3-2-1-189-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-189-12

Määruse kuupäev

Tartu, 18. veebruar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

WESICO PROJECT OÜ hagi Pärnu linna vastu garantii

täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamiseks ja

garantiikirja tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-17967

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

WESICO PROJECT OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja WESICO PROJECT OÜ (registrikood 10882277),

esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu), esindaja

õigusnõunik linnasekretäri ülesannetes Kristi Matiisen

Asja läbivaatamise kuupäev

28. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-17967

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes WESICO PROJECT OÜ kanda.

3. Määruskaebuselt 19. septembril 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot arvata

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. WESICO PROJECT OÜ (hageja) esitas 7. mail 2012 Pärnu Maakohtule Pärnu linna (Pärnu

Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal ei ole õigust

Swedbank AS-i (garant) 25. jaanuaril 2012 antud garantiid täitmisele pöörata, ja kohustada kostjat

tagastama garantiikiri hagejale. Lisaks palus hageja hagi tagada ja kohustada garanti peatama

garantiikirja lisa alusel kostja 24. aprilli 2012. a kirjas sisalduva rahalise nõude (7500 euro

väljamaksmine) täitmine kostjale.

Hageja väitel osales ta koos Wesico Ehitus OÜ-ga (kaaspakkuja) ühispakkujatena kostja korraldatud

riigihankes keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimiseks ja ehitamiseks. Hageja

andis kostjale hankedokumentide alusel 9. jaanuaril 2012 garandi väljastatud garantiikirja ja

25. jaanuaril 2012 seda asendava garantiikirja lisa. Kostja tunnistas 16. veebruari 2012. a korralduse

nr 94 p-s 3 ühispakkujate pakkumuse riigihankes vastavaks ja edukaks. Korralduse p 4 järgi tekib

ühispakkujatel õigus nõuda hankelepingu sõlmimist pärast seda, kui Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on rahuldanud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (liit) taotluse

632 000 euro saamiseks. Kaaspakkuja esitas 30. märtsil 2012 liidule teate pakkumuse tagasivõtmise

kohta, kuna ei olnud selgunud, kas kostja sõlmib hankelepingu. Kostja tühistas 2. aprilli 2012. a

korraldusega nr 169 korralduse nr 94 p-d 3 ja 4, lükkas ühispakkujate pakkumuse tagasi ja tunnistas

edukaks Riverside OÜ pakkumuse. Kostja esitas 24. aprillil 2012 garandile nõude garantii

väljamaksmiseks. Garant teatas 26. aprillil 2012 hagejale, et kostja on esitanud garantii

väljamaksmise nõude, ning 3. mail 2012, et garantii makstakse kostjale välja 7. mail 2012.

Hageja arvates ei ole kostjal õigust garantiid täitmisele pöörata. Garantii lisast tulenevad tingimused

ei ole täidetud, sest pakkumus võeti tagasi, kuna kostja muutis korralduse nr 94 p-s 4 riigihanke

tingimusi, nähes ette, et hankeleping sõlmitakse üksnes siis, kui KIK rahuldab lisarahastamise

taotluse. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, et kostjal ei ole õigust pöörata garantiid täitmisele, kuna

garantii täitmisele pööramisel tekib hagejal kohustus väljamakstud garantiisumma garandile hüvitada.

Kostja on kohustatud garantiikirja tagastama riigihangete seaduse (RHS) § 34 lg 6 p 1 alusel, kuna

hankeleping sõlmiti 19. aprillil 2012, st enne garantiinõude garandile esitamist.

2. Maakohus võttis 7. mai 2012. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama.

Sama kuupäeva teise määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse ja keelas garandil

garantiikirja lisa alusel kostja rahalise nõude (7500 euro väljamaksmine) täitmise kuni asjas tehtava

kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostja arvates ei ole maakohus pädev asja lahendama ja hagi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. Kostja otsuse vaidlustamiseks oleks hageja

pidanud RHS § 117 lg 1 järgi esmalt pöörduma riigihangete vaidlustuskomisjoni ja pärast seda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 alusel halduskohtusse. Kostja vaidles hagile ka

sisuliselt vastu ja leidis, et tal on RHS § 34 lg 5 alusel õigus garantii realiseerida.

4. Kostja palus määruskaebuses maakohtu hagi tagamise määrus tühistada ja jätta hagi tagamise

taotlus rahuldamata.

Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

5. Pärnu Maakohus rahuldas (määruse resolutsioonis ekslikult märgitud, et rahuldas osaliselt)

19. juuni 2012. a määrusega määruskaebuse ning tühistas hagi tagamise määruse. Lisaks jättis

maakohus hagi ja hagi tagamise taotluse läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

Määruse järgi rikkus hageja vaidluste lahendamiseks kehtestatud kohustuslikku kohtueelset korda ja

esitas avalduse kohtule, kellel ei ole avalduse lahendamise pädevust. Hagi jääb läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 1 p-de 1 ja 13 alusel. Isegi kui käsitada hankemenetluses antud tagatise realiseerimise

üle peetavat vaidlust eraõiguslikuna, sätestab HKMS 28. ptk hankevaidluse lahendamiseks erikorra.

HKMS § 268 lg 1 kehtestab hankeasjades kohustusliku kohtueelse menetluse. Hankemenetlus toimub

avalik-õiguslike toimingute kaudu ja hankemenetluses tehtavatele otsustele kohalduvad haldusaktile

kehtestatud nõuded. Avalik-õiguslike toimingute ja haldusaktide vaidlustamine allub halduskohtule.

Tagatise väljamaksmise nõude esitamise aluseks oli hankija otsustus ühispakkujate pakkumuse

tagasilükkamise kohta. Hagejal tuleb pöörduda nõudega halduskohtu poole. Kuna hagi jääb läbi

vaatamata, jääb läbi vaatamata ka hagi tagamise taotlus.

6. Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks

tagasi samale maakohtule. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Kostja õigus garantii

realiseerida sõltub riigihangete seaduses sätestatud eelduste esinemisest. Normid, mis reguleerivad

seda, kuidas riigihangete korraldamise kohustusele allutatud subjekt jõuab lepingu sõlmimise

õiguseni, kuuluvad avaliku õiguse valdkonda. Seetõttu alluvad riigihangete korraldamisest tulenevad

vaidlused halduskohtule. Vaidluse olemust ei muuda asjaolu, et sarnaseid vaidlusi on lahendanud ka

maakohus. Praegust asja ei muuda tsiviilasjaks asjaolu et hankemenetlus lõpeb hankelepingu

sõlmimisega. Asja ei muuda tsiviilasjaks ka võimaliku kaebuse halduskohtus lahendamise väike

perspektiiv.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse

jätkamiseks maakohtule.

Hageja arvates on garantii realiseerimine võlaõigusseaduses reguleeritud eraõiguslik toiming, mille

üle peetavad vaidlused tuleb lahendada üldkohtus. Garantii realiseerimine ei ole avaliku võimu

teostamine. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjal on õigus garantiid realiseerida. Samas

riigihankemenetluses tekkinud kahju hüvitamise nõue on maakohtu menetluses (liidu hagi

ühispakkujate vastu). Samuti ei ole ringkonnakohtu järeldus kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

varasemate seisukohtadega. Kostjal ei ole pädevust tuvastada, kas liidul on õigus garantii realiseerida.

Puudub otsus, mida hageja oleks saanud vaidlustada, kuna haldusaktiga ei ole tema õigusi rikutud.

9. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohus leidis õigesti, et riigihanke raames antud garantii realiseerimise vaidlustamine

kostja poolt on avalik-õiguslik vaidlus, mis lahendatakse halduskohtus. Seetõttu jättis maakohus

õigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et ükski määruskaebuse

väide ei anna alust ringkonnakohtu määrust muuta või tühistada.

12. Riigihanke pakkujalt tagatise nõudmine, selle tagastamine, tagastamata jätmine ja realiseerimine

on reguleeritud RHS §-s 34. Selle paragrahvi viienda lõike kohaselt ei tagasta hankija pakkumuse

tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul

tagasi. Pakkumuse tagatise tagastamise tingimused on sätestatud RHS § 34 lg-s 6. Järelikult on

pakkumuse tagatise nõudmine, tagastamine, tagastamata jätmine ja realiseerimine osa riigihankest.

Riigihanke raames tekkinud vaidluste lahendamiseks sätestavad RHS 7. ptk ja HKMS 28. ptk

erikorra. Seega on ka tagatise realiseerimise vaidlustamine hankemenetluse osa.

13. Vaidlust ei muuda eraõiguslikuks garantii eraõiguslik iseloom. Kuigi kostja kasuks antud garantii

loob eraõigusliku suhte garandi ja kostja vahel, tuleneb kostja võimalik õigus tema ja hageja

omavahelisest suhtest garantii realiseerida avalik-õigusliku ja eriregulatsioonile alluva riigihanke

reeglitest. HKMS § 266 lg 1 kohaselt on hankeasi riigihanke korraldamisest, sh hankelepingu

sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Lepinguliste läbirääkimiste reegleid ettenägev

hankemenetlus on kuni hankelepingu sõlmimiseni seadusega erandlikult allutatud avalikule õigusele

ja halduskohtumenetluse reeglitele. Hankemenetlusest tulenevate vaidluste lahendamine on

HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Tegemist ei ole TsMS § 1 mõttes tsiviilasjaga, mille

lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse.

14. Kuna asja lahendamine ei ole maakohtu pädevuses, ei ole kolleegiumil põhjust võtta seisukohta

selle kohta, kas halduskohtusse pöördumise võimalused on minetatud, mh kas on läbimata jäetud

võimalik kohustuslik kohtueelne menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis. Seda hindab kaebuse

esitamisel halduskohus.

15. Kolleegium selgitab, et sarnaselt garantii realiseerimise lubatavuse küsimuse hindamisega on

halduskohtu pädevuses ka võimalik hageja nõue kostja vastu garantii alusetu realiseerimisega

tekitatud kahju hüvitamiseks.

16. Kuna hagi jääb läbi vaatamata ja hageja määruskaebused rahuldamata, jäävad menetluskulud

kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib TsMS § 174 lg 1

järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4

teise lause alusel riigituludesse.

Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu