3-3-1-16-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-16-12

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus loa

andmiseks seada Tauno Ehaste varale hüpoteek ja käsutamise

keelumärked

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2012. a määrus haldus-

asjas nr 3-11-1813

Menetluse alus Riigikohtus

Tauno Ehaste määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tauno Ehaste määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2011. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

3. jaanuari 2012. a määrus haldusasjas nr 3-11-1813 sõidukite kasutamise keelumärgete osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse taotlus tühistatud osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused muutmata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt Tauno Ehaste kasuks välja riigilõiv 72 senti.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) esitas 21. juulil 2011 Tallinna

Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 alusel loa saamiseks, et taotleda

Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegi seadmist Tauno Ehaste omandis olevale Järva maakonnas asuvale

maatulundusmaale üldpinnaga 5,64 ha (summas 101 121 eurot 46 senti) ning käsutamise keelu-

märgete seadmist T. Ehastele kuuluvatele sõidukitele (Solifer Artic 450 ja Solifer Artic 500).

Taotluse põhjenduste kohaselt oli maksuhaldur 26. jaanuari 2011. a maksuotsusega määranud OKOK

OÜ-le tasumiseks maksusumma 76 081 eurot 83 senti. Selle maksuotsusega tuvastati, et OKOK OÜ

ning KR Grupp Baltikum OÜ ja OÜ Peterberg vahel ei ole tehinguid toimunud ning seetõttu polnud

OKOK OÜ-l alust maha arvata väljastatud arvetel märgitud käibemaksu (483 333 krooni). Sellest

tulenevalt on ta jätnud 2009. a novembris ja detsembris ning 2010. a jaanuaris, veebruaris ja aprillis

deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu (707 089 krooni).

Taotluse põhjenduste kohaselt ei osutunud maksuvõla sissenõudmine OKOK OÜ-lt edukaks, sest

äriühingul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Maksuhaldur on alustanud menetlust, et koostada

äriühingu juhatuse liikmele T. Ehastele vastutusotsus summas 101 121 eurot 46 senti), mis sisaldab

lisaks maksuvõlale ka arvestuslikku intressi (25 039 eurot 63 senti). Luba T. Ehaste varale hüpoteegi

ja käsutamise keelumärgete seadmiseks taotletakse tulevikus tehtava võimaliku vastutusotsuse

täitmise tagamiseks. Maksuhaldur leidis, et arvestades muu hulgas T. Ehaste senist käitumist juhatuse

liikmena, on alust väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks

isiklikku vara võõrandama või muul viisil käsutama. T. Ehaste nimetatud tegevus äriühingu juhatuse

liikmena seisnes selles, et saamata jäänud kauba kohta väljastatud arveid osaühingu

raamatupidamises kajastades püüti vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Taotluses leiti, et

maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse kestust arvestades on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist,

kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või võimatu.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 22. juuli 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-11-1813 PMTK

taotluse ning andis loa taotleda hüpoteegi seadmist ja keelumärgete tegemist.

Halduskohus leidis, et MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud taotluse rahuldamine eeldab, et maksuhaldur on

läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning esineb põhjendatud kahtlus, et pärast maksude määramist võib sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selles sättes kasutatud mõiste "maksude

tasumise õigsuse kontrollimine" hõlmab ka menetlust, mille eesmärk on vastutusotsuse tegemine.

MKS 1361 lg-s 1 sätestatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas eelduslikult tehtav

maksu- või vastutusotsus oleks õiguspärane. Kohus saab lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

maksumenetlus toimub. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete

põhjal oleks kavandatava maksu- või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Praegusel

juhul on maksuhaldur kinnitanud menetluse toimumist, mille eesmärk on teha T. Ehastele kui OKOK

OÜ juhatuse liikmele vastutusotsus. Maksuhaldur on põhistanud väidet, et T. Ehaste vastutab MKS

§ 40 lg 1 alusel OKOK OÜ maksuvõla eest. Äriühingu maksuvõla põhjustanud sündmuste toimumise

ajal oli T. Ehastel äriühingu juhatuse liikmena kohustus korraldada äriühingu maksukohustuste

täitmist. Maksuhaldur on OKOK OÜ-le tehtud maksuotsuses tuvastanud, et maksuvõla põhjustas

tegelikkust mittekajastavate arvete kasutamine äriühingu maksuarvestuses. Vastutusotsuse adressaadil

on võimalik edaspidi tehtavat maksuotsust vaidlustada ning seejuures vaielda ka OKOK OÜ-le tehtud

maksuotsuses tuvastatud asjaolude üle. Maksuhalduri poolt esitatud asjaolude pinnalt ei saa aga väita,

et vastutusotsuse tegemine T. Ehaste suhtes on välistatud või ilmselgelt võimatu. On usutav, et saades

teada tema suhtes toimuvast vastutusotsuse menetlusest, võib ta hakata oma vara võõrandama,

muutes seega võimatuks tulevase vastutusotsuse sundtäitmise. Sellele viitab ka asjaolu, et äriühingu

juhatuse liikmena on T. Ehaste teinud ilmselgelt maksude tasumisest kõrvalehoidmisele suunatud

toiminguid.

Halduskohus märkis, et OKOK OÜ maksuvõla suuruseks koos intressidega 20. juuli 2011. a seisuga

oli 101 121 eurot 46 senti. Arvestades maksuvõla suurust, ei ole vara väärtus, millele hüpoteegi ja

keelumärgete seadmist maksuhaldur taotleb, ebamõistlikult suurem tekkida võiva maksukohustusega

võrreldes.

3. T. Ehaste esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus. Määruskaebuse

kohaselt on MKS 1361 põhiseadusega vastuolus, kuna võimaldab isiku õigusi piirata määramata aja

jooksul. Isiku õiguste piiramine peab olema proportsionaalne nii sisu kui ka kestuse poolest.

Halduskohus ei ole hinnanud, kas taotluse rahuldamine on proportsionaalne piirangute kohaldamise

ulatuse osas. Kuigi MKS § 1361 lg-st 2 ei tulene otsesõnu, et maksuhaldur peaks selle oma taotluses

välja tooma, on kohtul kohustus hinnata ja võrrelda taotletavate piirangute ja nõude suurust ning võtta

seisukoht, ega piirangud pole nõude suurust arvestades ülemäärased.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. jaanuari 2012. a määrusega T. Ehaste määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt:

1) MKS 1361 ei anna alust sooritada täitetoiminguid määramata ajaks ja määratlemata nõuete täitmise

tagamiseks. Halduskohtu määruse alusel võib taotleda hüpoteegi ja keelumärgete seadmist edaspidi

tehtava vastutusotsusega pandava kohustuse täitmise tagamiseks. Täitmist tagava toimingu

lõpetamise tähtpäev saabub kindlaks määratud sündmuse saabumisega. MKS 1361 lg 3 kohaselt

lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise

tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise

nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Põhimõtteliselt on kohtul võimalik siduda luba ka

konkreetse tähtajaga;

2) maksuhaldur on taotluses selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud kahtlus, et isik võib hakata

vara võõrandama. Seega oli halduskohtul õigus anda luba T. Ehaste varale hüpoteegi ja käsutamise

keelumärgete seadmiseks juba enne vastutusotsuse tegemist. Määrus tehti ennetavalt olukorras, kus

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus, ning sisaldab prognoosotsustust, mille

puhul halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust;

3) hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmine ei piira isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Piiratud

ei ole vara valdamist ja kasutamist, vaid üksnes käsutamisõigust. Käsutamisõiguse piiramine on

vajalik, et vältida olukorda, kus isik viib end olukorda, kus tal ei ole enam võimalik tasuda

vastutusotsusega määratavat summat. Tegemist ei ole liiga intensiivselt isiku õigusi piirava

meetmega. Kui isik soovib vaidlusalust vara siiski võõrandada, võib ta pakkuda maksuhaldurile

maksukohustuse täitmise tagamiseks muud võrdväärset tagatist. Samuti on võimalik vara võõrandada

maksuhalduri nõusolekul ja järelevalve all maksukohustuse täitmise eesmärgil;

4) halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et OKOK OÜ on vaidlustanud tema

suhtes tehtud maksuotsuse (haldusasi nr 3-11-1411). Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Juhul, kui

nimetatud haldusasjas vaidlustatud maksuotsus tühistatakse, loob see T. Ehastele aluse nõuda tema

suhtes rakendatud täitetoimingute lõpetamist;

5) määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule andmeid kinnistu ega sõidukite, mille suhtes

halduskohus andis loa täitetoiminguteks, väärtuse või turuhinna kohta. Seega puudub kohtul võimalus

hinnata, kas OKOK OÜ-le määratud maksusumma ja intresside sissenõudmise tagamiseks piisab

üksnes kinnistule hüpoteegi seadmisest või üksnes sõidukite käsutamise keelumärke kehtestamisest.

Kui määruskaebuse esitaja tõendab maksuhaldurile, et vaidlusalune kinnistu on piisavalt väärtuslik,

maksusumma sissenõudmise tagamiseks, on tal õigus taotleda sõidukite käsutamise keelumärgete

kustutamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. T. Ehaste esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonna-

kohtu määrused ning teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata PMTK taotlus anda luba

T. Ehaste varale hüpoteegi ja käsutamise keelumärgete seadmise taotlemiseks. Määruskaebuse esitaja

leiab:

1) MKS § 1361 on vastuolus põhiseadusega. Selle sätte alusel täitetoimingute lubamisel ei ole ette

nähtud tähtaegu, millest nähtuks piirangute kestus, ning piirangute kestus sõltub maksuhalduri suvast.

Ajaline piirang ei tulene ka maksu määramise aegumisest, kuna maksukorralduse seadus ei keela

selgesõnaliselt kontrollitoimingute läbiviimist juba aegunud nõuete kontrollimiseks. Kehtiv õigus ei

näe ette ka perioodilise kohtuliku kontrolli võimalust, mis aitaks tagada meetme kohaldamise

proportsionaalsuse;

2) isegi kui teha etteheiteid T. Ehaste tegevusele juhatuse liikmena, tuleb silmas pidada, et juhatuse

liige sai rahalisi kohustusi täita esindatava vara arvel (MKS § 8 lg 1 ls 2). On küsitav, kas juhatuse

liikmelt saab nõuda varaliste kohustuste täitmist suuremas ulatuses, kui seda oleks suutnud äriühing

tehingute tegemise ajal. Juhatuse liikmele saab küll ette heita, et ta ei täitnud äriühingu kohustusi

esindatava vara arvel, kuid praegusel juhul ei ole tuvastatud, et esindataval oli tehingute tegemise ajal

selleks üldse võimalus. Oluline on hinnata isiku majandustegevust, millest sõltub täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist;

3) kohtud on eeldanud, et PMTK taotlus on proportsionaalne ning pole kontrollinud, ega piiranguid ei

seata suuremas ulatuses kui maksunõude rahuldamiseks vajalik. Kohus peab arvesse võtma vara,

mille käsutamist piiratakse, väärtust ning võrdlema võimalikku nõuet vara hinnaga. Vaidlustatud

määruses kohus seda ei analüüsinud, vaid nõustus üldsõnaliselt maksuhalduriga;

4) ebaõige on panna tõendite esitamise kohustus isikule, kelle suhtes piiranguid soovitakse

kohaldada. Kuna taotluse esitamisel ei ole isikul, kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, võimalik oma

seisukohti esitada, saab taotluse põhjendatust kinnitavad asjaolud välja tuua ja vastavad tõendid

esitada taotleja. Tõendamiskohustuse panemine isikule, kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, ei ole

põhjendatud iseäranis olukorras, kus ta saab tõendeid esitada alles edasikaebemenetluses halduskohtu

määrust vaidlustades. Ka tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätetest nähtuvalt on

tõendamiskoormus pandud hagi tagamist taotlevale poolele.

6. PMTK kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses

märgitakse, et

1) täitmist tagavaid toiminguid ei võimaldata määratlemata ajaks, vaid toimingute lõpetamise

tähtpäev on kindlaks määratud teatud sündmuse saabumisega (põhjendatud kahtlus kaob; maks

tasutakse; maksuhaldur jätab maksu määramata; tuvastatakse, et maks on ebaõigesti määratud;

maksukohustus lõpeb; vara, mille suhtes täitetoiming sooritati, realiseeritaks maksukohustuse katteks;

maksukohustuslane esitab tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks).

MKS § 1361 ega kohtumenetluse asjakohane regulatsioon ei kohusta täitetoimingut lubama ajaliselt

määratletud tähtajaks. Vastuses nõustutakse määruskaebuse esitajaga selles, et perioodilise kohtuliku

kontrolli olemasolul poleks mingit põhjust pidada regulatsiooni ebamõistlikuks ega

ebaproportsionaalseks. Küll aga ei piira ka kehtiv õigus võimalust esitada halduskohtule taotlust loa

muutmiseks või lõpetamiseks ja see õigus on isikul endal (HKMS § 265 lg-d 2 ja 3);

2) Riigikohus ei saa praeguse vaidluse lahendamisel otsustada vastutusotsuse tegemise põhjendatuse,

tagatise ulatuse proportsionaalsuse ega maksuhalduri poolt koormatava vara kohta teabe esitamise

küsimuste osas, kuna neid aspekte ei ole varasemas menetluses tõstatatud;

3) praegusel juhul on hüpoteegi summa võrdne võimaliku maksukohustusega ja puudub vajadus

hinnata koormatava vara väärtust. Sõidukite käsutamise keelumärgete tegemist taotletakse selleks, et

vajadusel katta ka võimaliku sundtäitmise kulud. Hüpoteegi realiseerimisega kaasnevad paratamatult

kulud. Täitmise kulusid ei pruugi kaasneda näiteks pangakonto arestimise, garantii või deposiidi

puhul. Peaks olema üldtuntud asjaolu HKMS § 60 lg 1 tähenduses, et väljalaskeaastat arvestades on

kummagi kõnealuse sõiduki väärtuseks umbes 3000 eurot;

4) kuna praegusel juhul on hüpoteegiga tagatav summa ja maksukohustuse ulatus kokkulangevad,

puudub vajadus esitada infot vara väärtuse kohta. Üldjuhul puudub maksuhalduril võimalus vara

väärtust hinnata, kuna loa saamine maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks peab

sageli toimuma kiiresti, samuti ei anna ükski maksukorralduse seaduse ega halduskohtumenetluse

seadustiku säte maksuhaldurile vastavat pädevust. Vara hindamine ei pruugi olla võimalik ilma

omaniku nõusolekuta. Omaniku informeerituse korral aga kaob üllatuslikkus ning oleks takistatud

MKS § 1361 eesmärgi saavutamine;

5) HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab iga menetlusosaline tõendama asjaolusid, millel põhinevad tema

väited. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine toimub eriliigilises halduskohtumenetluses ja

esmalt kontrollitakse taotluse põhjendatust maksuhalduri poolt esitatud tõendeid hinnates. Soovides

halduskohtu poolt antavat luba vaidlustada, on määruskaebuse esitajal võimalik ka oma väidete

kinnitamiseks asjakohased tõendid esitada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Määruskaebuse Riigikohtule on praeguses asjas esitanud T. Ehaste, kes taotleb ringkonnakohtu

määruse tühistamist ja asjas uue määruse tegemisel maksuhalduri taotluse rahuldamata jätmist.

Maksuhalduri arvates peaks Riigikohus tähelepanuta jätma määruskaebuse väited, mis puudutavad

vastutusotsuse tegemise põhjendatust, maksuhalduri poolt taotletava toimingu ulatuse proportsio-

naalsust ning koormatava vara kohta kohtule tõendite esitamise kohustust, kuna neid aspekte ei ole

varasemas kohtumenetluses käsitletud.

Kolleegium juhib tähelepanu, et T. Ehaste on juba halduskohtu määrust vaidlustades esitanud väited

taotletavate piirangute ülemäärasuse kohta ning üldisemalt väite, et taotluse põhjendatust ei ole

piisavalt kontrollitud ning piirangute ulatust ja maksukohustuse suurust pole võrreldud. Väited

tõendamiskoormuse jaotumise kohta on tingitud ringkonnakohtu vastavast seisukohast ning nende

varasem esitamine polnudki vajalik.

8. Vaidlus on tõusetunud MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisest halduskohtu poolt. See säte

näeb ette järgmist: "Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast

maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja

Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba

pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1

sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega

tulemuslik."

Alljärgnevalt käsitleb kolleegium MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eelduste täidetust (I), taotletavate

abinõude ulatuse põhjendatust (II), tõendamiskoormuse jaotumist ja uurimispõhimõtte kohaldamist

(III) ning seejärel lahendab määruskaebuse taotlused (IV).

I

9. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavandatav vastutus-

otsus. Seega tuleb kohtul täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses hinnata, kas täidetud

võivad olla vastutusotsuse tegemise eeldused ning kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult

tõenäoline ja võimalik. Vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal ei olnud T. Ehaste suhtes veel

vastutusotsust tehtud, kuid maksuhalduri taotlusest nähtuvalt oli alustatud menetlust vastutusotsuse

tegemiseks. Kui vastutusotsust alles kavandatakse, tekib MKS § 1361 lg 1 kohaldamisel ka küsimus,

kui põhjalikult peab kohus hindama haldusakti andmise eelduste täitmist olukorras, kus haldusakti

(vastutusotsust) pole veel antud.

Tallinna Halduskohus jõudis maksuhalduri taotlust rahuldades järeldusele, et maksuhalduri poolt

välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastusotsuse tegemine T. Ehaste suhtes oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Vastava järelduseni jõudmiseks on kohus kaalunud, kas maksuhaldur on

kontrollinud maksude tasumise õigsust ning kas T. Ehaste võiks vastutada OKOK OÜ maksuvõla

eest.

10. Riigikohtu üldkogu märkis 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 49),

et üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse omal algatusel ennetavalt sekkuda ega anda

eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele.

Üldkogu leidis viidatud määruse p-s 50, et halduskohus peab selliste täitmist tagavate toimingute

jaoks, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, luba andes

välja selgitama kas

a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1);

b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1);

c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1);

d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS

§ 1361 lg 1);

e) ega ei esine ühtegi MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest;

f) isik, kellele vastutusotsust soovitakse teha, on kohustatud täitma maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustust;

g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;

h) MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele (ettevõtte või selle osa üleandnud isik, täisühingu või

usaldusühingu osanik või ühistu liige, seaduslik esindaja, vara valitseja või maksuesindaja)

vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud

sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on

maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5);

i) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne

selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha;

j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

Järgnevalt analüüsib kolleegium nende eelduste täidetust praeguses haldusasjas.

10.1. Maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses märkinud: "Käesoleva taotlusega on Taotleja

algatanud Tauno Ehaste suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

MKS § 40 alusel." Praegusel juhul oli maksuhaldur asunud maksude tasumise õigsust kontrollima.

10.2. Maksuhalduri halduskohtule esitatud taotlusest nähtub, et kuna OKOK OÜ ei tasunud

maksuvõlga maksuotsuses määratud tähtaja jooksul, andis maksuhaldur 11. aprillil 2011

krediidiasutustele korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks

maksuhalduri pangakontole. Krediidiasutuste vastuste kohaselt puudus OKOK OÜ AS Swedbank ja

Danske Bank A/S Eesti filiaali kontodel raha täielikult ning AS SEB Pank arvelduskontol oli jääk

0,18 eurot. Ehitisregistri ja e-kinnistusraamatu ning Riikliku Autoregistri andmebaasi päringute

kohaselt puudusid OKOK OÜ-l ka registrisse kantud vara ning sõidukid (tl 28-30). Asjaolu, et

äriühingult maksuvõla sissenõudmine pole õnnestunud vara puudumise tõttu, viitab sundtäitmise

võimatusele.

Üldkogu märkis viidatud määruse p 50 alapunktis h, et äriühingu seaduslik esindaja vastutab äri-

ühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma.

Kolleegium nõustub praeguses asjas maksuhalduri ja kohtute seisukohaga, et kuna sundtäitmise

tulemusena ei ole õnnestunud OKOK OÜ maksuvõlga sisse nõuda vara puudumise tõttu, on alus

maksumenetluse algatamiseks juhatuse liikme vastu.

10.3. Taotluse esitamise hetkel oli kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. MKS § 31 lg 1

p 4 järgi on üheks rahaliseks kohustuseks kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu

kinnipidaja maksuvõlg. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on PMTK 1. märtsil 2012 teinud

vastutusotsuse nr 13-7/87-6. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara

valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle

tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest, teeb maksuhaldur MKS § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse. Vaidlus puudub selles, et

T. Ehaste oli OKOK OÜ juhatuse liige ka halduskohtule taotluse esitamise ajal. Maksuhaldur on

halduskohtule esitatud taotluses (tl 6) välja toonud, et T. Ehaste on äriühingu juhatuse liikmena teinud

tehinguid, mille eesmärgiks oli saamata kauba kohta väljastatud arvete kajastamisega OKOK OÜ

raamatupidamises vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Seega oli MKS § 31 lg 1 punktis 4

märgitud tagajärje saabumine T. Ehastele tõenäoline.

10.4. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksu-

kohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). Maksuhalduri

taotluse kohaselt seisneb põhjendatud kahtlus praegusel juhul selles, et T. Ehaste on äriühingu juhina

võimaldanud raamatupidamises näilike tehingute kajastamist maksukohustuse vältimise eesmärgil

ning seetõttu on alust arvata, et ta võib hakata võõrandama ka enda isiklikku vara ning muuta seega

võimatuks vastutusotsuse täitmise. Nagu märkis üldkogu haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alapunkt

c), viitab taoline asjaolu kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks

või muutuda võimatuks. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse vastavalt

üldkogu seisukohale luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Ka praegusel juhul on kohtud pidanud

põhjendatuks kahtlust, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks.

10.5. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla

sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Nagu üldkogu eelnevalt viidatud määruse

p 50 alapunktis e (vt ka selles viidatud kohtupraktika) märkis, saab vastutusotsuse tegemise

faktiliseks aluseks olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva

maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud

isikult. Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada

maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud.

Ka olukorras, mil maksuotsust on vaidlustatud, kuid selle kehtivust ei ole peatatud, võib esineda alus

vastutusotsuse tegemiseks ning vastutusotsuse tegemine võib olla seega õiguspärane. OKOK OÜ-le,

mille juhatusse T. Ehaste kuulus, tehti 26. jaanuaril 2011 maksuotsus, mille OKOK OÜ halduskohtus

vaidlustas. Maksuotsuse vaidlustamine ei muuda maksuvõlga kehtetuks. Maksuotsuse osas lõppes

kohtumenetlus Riigikohtu 7. novembri 2012. a määrusega. Kohtumenetluse tulemusena jäi OKOK

OÜ-le tehtud maksuotsus jõusse. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud taotluse esitamise ajal ka möödunud

aegumistähtaeg MKS § 98 tähenduses.

Seega ei esinenud praegusel juhul MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid.

10.6. Vaidlus puudub ka selles, et OKOK OÜ oli halduskohtule taotluse esitamise ajal õigus-

võimeline juriidiline isik.

10.7. Maksuhaldur on taotluses halduskohtule märkinud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 ja

lg-st 3 lõpetab maksuhaldur hiljemalt kahe tööpäeva jooksul täitetoimingu, kui T. Ehaste on esitanud

tagatise 101 124 euro 46 sendi ulatuses. Maksuhalduri poolt nimetatud tagatise suurus vastab

summale, mille osas taotluse kohaselt sooviti T. Ehastele vastutusotsust teha (OKOK OÜ-le määratud

maksusumma koos arvestusliku intressiga). Haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alapunkt j) pidas

üldkogu lubatavaks, et tagatise summa hõlmab nii tagatavat summat kui ka sundtäitmise kulusid.

Selle seisukoha pinnalt ei ole tagatise suurust halduskohtule taotluse esitamise ajal põhjust pidada

ülemääraseks.

11. Eelnevast lähtudes nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et vastutusotsuse tegemine polnud

taotluse tegemise hetkel õiguslikult võimatu ega välistatud.

II

12. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtud on täitetoiminguteks luba andes jätnud põhjendamatult

kontrollimata, ega taotletavaid piiranguid ei seata suuremas ulatuses kui maksunõude rahuldamisel

vaja. Halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkis maksuhaldur, et kavatsetav vastutusotsus

hõlmab nii maksusummat kui ka arvestuslikku intressi (kokku 101 121 eurot 46 senti). Täpselt

sellises ulatuses on antud luba taotleda hüpoteegi seadmist kinnistule. Lisaks on halduskohus andnud

loa ka keelumärke seadmiseks kahe sõiduki (haagissuvilad) käsutamisele.

13. Riigikohtu üldkogu märkis määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57), et MKS § 1361 alusel

täitmist tagavaks toiminguks loa andmine on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste

täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja

proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada.

MKS § 1361 lg 2 p 4 näeb ette, et halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse ka põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kolleegium leiab, et esitatud taotluse

põhjendustest peab nähtuma, miks maksuhaldur peab põhjendatuks just loa saamist täitetoiminguteks

tema soovitud ulatuses.

MKS §1361 alusel taotluse rahuldamiseks peab kohus olema veendunud taotluse vajalikkuses ja

põhjendatuses. Kui taotluses esitatud põhjendused kohut ei veena, võib kohtus, arvestades seejuures

ka taotluse lahendamise menetluse tõhususe ja kiireloomulisusega, nõuda põhjenduste täiendamist ja

vastavate väidete kohta täiendavate tõendite esitamist (HKMS § 2 lg 4, HKMS § 264 lg 2 ls 2).

14. Üldkogu rõhutas viidatud määruses (vt p 58 ja seal esitatud kohtupraktika), et MKS § 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida

ületagamist. Üldkogu leidis, et jättes võrdlemata nõude suuruse ja vara väärtuse, mille osas sund-

täitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse TsMS § 378 lg-t 4 (määruse p 60). Kolleegium

nõustub määruskaebuse esitajaga, et ka praeguses asjas pole halduskohus sellist võrdlust teostanud.

Halduskohus leidis, et arvestades maksuvõla suurust, ei ole vara väärtus, millele hüpoteegi ja keelu-

märgete seadmist maksuhaldur taotleb, ebamõistlikult suurem tekkida võiva maksukohustusega

võrreldes. Ringkonnakohus nõustus selle järeldusega. Samas ei ole haldus- ega ringkonnakohus

uurinud sõidukite väärtust ega põhjendanud, miks lisaks hüpoteegile on vaja seada ka sõidukite

käsutamise keelumärked. Praegusel juhul selgitas maksuhaldur esmakordselt alles vastuses

Riigikohtule esitatud määruskaebusele, et sõidukite käsutamise keelumärked on vajalikud selleks, et

katta võimalikud täitmiskulud hüpoteegiga koormatud kinnistu võõrandmise korral. Samuti esitatakse

hinnang sõidukite väärtusele esmakordselt alles vastuses Riigikohtule. Maksuhaldur märgib, et

kummagi kõnealuse sõiduki väärtus võib olla umbes 3000 eurot.

15. Seega asub kolleegium seisukohale, et halduskohus rikkus asja menetlemisel TsMS § 378 lg-t 4.

Ringkonnakohus pole nimetatud rikkumisele tähelepanu pööranud.

16. Üldkogu on viidatud lahendis (p 50 alapunkt j) leidnud, et taotluse põhjendatuse kontrollimisel

pole välistatud ka vara võõrandamisega seotud võimalike kulude arvestamine. Samuti märkis

üldkogu, et kuna hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul saab sundtäitmine toimuda kohtutäituri

kaudu, saab rahalise nõude puhul lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest

(kohtutäituri seaduse § 28 jj) ning muudest täitekuludest (täitemenetluse seadustiku § 37). Maksu-

haldur pole praegusel juhul esialgses taotluses esitanud põhjendusi, miks on lisaks hüpoteegile, mille

suurus katab maksunõude, tarvis täiendavalt keelata sõidukite käsutamine. Ta ei ole täitmiskulude

tagamise väidet alama astme kohtute menetluses välja toonud ega näidanud, kui suured võiksid olla

vara realiseerimise mõistlikud kulud. Samuti pole kohtud selle asjaolu suhtes seisukohta võtnud.

Kolleegium leiab, et juba halduskohtule esitatava taotluse põhjendustes peab maksuhaldur ära

näitama, et taotletavate täitmist tagavate toimingute ulatus hõlmab ka võimalikke täitekulusid.

Praegusel juhul esitatud taotluse ulatuse põhjendamine sõidukite käsutamise keelumärgete osas

vajadusega katta täitekulud, on toimunud hilinenult. Seega ei pea kolleegium põhjendatuks taotluse

rahuldamist sõidukite käsutamise keelumärgete osas.

17. Määruskaebuse esitaja on kahtluse alla seadnud MKS § 1361 põhiseaduspärasuse põhjusel, et

seadusandja pole kehtestanud selle sätte alusel abinõude kohaldamiseks ajalisi piiranguid ega

järjepideva kohtuliku kontrolli võimalust.

Kolleegium märgib, et selgesõnaliste ajaliste piiride puudumine seaduses ei muuda MKS § 1361

lõiget 1 iseenesest ebaproportsionaalseks ning põhiseadusvastaseks. MKS § 1361 lõikes 3 on välja

toodud juhud, mille esinemisel täitetoimingud lõpetatakse. Riigikohtu üldkogu asus 10. novembri

2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-11 (p 36) seisukohale, et kõnealused täitetoimingud on ajutise

iseloomuga. Toimingutele kaasnevad piirangud ei rakendu lõplikult, vaid need on sõltuvuses

konkreetse sündmuse saabumisest. HKMS § 265 lg 2 kohaselt võib kohus haldustoiminguks antud

luba oma määrusega muuta või selle tühistada.

Abinõude jätkuv kohaldamine võib osutuda ebaproportsionaalseks näiteks juhul, kui maksuhaldur

mõistliku aja jooksul maksukohustust ei määra või kui maksu- või vastutusotsust ei tehtagi

(halduskolleegium viidatud otsus asjas nr 3-3-1-28-11, p 39). Võttes arvesse, et luba

täitetoiminguks anti 22. juulil 2011 ning vastutusotsus T. Ehaste suhtes tehti 1. märtsil 2012, ei ole

kolleegiumi hinnangul määruskaebuse esitajat allutatud piirangutele ebamõistlikult pika aja jooksul.

Täiendavalt tuleks märkida, et abinõude ebamõistlikult pikaajalise kohaldamise korral on isiku

kasutuses seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendid (keelamis- või õigusvastasuse tuvastamise,

samuti kahju hüvitamise nõude esitamine).

III

18. Määruskaebuse esitaja leiab, et ebaõige on panna tõendite esitamise kohustus isikule, kelle suhtes

piiranguid soovitakse kohaldada ning seda iseäranis olukorras, kus selline isik saab tõendeid esitada

alles edasikaebemenetluses halduskohtu määrust vaidlustades. Kuna taotluse esitamisel ei ole isikul,

kelle suhtes piiranguid kohaldatakse, võimalik oma seisukohti avaldada, saab määruskaebuse esitaja

väitel taotluse põhjendatust kinnitavad asjaolud välja tuua ja vastavad tõendid esitada üksnes taotleja.

Ringkonnakohus leidis, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule andmeid kinnistu ega

sõidukite, mille suhtes halduskohus andis loa täitetoiminguteks, väärtuse või turuhinna kohta, siis

puudub kohtul võimalus hinnata, kas maksusumma ja intresside sissenõudmise tagamiseks piisab

üksnes kinnistule hüpoteegi seadmisest või üksnes sõidukite käsutamise keelumärke kehtestamisest.

Ringkonnakohus möönis, et kui määruskaebuse esitaja tõendab maksuhaldurile, et vaidlusaluse

kinnistu väärtus on maksuhalduri nõude tagamiseks piisav, on tal õigus taotleda sõidukite käsutamise

keelumärgete kustutamist.

19. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama põhimõtet väljendas ka halduskohtu määruse tegemise

ajal kehtinud HKMS v.r § 16 lg 2 ls 1. HKMS § 264 lg 2 ls 1 kohaselt esitatakse haldustoiminguks

loa saamise taotlus kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg-s 4 nähakse ette taotluse läbi vaatamine

lihtmenetluses, mis võimaldab kõrvalekaldumist tavapärasest tõendamismenetlusest.

Seega peab maksuhaldur, kes taotleb luba täitetoiminguteks, esitama ka tõendid selle kohta, et taotlus

on põhjendatud soovitud ulatuses ega piira isiku õigusi ülemääraselt. Nii HKMS § 59 lg-st 3 ja

HKMS § 264 lg 2 ls-st 2 kui ka HKMS v.r § 16 lg 2 ls-st 2 nähtub, et kui asja õigeks lahendamiseks

vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes

peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise.

Maksuhaldur pole praeguses asjas esitanud ega kohtud temalt ka nõudnud tõendeid selle kohta, et

maksuhalduri taotletavate abinõude ulatus on vara väärtuse ja maksunõude suuruse võrdluses

põhjendatud. Maksuhaldur pole taotluses esitanud ka väidet, et kinnistu väärtus ei kata kavandatava

vastutusotsusega nõutavat maksusummat.

HKMS § 59 lg 1 ls 1 teises lauseosas on sätestatud erandlik tõendamiskoormus (menetlusosaline

peab tõendama kohtu nõudmisel ka neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on

vastavatele tõenditele juurdepääs). Sellele sättele vaatamata ei saa tõendamiskohustust olla menetlus-

osalisel, keda loa andmise menetlusse halduskohtus veel pole kaasatud. Küll aga võib temalt nõuda

tõendite esitamist juba halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel. Praeguse asja

materjalidest nähtuvalt ei ole ringkonnakohus menetlusosalise tähelepanu eelnevalt selliste tõendite

esitamise vajadusele juhtinud.

20. Kolleegium märgib, et vara väärtuse hindamine ei pruugi põhineda vaid tõenditel, mis on

kättesaadavad üksnes vara omanikule ning vara omanikul ei pruugi üldse olla tõendeid tema vara

hetkeväärtuse kohta.

Tulenevalt üldkogu määrusest asjas nr 3-3-1-15-12 (p 59 ja selles viidatud kriminaalkolleegiumi

20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 22) tuleb kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna

kindlaksmääramisel lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Muu info

puudumisel võib arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu tuntumates

avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis) olevate

müügipakkumiste keskmistest turuhindadest. Kinnisvara hindamise akti koostamine, samuti muude

aega või eriteadmisi nõudvate ja kulukate menetluste korraldamine pole üldjuhul nõutav. Samuti pole

vajalik teha kindlaks asja või õiguse täpset hinda. Seda lähenemist toetab ka lihtmenetluses

tõendamist reguleeriv HKMS § 134 lg 2 p 4.

21. Kolleegium leiab, et täitetoiminguteks loa andmisel on praeguses asjas põhjendamatult jäänud

kogumata tõendid, mis võimaldanuks hinnata vara väärtust, mille suhtes täitetoiminguid taotleti ning

võrrelda seda tagatava nõude suurusega.

IV

22. Eelnevale tuginedes tuleb T. Ehaste määruskaebus osaliselt rahuldada.

Leides, et kohtud on asja menetlemisel rikkunud TsMS § 378 lg-t 4, pidas üldkogu määruses asjas

nr 3-3-1-15-12 (p 63) HKMS § 264 lg 4 esimest lauset arvestades võimalikuks määrata uut määrust

tehes ise täitmist tagava toimingu (kohtuliku hüpoteegi) ulatuse ning summa. Tuginedes HKMS

§ 158 lg-le 2, pidas üldkogu võimalikuks arvestada halduskohtumenetluse ajal toimunud muudatusi

asjaoludes.

Sarnaselt viidatud haldusasjaga on ka praegusel juhul muutunud asjaoluks T. Ehaste suhtes vastutus-

otsuse tegemine kohtumenetluse ajal.

23. Kuna kolleegium leidis eelnevalt (otsuse p-s 16), et sõidukite käsutamise keelumärgete seadmise

vajalikkuse osas oli halduskohtule esitatud taotlus põhjendamata ning põhjenduste esitamine alles

Riigikohtus toimuvas menetluses oli hilinenud, tuleb haldus- ja ringkonnakohtu määrused nimetatud

ulatuses tühistada ning maksuhalduri taotlus selles osas rahuldamata jätta.

24. Praeguses asjas taotles maksuhaldur hüpoteegi seadmist summas 101 121 eurot 46 senti, st samas

ulatuses kui OKOK OÜ maksuvõlg koos arvestusliku intressiga (taotluse esitamise aja seisuga).

PMTK 1. märtsi 2012. a vastutusotsuses nr 13-7/87-6 märgitakse: "Maksuotsus on aluseks OÜ

OKOK maksuvõla summas 76 081,83 eurot sissenõudmiseks Tauno Ehastelt [---]." Vastutusotsus ei

hõlma intressinõuet.

Nagu möönis ka üldkogu määruses asjas nr 3-3-1-15-12 (p 65), ei ole iseenesest problemaatiline, kui

vastutusotsusega määratud summa on väiksem kui maksuhalduri taotluses esialgu prognoositi. MKS

§ 1361 lg 2 p 2 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses võimaliku rahalise nõude või

kohustuse hinnanguline suurus ning see võib haldusakti tegemise hetkeks muutuda.

Kolleegium märgib, et kui ka puudub kehtiv haldusakt juhatuse liikmelt intresside sissenõudmiseks,

ei pruugi sissenõudmine olla muutunud õiguslikult võimatuks. MKS § 115 lg-s 1 on sätestatud

maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks

tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti (vt ka halduskolleegiumi

30. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-68-09, p-d 11 jj). Praeguse asja materjalidest ega

kõnealusest vastutusotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks intresside sissenõudmisest loobunud.

Seega ei saa välja selgitatud asjaoludele tuginedes pidada taotluse rahuldamist hüpoteegi seadmise

osas maksuhalduri nõudeõiguse ulatust arvestades ülemääraseks. Ka üldkogu määrusest asjas nr 3-3-

1-15-12 (eelkõige p 66) ei tulene keeldu lubada hüpoteegi seadmist põhinõudega võrreldes

mõistlikult suuremas ulatuses.

25. Eeltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärused

muutmata hüpoteegi seadmist puudutavas osas.

26. HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 ja HKMS v.r § 92 lg-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Määruskaebuse esitamisel halduskohtu määruse peale on Maksukonsultandi UÜ

tasunud riigilõivu 12 eurot 78 senti (tl 65).

Riigilõivu väljamõistmisel T. Ehaste kasuks arvestab kolleegium taotluse rahuldatud ja rahuldamata

jäävat osa ning lähtub vastutusotsuse eelduseks oleva maksuotsusega nõutava summa ja selle

tagamiseks seatava hüpoteegi suuruse võrdlusest ning maksuhalduri hinnangust sõidukite väärtuse

kohta, mis vastab ka avalikult kättesaadavale informatsioonile sõidukihindadest. Kolleegium peab

põhjendatuks mõista maksuhaldurilt T. Ehaste kasuks välja riigilõiv 5,6% ulatuses, st 72 senti.

Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 25.10.2012, 1) kohaselt ei ole

Maksu- ja Tolliametil alates 1. detsembrist 2012 enam piirkondlikke struktuuriüksusi. Seetõttu tuleb

menetluskulud välja mõista Maksu- ja Tolliametilt.

Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 ls 1 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld