3-1-1-132-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-132-12

Otsuse kuupäev

21. jaanuar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi

Aleksandr

Deputatovi

süüditunnistamises

Kars § 2681 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

27. juuni

2012

kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-11-5368

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr

Deputatovi

kaitsja

vandeadvokaat

Leonid

Olovjanišnikov

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. detsember 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a kohtuotsus Aleksandr Deputatovi

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi muutmata ja kaitsja kassatsioon

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Deputatov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi selles,

et tema, olles OÜ P tegevdirektori Signe Heina poolt tööle võetud ja töötades šveitserina Tallinnas

Tatari 1 asunud striptiisiklubis Lily alates 1998. aasta detsembrist, kuulus alates 16. juulist 2006 kuni

5. oktoobrini 2006 koos Elvo Timmi, S. Heina, Kaido Esna, Vladislav Belokapõtovi, Kalev

Tursmani, Urmas Täheste, Evgeny Pchelintsevi, Tiit Heinloo, Donat Smirnovi, Aleksandr

Štšerbakovi, Andrus Kerneri ja Esta Viidakasega püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega

ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud

prostitutsiooniks ruumide võimaldamisele, prostitutsiooni vahendamisele ja muul viisil

prostitutsioonile kaasaaitamisele, s.o KarS § 2681 lg-s 2 sätestatud esimese astme kuritegude

toimepanemisele.

2. KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi anti A. Deputatov kohtu alla süüdistatuna selles, et kuuludes

prostitutsiooni vahendamiseks moodustatud püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega

ühendusse aitas ta kaasa prostitutsioonile. Nimelt oli tema ülesanneteks šveitserina Tallinnas Tatari 1

asunud striptiisiklubis Lily prostituutidena teenivate naistele sissepääsu võimaldamine klubisse, klubi

klientidele tasu eest sissepääsu lubamine ja korra tagamine. Kuritegeliku ühenduse liikmena sai A.

Deputatov tasu prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Koos A.

Deputatoviga anti kohtu alla veel 5 isikut.

3. Harju Maakohtu 12. aprilli 2012. a otsusega tunnistati A. Deputatov süüdi KarS § 2681 lg 2 p 1

järgi ja karistati vangistusega 3 aastaks ja 6 kuuks. KarS § 73 alusel määrati, et karistust ei pöörata

täielikult täitmisele, kui A. Deputatov ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi mõisteti A. Deputatov õigeks.

3.1 Maakohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist A.

Deputatovi ja teiste süüdistatavate kuulumine kuritegelikku ühendusse KarS § 255 lg 1 mõttes.

Striptiisiklubi Lily ja Tihase 29a tantsustuudio juhtide ja tegevuse korraldajate ning mõnede

baarmenite ja šveitserite eelnev kokkuleppemenetluses süüdi mõistmine kuritegelikku ühendusse

kuulumises ei tähenda, et ka A. Deputatov on süüdi KarS § 255 lg 1 järgi. Ainuüksi asjaolust, et ta

töötas striptiisiklubis Lily ja Tihase 29a tantsustuudios töölepingu alusel ei saa teha järeldusi

kuritegelikku ühendusse kuulumise tõendatuse kohta. Kuna kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid,

mis lükkaksid ümber süüdistatavate sellekohased ütlused ja tõendaksid nende osalemist kuritegelikus

ühenduses, tuleb nad süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista.

3.2 Samas on leidnud tõendamist A. Deputatovi süü KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi. Lähtudes tunnistajate

ütlustest, kes kinnitasid Lilys prostitutsiooni osutamist, ja võttes aluseks tunnistaja K. Õ. ütlused,

mille kohaselt Lilys pidid uksehoidjad teadma, kes seal majas töötavad, on tõendatud A. Deputatovi

poolt Lilys prostituutidena teenivate naiste klubisse sissepääsu võimaldamine. Arvestades A.

Deputatovi tööülesandeid šveitserina, on tuvastatud ka klubi Lilysse tasu eest klientidele sissepääsu

võimaldamine. Selliselt käitudes on A. Deputatov pannud toime prostitutsioonile kaasaaitamise. Ei

ole eluliselt usutav, et isik, kes töötab intiimteenust osutavas asutuses, ei tea, mis tema töökohal

tegelikult toimub.

3.4 Maakohus mõistis kohtualused süüdi KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi isikute grupi poolt toimepandud

teo eest. Kohus leidis, et kuigi süüdistusaktis süüdistati neid prostitutsiooni vahendamises

kuritegelikku

ühendusse

kuuludes,

siis

vaatamata

kuritegelikku

ühendusse

kuulumises

õigeksmõistmisele ei välju kohus neid isikute grupis prostitutsiooni vahendamises süüdi mõistes

süüdistuse raamidest, kuna KarS § 2681 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse kuriteo toimepanemise eest nii

kuritegeliku ühenduse kui ka grupi poolt.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid muuhulgas A. Deputatovi kaitsja vandeadvokaat

Leonid Olovjanišnikov ja Põhja Ringkonnaprokuratuur. A. Deputatovi kaitsja taotles maakohtu

otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega või

alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist ja A. Deputatovi õigeksmõistmist. Prokuratuur taotles

maakohtu otsuse tühistamist A. Deputatovi, A. Štšerbakovi, U. Täheste ja A. Kerneri

õigeksmõistmises KarS § 255 lg 1 järgi ja uue otsusega nende süüditunnistamist KarS § 255 lg 1

järgi.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a otsusega jäeti kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Prokuratuuri apellatsioon rahuldati osaliselt. Maakohtu otsuse põhiosa muudeti ja A. Deputatov ning

teised kohtualused tunnistati süüdi KarS § 2681 lg 2 p 1 (KarS § 1332 lg 1) järgi prostitutsioonile

kaasaaitamises kuritegeliku ühenduse poolt. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtvalt

järgmised.

5.1 Maakohtu otsus on põhistatud ja selles ei esine kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.2 Kuigi maakohtu resolutiivotsuse tegemise ajal kehtis KarS § 2681, mis põhistatud otsuse tegemise

ajaks oli kehtetuks tunnistatud, puudus maakohtul kohustus lükata kohtotsuse resolutiivosa

kuulutamine edasi. Kuulutades kohtuotsuse resolutiivosa 12. aprillil 2012, seega enne

karistusseadustikus viidatud muudatuse jõustumist, ei olnud maakohtul seaduslikku alust viidata

seaduse muudatusele, mis jõustus 14. aprillil 2012. Kohtuotsuse terviktekst koostatakse sama

kuupäevaga kui kohtuotsuse resolutiivosa ja kohtul on kohustus esitada oma põhistused muu hulgas

selle kohta, kas tegu on kuritegu ja millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb

see kvalifitseerida lähtuvalt toimepanemise ajal kehtinud ja kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtinud

seadusest. Kaitsjatel oli juba apellatsioonis võimalik esitada vastuväiteid sellele, kas tegu on jätkuvalt

karistatav alates 14. aprillist 2012 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi. Seega ei ole tegemist

üllatava materiaalõigusliku normi kohaldamisega. Samuti leidis kolleegium, et A. Deputatovile

etteheidetavad teod on jätkuvalt karistatavad KarS § 1332 lg 1 järgi.

5.3 Ei saa nõustuda ka A. Deputatovi kaitsja seisukohaga, et kuna kohus lahutas KarS §-d 255 ja

2681, on kohtuotsus vastuoluline. Asjaolu, et kohus ei tuvastanud A. Deputatovi kuulumist

kuritegelikku ühendusse, ei too automaatselt kaasa tema õigeksmõistmist prostitutsioonile

kaasaitamise süüdistuses ja seda ka juhul, kui ühenduse tegevus oli suunatud nimetatud kuriteo

toimepanemisele.

5.4 Maakohtu otsust tuleb muuta selles osas, et süüdistatavad ei ole kuritegu toime pannud mitte

üksnes isikute grupis nagu seda on järeldanud maakohus, vaid kuritegu on toime pandud kuritegeliku

ühenduse poolt. Pikemat aega püsiv süsteem ja liikmelisus, ühtsete juhtfiguuride olemasolu, ühtne

raamatupidamine ja haldamine, liikmete vahel ülesannete jaotus ning rahade jaotamine, varalise kasu

saamise eesmärgil tegutsemine on asjaolud, mis annavad aluse kvalifitseerida süüdistatavate tegevuse

mitte isikute grupi poolt kuritegude toimepanemisena, vaid kuritegeliku ühenduse poolt

prostitutsioonile kaasaaitamisena KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi.

5.5 Samas ei kuulu rahuldamisele prokuröri taotlus tühistada maakohtu otsus A. Deputatovi

õigeksmõistmises KarS § 255 lg 1 järgi. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud prostitutsioonile

kaasaaitamine kuritegeliku ühenduse poolt oli sätestatud KarS § 2681 lg 2 p-s 1. Süüdistatavate

käitumises on tuvastatav kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse poolt ja see tuleb

kvalifitseerida KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi. Kui kvalifitseeriv tunnus moodustab omaette kuriteo,

milleks antud juhul on KarS § 255, siis nimetatud kuriteokoosseis neeldub prostitutsioonile

kaasaaitamise kvalifikatsioonis ja kuritegude kogumit ei moodusta ning isik vastutab ainult

KarS § 2681 lg 2 p 1 alusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2003. a otsust

kriminaalasjas nr 3-1-1-88-03). Veelgi enam, kuna kehtiv KarS § 1332 ei näe ette kvalifitseeriva

tunnusena kuritegeliku ühenduse poolt kupeldamist, siis ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal oleks

KarS § 2681 lg 2 p-s 1 ettenähtud kvalifitseerivale tunnusele vastava teo eest vastutus ette nähtud ka

KarS § 255 järgi.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Deputatovi kaitsja vandeadvokaat L.

Olovjanišnikov, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja A. Deputatovi

õigeksmõistmist.

6.1 Maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutati 12. aprillil 2012, terviktekst oli kättesaadav 7. mail 2012.

Karistusseadustikku aga muudeti 14. aprillil 2012 selliselt, et KarS § 2681 tunnistati kehtetuks ja selle

asemel jõustusid kaks uut süüteokoosseisu (KarS §-d 1332 ja 1333). Maakohus, teades uue seaduse

jõustumise ajast ja seda, et kohtuotsus saab tervikuna valmis alles pärast uue redaktsiooni jõustumist,

oleks pidanud lähtuvalt KrMS § 3151 lg-st 2 lükkama edasi kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja

uuendama seejärel kohtuliku arutamise KrMS § 307 lg 1 p 2 alusel. Kuna maakohus ei kasutanud

sellist võimalust ja põhistas oma otsust kehtetu seaduse järgi, siis rikkus maakohus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.

6.2 Ringkonnakohtu seisukoht A. Deputatovi kuulumisest kuritegelikku ühendusse on vastuoluline,

kuna see eeldab A. Deputatovi süüdistamist KarS § 256 järgi kuritegeliku ühenduse loomises. Alles

seejärel saab isikut süüdistada kuritegelikku ühendusse kuulumises.

6.3 Ringkonnakohtu otsus koosseisude konkurentsi osas on samuti vastuoluline. Ringkonnakohus

nõustus maakohtuga, et tuvastatud ei ole A. Deputatovi kuulumine kuritegelikku ühendusse, kuid

leidis siiski, et A. Deputatov, kuuludes kuritegelikku ühendusse, pani toime KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi

inkrimineeritava kuriteo.

7. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri E.-M. Vellingu vastuses kaitsja kassatsioonile

leitakse, et kassatsioon on põhjendamatu. A. Deputatovi ja teiste süüdistatavate kuulumine

kuritegelikku ühendusse on tuvastatud. Maakohtu otsus A. Deputatovi süüditunnistamises

KarS § 2681 lg 2 p 1 järgi on seaduslik, sest 12. aprillil 2012 kuulutas maakohus kohtuotsuse

resolutiivosa ja motiveeritud kohtuotsus oli kättesaadav alates 7. maist 2012. Kuivõrd kohtu poolt 12.

aprillil 2012 kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosa ja 7. mai 2012. a motiveeritud kohtuotsuse näol on

tegemist ühe tervikuga, siis on maakohus põhjendatult motiveerinud süüdistatavate käitumist KarS §

2681 lg 2 p 1 järgi. 14. aprillist 2012 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon ei

dekriminaliseerinud prostitutsiooni vahendamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus on tuvastatud tõendamiseseme asjaolude pinnalt

õigesti leidnud, et süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida prostitutsioonile kaasaaitamisena.

Kolleegiumi hinnangul ei ole õige kassatsioonis esitatud väide nagu oleks ringkonnakohtu otsus

koosseisude konkurentsi osas vastuoluline. Ringkonnakohus, nõustudes prokuröriga, leidis, et

süüdistatav pani kuriteo toime mitte isikute grupis, nagu seda on järeldanud maakohus, vaid

kuritegelikku ühendusse kuuludes. Samuti on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et KarS § 2681

lg 2 p 1 ja KarS § 255 lg 1 ei moodusta kogumit ja isik vastutab üksnes KarS § 2681 lg 2 p 1 alusel.

9. Kriminaalkolleegium selgitab, et kui üks tegu näib esmapilgul vastavat mitmele erinevale

süüteokoosseisule, tuleb kontrollida, kas kogu rikkumise ebaõigus pole siiski hõlmatud vaid ühe

süüteokoosseisuga. Selle ilmne näide on olukord, kus üks ja sama tegu vastab kahele

süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit

lisatunnust, ehk teiste sõnadega siis, kui üks süütegu tervikuna on teise süüteo toimepanemisel

kvalifitseerivaks asjaoluks. Seetõttu subsumeerub kogu teo ebaõigus ühes koosseisus, mille puhul

süüdlase tegutsemine väljub põhiteo raamidest ja sisaldab lisaks sellele ka erilist tunnust, mis eraldi

vaadatuna võiks moodustada mõne teise kuriteokoosseisu. Kriminaalkolleegium leiab, et KarS § 255

ja maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud KarS § 2681 lg 2 p 1 ongi üheks näiteks sellisest

olukorrast.

10. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, nagu eeldaks kuritegelikku ühendusse kuulumine süüdistatava

eelnevat karistamist kuritegeliku ühenduse loomise eest. KarS § 255 näol on tegemist vältava

süüteoga, mis algab kuritegeliku ühenduse liikmeks saamisega ja lõpeb liikmestaatuse lakkamisega.

KarS § 255 lg 1 kohaselt karistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ja oluline ei ole eelnev

karistatus kuritegeliku ühenduse loomise eest. Kassatsiooni viide Riigikohtu lahendile kriminaalasjas

nr 3-1-1-57-09 on kolleegiumi hinnangul asjakohatu. Viidatud otsuse p 13.5 kohaselt on KarS §-des

255 ja 256 sätestatud kuriteokoosseisud formaalsed deliktid, mis tähendab, et koosseis on täidetud

vastavalt kuritegelikku ühendusse astumisega või selle organiseerimisega, mitte nende kuritegude

toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Seetõttu tuleb vastutus KarS §-

de 255 ja 256 järgi kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi

kavandatavat kuritegu toime panna. Kui aga kuritegeliku ühenduse liikmed on kuritegeliku ühenduse

eesmärkide täitmiseks ühe või mitu kuritegu toime pannud, võib kõne alla tulla kuritegeliku ühenduse

olemasolu tõendamine ka selle kaudu, et ühenduse liikmed on kuritegusid toime pannud.

11. Kolleegium ei nõustu kassatsiooni väitega, mille kohaselt maakohus, teades uue seaduse

jõustumise ajast ja seda, et kohtuotsus saab tervikuna valmis alles pärast karistusseadustiku uue

redaktsiooni jõustumist, oleks pidanud, lähtuvalt KrMS § 3151 lg-st 2, lükkama edasi kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamise ja uuendama seejärel kohtuliku arutamise KrMS § 307 lg 1 p 2 alusel.

11.1 Maakohtus toimus otsuse resolutiivosa kuulutamine 12. aprillil 2012, st ajal, mil kehtis

karistusseadustiku redaktsioon, mis nägi ette vastutuse kuritegeliku ühenduse poolt prostitutsioonile

kaasaaitamise eest KarS § 2681 lg 2 p-s 1. Karistusseadustiku uus redaktsioon, millega tunnistati

KarS § 2681 kehtetuks, jõustus 14. aprillil 2012, s.o pärast maakohtu otsuse resolutiivosa

kuulutamist. Olukorras, kus maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa enne uue seaduse

redaktsiooni kehtimist, ei saanud ta otsuse põhiosa koostamisel, s.o 7. mail 2012, lähtuda KarS §-st

1332. Seda põhjusel, et vastates KrMS §-des 313 või 314 sisalduvatele küsimustele, teeb kohtunik

sisulise otsuse kõikide kriminaalasjas tähtsate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta juba

kohtuotsuse resolutiivosa koostamisel. Kui kohtumenetluse pooled seejärel teatavad, et nad soovivad

kasutada apellatsiooniõigust, tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 koostada kohtuotsus

tervikuna, st lisada eelnevalt juba tehtud otsusele KrMS §-s 312 sätestatu. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1 -2- 3- 09, p 6.1).

11.2 Tulenevalt KarS § 5 lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes

juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo

toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Praegusel juhul on kaitsja vaidlustanud

apellatsioonis kuriteo kvalifikatsiooni, leides, et maakohus oleks pidanud kontrollima teo jätkuvat

karistatavust karistusseadustiku uue redaktsiooni järgi. Ringkonnakohus on kontrollinud, kas

A. Deputatovi tegu oli jätkuvalt karistusseadustiku järgi karistatav ja leidnud, et 14. aprillil 2012

jõustunud seaduse muudatusega asendati KarS § 2681 KarS §-dega 1332 ja 1333 ning et

A. Deputatovi tegu oli ka karistusseadustiku uue redaktsiooni järgi jätkuvalt karistatav. Kolleegium

nõustub ringkonnakohtu põhjendustega.

11.3 Eeltoodu alusel ei nõustu kolleegium kassatsioonis esitatud väitega, mille kohaselt rikkusid

kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

12. Juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 27. juuli 2012. a kohtuotsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi