3-1-1-6-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-6-13

Määruse kuupäev

20. veebruar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi Tauri Raudbergi süüdistuses KarS § 320 lg 1

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-4196

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tauri

Raudbergi

kaitsja

vandeadvokaat

Anu

Pärtel,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

prokuröri abi Ruti Kilg

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. jaanuar 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2012. a määrus ja saata Tauri Raudbergi

kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioon Tartu Maakohtu 3. augusti 2012. a otsuse peale

uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 3. augusti 2012. a otsusega tunnistati Tauri Raudberg süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 320 lg 1 järgi selle eest, et ta andis politseile ütlusi, et tema sõitis 10. märtsil 2012. a Tartus

sõiduautoga Škoda Fabia külje pealt sisse tänava äärde pargitud sõidukile Mercedes Benz C200 CDI.

Tegelikult andis T. Raudberg valeütlusi sooviga vabastada vastutusest Škoda Fabiat joobeseisundis

juhtinud B. K.

T. Raudbergi karistati kuuekuulise vangistusega, mida lühendati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks neljakuulise vangistuse. Sellele

karistusele liideti KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 järgi Tartu Maakohtu 2. septembri 2011. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-11-6743 T. Raudbergile mõistetud karistus - vangistus kuueks kuuks, mis asendati

KarS § 69 lg 1 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga. Kuivõrd 3. augustiks 2012. a oli T. Raudberg ära

teinud vaid 11,5 tundi üldkasulikku tööd, oli ärakandmata karistus vastavalt KarS § 69 lg-le 1 viie

kuu ja kahekümne nelja päevane vangistus, mis liideti käesolevas kriminaalasjas mõistetud

neljakuulisele vangistusele, mõistes sel moel T. Raudbergi lõplikuks karistuseks üheksa kuu ja

kahekümne nelja päeva pikkuse vangistuse.

2. T. Raudbergi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes

karistada süüdistatavat vangistuse asemel rahalise karistusega. Süüdistatava süü ei ole suur, sest ta

tegutses sooviga aidata oma tuttavat. Ta kahetseb tehtut ja on valmis rahalist karistust tasuma. Riiklik

hukkamõist teole ei oleks ka T. Raudbergi valeütluste püsimajäämise korral jäänud saabumata, sest

süüdlasena oleks karistatud T. Raudbergi. Samuti märkis kaitsja, et pärast maakohtu otsuse

kuulutamist tegi T. Raudberg ära kõik 2. septembri 2011. a otsusega talle mõistetud üldkasuliku töö

tunnid, mistõttu ei saa süüdistatava karistusele KarS § 320 lg 1 järgi liita kriminaalasjas nr 1-11-6743

T. Raudbergile mõistetud vangistust.

3. Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2012. a määrusega jäeti KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel

apellatsioon ilmselt põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Maakohus karistas süüdistatavat õigesti

vangistusega. T. Raudberg pani kuriteo toime ajal, mil tal oli eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistus veel ära kandmata, seega saab vaid vangistus olla õiguskorra kaitsmiseks piisav ja mõjutada

T. Raudbergi edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Ei saa olla nõus kaitsjaga selles, et

süüdistatava süü on väike, sest olukorras, kus isik võtab vastutuse kuriteo toimepanemise eest

alusetult enda peale, jääb kuriteo tegelik toimepanija karistamata. Puutuvalt sellesse, et T. Raudberg

tegi pärast maakohtu 3. augusti 2012. a otsuse kuulutamist ära talle varasema otsusega mõistetud

üldkasuliku töö, märkis ringkonnakohus, et selle karistuse arvab ärakantavast karistusest KrMS § 431

alusel maha täitmiskohtunik; T. Raudberg peab ära kandma neljakuulise vangistuse.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. Raudbergi kaitsja A. Pärtel määruskaebuse, taotledes

ringkonnakohtu määruse tühistamist. Asjaolu, et T. Raudberg oli ringkonnakohtu lahendi tegemise

ajaks talle mõistetud üldkasuliku töö ära teinud, oleks ringkonnakohus pidanud silmas pidama

sanktsiooniliigi valikul ja karistama T. Raudbergi vangistuse asemel rahalise karistusega.

