3-2-1-181-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-181-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. veebruar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Korteriühistu Märja 12 hagi Uudo Liiase vastu 275 euro

97 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-47153

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Märja 12 kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

271 eurot 28 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja korteriühistu Märja 12 (registrikood 80139350),

esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja vandeadvokaat Urmas

Kõrgesaar

Kostja Uudo Liias

Asja läbivaatamise kuupäev

14. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-47153 ja Tartu

Maakohtu 29. septembri 2011. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud jätsid

rahuldamata korteriühistu Märja 12 nõude Uudo Liiaselt 198 euro 64 sendi väljamõistmiseks.

Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Jätta ringkonnakohtu ja maakohtu otsus muutmata osas, millega kohtud jätsid rahuldamata

korteriühistu Märja 12 nõude Uudo Liiaselt 72 euro 64 sendi väljamõistmiseks.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada korteriühistule Märja 12 kassatsioonkaebuselt 1. juulil 2012 tasutud kautsjon

27 (kakskümmend seitse) eurot 52 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu Märja 12 (hageja) esitas 27. septembril 2010 Uudo Liiase (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 4201 krooni 55 senti ja viivise

116 krooni 45 senti. Pärnu Maakohus tegi 12. oktoobril 2010 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas

27. oktoobril 2010 makseettepanekule vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas 23. novembri

2010. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

Hageja esitas 10. detsembril 2010 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista põhivõla 4201 krooni 55 senti ja viivise 116 krooni 45 senti. Hagiavalduse

kohaselt on kostja hageja liige. Kostja on jätnud alates 2010. a maist tasumata hageja esitatud

majandamiskulude arved.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata või lõpetada asjas

menetlus.

Kostja leidis, et arvetel märgitud summad võivad olla ekslikud ning ei peegelda kostja tegelikke

kohustusi hageja vastu. Hageja üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust hooldus- ja remondifondi

maksete kohta. Samuti ei kasutata arvetel märgitud summasid alati arvel märgitud eesmärgil. Arvete

esitamisel tuleb lähtuda 1. novembri 2000. a põhikirjast, mitte 27. septembril 2010 vastu võetud

põhikirjast.

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. septembri 2011. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 4 eurot 69 senti ja menetluskulu 3 eurot 74 senti.

Hageja nõue koosneb järgmistest osadest: maksed hooldus- ja remondifondi 3108 krooni, prügivedu

285 krooni 6 senti, üldelekter 73 krooni 4 senti, vesi ja kanalisatsioon 533 krooni 87 senti,

veepuhastusseadme veekulu 21 krooni 78 senti, võtmete valmistamine 105 krooni, üldvesi 47 krooni

41 senti. Kokku on nõude suuruseks 4174 krooni 16 senti. Hageja on võlaarvestuses võtnud arvesse

ka võlga 27 krooni 40 senti seisuga 31. mai 2010, kuid asja materjalidest ei nähtu, mille eest on see

võlg tekkinud.

Hageja esitas tõendina hooldus- ja remondifondi maksete kohta korteriühistu liikmete 29. märtsi

2010. a üldkoosoleku protokolli. Päevakorra kohaselt olid päevakorras järgmised küsimused:

korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine; revidendi

valimine; koosolekust osavõtjate küsimustering. Vaatamata päevakorrale otsustas üldkoosolek

kinnitada uueks remonditasu suuruseks 10 krooni/m2. Otsuse poolt oli 17 liiget, vastu 1. Seega

otsustas üldkoosolek küsimust, mida ei olnud enne üldkoosoleku päevakorda võetud. Koosolekul ei

osalenud kõik korteriühistu liikmed (ühistus on 30 liiget) ja protokollist ei nähtu, et korteriühistu

liikmed oleksid koosolekul nõudnud päevakorra täiendamist. Mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 21 lg 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja

nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul

osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7

kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda kohtumenetluses nii hagi kui ka

vastuväite esitamisega. Kostja on avaldanud ärakuulamisel kohtule, et ta ei täida üldkoosoleku otsust

hooldus- ja remondifondi maksete osas seetõttu, et ta peab otsust tühiseks. Kuna hageja nõue

hooldus- ja remondifondi maksete osas tugineb tühisele üldkoosoleku otsusele, siis tuleb hagi selles

osas jätta rahuldamata.

Hageja on üldelektrit ostnud AS-ilt Eesti Energia, kes on esitanud ajavahemiku mai-august 2010 eest

hagejale kokku arved, mille suuruseks on kokku 1653 krooni 34 senti. Raamatupidaja R. Suigusaare

seletuse kohaselt jaotati kuni 31. augustini 2010 üldelektri kulu elanike vahel järgmiselt: teenuse

pakkujalt saadud arve summa jagati elamu pindalaga 1746 m2 ning saadud tulemi korrutamisel

korteri üldpinnaga saadi igale korterile vastav üldelektri kulu. Kostja korteri suurus on 77,7 m2.

Seega tuleb kostjale arvutada ajavahemikul mai-august 2011 üldelektrikulu järgmise valemi alusel:

(1653 krooni 34 senti : 1746 m2) * 77,7 m2 = 73 krooni 58 senti. Hageja nõuab kostjalt üldelektri eest

73 krooni 4 senti ning selles ulatuses tuleb hagi rahuldada.

Raamatupidaja R. Suigusaare seletuse kohaselt arvutatakse vee- ja kanalisatsioonikulu elanikelt

saadud näitude alusel. Kui veenäit jäetakse esitamata, siis arvutatakse vee- ja kanalisatsioonikulu

eelmise kolme kuu tarbimise kaalutud keskmise alusel. Kuigi kohtule on esitatud AS-i Emajõe

Veevärk arved, mis tõendavad vee- ja kanalisatsiooni ühiku hinda, ei ole esitatud tõendeid selle kohta,

millised näidud on kostja hagejale oma tarbimise kohta esitanud või kas kostjale arvete esitamisel on

lähtutud kaalutud keskmisest. Tõendamatuse tõttu ei saa hagi selles osas rahuldada. Raamatupidaja

R. Suigusaare seletuse kohaselt arvatakse teenuse pakkujalt saadud arve summast maha elanike

näitude alusel arvutatud summa ning saadud vahe kantakse elanike arvetele üldvee kirjena eraldi

reale. Üldvee kulu määratakse kõikidele korteritele võrdses summas (varem arvutatud vahe

jagatakse 30-ga). Kohtule esitatud AS-i Emajõe Veevärk arved aga niisuguseid andmeid ei sisalda.

Muid tõendeid arvestuse õigsuse kohta ei ole kohtule esitatud. Kuna kohtule on teadmata andmed,

mis on vajalikud kostjale esitatud arve kontrollimiseks üldvee kulu osas, siis on hagi selles osas

tõendamata ja jääb rahuldamata. Raamatupidaja R. Suigusaare seletuse kohaselt jagatakse prügiveo

teenuse pakkujalt saadud arve summa elamu elanike arvuga teenuse kasutamise perioodil, mille järel

saadakse kulu ühe elaniku kohta. Ka kostjale esitatud arvetelt nähtub, et prügiveo eest arve esitamisel

kostjale on ühikuks isikute arv. Hageja on kohtule esitanud küll teenuse saamise kohta Veolia

Keskkonnateenused arved, kuid esitamata on andmed elanike arvu kohta igas kuus. Seega ei saa

kohus kostjale esitatud arvete õigsust kontrollida, mistõttu on hagi selles osas tõendamata ja jääb

rahuldamata. Täielikult puuduvad tõendid lisavõtmete valmistamise ja veepuhastusseadme veekulu ja

selle arvestamise kohta. Viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagi rahuldatud osa arvestades

oleks viivise väljamõistmine ebamõistlik ja ei teeniks viivise kohaldamise eesmärki.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada asja

menetlus.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti

rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

6. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. mai 2012. a otsusega poolte apellatsioonkaebused rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja üldkoosolek oli 29. märtsil 2010 pädev

määrama remonditasu suurust, kuna üldkoosoleku päevakord oli ühistu liikmetele teatavaks tehtud

ning päevakorra punkt „korterelamu säilitamiseks vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise

otsustamine" hõlmas ka remonditasu suuruse üle otsustamist. MTÜS § 201 lg 5 kohaselt võib

küsimuse, mida ei olnud enne üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul

osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete

nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole

ette nähtud suuremat osalusnõuet. Tasu suurus 10 kr/m2 on ühistu liikme jaoks oluline küsimus ja

päevakorras oleva teabe põhjal ei pidanud ühistu liige aru saama, et lisaks renoveerimistööde ja laenu

võtmise otsustamisele määratakse kohe samal koosolekul kindlaks ka remonditasu suurus. Õige on

maakohtu järeldus, et hagi tuleb jätta remondimaksete nõude osas rahuldamata põhjusel, et maksete

määramise aluseks olnud 29. märtsi 2010. a üldkoosoleku otsus oli üldkoosoleku kokkukutsumise

nõuete rikkumise tõttu selles osas tühine.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnanguga vee, kanalisatsiooni, üldvee ja prügiveo võlgnevuse

kohta esitatud tõendite kohta. Uusi tõendeid ei ole ringkonnakohtule esitatud.

Hageja väide, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei edastanud kohtukutset hageja

lepingulisele esindajale, ei ole asja lahendamisel tähtis. Hageja ei ole esile toonud, milline oli talle

nimetatud rikkumise õiguslik tagajärg. Hageja ei ole väitnud, et selle tõttu jäi mõni menetlustoiming

tegemata, samuti ei ole sellest tulenevalt esitatud ringkonnakohtule taotlusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada eelmised

kohtuotsused ja jätta hagi läbi vaatamata.

9. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii

maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Hageja leiab, et tema 29. märtsi 2010. a üldkoosoleku otsus remonditasu suuruse kinnitamise kohta

on kehtiv. Üldkoosoleku päevakorras oli avaldatud teate kohaselt mh korterelamu säilitamiseks

vajalike renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine: fassaadi ja sokli soojustamine,

sundventilatsiooni väljaehitamine ja katuse soojustamine. Korteriühistu üldkoosolek otsustas teha

elamu säilitamiseks järgmised vajalikud renoveerimistööd: fassaadi (kõik küljed) ja sokli

soojustamine, vajadusel sundventilatsiooni väljaehitamine, katuse soojustamine koos katusekatte

vahetamisega ning rõdude klaasimine ja välisukse vahetamine. Ühtlasi otsustati renoveerimistöödeks

laenu taotleda. Laenusumma otsustati jagada kõigi liikmete vahel, arvestades korteri üldpinda.

Renoveerimistööde tegemise otsustamine ei tähenda ainult otsustust teha või mitte teha

renoveerimistöid, vaid hõlmab arutelu ja otsustust, kuidas ja millise raha eest neid kavatsetakse teha.

See tähendab, et korteriühistu peab võtma vastu otsuse, kuidas liikmed finantseerivad remonti ja

millises määras nad seda teevad. Samuti on laenu võtmise otsustamine olemuslikult seotud otsusega,

kuidas ja mil viisil suudetakse laenumakseid tasuda. Seetõttu saab iga mõistlik korteriühistu liige aru

sellest, et kui teatel on märgitud, et üldkoosoleku päevakorras on remonditööde tegemine ja

laenuvõtmise otsustamine, siis on päevakorras ka liikmete maksete suuruse üle otsustamine.

Ringkonnakohus eeltoodud põhistust arvesse ei võtnud ega põhjendanud seda.

Hageja leiab, et ta on tõendanud kostja kohustuse tasuda vee ja kanalisatsiooni, üldvee, üldelektri ja

prügiveo kulud. Kohtud ei ole esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.

Korteriomanike 21. märtsi 2011. a koosolekul otsustati kinnitada 2010. a majandusaasta aruanne.

Sellega loeti õigeks kõik hageja tehtud kulutused ning nende jaotus korteriomanike vahel.

Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 321 lg-st 1 tulenevat kohustust saata

kohtukutse hageja lepingulisele esindajale, mistõttu esindaja ei saanud kohtuistungist osa võtta.

10. Riigikohus jättis 19. novembri 2012. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

11. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel

tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu osas, millega kohtud jätsid rahuldamata

hageja nõude kostjalt hooldus- ja remondifondi maksete väljamõistmiseks. Tühistatud osas tuleb asi

saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jätab kolleegium ringkonnakohtu ja

maakohtu otsuse TsMS § 692 lg 2 alusel muutmata.

13. Hageja nõudis kostjalt majandamiskulude tasumist. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt.

Selles osas jõustus maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 3 alusel Riigikohtu 19. novembri 2012. a

määrusega, millega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ülejäänud osas jättis

maakohus hagi rahuldamata, põhjendades seda 3108 krooni (198 euro 64 sendi) hooldus- ja

remondifondi maksete osas sellega, et kostja üldkoosoleku otsus, millega otsustati neid makseid

koguda, on tühine. Ülejäänud majandamiskulude osas jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et

hageja ei olnud tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega.

14. Kolleegium leiab, et kohtud on valesti kohaldanud MTÜS § 21 lg-t 3, leides, et kostja

üldkoosoleku otsus hooldus- ja remondifondi maksete kehtestamise kohta on tühine. Iseenesest on

õige kohtute seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob eelviidatud sätte

kohaselt kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning et kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada

rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku

päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7). Samas on kohtud ekslikult leidnud, et vaidlusaluste maksete

kehtestamise otsustamine ei olnud hõlmatud üldkoosoleku päevakorraga. Üldkoosoleku päevakorras

oli märgitud renoveerimistööde ja laenuvõtmise otsustamine. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt

hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru

saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kolleegium

nõustub hagejaga, et olukorras, kus üldkoosoleku päevakorda oli märgitud renoveerimistööde ja

laenuvõtmise otsustamine, pidi mõistlik korteriühistu liige aru saama, et nende küsimuste üle

otsustamine võib hõlmata ka selle otsustamist, kuidas renoveerimistööde ja laenuvõtmisega tekkivad

kohustused kanda. Korteriühistu üldkoosolekul võimaldab otsuseid majandamiskulude kandmise

kohta teha nii korteriühistuseaduse § 13 lg 4 kui ka üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud hageja

põhikirja p 6.2.1.13 (II kd, tl 168). Seega ei olnud hageja 29. märtsi 2010. a üldkoosoleku otsus

remondifondi maksete kehtestamise kohta eeltoodud põhjustel tühine.

Samas on kostja leidnud, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus võib olla tühine ka muude rikkumiste

tõttu. Nimelt on kostja väitnud, et üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

ning üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud järgitud põhikirjas sätestatud üldkoosolekust

etteteatamise aega. Samuti ei olnud teatatud kohta, kus võiks tutvuda päevakorda kuuluvaid küsimusi

puudutavate materjalidega, nagu näeb ette põhikiri. Kohtud ei ole neid vastuväiteid käsitlenud.

Seetõttu ei ole võimalik Riigikohtul teha selles osas lõplikku otsust. Asi tuleb saata uueks

läbivaatamiseks maakohtule, kes peab andma hinnangu kostja ülejäänud üldkoosoleku otsuse tühisust

käsitlevatele väidetele.

15. Kolleegium leiab, et ülejäänud osas on kassatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Hageja tugineb selles tõendite valele hindamisele, kuid TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ei

hinda Riigikohus tõendeid. Hageja on esitanud kassatsioonkaebuses küll ka väite, et kohtud on jätnud

hindamata olulised tõendid, kuid ei ole välja toonud, millised tõendid on hindamata jäetud. Õige on

kohtute seisukoht, et hageja pidanuks oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama

majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada

majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10,

p 14). Kohtud on leidnud, et selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud. Ainuüksi korteriühistu

majandusaasta aruande kinnitamine, ei tekita korteriühistu liikmele kohustusi.

16. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

17. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu