3-3-1-99-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated11. juuni 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-1465 tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse HKMS v.r § 11 lõike 4 alusel (halduskohtu pädevuse puudumise tõttu) selle esitajale. Halduskohus on
Legislator headnote
AI generated3-3-1-99-10 · Riigikohus: 11. juuni 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-1465 tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse HKMS v.r § 11 lõike 4 alusel (halduskohtu pädevuse puudumise tõttu) selle esitajale. Halduskohus on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-99-10
Määruse kuupäev
28. jaanuar 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Tiina Titma kaebus Terviseameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2010. a määrus haldus-
asjas nr 3-10-1465
Menetluse alus Riigikohtus
Tiina Titma taotlus riigilõivu ja kautsjoni tagastamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tiina Titma taotlus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tiina Titma esitas 4. juunil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse.
2. 11. juuni 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-1465 tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse
HKMS v.r § 11 lõike 4 alusel (halduskohtu pädevuse puudumise tõttu) selle esitajale. Halduskohus on
lisanud toimikusse 7. juuni 2010. a õiendi (tl 38), mille kohaselt ei nähtu riigilõivu laekumist
haldusasjas nr 3-10-1465.
15. juulil 2010 esitas T. Titma Tallinna Halduskohtule 4. juunil 2010 esitatud kaebuse lisa. Tallinna
Halduskohus tagastas T. Titmale nimetatud materjali, kuna 11. juuni 2010. a määrusega oli tagastatud
tema kaebus haldusasjas nr 3-10-1465.
3. 29. juulil 2010 esitas T. Titma määruskaebuse "Harju Maakohtu 11. juuni 2010. a määruse peale
tsiviilasjas nr 3-10-1465" ja tasus samal päeval riigilõivu 200 krooni ning märkis selgituseks
"11.06.2010 T. Titma kaebus Ringkonnakohtule kohtuasjas nr. 3-10-1465".
Tallinna Halduskohus jättis 2. augusti 2010. a määrusega määruskaebuse HKMS v.r § 472 lg 1 ja
TsMS § 663 lg 1 alusel käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et
määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja andis selle esitajale võimaluse tähtaja ennistamise
taotluse esitamiseks. 10. augusti 2010. a määrusega jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata T. Titma
taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, keeldus määruskaebust menetlusse võtmast ja
tagastas määruskaebuse selle esitajale.
4. 19. augustil 2010 esitas T. Titma Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
10. augusti 2010. a määruse peale. Samal päeval tasus ta 200 krooni riigilõivu, märkides makse-
korralduse selgitusse "19.08.2010 T. Titma kaebus Ringkonnakohtule kohtuasjas 3-10-1465".
Tallinna Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ning jättis
30. augusti 2010. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.
5. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasus T. Titma 16. septembril 2010 kautsjonit 400 krooni.
6. 25. jaanuari 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-99-10 jättis Riigikohus T. Titma määrus-
kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning arvas määruskaebuse esitamisel
tasutud kautsjoni riigituludesse.
7. T. Titma esitas Riigikohtule 27. detsembril 2012 avalduse 29. juulil 2010 tasutud riigilõivu (200
krooni), 19. augustil 2010 tasutud riigilõivu (200 krooni) ja Riigikohtule tasutud kautsjoni (400
krooni) tagastamiseks. Avalduses märgitakse, et vastavalt HKMS § 104 lg-le 8 tagastab riigilõivu
kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Samuti tugineb avalduse esitaja HKMS v.r § 84 lg 4 p-le 4 ja
riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-le 6. Avalduse esitaja palub arvesse võtta, et vastavalt Riigikohtu
erikogu 16. juuni 2011. a määrusele asjas nr 3-2-4-2-11 saadeti samal esemel ja samal alusel esitatud
kaebus Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Esmalt märgib kolleegium kautsjoni tagastamise taotluse kohta, et kautsjoni tasumise ning
Riigikohtus toimunud menetluse ajal kehtinud HKMS v.r § 90 lg 2 kohaselt tagastatakse kautsjon
kaebuse või avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral ning kaebuse või avalduse rahuldamata
jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Jättes T. Titma määruskaebuse haldusasjas nr 3-3-1-
99-10 rahuldamata, arvas Riigikohus viidatud sättele tuginedes kautsjoni riigituludesse. Seetõttu tuleb
rahuldamata jätta T. Titma taotlus kautsjoni tagastamiseks.
9. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu
tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle
aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. T. Titma 27. detsembril 2012. a avaldus on esitatud RLS § 12
lg-s 1sätestatud tähtaja jooksul.
10. Kohtumenetlus, mille käigus tasutud riigilõivude tagastamist T. Titma taotleb, toimus enne
1. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Taotlus riigilõivude tagastamiseks
on esitatud 27. detsembril 2012. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastab
riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Haldusasja nr 3-10-1465 viimane menetleja oli
Riigikohus.
11. 29. juulil 2010 tasuti riigilõiv määruskaebuse esitamiseks Tallinna Halduskohtu 11. juuni
2010. a määruse peale. Halduskohus tagastas selle määruskaebuse tähtaja rikkumise tõttu. HKMS v.r
§ 84 lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale (v.a kui
see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust).
Kehtiva HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle
esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel (st kui kaebajal puudub asjas
ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki või kaebajale
kohtudokumendi kättetoimetamise võimatuse korral).
Kolleegium möönis 21. märtsi 2011. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-11 (p 10), et riigilõivu
regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb
sisuliselt lahendamata (kehtiva RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Samas lahendis (p 11) märkis
kolleegium, et HKMS v.r § 84 sõnastus jõustus 1. septembril 2006. Siis ei olnud halduskohtu-
menetluses ette nähtud muid riigilõive kui kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutavad lõivud. Riigi-
lõivu tasumise kohustus määruskaebuse esitamisel kehtestati alates 1. jaanuarist 2009 (enne 1. jaanuari
2011 kehtinud RLS § 56 lg 181). Kolleegium ei näinud viidatud kohtuasjas alust tõlgendada HKMS v.r
§ 84 pärast täiendavate riigilõivude kehtestamist sätte algsest redaktsioonist laiemalt, st ei pidanud
võimalikuks kohaldada riigilõivu tagastamise norme ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu
puhul.
Kuna HKMS v.r § 84 lg 4 p 2 ja HKMS § 104 lg 5 p 2 vahel puudub põhimõtteline erinevus, kuulub
eelnimetatud seisukoht kohaldamisele ka praegusel juhul. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et
puudub alus 29. juulil 2010 tasutud riigilõivu tagastamiseks.
12. 19. augustil 2010 tasuti riigilõiv halduskohtu 10. augusti 2010. a määruse peale määruskaebuse
esitamisel. Ringkonnakohus vaatas nimetatud määruskaebuse läbi ja jättis rahuldamata. Nii
1. jaanuarini 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku kui ka kehtiva õiguse järgi puudub alus
sellises olukorras 19. augustil 2010 tasutud riigilõivu tagastamiseks.
13. Esitatud avalduse lahendamisel pole asjakohane tugineda avaldaja poolt viidatud RLS § 15 lg 1
p-le 6 (tasutud riigilõiv tagastatakse, kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud
kohtu pädevusse). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja tasunud riigilõivu halduskohtusse selle
kaebuse esitamisel, mis talle HKMS v.r § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu
tagastati.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann