohtulahendi tegemisel reguleerib KrMS § 337. Lähtudes osutatud

paragrahvist saadab ringkonnakohus kohtuasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes juhul, kui ta

maakohtu lahendi täies ulatuses või osaliselt tühistab. Kohtulahendi tühistamine omakorda eeldab

lahendi resolutiivosa tühistamist. Seadus ei näe ette võimalust tühistada üksnes kohtulahendi põhiosa,

ilma resolutiivosa tühistamata. Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi

resolutiivosa on seaduslik, kuid põhiosas esineb puudusi, on tal KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel võimalik

jätta maakohtu lahend tühistamata ja muuta üksnes selle põhiosa. Kui ringkonnakohus aga leiab, et

maakohtu lahendi põhistus on sedavõrd puudulik, et selle alusel ei ole võimalik jälgida kohtu

siseveendumuse kujunemist resolutiivosas tehtud otsustuseni jõudmisel, ja et kriminaalasi tuleb

seetõttu saata maakohtule uueks arutamiseks, siis tuleb tühistada ka maakohtu lahendi resolutiivosa.

Seda sõltumata sellest, kas kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks samas või teises

kohtukoosseisus. Kirjeldatud rikkumised on kolleegiumi hinnangul kriminaalmenetlusõiguse olulised

rikkumised KrMS § 339 lg 1 p 8 ja lg 2 mõttes.

9. Arutatavas asjas on ringkonnakohus tõdenud, et maakohus on prokuröri taotluses toodut esitanud

oma seisukohana, kuid ei ole välja toonud ühtegi omapoolset selgitust või põhjendust. Ühe

kohtumenetluse

poole

seisukohtade

esitamine

kohtu

seisukohtadena

kujutab

endast

kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kolleegium ei pea õigeks

ringkonnakohtu seisukohta, et olukorda, kus kohtu põhistused lahendi tegemisel langevad kokku ühe

menetlusosalise põhjendustega, tuleb alati lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Ei saa välistada, et ühe menetlusosalise põhjendused võivad olla

igakülgselt küllaldased ja teised menetlusosalised neile vastuväiteid ei esitagi. Kui sellises olukorras

kohus kohtulahendi tegemisel neid põhjendusi kordab või nende põhjendustega nõustub, ei ole

tegemist kohtulahendis põhjenduste puudumisega. Kui ringkonnakohus selliste põhjendustega ei

nõustu või peab neid ebapiisavateks, siis võib kõne alla tulla sellise olukorra tunnistamine

kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes. Sellisel juhul aga tuleb

ringkonnakohtul juhinduda KrMS § 341 lg-st 3, mis sätestab, et tuvastades KrMS § 339 lg-s 2

nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise võib ringkonnakohus kohtuotsuse tühistada ja

saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes juhul, kui seda rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tuvastatud

maakohtu poolset kriminaalmenetlusnormi rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Need ringkonnakohtu eksimused tunnistab kolleegium kriminaalmenetlusõiguse olulisteks

rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 ja lg 1 p 7 järgi.

10. Selleks, et käsitleda kaitsja vastuväiteid V. Buravkovi ametist kõrvaldamise otsustusele, tuleb

muu hulgas tuvastada faktilisi asjaolusid, milleks aga Riigikohtul KrMS § 363 lg 5 ja § 390 lg 1

kohaselt pädevus puudub. Ringkonnakohus pole tuvastatud asjaolude kohta seisukohta võtnud.

Seepärast ei saa kolleegium võtta seisukohta, kas V. Buravkovi ametist kõrvaldamine on seaduslik

või mitte.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg 1 p-dest 7, 8 ja lg-st 2, § 361 lg-

st 2 ning § 341 lg-st 2 tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ning saadab kaitsja

määruskaebuse samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar