3-3-1-83-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-83-12

Otsuse kuupäev

20. veebruar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Haldor Möldri kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

juhataja 14. detsembri 2011. a käskkirja nr 3-1/186

tühistamiseks ja saamata jäänud palga väljamaksmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2012. a otsus haldus-

asjas nr 3-12-70

Menetluse alus Riigikohtus

Haldor Möldri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Haldor Möldri kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2012. a otsuse resolutsiooni punkt 4

haldusasjas nr 3-12-70. Teha selles osas uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata.

3. Mõista Tallinna linnalt välja Haldor Möldri poolt halduskohtus ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulu summas 1140 eurot ja 97 senti.

4. Tagastada kautsjon ja kassatsioonkaebuse lisad 1 kuni 3.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja 14. detsembri 2011. a käskkirjaga nr 3-1/186

karistati Haldor Möldrit distsiplinaarkorras üleviimisega madalamale palgaastmele. H. Mölder esitas

halduskohtule kaebuse käskkirja tühistamiseks ja saamata jäänud ametipalga väljamõistmiseks.

2. Tallinna Halduskohtu 4. juuli 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-12-70 jäeti kaebus rahuldamata.

H. Mölder esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2012. a otsusega tühistati halduskohtu otsus, rahuldati

kaebus, tühistati käskkiri ning kohustati munitsipaalpolitsei ametit välja arvutama ja kaebajale välja

maksma saamata jäänud ametipalk. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus Tallinna Linnavalitsuselt välja

290 eurot 97 senti kaebaja menetluskulude katteks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt taotles kaebaja

halduskohtus kantud kuludena riigilõivu 15 euro 97 sendi ja õigusabikulude 1110 euro hüvitamist.

Apellatsioonimenetluses palus kaebaja riigilõivu 15 euro ja õigusabikulude 200 euro hüvitamist.

Kaebaja on õigusabi eest tasunud Õiguskoda OÜ-le 8. jaanuari 2012. a maksekorralduse alusel 200

eurot ja 3. juuni 2012. a sissetuleku orderi alusel 60 eurot. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabi-

kulude kohta oli kaebaja esitanud Õiguskoda OÜ arve summas 200 eurot. Arvel on märge, et see on

tasutud sularahas. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmisel menetluskulusid

välja ei mõisteta. Kuludokumendiks ei ole arve, millele on kantud märge sularahas tasumise kohta.

Sularahas tasumist saab tõendada kassa sissetuleku orderiga (HKMS § 109 lg 1; Riigikohtu

halduskolleegiumi 4. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-12-12; 9. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-

94-08, p 21). Kaebaja on tõendanud õigusabikulude kandmist kokku 260 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. H. Möldri kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ning

mõista Tallinna Linnavalitsuselt välja riigilõiv 30 eurot 97 senti ja õigusabikulud 1110 eurot.

Kassatsioonkaebuse kohaselt esitas kaebaja esindaja kohe pärast ringkonnakohtu otsusega tutvumist

14. novembril 2012 kohtule avalduse, milles selgitas, et arvete tasumise kohta olid kassa sissetuleku

orderid esitatud kohtule 5. juunil 2012. Esindaja saatis selle tõenduseks kohtule uuesti digikonteineri,

mis sisaldas kõiki kassa sissetuleku ordereid, mis olid kohtul jäänud märkamata. Seda, et kohus oli

digikonteineri eelnevalt kätte saanud, tõendas asjaolu, et osa dokumente, mida digikonteiner sisaldas,

oli kohtu poolt arvesse võetud. Ringkonnakohus saatis 15. novembril 2012 esindajale vastuse. Selles

kinnitatakse, et kohtul on jäänud tõepoolest osa kassa sissetuleku ordereid välja trükkimata ja

toimikusse lisamata.

5. Tallinna linna vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole

ringkonnakohus materiaalõiguse ega kohtumenetluse normide vastu eksinud. Kassatsioonkaebuses ei

ole märgitud, millist normi on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või rikkunud.

Ringkonnakohtus juhtis vastustaja nii kohtu kui kaebaja tähelepanu asjaolule, et menetluskulude

hüvitamise taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest vastustajani ei jõudnud ei menetlus-

kulude nimekiri ega väidetavad kuludokumendid. Vastustajal puudus võimalus nende kohta oma

seisukoht avaldada. Halduskohtumenetluses tuleb esitada kuludokumendid ehk dokumendid selle

kohta, et menetlusosaline on menetluskulude nimekirjas näidatud menetluskulud tegelikult kandnud.

Apellatsioonkaebusele oli lisatud vaid üks arve (nr 120810). Esitatud ei olnud ühtegi dokumenti, mis

kinnitaks arve reaalset tasumist. Vastustajani ei ole varem jõudnud ühtegi varasemas menetluses

väidetavalt esitatud arvet ega tasumist tõendavat dokumenti. Kassaatoril puudub võimalus esitada

Riigikohtule dokumente, mida ta hiljemalt apellatsioonimenetluses esitanud ei ole ning mille osas ei

ole vastustaja saanud seisukohta avaldada (HKMS § 51 lg 3). Riigikohtu poolt edastatud õigus-

teenuse aruandes on osalt tegemist kohtuväliste kuludega, osalt aga ülepaisutatud töömahuga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassatsiooniastmes käib vaidlus üksnes halduskohtus kantud menetluskulude jaotamise üle.

Kassatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus rikkus menetluskulude jaotamisel HKMS § 108

lg-t 1 ja § 109 lg-t 1, jättes tähelepanuta osa halduskohtule esitatud kuludokumentidest.

7. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt taotles kaebaja halduskohtus õigusabikulude väljamõistmist

summas 1110 eurot, kuid esitas õigusabikulu tõendamiseks halduskohtule üksnes maksekorralduse

nr 000001 summas 200 eurot ja kassa sissetuleku orderi nr 1150 summas 60 eurot. Ringkonnakohus

on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt halduskohtule esitatud kassa sissetuleku orderid nr 120301

summas 160 eurot, nr 120303 summas 60 eurot, nr 120401 summas 120 eurot, nr 120502 summas

270 eurot ja nr 120601 summas 240 eurot, kokku summas 850 eurot (II kd, tl 40–44).

Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja esitas need orderid alles Riigikohtule. Toimikust (I kd, tl 227)

nähtub, et kaebaja esitas 6. juunil 2012 halduskohtule lisaks orderile nr 1150 veel viis orderit, kuid

need on jäänud toimikusse lisamata. Seda kinnitab ka ringkonnakohtu 15. novembri 2012. a kiri (II

kd, tl 45). Selle kohaselt selgus halduskohtule elektrooniliselt esitatud kulude väljamõistmise taotluse

kontrollimisel, et kohtul oli jäänud osa ordereid välja trükkimata ja toimikusse lisamata.

8. Seega järgis kaebaja HKMS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustust esitada kulu-

dokumendid kohtule enne kohtuvaidlusi. Järelikult pidi ringkonnakohus neid menetluskulude

jaotamisel arvestama. Riigikohtul on võimalik ringkonnakohtu viga kõrvaldada asja uueks läbi-

vaatamiseks saatmata. HKMS § 229 lg 2 järgi arvestab Riigikohus lisaks alama astme kohtute

otsustega tuvastatud asjaoludele ka asjaolusid, mis on esitatud ringkonnakohtupoolse menetlusnormi

olulise rikkumise põhjendamiseks. Vastustaja sai kassatsiooniastmes piisava võimaluse kulu-

dokumentide kohta seisukoha esitamiseks.

9. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja hinnangul on vaidlusalustes orderites kajastatud kulud kohtuvälised ja ülepaisutatud,

mistõttu neid ei saa välja mõista.

Kolleegium ei nõustu vastustaja seisukohaga. HKMS § 101 lg 1 ja § 103 p 1 kohaselt on välja-

mõistetavateks menetluskuludeks kohtuväliste kuludena ka menetlusosaliste esindajate kulud.

Arvetes kajastatud töö sisu (I kd, tl 228) on esindaja kulud otseselt seotud käesoleva vaidlusega ning

töö maht ei ole kolleegiumi hinnangul ülepaisutatud.

10. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud õigusabikulu

260 eurot ning kahes kohtuastmes kokku tasutud riigilõivu 30 eurot 97 senti, kokku 290 eurot 97

senti. Sellele summale tuleb liita tähelepanuta jäänud orderites kajastatud õigusabikulu 850 eurot.

Vastustajalt tuleb kokku välja mõista 1140 eurot ja 97 senti.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et apellatsiooniastmes taotletud õigusabikulu 200 euro (arve

nr 120810, II kd, tl 8) väljamõistmiseks puudub alus, sest ringkonnakohtule ei esitatud nõuetekohast

kuludokumenti.

11. Kohtud on olnud ebatäpsed, käsitades vastustajana kohati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit,

kohati Tallinna Linnavalitsust. HKMS § 17 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse asutuse tegevuse

vaidlustamisel vastustajaks kohaliku omavalitsuse üksus. Selles asjas on vastustajaks Tallinna linn.

See ebatäpsus ei ole oluline, sest linn on olnud oma asutuse kaudu menetlusse kaasatud (HKMS § 15

lg 2).

12. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).

Kolleegium tagastab kaebajale kassatsioonkaebuse lisad 1 kuni 3 (avaldus ringkonnakohtule, digi-

konteiner orderitega, ringkonnakohtu vastus). Need tõendid on ringkonnakohus juba toimikusse

võtnud (HKMS § 62 lg 2).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann