3-3-1-82-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-82-12

Määruse kuupäev

30. jaanuar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Ivo

Pilving, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus

Marek Riisalu nimel registrisse kantud kinnisasjade suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2012. a määrus

haldusasjas nr 3-12-136

Menetluse alus Riigikohtus

Helina Riisalu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 20. jaanuaril 2012 Tallinna

Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba:

1) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) Marek Riisalu nimel

registrisse kantud kinnisasjale (registriosa nr 4063804) elamumaa 171/10980 kaasomandist aadressil

Tartumaa, Elva linn, Nõlvaku 5, summas 81 705 eurot 4 senti;

2) keelata M. Riisalu ja Helina Riisalu ühisomandis oleva 411/53713 mõttelise osa kinnistust ja

reaalosa elu- ja mitteeluruumist nr 15 (registriosa nr 5235503) aadressil Tartu linn, Ujula 2a,

käsutamine ühisomaniku M. Riisalu suhtes.

Taotluse põhjenduste kohaselt algatas PMTK 7. juuli 2011. a korraldusega nr 13-7/70-1 Glenfor OÜ

juhatuse liikmete M. Riisalu ja A. Tamme suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutus-

otsuse koostamine MKS § 40 alusel. Arvestades seda, et M. Riisalu tegi perioodil 1. jaanuar 2009 –

31. detsember 2010 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 9062 eurot 67 senti ning Glenfor

OÜ-l oli võimalus enda poolt deklareeritud maksekohustust täita, on maksuhalduril alust arvata, et

Glenfor OÜ on tahtlikult jätnud maksukohustuse täitmata. Sellest tulenevalt on maksuhaldur seisu-

kohal, et M. Riisalu võib asuda võõrandama enda nimel olevat vara, kahjustades sellega Eesti Vaba-

riigi huve ning muutes vastutusotsuses toodud maksusumma sissenõudmise seeläbi võimatuks.

Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist.

2. Tallinna Halduskohus jättis 23. jaanuari 2012. a määruse resolutsiooni p-ga 1 PMTK taotluse

loa andmiseks M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis oleva 411/53713 mõttelise osa kinnistust ja

reaalosa elu- ja mitteeluruumist nr 15 (registriosa nr 5235503) aadressil Tartu linn, Ujula 2a,

käsutamise keelamiseks M. Riisalu suhtes rahuldamata. Määruse resolutsiooni p-ga 2 andis haldus-

kohus loa taotleda selleks ettenähtud korras kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks

(PMTK kaudu) kinnistusraamatus M. Riisalu (ik 37110020267) nimel registrisse kantud kinnisasjale:

registriosa nr 4063804, elamumaa 171/10980 kaasomandist aadressil Tartumaa, Elva linn, Nõlvaku 5,

summas 81 705 eurot ja 4 senti. Halduskohus leidis:

1) PMTK taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmise osas M. Riisalu varale tuleb rahuldada, kuna PMTK

taotlus kajastab MKS § 1361 lg-s 2 loetletud andmeid ja seda on piisavalt põhistatud;

2) keelumärkel on käsutuskeelu tähendus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 mõttes.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15. aprilli 2004. a määruses asjas nr 3-2-1-48-04 leidnud, et keelu-

märge keelab vastavalt oma sisule omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikult või osaliselt

(asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3) ning on kinnisasja omanikule kõige koormavam märge,

kuivõrd AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse kas

täielikult või osaliselt. Seega "lukustab" keelumärge kinnistusraamatu kas täielikult või osaliselt.

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on vara, millele käsutamise keelumärke

kandmist kinnistusraamatusse taotletakse, M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomand. AÕS § 70 lg 4 järgi on

ühisomand isikutele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Perekonna-

seaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa sama paragrahvi lg 1 p-des 1–3

nimetamata muude kohustuste eest oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja

võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Võlgniku

osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud (Riigikohtu tsiviil-

kolleegiumi 29. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-2-42-03, p 7). Seega vastutab M. Riisalu PKS § 33

lg-st 3 tulenevalt pooles väärtuses ühisvaraga. Kuna poolele ühisvarale ei ole võimalik käsutamise

keelumärget kinnistusraamatusse kanda, tuleb PMTK taotlus keelumärke seadmise osas rahuldamata

jätta. Riigikohtu üldkogu leidis 10. novembri 2011. a otsuse asjas nr 3-3-1-28-11 p-s 45, et

maksumenetlusega mitteseotud menetlusvälise isiku omandiõiguse intensiivset riivet ei õigusta isiku

seos maksukohustuslasega. MKS § 1361 on kohaldatav sellistele nõuetele, mida esitatakse maksu-

menetluses maksukohustuslase vastu. Seega ei saa kohus maksuhaldurile menetlusvälise isiku vara

suhtes täitetoimingute sooritamiseks luba anda. Maksuhaldur saab selleks ettenähtud korras kohtult

haldustoiminguks loa andmist taotleda vaid maksukohustuslasele kuuluvate kinnisasjade suhtes.

3. PMTK palus määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada uue

määrusega PMTK taotlus käsutamise keelumärke seadmise loa saamiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. märtsi 2012. a määruse resolutsiooni p-ga 1 PMTK

määruskaebuse. Määruse resolutsiooni p-ga 2 tühistas ringkonnakohus halduskohtu määruse

resolutsiooni p 1 ja tegi selles osas uue määruse, millega rahuldas PMTK taotluse ja andis loa

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) käsutamise keelumärke kandmist M. Riisalu ja

H. Riisalu ühisomandis olevale 411/53713 mõttelisele osale kinnistust ja reaalosale elu- ja mitte-

eluruumist nr 15 (registriosa nr 5235503) aadressil Tartu linn, Ujula 2a. Ringkonnakohus leidis:

1) Riigikohtu 10. novembri 2011. a otsusest asjas nr 3-3-1-28-11 ei saa tuletada abikaasade ühis-

omandis oleva vara käsutamise keelamise võimatust;

2) AÕS § 70 lg-st 4 tulenevalt ei ole võimalik käsutamise keelumärget seada ühisvarasse kuuluva

eseme ühe osa suhtes. Seega ei ole võimalik seada käsutamise keelumärget üksnes M. Riisalu osale

ühisvarast;

3) MKS §-s 1361 sätestatud täitmist tagavate toimingute eesmärk on tagada maksuotsuse või

vastutusotsusega kindlaks määratava maksuvõla hilisem sundtäitmine. Sätte eesmärgiks on seega

võtta isikult, kelle suhtes tulevikus tõenäoliselt maksu- või vastutusotsus tehakse, võimalus

realiseerida oma vara ning muuta maksuotsuse hilisem täitmine seeläbi võimatuks. PMTK taotlusest

nähtuvalt on Glenfor OÜ maksuvõla suuruseks 104 633 eurot ja 29 senti ning äriühingult maksu-

kohustuse sissenõudmise ebaõnnestumise tõttu on maksuhaldur algatanud M. Riisalu suhtes maksu-

menetluse vastutusotsuse koostamiseks. Arvestades seda, et halduskohus rahuldas PMTK taotluse loa

saamiseks M. Riisalule kuuluvale elamumaale kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 81 705 eurot

ja 4 senti, ei taga üksnes nimetatud meede isiku võimaliku maksukohustuse sundtäitmist. Seega tuleb

MKS §-s 1361 sätestatud meetmeid kohaldada ka M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandile, kuna muud

registervara M. Riisalul ei ole. Vastasel korral poleks M. Riisalu tulevikus kindlaks määratava maksu-

võla täitmine tagatud. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et M. Riisalu võib asuda

võõrandama talle kuuluvat vara, suureneks oht, et seaduse kohaselt riigieelarvesse laekuma pidav

maksutulu jääb saamata;

4) kuigi kinnistusraamatusse võõrandamise keelumärke seadmine piirab oluliselt H. Riisalu omandi-

õigust, puudub keelumärke olemasolust olenemata H. Riisalul võimalus käsutada oma osa ühisvarast

(PKS § 26 lg 1). Võimalik oleks müüa üksnes ühisomandis olev asi tervikuna, kuid sel juhul saabuks

tagajärg, mille vältimiseks on võõrandamise keelumärge seatud, ehk M. Riisalu kaotaks

omandiõiguse asjale, mille arvel oleks tulevikus võimalik vastutusotsusega talle pandud kohustuse

täitmine;

5) täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-st 1 ja PKS § 33 lg-st 3 nähtuvalt ei vastuta abikaasa

oma osaga ühisvarast teise abikaasa kohustuste eest, kui tegemist pole ühistes või perekonna huvides

võetud kohustustega. Kui kohustuse võtnud abikaasa lahusvarast ei jätku kohustuste täitmiseks, on

võimalik ühisvara jagada (TMS § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Seega kui H. Riisalu ei nõustu tulevikus

toimuvas täitemenetluses sissenõude pööramisega ühisomandisse kuuluvale ühisomandile, saab

sissenõudja (maksuhaldur) esitada ühisvara jagamise hagi, mille tulemusena ühisvara jagatakse ning

sissenõue pööratakse jagamise tulemusena võlgnikule jäänud varale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. H. Riisalu esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu 9. märtsi 2012. a

määrus täies ulatuses ja jätta jõusse halduskohtu 23. jaanuari 2012. a määrus, kuna:

1) MKS § 1361 lg 4 on põhiseaduse vastane, sest see välistab menetlusvälisel isikul ehk H. Riisalul

määruskaebuse esitamise;

2) käsutamise keelumärge on koormavam kui hüpoteek. Ühisvara käsutamine võib seisneda lisaks

ühisomandis oleva asja tervikuna müümisele ka abikaasade varaühisuse lõpetamises ja ühisvara

jagamises (PKS § 35 ja § 37). Kuna käsutamise keelumärge lukustas kinnistusraamatu täielikult, ei

ole H. Riisalul võimalik selle kinnisasja osa ühisvara jagada;

3) MKS § 1361 alusel võib käsutamise keelumärke seadmist taotleda üksnes maksukohustuslase

varale, mitte maksumenetlusvälise isiku varale. MKS § 1361 meetmeid ei saa kasutada ühisvarasse

kuuluva asja suhtes, kui maksumenetlus on üksnes ühe abikaasa suhtes. Ka kohtutäitur ei või

võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud korterit (abikaasade ühisvara) müüa ilma ühisomanikust

hageja nõusolekuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-2-1-42-03);

4) kui MKS § 1361 alusel võib ka abikaasade ühisvarale käsutamise keelumärke seada, siis on

tegemist ebaproportsionaalse omandiõiguse riivega.

6. PMTK palub oma vastuses jätta H. Riisalu määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus

muutmata, kuna ringkonnakohtu määrus on õiguspärane.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. MKS § 1361 lg 4 sätestab, et maksuhalduri halduskohtule esitatud taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise määruse peale võib nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määrus-

kaebuse. Sama lõike teise lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Kui määruskaebuse esitaja ei ole MKS § 1361 lg-s 4 nimetatud isik, sh maksukohustuslane vaidlus-

aluses maksuõigussuhtes, siis ei ole tal Riigikohtule määruskaebuse esitamise õigust ning tema

määruskaebus tuleb jätta HKMS § 217 lg 3 p 2 ja § 234 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu üldkogu

27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 28 ja 29).

Kolleegium on seisukohal, et kuna H. Riisalu ei ole MKS § 1361 lg-s 4 nimetatud isik (maksuhaldur

ega maksukohustuslane), ei ole tal kehtiva seaduse kohaselt Riigikohtule määruskaebuse esitamise

õigust. Sellest tulenevalt tuleks H. Riisalu Riigikohtu menetlusse võetud määruskaebus jätta läbi

vaatamata, v.a juhul, kui määruskaebuse esitamise piirang (MKS § 1361 lg 4) on põhiseaduse

vastane. Kolleegiumi hinnangul võib MKS § 1361 lg 4 praegusel juhul ebaproportsionaalselt piirata

H. Riisalu õigust kaevata tema kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale. Ringkonnakohtu määrus

on kolleegiumi arvates käsitatav H. Riisalu kohta tehtud otsusena PS § 24 lg 5 mõttes.

8. Praeguses vaidluses on kinnistusraamatu II jakku kantud omanikena: "Ühisomandis Helina Riisalu

[---], Marek Riisalu [---]."

Seega nähtub kinnistusraamatust, et tegemist on M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandiga. Haldus-

kohtule esitatud taotluses taotles PMTK luba keelata M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandi käsutamine

ühisomaniku M. Riisalu, mitte H. Riisalu suhtes.

8.1. Halduskohus jättis PMTK taotluse loa andmiseks M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis oleva

kinnisvara käsutamise keelamiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus seevastu rahuldas PMTK taotluse ja andis määruse resolutsioonis PMTK-le loa

taotleda ka M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis olevale kinnisvarale käsutamise keelumärget.

Ringkonnakohus ei täpsustanud, et ühisomandi käsutamise keelumärget võib taotleda üksnes

M. Riisalu suhtes.

8.2. Pärast ringkonnakohtu määrust on kinnistusraamatu III jakku kantud: "Keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus) kasuks.

13.03.2012 Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel sisse kantud 15.03.2012. [---]."

Seega on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt käsutamise keelumärge seatud M. Riisalu ja H. Riisalu

ühisvarale. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et käsutamise keelumärge on seatud üksnes

M. Riisalule, nagu taotles PMTK. Sellest tulenevalt tegi ringkonnakohus määruse ka isiku suhtes, kes

ei ole menetlusosaline maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Ringkonnakohtu määrusega on

seatud keeld menetlusvälise isiku omandiõiguse teostamisele.

8.3. Eeltoodust tulenevalt erineb käesolev asi Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrusega

asjas nr 3-3-1-15-12 lahendatud asjast, sest praegusel juhul on kinnistusraamatusse kantud M. Riisalu

ja H. Riisalu ühisomand ja ringkonnakohtu määruse resolutsioonis on selgesõnaliselt antud PMTK-le

luba taotleda käsutamise keelumärke kandmist M. Riisalu ja H. Riisalu ühisomandis olevale varale.

Seevastu Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrusega lahendatud asjas ei nähtunud

kinnistusraamatust, kas tegemist oli ühisomandiga, ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei

laienenud menetlusvälisele isikule (Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-

15-12, p-d 31–33).

9. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ringkonnakohus on õigusvastaselt andnud kohtumääruse

resolutsioonis PMTK-le loa taotleda käsutamise keelumärke kandmist M. Riisalu ja H. Riisalu

ühisomandis olevale varale.

9.1. Riigikohtu üldkogu märkis 27. novembri 2012. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 35): "MKS

§ 1361 lg 1 alusel hüpoteegi seadmiseks loa andmise määrus saab puudutada selles nimetamata isikut

juhul, kui isik on üks kinnistu kinnistusraamatusse kantud omanikest. Meenutada tuleb aga, et enne

rahalise nõude või kohustuse määramist saab maksuhaldur MKS § 1361 korras taotleda kohtuliku

hüpoteegi seadmist vaid maksukohustuslasele kuuluvale kinnisasjale (Riigikohtu üldkogu

10. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 45)."

Ühtlasi märkis Riigikohtu üldkogu, et loa taotlemise üheks eelduseks peab olema rahalise nõude või

kohustuse määramine (Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 49

ja 50).

Käesoleval juhul ei ole H. Riisalu maksukohustuslane ja PMTK ei plaani temale rahalist nõuet või

kohustust määrata. Sellest tulenevalt ei ole H. Riisalu suhtes üldkogu 27. novembri 2012. määruses

märgitud haldustoiminguks loa andmise taotluse rahuldamise eeldused täidetud. TMS § 14 lg 1

kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa

nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

Sellist nõusolekut ega ka täitedokumenti praegusel juhul ei ole.

9.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist ebaõige kandega, kui kanne on tehtud ringkonnakohtu

määruse alusel. Sellisel juhul on kande õiguslikuks aluseks ringkonnakohtu määrus ja H. Riisalul

puudub võimalus nõuda ebaõige kande parandamist AÕS § 65 lg 1 ja TMS § 222 alusel.

10. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumil kahtlus, kas on põhiseaduspärane olukord, kus MKS

§ 1361 lg 4 kohaselt ei ole H. Riisalul määruskaebuse esitamise õigust. Seetõttu annab kolleegium

asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule (HKMS § 228 lg 1 p 3).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann