3-2-1-187-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-187-12

Määruse kuupäev

Tartu, 30. jaanuar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Osaühingu CHRK Group hagi Korteriühistu Sütiste

tee 19a vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuli 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-41858

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Sütiste tee 19a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing CHRK Group (registrikood 10989696),

esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Kostja Korteriühistu Sütiste tee 19a (registrikood 80252069),

esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

14. jaanuar 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-41858 ja

Harju Maakohtu 27. märtsi 2012. a määrus samas tsiviilasjas.

2. Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju

Maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Korteriühistule Sütiste tee 19a määruskaebuselt 1. augustil 2012 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing CHRK Group (hageja) esitas 6. septembril 2011 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu

Sütiste tee 19a (kostja) vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 6.6 tühisuse tuvastamiseks hagejat

puudutavas osas. Hageja taotles alternatiivselt juhuks, kui kohus eeltoodud nõuet ei rahulda,

tunnistada üldkoosoleku otsuse p 6.6 hagejat puudutavas osas kehtetuks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Sütiste tee 19a asuva elamu korteriomandite nr 199, 200,

201 ja 202/1 (äripinnad) omanik. Korterelamus on moodustatud korteriühistu (KÜ). KÜ võttis

25. mai 2011. a üldkoosolekul vastu otsuse, mille p 6.6 kohaselt otsustati algatada korteri nr 17,

samuti hageja korteriomandite nr 199, 200, 201 ja 202/1 sundvõõrandamine. Hageja leiab, et viidatud

otsus on teda puudutavas osas vastuolus seaduse ja heade kommetega ning rikub hageja

subjektiivseid õigusi. Hageja tugines oma nõudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-

tele 1 ja 2, samuti korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 3.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi 19. detsembri 2011. a tagaseljaotsusega ja tuvastas kostja

üldkoosoleku otsuse p 6.6 tühisuse osas, millega otsustati algatada hageja korteriomandite nr 199,

200, 201 ja 202/1 sundvõõrandamine.

3. Kostja teatas, et soovib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, ning palus kohtul teha täiendava otsuse

ning täiendada tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Samas palus kostja parandada otsuses

menetluskulude väljamõistmisel tehtud kirjaviga.

4. Maakohus tegi 31. jaanuaril 2012 otsuse varasema tagaseljaotsuse täiendamise kohta kirjeldava ja

põhjendava osaga, märkides, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Maakohus tugines

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1, märkides, et hagiavaldus on kostjale kätte

toimetatud ning kohustatud teda tähtaegselt kohtule vastama, kuid kostja ei ole seda teinud.

Maakohus selgitas, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2 ning KÜS § 13

lg 3.

5. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, paludes tsiviilasja menetluse taastada.

Kostja leidis, et seaduse kohaselt ei saanud asjas tagaseljaotsust teha, sest hagi ei ole veenev. Samuti

on kostjal mõjuv põhjus, mis takistas tal hagile vastamast. Kostja selgitas, et tema majahaldur teavitas

kohtu saadetud dokumentidest advokaadibüroo juristi. Kostja ei tea praeguseni, miks jurist

hagimaterjalidega ei tegelenud. Kostja oli sõlminud advokaadibürooga kliendilepingu ja uskus, et

jurist teeb oma tööd, nii nagu ta esindas kostja huve vaidlusalusel üldkoosolekul.

Samas esitas kostja hagile vastuse, milles vaidles sellele vastu, leides, et hagejal ei ole võimalik oma

nõudes taotletud eesmärki saavutada. KÜ üldkoosolekul oli pädevus otsustada korteriomandiseaduse

(KOS) § 14 lg 2 p 2 alusel kostja korteriomandite sundvõõrandamise üle ja KÜ-l on õigus esitada

sellekohane hagi kohtusse.

6. Harju Maakohus jättis 27. märtsi 2012. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Maakohus kohaldas TsMS § 415 lg-t 1, § 416 lg 1 p 3, § 417 lg-t 2, samuti § 422 lg-t 1 ja leidis, et

kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. Kostjale on

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Viidatud

määruses oli märgitud ka hagile vastuse esitamise tähtaeg koos hoiatusega hagile tähtaegselt

vastamata jätmise kohta. Kostja tähelepanematus menetlusdokumentides märgitu suhtes ei ole

objektiivne asjaolu. Ei nähtu, et kostja oleks teinud pingutusi, et teada saada, kas jurist on

dokumendid kätte saanud ning tegeleb hagimaterjalidega. On alust järeldada, et kostja pole selle

küsimusega juristi poole pöördunud ka hiljem. Kostja on jätnud hagile vastamata enda tegevusetuse

tõttu.

7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, kaja

rahuldada ja tsiviilasja menetluse taastada.

8. Harju Maakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuli 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kostja

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud

vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt korrata.

Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid

täidetud. Kostja esiletoodud põhjus, miks jäeti hagile vastamata, ei ole mõjuv. Kostja leiab ekslikult,

et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja TsMS § 407 lg-s 1

sätestatud juhul taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul

teeb kohus otsuse, mitte tagaseljaotsuse ning selles sättes mõeldakse juhtumeid, kus hagi on

ilmselgelt alusetu. KÜ liige, kelle korteriomandi(te) suhtes otsustas KÜ üldkoosolek algatada

sundvõõrandamise, on õigustatud KÜ sellekohast otsust vaidlustama. Selline otsus puudutab tema

õigusi ja huve. Kostja leiab valesti, et KÜ vaidlusalusel otsusel ei ole õiguslikku tähendust. KOS § 14

lg-te 1 ja 3 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma

kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad

nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamise nõude esitamise üle otsustavad

korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kui kohustusi rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda,

otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või kaasomandi eseme valitseja hagi

alusel. Seega on sellise hagi esitamise aluseks üldkoosoleku otsus kohustada KÜ liiget oma

korteriomand võõrandama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada, rahuldada kaja ja taastada asja

menetluse ning saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtusse. Juhuks kui määruskaebust ei

rahuldata, palub kostja, et Riigikohus teeks korralduse menetluskulude väljamõistmisel tehtud

kohtuvea parandamiseks. Maakohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt menetluskuludena ekslikult

799 euro 55 sendi asemel välja 1267 eurot 5 senti.

Ringkonnakohus nõustus ekslikult maakohtu seisukohaga, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile

kirjalikult vastamata jätmiseks.

Ringkonnakohus leidis valesti, et seaduse kohaselt oli tagaseljaotsuse tegemine lubatav. Hageja

õigusi ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik rikkuda. Samuti ei ole

hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest KÜ üldkoosoleku otsus on põhikirja ja

seadusega kooskõlas.

11. Vastuses määruskaebusele peab hageja kaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause ja § 692

lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ja

menetlus taastamata. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse

jätkamiseks maakohtule.

13. Kostja ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et hagi on õiguslikult põhjendatud (veenev)

TsMS § 407 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi

õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb

kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause), samuti

määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti

taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning

seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt selle kohta Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 14 ja 15; 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07,

p 16). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.

Praeguses asjas on maakohus 31. jaanuari 2012. a tagaseljaotsuses (varasema tagaseljaotsuse

täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga) märkinud, et hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on

TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2 ning KÜS § 13 lg 3. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse

(veenvuse) kontrolli põhimõtteid viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14,

märkides, et otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud

asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures

peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on

need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kolleegiumi arvates ei ole maakohus

tagaseljaotsuse tegemisel hagi õiguslikku põhjendatust nõuetekohaselt kontrollinud.

Kostja leidis kajas, et seaduse kohaselt ei saanud asjas teha tagaseljaotsust, sest hagi ei ole veenev.

Maakohus jättis kaja rahuldamata jätmise määruses kostja sellele väitele vastamata. Ringkonnakohus

kõnealust puudust ei kõrvaldanud.

14. Kolleegium kontrollib täiendavalt hagi tagaseljaotsusega rahuldamise õiguslikku põhjendatust.

Hageja palub tuvastada KÜ üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse tühisus teda puudutavas osas, samas

taotleb hageja alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamist teda puudutavas osas. Hagiavalduse

kohaselt on hageja esitanud järgmised olulised asjaolud, mis saab lugeda TsMS § 407 lg 1 teise lause

kohaselt omaksvõetuks:

hagejale kuuluvad Tallinnas Sütiste tee 19a asuvas elamus korteriomandid (äripinnad);

elamus moodustatud KÜ võttis 25. mai 2011. a üldkoosolekul vastu otsuse, mille p 6.6 kohaselt

otsustati algatada muu hulgas hagejale kuuluvate korteriomandite sundvõõrandamine;

kostjast tingitud põhjusel ei ole ta saanud korteriomandeid oma ettevõtluse eesmärgist lähtuvalt

kasutada ning kohtus on pooleli vaidlus kostja hagis hageja vastu kommunaalteenuste võlgnevuse

tasumise nõudes.

Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud

isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks

tunnistamist. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on

tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui

selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg-t 1 ja lg-t 2 ei saa samal ajal

kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada

sama paragrahvi esimest lõiget.

Hageja väitis, et KÜ vaidlusalune otsus on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2), kuna

korteriomandi kasutamine oli kostjast tingitud põhjustel takistatud. Kolleegiumi hinnangul ei

vabastanud nimetatud asjaolu hagejat kohustusest osaleda majandamiskulude kandmisel ega toonud

kaasa otsuse tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1)

kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike

toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Hageja väitel on kohtus pooleli

vaidlus kostja hagis hageja vastu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise nõudes. See asjaolu ei

takistanud KÜ üldkoosolekul otsustada KOS § 14 lg 2 p 2 alusel kostja korteriomandite

sundvõõrandamise üle.

Hageja hinnangul on KÜ otsus vastuolus KOS § 14 lg-ga 1. KÜS § 13 lg-s 3 sätestatakse, et

korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks

pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriomandi

võõrandamise kohustust sätestab KOS § 14. KOS § 14 lg 1 järgi, kui korteriomanik on korduvalt

rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühistusse

kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 3

kohaselt otsustavad eeltoodud nõude esitamise üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Riigikohus

on selgitanud, et kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on võõrandamise

otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele

korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul

osalejatest (vt 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Hageja ei ole

hagiavalduses osutanud sellele, et KÜ üldkoosolekul osalenud korteriomanikele kuulub vähem kui

pool korteriomanditest või otsuse poolt ei olnud enamik üldkoosolekul osalenutest. KOS § 14 lg-s 5

märgitakse, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise

kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Riigikohus on

eespool viidatud otsuse p-s 17 selgitanud, et korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5

alusel hagi esitada ka korteriühistu.

Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohus asus tagaseljaotsuse tegemisel ekslikule seisukohale,

et hageja osutatud asjaoludel on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks juriidilise isiku organi otsuse

kehtetust sätestavad TsÜS § 38 lg-d 1 ja 2. Seega ei olnud hagi veenev ja hagi rahuldamine

põhjendatud. Sellise hagi korral tuleb kohaldada TsMS § 407 lg-t 6. Viidatud sätte järgi, kui hageja

taotleb TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

Kostja kaja tuleb rahuldada ja menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 järgi menetluse taastamise korral

tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele

olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

15. Kolleegium nõustub kohtutega, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile kirjalikult vastamata

jätmiseks. Kohtud ei ole oma järelduse tegemisel TsMS §-s 422 sätestatud diskretsiooni piire

ületanud ja on oma seisukohta põhjendanud. Kolleegium on selgitanud, et viidatud sätte mõtte

kohaselt saab mõjuvaks lugeda põhjust, mis on objektiivse iseloomuga, ning selliseks põhjuseks saab

olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt Riigikohtu 15. mai

2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 9). Kohtute hinnangul ei ole kostja sellist objektiivset

põhjust esile toonud.

16. Kolleegium märgib määruskaebuse alusel, et maakohtu tagaseljaotsuses on menetluskulude

jaotamisel tehtud kirjaviga. Kostja juhtis sellele maakohtu tähelepanu 25. jaanuari 2012. a

menetlusdokumendis (tl 60-61), kuid maakohtu tagaseljaotsus on selles osas endiselt vigane.

Maakohtu 31. jaanuari 2012. a tagaseljaotsus kui täiendav otsus on 19. detsembri 2011. a

tagaseljaotsuse osa. Samas on viidatud lahendid menetluskulude kindlaksmääramise osas omavahel

vastuolus. Eeltoodu on tingitud 19. detsembri 2011. a tagaseljaotsuses tehtud kirjaveast

(menetluskulude kohta sulgudesse lisatud tekst ei vasta menetluskulude arvulisele väljendusele).

Sama otsuse põhjendustest nähtuvalt on ilmne, et kohus on märkinud kostjalt väljamõistetava

menetluskulu suuruse arvuliselt õigesti, kuid lisanud sulgudesse eksliku tekst. TsMS § 447 lg 2

esimese lause järgi parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused,

mis ei mõjuta otsuse sisu.

17. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtus,

sh arvestades TsMS § 169 lg-s 2 sätestatut.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel kostjale tagastada.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Lea Laarmaa