T. Raudbergi süü oli suhteliselt väike, ta on tehtut kahetsenud, ta on eelmise karistuse ära kandnud ja

ta suudaks rahalist karistust tasuda. Kohus oleks pidanud analüüsima ka seda, kas vangistus oleks

võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata.

5. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg, et maakohus on

T. Raudbergi karistuse liigi ja määra valikut põhjalikult analüüsinud ning põhjendanud.

Ringkonnakohus selgitas, et karistuse lühendamisega seonduvad küsimused peab lahendama

täitmiskohtunik. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole T. Raudbergi puhul

võimalik, sest süüdistatav pani uue kuriteo toime ajal, mil tal oli eelmise kuriteo eest mõistetud

karistus veel kandmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis

sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle

ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt

põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust.

Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine reeglina

võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk

tegemist

on

perspektiivitu

apellatsiooniga

(vt

koos

edasiste

viidetega

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-86-11, p 7).

7. Apellatsioonis oli kaitsja seisukohal, et kuivõrd T. Raudberg täitis pärast 3. augusti 2012. a Tartu

Maakohtu otsuse tegemist talle varasema kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise

kohustuse, ei ole süüdistatavale mõistetud liitkaristus enam seaduslik. Ringkonnakohus leidiski, et T.

Raudberg on pärast Tartu Maakohtu 3. augusti 2012. a otsuse tegemist talle Tartu Maakohtu

2. septembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6743 mõistetud karistuse ära kandnud ja et

süüdistataval tuleb ära kanda vaid talle KarS § 320 lg 1 järgi mõistetud neljakuuline vangistus. Küll

aga leidis ringkonnakohus, et hoolimata sellest tõdemusest võib ta jätta maakohtu otsuse muutmata,

sest vangistuse reaalse lühendamise peab vastavalt KrMS §-le 431 korraldama täitmiskohtunik.

Kriminaalkolleegium ei pea sellist seisukohata õigeks.

8. KrMS §-s 431 reguleeritakse küsimusi, mis tekivad kohtulahendi täitmisel. Süüdimõistva

kohtuotsuse täitmine on tulenevalt KrMS § 412 lg-st 2 võimalik alles siis, kui otsus on jõustunud või

kriminaalasi apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastatud. Praeguses asjas aga käib alles korraline

kohtumenetlus, mistõttu ei ole maakohtu otsuse täitmine veel võimalik ja KrMS §-s 431 sätestatu ei

aktualiseeru. Seega ei saanud ringkonnakohus süüdistatava karistuse ebaseaduslikkust tuvastades

viidata kohtulahendi täitmist puudutavale regulatsioonile, vaid pidi ise karistuse ära muutma. Jättes

selle tegemata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses. Seega ei saa kõneleda sellest, et kaitsja esitatud apellatsioonil puudus igasugune

edulootus ja ringkonnakohus ei oleks tohtinud jätta kaebust KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi

vaatamata.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2012. a määruse ja saadab

kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. T. Raudbergi

kaitsja määruskaebus rahuldatakse.

10. Kaitsja esitas koos kassatsiooniga ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks. Esitatud taotlus vastab küll Advokatuuri juhatuse kehtestatud riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse vormile,

ent peaaegu kõik taotluse väljad on täitmata (mh puuduvad viited kantud kuludele ja riigi õigusabi

osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingutele ning taotleja allkiri). Vastavalt riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 22 lg-le 5 jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ei esitata vormikohast taotlust, taotluses ei ole märgitud

kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt nõutud andmeid või kui taotlust ei esitata kehtestatud

korras. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes RÕS §-st 5 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium T.

Raudbergi kaitsja vandeadvokaat A. Pärteli taotluse kaitsjatasu määramiseks läbi vaatamata.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar