3-1-1-130-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-130-12

Määruse kuupäev

21. jaanuar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe

Kohtuasi

Välisriigis süüdimõistetud isikute Urmas Lauliku ja Andrus

Kalevi kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine ja

konfiskeerimise asendamine; ning kolmandalt isikult T. K.-lt

kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a määrus

kriminaalasjas nr 1-11-9749

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Lauliku kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann,

Andrus Kalevi kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste, T. K.

esindaja vandeadvokaat Ants Laretei, määruskaebused

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuur, riigiprokurör Eve Olesk

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. detsember 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 5. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a

määrused sisuliselt muutmata, kuid teha neisse süüdimõistetute olukorda mitte raskendav

täpsustus, mille kohaselt realiseeritakse Urmas Lauliku kinnistu Keilas Xxxxx X ja talle kuuluv

OÜ C osa ning Andrus Kalevile kuuluv kinnistu Tallinnas Xxxxx X Soome Vabariigi Helsingi

Apellatsioonikohtu konfiskeerimisotsuse täitmiseks KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Mõista Eesti Vabariigilt A OÜ kasuks välja 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot,

sealhulgas käibemaks 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot, Andrus Kalevi valitud kaitsjale

makstud tasu katteks.

4. Urmas Lauliku kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammanni taotlus Urmas Laulikule

kaitsjatasu hüvitamise kohta jätta läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Urmas Laulik ja Andrus Kalev tunnistati Espoo I astme kohtu 3. juuli 2009. a otsusega süüdi

kvalifitseeritud narkokuritegude eest ja neid karistati vangistusega kolmeteistkümneks aastaks.

Kohtuotsusega määrati A. Kalevilt konfiskeerimisele kriminaaltulu 344 000 eurot. Solidaarselt koos

teiste isikutega konfiskeeriti U. Laulikult ja A. Kalevilt kriminaaltulu 160 000 eurot ja 279 000 eurot.

Laiendatult konfiskeeriti U. Laulikult ATV ja mootorratas.

Helsingi Apellatsioonikohtu 8. oktoobri 2010. a otsusega jäeti Espoo I astme kohtu otsus muutmata.

Harju Maakohtu 4. augusti 2008. a määrusega oli konfiskeerimise tagamiseks arestitud U. Laulikule,

A. Kalevile ja kolmandale isikule T. K.-le kuuluv vara.

2. Riigiprokuratuur

edastas

6. septembril

2011

Harju

Maakohtule

menetlemiseks

Justiitsministeeriumist saabunud Soome Vabariigi taotluse Helsingi Apellatsioonikohtu 8. oktoobri

2010. a kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks kriminaaltulu konfiskeerimise osas vastavalt

rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioonile (edaspidi ka:

konventsioon).

3. Harju Maakohtu 5. juuni 2012. a määrusega õigusabitaotlus rahuldati. Maakohus tunnustas

Helsingi Apellatsioonikohtu 8. oktoobri 2010. a otsust kriminaaltulu konfiskeerimise osas ja pööras

selle täitmisele.

4.1. U. Laulikult konfiskeeriti kriminaaltulu solidaarselt Janne Samuli Ambergiga ja A. Kaleviga

160 000 eurot ning solidaarselt A. Kalevi ja U. Nahkoriga 279 600 eurot. Konfiskeerimisotsuse

täitmiseks määras maakohus realiseerimiseks järgmised varad:

KarS § 832 lg 1 kohaselt Harju Maakohtu 4. augusti 2008. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks

arestitud U. Lauliku ATV ja mootorratas ning T. K. nimele registreeritud sõiduauto;

KarS § 832 lg 1 ja § 84 kohaselt Harju Maakohtu 4. augusti 2008. a määrusega konfiskeerimise

tagamiseks arestitud U. Laulikule kuuluv OÜ C 232 000 krooni ehk 14 827,50 euro suurune osa ja U.

Lauliku kinnistu asukohaga Keilas Xxxxx Xa. Selle vara müügist saadud tulu tuleb maakohtu

määruse alusel konfiskeeritavast summast maha arvata ja riigituludesse kanda.

4.2. Maakohus määras, et Keilas Xxxxx Xx asuv korter XX tuleb aresti alt vabastada.

4.3. A. Kalevilt konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel kriminaaltulu 330 700 eurot. Solidaarselt

J. S. Ambergi ja U. Laulikuga konfiskeeriti temalt 160 000 eurot ning solidaarselt U. Lauliku ja U.

Nahkoriga 279 600 eurot. A. Kalevilt konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel ka konfiskeerimise

tagamiseks arestitud kinnistu Tallinnas Xxxxx X. Kohus määras, et selle vara müügist saadud tulem

tuleb konfiskeerida osas, mis ületab sissenõudja D A/S Eesti filiaali sissenõude rahuldamisest

ülejääva summa.

5.1. Maakohus märkis, et konventsiooni art 14 lg 1 kohaselt reguleerivad art 13 alusel

konfiskeerimismääruse saamiseks ja täitmiseks vajalikke toiminguid täitva riigi, s.t antud juhul Eesti

Vabariigi seadused. Sama artikli lg-te 2 ja 5 kohaselt tuleb konfiskeerimisotsuse täitmisel taotluse

saanud riigil arvestada üksnes neid asjaolusid, mis sisalduvad taotleva riigi süüdimõistvas otsuses või

muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus ja üksnes taotleval riigil on

õigus lahendada konfiskeerimismääruse muutmise taotlusi. Seega ei ole konventsiooni kohaselt

võimalik asja sisuline arutamine ning tõendite hindamine Eesti kohtus.

5.2. U. Lauliku ja A. Kalevi poolt toimepandud teod on Eestis kuriteona karistatavad ning nii teo

toimepanemise kui otsuse tegemise ajal kehtinud Eesti karistusseadus võimaldas kriminaaltulu

konfiskeerimist ja laiendatud konfiskeerimist kohaldada.

6. Otsustamaks, kas U. Lauliku muu vara tuleb konfiskeerida, peab vaatama, kas ATV, mootorratta ja

T. K. nimele registreeritud sõiduauto müügist saaks hüvitada kriminaaltulu.

6.1. Maakohtu hinnangul nimetatud sõidukite müügist saadav tulu ei kata ilmselgelt

konfiskeerimisnõuet. U. Laulikult kuulub solidaarselt koos teiste kaasosalistega sissenõudmisele

kriminaaltulu 439 600 eurot. Kuna kriminaaltulu on ära tarvitatud, tuleb KarS § 84 kohaselt välja

mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise tagamiseks

olid arestitud mitmed U. Lauliku kinnistud ja OÜ C osa. Kinnistud, mis olid koormatud hüpoteegiga

AS S kasuks, on kohtutäituri poolt maha müüdud, kuid kõik S Panga nõuded ei ole sellega

rahuldatud.

Seetõttu

puudub

nende

kinnistute

müügi

osas

tulem

millele

saaks

konfiskeerimismenetluses sissenõuet pöörata. Küll aga on võimalik KarS § 84 kohaselt asendada

KarS § 832 lg 1 alusel varade konfiskeerimist osaühingu C 232 000 krooni suuruse osa ja Keilas

Xxxxx Xa asuva kinnistu konfiskeerimisega.

6.2. Kinnistu asukohaga Keilas Xxxxx Xx-XX, oli samuti Harju Maakohtu 4. augusti 2008. a

määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud. Kuna aga see kinnistu ei kuulu U. Laulikule, vaid

on I. Lauliku pärandvara, tuleb see aresti alt vabastada

7. Maakohus märkis, et kuna A. Kalev on saadud kriminaaltulu ära tarvitanud, tuleb temalt KarS § 84

kohaselt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise

tagamiseks on arestitud A. Kalevile kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas Xxxxx X. Kinnistu on

koormatud hüpoteegiga S Panga kasuks. S on esitanud kohtule teatise, mille kohaselt on alustatud

täitemenetlust. Sundenampakkumine Xxxxx X kinnistule toimub 31. mail 2012 ja kinnistu alghinnaks

on määratud 270 000 eurot. 22. maist 2012 on panga nõue A. Kalevi vastu 187 141,82 eurot. Kuna

pank on alustanud sissenõuet hüpoteegiga koormatud varale, siis on võimalik konfiskeerida ainult see

osa kinnistu müügist saadavast rahast, mis ületab panga nõuet.

8. Maakohus ei nõustunud kaitsjate ja kolmanda isiku esindaja seisukohaga, nagu oleks KarS § 832

vastuolus PS §-dega 10 ja 11, § 13 lg-ga 2 , § 23 lg-ga 2 ja, §-ga 32, märkides alljärgnevat.

8.1. Kriminaaltulu konfiskeerimine ja sissenõudmine on mõjuv viis võitlemaks kasumile

orienteeritud organiseeritud kuritegevusega. Konfiskeerimine hoiab ära kriminaaltulu kasutamise

teiste kuritegude rahastamiseks, finantssüsteemide usaldusväärsuse õõnestamiseks ja õiguspärase

ühiskonna korrumpeerumiseks. Konfiskeerimine tugevdab arusaama, et kuritegevus ei tasu end ära.

Igal riigil on õigus otsustada, millised teod tunnistada kuritegudeks ning näha ette vastavad karistused

nende kuritegude eest. Selline õigus tuleneb eeskätt PS § 23 lg-test 1 ja 2 ja PS §-st 113.

8.2. Kriminaaltulu ära võtmist sätestav rahapesu ja kriminaaltulu avastamise, arestimise,

konfiskeerimise konventsioon, millest tuleb juhinduda ka selles asjas konfiskeerimise otsuse

täideviimisel, on välisleping. PS § 123 kohaselt ei sõlmi Eesti riik välislepinguid, mis on vastuolus

põhiseadusega. Juhul, kui Eesti seadused on vastuolus välislepingutega, kohaldatakse PS § 123

kohaselt välislepingu sätteid. Samas ei täida Eesti välislepinguid, mis on vastuolus Eesti õiguse

põhimõtetega. Kuna aga laiendatud konfiskeerimine on Eesti karistusõiguses ettenähtud ja

põhiseadus ei kaitse kriminaaltulu ehk majanduslikku hüve, mis on saadud kuritegelikul teel, siis ei

ole KarS § 832 vastuolus Eesti põhiseadusega.

9. Maakohtu otsuse peale esitasid määruskaebuse T. K. esindaja ning U. Lauliku ja A. Kalevi

kaitsjad, taotledes konfiskeerimisotsuse tühistamist.

9.1. T. K. esindaja leiab, et harju Maakohus on lubamatult väljunud õigusabitaotluse piiridest.

Arutataval juhul saanuks tunnustada ja täita üksnes Helsingi Apellatsioonikohtu 8. oktoobri 2010. a

otsust, mitte aga Espoo I astme kohtu 3. juuli 2009. a otsust. Soome kohtu otsust T. K.-lt sõiduauto

konfiskeerimise osas ei või tunnustada ka põhjusel, et ta on auto omandatud legaalsel teel enda vara

arvel.

9.2. A. Kalevi ja U. Lauliku kaitsjate arvates tuleb ka välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks ja

täitmiseks kriminaaltulu konfiskeerimise osas analoogiliselt KrMS § 143 lg 1 p-ga 1 kajastada

kohtumääruses arestitud vara väärtus. Harju Maakohtu 4. augusti 2008 määruses seda aga tehtud ei

ole.

Hoolimata

sellest,

et

viimatinimetatud

kohtumäärus

on

jõustunud,

tuleb

konfiskeerimismenetluses

arestitava

vara

väärtuse

selgitamata

jätmist

lugeda

kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis toob endaga kaasa vaidlustatava kohtulahendi

tühistamise. Maakohus ei oleks tohtinud laiendatud konfiskeerimist kohaldada U. Lauliku ja

A. Kalevi vara suhtes, mis on soetatud enne 1. veebruari 2007, mil jõustus laiendatud konfiskeerimist

lubav KarS § 832. Maakohus ei tohtinud kohaldada U. Lauliku ja A. Kalevi suhtes konfiskeerimise

asendamist KarS § 84 alusel, sest KarS §-s 84 sätestatud materiaalseid eeldusi (teokoosseisu

elemente) ei ole tuvastatud ning Soome kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, mille põhjal võiks oletada,

et vara (v.a õigusabitaotluses nimetatud mootorrattad ja ATV) oleks täielikult või isegi osaliselt pärit

kriminaalsest tegevusest. KarS § 832 jätta kohaldamata ja tunnistada see vastuolus olevaks PS §-dega

10 ja 11, § 13 lg-ga 2, § 23 lg-ga 2 ja §-ga 32. Jättes rahuldamata kaitsja samasisulise taotluse, ei ole

maakohus analüüsinud kaitsja poolt esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse neid aspekte, mis

seondusid PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega, samuti PS §-st 10 ja § 13 lg-st 2

tuleneva õigusselguse põhimõtte ning PS § 23 lg-st 2 ja § 13 lg-st 2 tuleneva kuriteokoosseisu

määratletusnõudega.

A. Kalevi kaitsja märkis veel, et maakohus ei võinud konventsiooni art 14 p-st 2 tulenevalt Soome

kohtuotsust kriminaaltulu konfiskeerimise osas tunnustada ja täita, sest Espoo esimese astme kohtu

otsusest ei nähtu, et oleks otsustatud konfiskeerida A. Kalevile kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas

Xxxxx X. Soome kohtuotsus ei sisaldanud ka konfiskeerimise asendamise tingimust.

U. Lauliku kaitsja osutas lisaks muudele seisukohtadele veel sellele, et kinnistu asukohaga Keilas

Xxxxx Xa ostmisel on kolmas isik teinud 204 200 krooni suuruse ettemakse. Kohus ei ole seda

asjaolu määruse tegemisel arvestanud. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saa karistusõiguslikult

eeldada, et kolmandate isikute poolt konfiskeerimisele kuuluva vara soetamiseks tehtud maksed

(raha) on saadud kuritegelikul teel. Ka konfiskeeritud ATV ja mootorratta on ostnud kolmas isik, ehk

küll formaaljuriidiliselt on selle vara omanik U. Laulik.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebused rahuldamata.

10.1. Ringkonnakohus märkis, et puuduvad õigusabitaotluse esitanud välisriigile abi osutamisest

keeldumise alused. Maakohus on õigesti leidnud, et U. Lauliku ja A. Kalevi teod on Eestis kuriteona

karistatavad ja kas nii teo toimepanemise kui otsuse tegemise ajal kehtinud seadus võimaldab

kriminaaltulu konfiskeerimist või laiendatud konfiskeerimist kohaldada.

10.2. Maakohtu määrusest nähtuvalt on üksnes KarS § 832 lg 1 alusel kohaldatud vaid Harju

Maakohtu 4. augusti 2008. a määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud U. Laulikule

kuuluvatele ATV-le ja mootorrattale ning kolmanda isiku T. K. nimele registreeritud sõiduautole.

Ülejäänud vara suhtes on aga kohaldatud konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel.

Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebustes esitatud väitega, nagu ei saaks välisriigi kohtuotsust

viimatimärgitud osas täita, sest see ei näe ette konfiskeerimise asendamist. Puudub ka vastuolu

nõudega, et väljamõistetud summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, kuivõrd

Soome kohtu poolt isikutelt konfiskeeritud kriminaaltulu summa on suurem summast, mida on

võimalik konfiskeerimise asendamise korras äravõetud vara realiseerimisest saada. Kohtumääruses

välisriigis tehtud konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul

vajalik kajastada arestitud vara väärtust.

10.3. Alusetu on T. K. esindaja väide, nagu oleks Espoo esimese astme 3. juuli 2009. a otsuse

tunnustamine välistatud, sest selle tunnustamist ei ole Soome Vabariik taotlenud. T. K. vara

konfiskeerimine otsustati just Espoo esimese astme kohtu 3. juuli 2009. a otsusega ja õigusabitaotlus

hõlmab ka seda kohtuotsust. Alusetud on ka T. K. esindaja väited, nagu ei nähtuks Espoo I astme

kohtu 3. juuli 2009. a otsusest, et T. K. oleks omandanud temalt konfiskeeritud vara kuritegeliku tulu

arvel või et see vara oleks T. K.-le loovutatud konfiskeerimise vältimiseks.

10.4. A. Kalevi ja U. Lauliku kaitsjate taotlus tunnistada KarS § 832 PS §-dega 10, 11, § 13 lg-ga 2, §

23 lg-ga 2 ja §-ga 32 vastuolus olevaks ning jätta see kohaldamata, on alusetu. Maakohus on

sellekohase taotluse rahuldamata jätmist juba põhjendanud ja ringkonnakohus nõustus nende

põhjendustega. Kaitsjate väitel ei ole maakohus analüüsinud kaitsjate poolt esimeses astmes esitatud

põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse neid aspekte, mis seondusid põhiseaduse §-st 11 tuleneva

proportsionaalsuse põhimõttega, põhiseaduse §-st 10 ja § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse

põhimõttega ning põhiseaduse § 23 lg-st 2 ja § 13 lg-st 2 tuleneva kuriteokoosseisu

määratletusnõudega. Ringkonnakohus möönis, et KarS § 831 sätestatava süüteoga saadud vara

konfiskeerimise puhul võib olla tegemist lisaks omandipõhiõiguse riivega ka eeltoodud

põhiseaduslike põhimõtete riivega. Arvestades aga suurt avalikku huvi organiseeritud kuritegevuse

tõkestamiseks, ei ole niisugune riive ebaproportsionaalne ega anna alust asuda seisukohale, nagu

oleks kriminaaltulu konfiskeerimine põhiseadusega vastuolus.

10.5. Ringkonnakohus ei nõustunud U. Lauliku kaitsjaga, et kohus pidanuks U. Laulikule kuuluva

kinnistu müümise lubamisel arvestama asjaoluga, et kolmas isik on kinnistu ostmisel teinud

ettemakse, märkides, et U. Lauliku ja kolmandate isikute vahelised võlaõiguslikud suhted ei kuulu

lahendamisele süüdistatava vara arestimise ja konfiskeerimise menetluses. Samal põhjusel on ainetud

kaitsja väited seoses U. Laulikult konfiskeeritud mootorratta ja ATV-ga, mille on väidetavalt samuti

ostnud kolmas isik.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

11. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid Riigikohtule määruskaebused U. Lauliku kaitsja

vandeadvokaadi abi Marko Tammann, A. Kalevi kaitsja vandeadvokaat Priit Palmiste ja T. K.

esindaja vandeadvokaat Ants Laretei.

11.1. T. K. esindaja taotleb Harju Maakohtu 5. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli

2012. a määruste tühistamist, millega, tunnustades Soome Vabariigi sellekohast kohtuotsust,

konfiskeeriti T. K.-lt kriminaaltuluna saadud sõiduauto. Esindaja leiab, et kohtud on ebaõigesti

käsitanud välisriigi otsuse tunnustamise taotluse alusena Espoo esimese astme kohtu 3. juuli 2009. a

ja Helsingi Apellatsioonikohtu 8. oktoobri 2010. a otsuseid. Kuna õigusabitaotluses märgitakse

üksnes viimatinimetatud otsust, siis tuleb õigusabitaotlus lahendadagi üksnes selles otsuses märgitu

põhjal. Helsingi Apellatsioonikohtu otsuses aga ei ole otsustatud T. K.-le kuuluva vara

konfiskeerimist. Espoo esimese astme kohtu otsusele tuginedes on temalt sõiduauto konfiskeerimine

lubamatu. Samuti märgib esindaja, et vaidlusalune auto ei ole U. Lauliku kriminaaltulu, vaid T. K.

omandas selle enda isiklike vahendite eest. T. K. kolmanda isikuna ei ole kohustatud ümberpööratud

tõendamiskoormise alusel seda asjaolu tõendama, sest KarS §-s 832 märgitud pööratud

tõendamiskoormis laieneb vaid süüdistatavale ja kolmanda isiku puhul peab prokurör tõendama, et

esinevad KarS § 832 lg-s 2 nimetatud asjaolud. Arutataval juhul suhtub kohus välisriigi

õigusabitaotluse lahendamisse pealiskaudselt ja ei püüagi välja selgitada taotluse aluseks olevate

asjaolude paikapidavust ja menetlus on pelgalt formaalne.

11.2. A. Kalevi kaitsja taotleb samuti maa- ja ringkonnakohtu ülalmärgitud määruste tühistamist ja

Soome kohtu konfiskeerimisotsuse tunnustamata jätmist. Kaitsja hinnangul on KarS § 832

põhiseaduse vastane, sest kuriteoga saadud tulu laiendatud konfiskeerimise puhul on olemuslikult

tegemist karistusega, mis vastuolus PS §-ga 11 moonutab omandipõhiõiguse olemust. Laiendatud

konfiskeerimise instituudi juurde kuuluv pööratud tõendamiskoormis on vastuolus PS §-st 22 ja

KrMS §-st 7 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttega. KarS § 832 on vastuolus PS §-dest 10 ja

13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte ja PS § 23 lg-st 2 tuleneva määratletusnõudega, sest

olemuslikult karistuslik meede on kehtestatud hoopis muu mõjutusvahendina. Kaitsja arvates on

kohus ebaõigesti jätnud hindamata A. Kalevilt konfiskeeritud vara väärtuse. Kaitsja juhib tähelepanu

asjaolule, et Soome kohtu hinnangul ei ole tuvastatud, et A. Kalev oleks aastatel 2005-2006 pannud

toime selliseid kuritegusid, mille eest saadud tulust võinuks ta finantseerida eramu ehitust. Seetõttu

puudub kaitsja arvates kriminaaltulu, mida võiks A. Kalevilt konfiskeerida. Kaitsja arvates on A.

Kalevi vara konfiskeerimisel (kinnistu asukohaga Tallinnas Xxxxx X) viidatud ebaseaduslikult

üheaegselt kahele erinevale õiguslikule alusele - KarS §-dele 832 ja 84. Konfiskeeritud vara ei ole

võõrandatud ega ära tarvitatud ning selle äravõtmine pole muul põhjusel võimatu ega ebaotstarbekas.

Seetõttu saaks konfiskeerimisel tugineda üksnes KarS §-le 832. Kuna vaidlusalune kinnistu omandati

enne, kui laiendatud konfiskeerimise instituut Eesti õiguskorda toodi, siis ei ole selle vara suhtes

nimetatud meetme kohaldamine lubatav. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et laiendatud

konfiskeerimise välistab asjaolu, et kõnealune vara omandati enne kuritegude toimepanemist,

mistõttu see ei saa pärineda kuritegevusest.

11.3. U. Lauliku kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu ülalmärgitud määruste tühistamist ja

KarS § 832 põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kaitsja hinnangul on KarS § 832 põhiseaduse

vastane, sest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise puhul on olemuslikult tegemist

karistusega, mis vastuolus PS §-ga 11 moonutab omandipõhiõiguse olemust. Laiendatud

konfiskeerimise instituudi juurde kuuluv pööratud tõendamiskoormis on vastuolus PS §-st 22 ja

KrMS §-st 7 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttega. KarS § 832 on vastuolus PS §-dest 10 ja

13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte ja PS § 23 lg-st 2 tuleneva määratletusnõudega, sest

olemuslikult karistuslik meede on kehtestatud hoopis muu mõjutusvahendina. Kaitsja märgib, et

Soome kohus ei ole tuvastanud, et U. Lauliku vara (v.a U. Laulikule kuulunud mootorratas ja ATV)

pärineks kuritegevusest ja on jätnud selle vara seetõttu konfiskeerimata. Kuna õigusabitaotluse

aluseks oleva rahvusvahelise lepingu (rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja

konfiskeerimise konventsioon) art 14 p 2 kohaselt arvestab taotluse saanud riik üksnes neid

asjaolusid, mis on taotluse esitanud riigi süüdimõistvas otsuses, siis ei oleks Eesti kohus tohtinud

U. Lauliku kinnistuid ja osalust äriühingus konfiskeerida. Kaitsja arvates on U. Lauliku kinnistu ja

äriühingu osa konfiskeerimisel viidatud (Eesti kohus) ebaseaduslikult üheaegselt kahele õiguslikule

alusele - KarS §-dele 832 ja 84. Kuid konfiskeeritud vara ei ole võõrandatud, ära tarvitatud ega ka

mitte tuvastatud selle muul viisil äravõtmise võimatust või ebaotstarbekust. Seetõttu saaks

konfiskeerimisel tugineda üksnes KarS §-le 832. Kuna U. Laulik omandas vaidlusaluse vara enne, kui

laiendatud konfiskeerimise instituut Eesti õiguskorda toodi, siis ei ole selle suhtes nimetatud meetme

kohaldamine võimalik. Kaitsja arvates on kohus ebaõigesti jätnud hindamata U. Laulikult

konfiskeeritud vara väärtuse. Kaitsja arvates on jäetud põhjendamata arvesse võtmata asjaolu, et

U. Laulikult konfiskeeritud kinnistu ostmisel oli teinud ettemaksu K. V.

12. Prokurör esitas määruskaebustele vastuse, milles taotleb nende rahuldamata ning maa- ja

ringkonnakohtu määruse muutmata jätmist.

12.1. Prokurör ei nõustu A. Kalevi kaitsjaga, nagu oleks Espoo esimese astme kohtu otsuses märgitu

põhjal ainetu rääkida mingist A. Kalevi kriminaaltulust, mida saaks konfiskeerida ning seetõttu ei

tohiks Helsingi Apellatsioonikohtu 8. oktoobri 2010. a otsust kriminaaltulu konfiskeerimise osas

tunnustada ja täita. Samuti on ebaõige A. Kalevi kaitsja seisukohad selle kohta, miks ei tohi

konfiskeerida A. Kalevile kuuluvat kinnistut Tallinnas Xxxxx X. Soome kohtu otsustega ei ole seda

kinnistut konfiskeeritud, vaid kinnistu on A. Kalevilt ära võetud KarS § 84 alusel konfiskeerimise

asendamise korras.

12.2. Prokuröri hinnangul on ebaõige U. Lauliku kaitsja seisukoht, nagu ei oleks tuvastatud, et

U. Laulikult konfiskeeritud mootorratas, ATV ja T. K.-lt konfiskeeritud sõiduauto oleksid käsitatavad

U. Lauliku kriminaaltuluna. Vastupidiselt kaitsja väidetule on Espoo esimese astme kohtu otsuses

sõnaselgelt märgitud, et arvestades U. Lauliku sissetulekuid ja majanduslikku olukorda, on nimetatud

esemed tõenäoliselt hangitud kuritegudega saadud raha eest. Samuti on ebaõige U. Lauliku kaitsja

seisukoht, nagu ei tohiks konfiskeerida U. laulikule kuuluvat osaühingu osa ja kinnistut asukohaga

Keilas Xxxxx X. Soome kohtu otsustega ei ole seda vara konfiskeeritud, vaid see on U. Laulikult ära

võetud KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras.

12.3. Prokurör leiab erinevalt kaitsjatest, et välisriigi kohtuotsuse konfiskeerimise osas tunnustamisel

ja täitmisel ei olnud arutataval juhul vaja kajastada konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara

väärtust. Kõnealused varad arestiti juba 2008. aastal ja nimetatud kohtumäärused on jõustunud.

Kaitsjad ei ole esitanud ühtki asjaolu, millest nähtuks, et arestitud varade väärtus ületaks

konfiskeerimisnõuet.

12.4. Ekslik on kolmanda isiku T. K. esindaja määruskaebuses märgitu, nagu ei saaks

konfiskeerimisotsust tunnustada ega täita põhjusel, et Soome Vabariigi Riigiprokuratuur on taotlenud

Helsingi Apellatsioonikohtu otsuse tunnustamist, mitte aga Espoo esimese astme kohtu otsuse

tunnustamist, millega otsustati konfiskeerida T. K. nimele registreeritud sõiduauto. Helsingi

Apellatsioonikohtu otsusega jäeti Espoo esimese astme kohtu otsus muutmata muu hulgas

konfiskeerimise osas, seega kinnitab see esimese astme lahendit. Samuti on ebaõige T. K. esindaja

arusaam Eestis toimuva menetluse ulatusest. Konventsiooni aluselt kohtuotsuse tunnustamise ja

täitmise otsustamisel on Eesti muu hulgas seotud konventsiooni art 14 lg-s 2 sätestatuga, millest

nähtuvalt arvestab taotluse saanud riik üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud osalisriigi

taotluse aluseks olevas kohtulahendis.

12.5. U. Lauliku ja A. Kalevi kaitsjate väited KarS § 832 vastuolu kohta põhiseaduse §-dega 10 ja 11,

§ 13 lg-ga 2, § 23 lg-ga 2 ja §-ga 32 on prokuröri arvates põhjendamatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on määruskaebused põhjendamatud ega anna alust

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Küll aga tuleb maa- ja ringkonnakohtu määrustesse teha

täpsustus konfiskeerimise aluse kohta.

14. Väljaspool määruskaebuste piire peab kolleegium vajalikuks osutada asjaolule, et nii Harju

Maakohtu 5. juuni 2012. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a määrustes sisaldub

eksitav ebatäpsus. Nimelt märgitakse maa- ja ringkonnakohtu lahendites, et U. Laulikult tuleb

Helsingi Apellatsioonikohtu 8. oktoobri 2010. a otsusest tulenevalt konfiskeerida solidaarselt koos

J. S. Ambergi ja A. Kaleviga 160 000 eurot kriminaaltulu ja solidaarselt koos A. Kalevi ja

U. Nahkoriga 279 000 eurot kriminaaltulu. Konfiskeerimisotsuse täitmiseks tuleb KarS §-de 832 ja

84 alusel realiseerida U. Laulikule kuuluv OÜ C osa ja kinnistu asukohaga Keilas Xxxxx X. A.

Kalevilt tuleb aga konfiskeerida 330 700 eurot kriminaaltulu; samuti solidaarselt koos J. S. Ambergi

ja A. Kaleviga 160 000 eurot kriminaaltulu ja solidaarselt koos A. Kalevi ja U. Nahkoriga 279 000

eurot kriminaaltulu. Konfiskeerimisotsuse täitmiseks tuleb KarS § 832-de ja 84 alusel realiseerida A.

Kalevile kuuluv kinnistu asukohaga Tallinnas Xxxxx X. Soome Vabariigi Riigiprokuratuuri 14. juuni

2011. a taotluse kohaselt on ülaltoodud raha määratud nii U. Laulikult kui ka A. Kalevilt

konfiskeerimisele Soome Vabariigi karistusseadustiku 10 ptk § 2 järgi kui kuriteoga saadud tulu.

Sellele õigusabitaotluses märgitud konfiskeerimisalusele vastav konfiskeerimisalus Eesti õiguses on

KarS § 831 lg 1, mitte KarS § 832 lg 1. Seega on Harju Maakohus õigusabitaotlust täites eksinud,

märkides, et U. Lauliku kinnistu ja talle kuuluv osaühingu osa ning A. Kalevile kuuluv kinnistu tuleb

Soome kohtu konfiskeerimisotsuse täitmiseks realiseerida KarS §-de 832 lg 1 ja 84 alusel. Tegelikult

tuleb nimetatud varad konfiskeerimisotsuse täitmiseks realiseerida KarS §-de 831 lg 1 ja 84 alusel.

Eelkirjeldatud ebatäpsuse kõrvaldamine ei raskenda U. Lauliku ja A. Kalevi olukorda.

15. Puutuvalt määruskaebustes väidetusse, märgib kolleegium esmalt, et nõustuda ei saa T. K.

esindaja seisukohaga, nagu oleks Harju Maakohus alusetult laiendanud Soome Vabariigi

Riigiprokuratuuri õigusabitaotluse objektiks olevaid asjaolusid, tunnustades lisaks õigusabitaotluses

märgitud Helsingi Apellatsioonikohtu otsusele ka Espoo esimese astme kohtu otsust. On tõsi, et

Helsingi Apellatsioonikohtu otsuses ei ole eraldi välja toodud, kellelt mida konfiskeeritakse, kuid

selles märgitakse sõnaselgelt, et Espoo esimese astme kohtu otsus jääb muutmata, s.t muutmata

jäävad ka selles otsuses määratud konfiskeerimisotsused. Seega tuleb Helsingi Apellatsioonikohtu

otsuse resolutsiooni lugedes kahtlemata silmas pidada Soomes toimunud kriminaalmenetlust

tervikuna. See, et vahetu viide on tehtud apellatsioonikohtu otsusele, mitte esimese astme kohtu

omale, on edasikaebeõiguse kontekstis loomulik. Tulenevalt konventsiooni art 18 lg 4 p-st e

esitatakse õigusabitaotluseks lõplik jõustunud lahend, milleks arutataval juhul on Helsingi

Apellatsioonikohtu otsus.

16. T. K. esindaja leiab, et Soome Vabariigi Riigiprokuratuuri õigusabitaotluse menetlemine Eestis on

osutunud formaalsuseks, sest välja on jäetud selgitamata, kas T. K. nimele registreeritud sõiduauto

konfiskeerimine oli põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 476 kohaselt võib välisriigi

sellekohase taotluse alusel osutada taotlevale riigile õigusabi muu hulgas süüteo eest mõistetud muu

mõjutusvahendi (sh konfiskeerimine) täitmisel. Üheks rahvusvahelis-õiguslikuks aluseks, millele

tuginedes on võimalik taotleda Eestis välisriigi kohtuotsusega mõistetud konfiskeerimise

tunnustamist ja täitmist, on rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise

konventsioon, mille alusel ongi Soome Vabariigi Riigiprokuratuur arutatavas asjas taotlenud Helsingi

Apellatsioonikohtu otsuse tunnustamist ja täitmist. Konventsioon on nii Soome Vabariigile kui Eesti

Vabariigile rahvusvahelise koostöö ulatuse osas siduv. Konventsiooni art 14 lg 2 kohaselt arvestab

taotluse saanud osalisriik üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud osalisriigi süüdimõistvas

otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus. Seega ei või

Eesti kohus eeltoodud nõuet eirates asuda ise tuvastama välisriigi konfiskeerimisotsuse aluseks

olevaid asjaolusid. Eesti kohtu pädevus piirdub vaid selle kontrollimisega, kas õigusabitaotlus on

esitatud Eesti jaoks aktsepteeritaval rahvusvahelis-õiguslikul alusel, kas sellele kohalduvad

konventsiooni art-d 7 ja 13, kas taotlus vastab vorminõuetele või kas esineb mõni konventsiooni art

18 sätetest või KrMS §-de 436 või 477 lg 1 sätetest tulenev koostööst keeldumise alus. Arutataval

juhul on kohus kontrollinud kõiki vajalikke eeldusi õigusabitaotluse rahuldamiseks. Seetõttu on T. K.

esindaja arutlused T. K.-lt KarS § 832 lg 2 alusel sõiduauto konfiskeerimise ebaseaduslikkuse kohta

asjakohatud ning kolleegium ei pea vajalikuks neid lähemalt käsitleda.

17. Nõustuda ei saa ka kaitsja seisukohaga, et maakohus on konfiskeerimisotsustust tehes jätnud

ebaõigesti arvesse võtmata, et K. V. on teinud U. Laulikult KarS § 84 alusel konfiskeerimise

asendamise korras äravõetud kinnistu soetamisel enam kui 200 000 krooni suuruse ettemaksu. See

asjaolu ei oma arutatavas asjas õiguslikku tähendust. U. Laulik on kõnealuse kinnistu omanik ja

sellele on võimalik konfiskeerimise asendamist kohaldada sõltumata sellest, kas U. Laulikul on

seoses sellega kohustusi.

18. Nii U. Lauliku kui ka A. Kalevi kaitsja leiavad, et U. Laulikult ja A. Kalevilt kinnistute ja

U. Laulikult osaühingu osa konfiskeerimise asendamise korras äravõtmise välistab juba asjaolu, et

Espoo esimese astme kohtu hinnangul ei ole tuvastatav, et kõnealune vara oleks omandatud

kuritegeliku tulu arvelt. See asjaolu ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, sest nimetatud vara ei ole

ise konfiskeerimise vahetu objekt, vaid saab selleks üksnes KarS § 84 vahendusel konfiskeerimise

asendamise tõttu. Väide, nagu välistaks laiendatud konfiskeerimise asjaolu, et kõnealune vara

(kinnistud ja äriühingu osa) on omandatud enne laiendatud konfiskeerimise instituudi kehtestamist,

on selle otsuse p-s 14 märgitu valguses ainetu. Selle vara suhtes ei ole kohaldatud mitte kuriteoga

saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 mõttes, vaid see on A. Kalevilt ja U. Laulikult

KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras ära võetud konkreetse süüteoga saadud, kuid ära

tarvitatud vara katteks.

19. Ei saa nõustuda määruskaebustes märgituga, nagu oleks arutataval juhul jäänud põhjendamatult ja

ebaõigesti arvesse võtmata konfiskeeritava vara väärtus. Seda küsimust on ringkonnakohus

käsitlenud, märkides asjakohaselt, et olukorras, kus konfiskeerimisnõue ületab konfiskeeritava vara

väärtust ilmselgelt (mitmetes kordades), ei oma väärtuse määramine tähtsust. U. Lauliku ja A. Kalevi

varad on konfiskeerimise tagamiseks arestitud juba 2008. aastal, vara arestimise määrust ei ole

kaitsjad vaidlustanud ja see on jõustunud.

20. Nii U. Lauliku kui ka A. Kalevi kaitsja hinnangul on KarS § 832 põhiseaduse vastane, sest

tegemist on olemuslikult karistusega, mis vastuolus PS §-ga 11 koostoimes § 32 lg-ga 1 moonutab

omandipõhiõiguse olemust. Laiendatud konfiskeerimise instituudi juurde kuuluv pööratud

tõendamiskoormis on vastuolus PS §-st 22 ja KrMS §-st 7 tuleneva süütuse presumptsiooni

põhimõttega. KarS § 832 on vastuolus PS §-dest 10 ja 13 lg 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte ja

PS § 23 lg-st 2 tuleneva määratletusnõudega, sest olemuslikult karistuslik meede on kehtestatud

hoopis muu mõjutusvahendina. Kriminaalkolleegium nende seisukohtadega ei nõustu, leides sarnaselt

maa- ja ringkonnakohtuga, et KarS § 832 sätestatava süüteoga saadud vara laiendatud

konfiskeerimise puhul võib olla tegemist lisaks omandipõhiõiguse riivele ka põhiseaduse teiste

põhimõtete riivega. Arvestades aga suurt avalikku huvi organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks, ei

ole niisugune riive ebaproportsionaalne ega anna alust asuda seisukohale, nagu oleks kriminaaltulu

konfiskeerimine põhiseadusega vastuolus.

21. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 2, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 5. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a

määrused muutmata, kuid teeb neisse täpsustuse, mille kohaselt tuleb U. Lauliku kinnistu Keilas

Xxxxx X ja talle kuuluv OÜ C osa ning A. Kalevile kuuluv kinnistu Tallinnas Xxxxx X Soome kohtu

konfiskeerimisotsuse täitmiseks realiseerida KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel. Määruskaebused jätab

kolleegium rahuldamata.

22. A. Kalevi kaitsja on esitanud taotluse, et A. Kalevile hüvitataks valitud kaitsjale makstud tasu,

kokku 4692 eurot. Määruskaebusele on lisatud ka õigusabi eest esitatud arved, millest nähtub

alljärgnev. 20. juulil 2012 on esitatud A OÜ-le arve nr 376 kuue tunni õigusabi eest kokku koos

käibemaksuga 792 eurot (määruskaebuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuli 2012. a

määruse peale); 7. juunil 2012 on Andrus Kalevile esitatud arve nr 369 seitsme tunni õigusabi eest

kokku koos käibemaksuga 924 eurot; 2. veebruaril 2012 on esitatud arve 304 kaheksa tunni õigusabi

eest kokku koos käibemaksuga 1056 eurot; ja 24. novembril 2011 on esitatud arve nr 264 kuueteist

tunni õigusabi eest kokku koos käibemaksuga 1920 eurot. Arvest 264 nähtub, et 16 tunni õigusabi

jaguneb esitatud materjalide analüüsile (9,5 tundi), suhtlemisele menetlusosalistega, taotluse

esitamisele

ja

istungiks

valmistumisega

ja

istungil

osalemiseks

(kokku

tundi);

konfiskeerimistaotlusele vastuväidete koostamisele (4,5 tundi). Arvest 304 nähtub, et kaheksa tunni

õigusabi puhul on tegemist konfiskeerimistaotlusele vastuväidete koostamisega (1 tund),

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse taotluse koostamisega (2 tundi), istungiks valmistumise ja

istungitel osalemisega maakohtus (5 tundi). Arvest nr 369 nähtub, et seitse tundi õigusabi on kulunud

kohtulahendi analüüsile ja määruskaebuse koostamisele. A OÜ-le esitatud arve juurde lisatud

aruandest nähtub, et kuue tunni jooksul on analüüsitud ringkonnakohtu määrust ja koostatud

määruskaebus.

23. Arvestades asjaolu, et maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamiseks puudub alus ning A. Kalevi

kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb A. Kalevi kaitsja taotlus jätta rahuldamata maa- ja

ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi osas. Kuna kriminaalkolleegium teeb arutatavas asjas

KrMS § 361 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, siis tulenevalt KrMS § 176 lg 1 p-st 1 ja § 186 lg-st 1 tuleb

hüvitada

valitud

kaitsjale

makstud

mõistliku

suurusega

tasu.

Kolleegium

leiab,

et

määruskaebemenetluses kaitsjale makstud tasu 792 eurot on mõistlik ja see tuleb arve tasunud A OÜ-

le hüvitada.

24. U. Lauliku kaitsja on samuti esitanud taotluse U. Laulikule kaitsjatasu hüvitamise kohta, kuid

taotlusele ei ole lisatud dokumente, millest õigusabikulu üldse nähtuks, samuti puuduvad selgitused,

mida ja millises mahus on tehtud. Seetõttu tuleb jätta nimetatud taotlus läbi vaatamata.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe