3-2-1-154-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-154-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. jaanuar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

AIVO REBANE MIKU TALU hagi aktsiaseltsi A.Tammel

vastu põhivõla 101 615 euro 18 sendi, intressi 4700 euro

72 sendi ja viivise saamiseks. Aktsiaseltsi A.Tammel

vastuhagi 8208 euro 4 sendi ja viivise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-44566

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AIVO REBANE MIKU TALU ja aktsiaseltsi A.Tammel

kassatsioonkaebused

Tsiviilasja hind Riigikohtus

Hageja kassatsioonkaebuse hind 24 332 eurot 18 senti

Kostja kassatsioonkaebuse hind 109 337 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AIVO REBANE MIKU TALU (registrikood

10542920), esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

Kostja aktsiaselts A.Tammel (registrikood 10124884),

esindaja vandeadvokaat Karl Saavo

Asja läbivaatamise kuupäev

19. november 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2012. a ja Harju Maakohtu 8. novembri

2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-44566 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

3. Tagastada aktsiaseltsile A.Tammel 3. mail 2012 tasutud kassatsioonikautsjon 1093 (üks tuhat

üheksakümmend kolm) eurot 38 senti.

4. Tagastada AIVO REBANE MIKU TALULE 3. mail 2012 tasutud kassatsioonikautsjon

243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 32 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AIVO REBANE MIKU TALU (hageja) esitas 23. oktoobril 2007 Harju Maakohtule hagi

aktsiaseltsi A.Tammel (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 589 932 krooni

(101 615 eurot 18 senti), intressi 73 550 krooni 30 senti (4700 eurot 72 senti), 37 238 euro 91 sendi

suuruse viivise kuni 5. septembrini 2011 ja alates sellest kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni viivise

põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 2006. aastal kostjalt kolm põllutöömasinat, mille seadistustes

ning muudes tingimustes lepiti kokku hinnapakkumistes. Kasutades liisinguteenust, ostis hageja

kostjalt kartulipanekumasina Underhaug UN 3200 hinnaga 528 994 krooni, mullaseparaatori Asa-Lift

Superstar hinnaga 1 060 938 krooni ja peenramoodustaja Scanstone 3842 AR hinnaga

136 054 krooni. Kolmepoolne müügileping sõlmiti 21. märtsil 2006 ja Hansa Liising Eesti AS kandis

raha kostjale üle 31. märtsil 2006.

Kostja andis 30. märtsil 2006 hagejale üle mullaseparaatori ja 21. aprillil 2006 kartulipanekumasina.

Üleandmisel tuvastati mõlemal masinal puudused ja selle kohta koostati kohe ka aktid.

Peenramoodustaja kohta hagejal pretensioone ei olnud. Kostja võttis mullaseparaatori ja

kartulipanekumasina remonti. Hageja töötas vaidlusaluste masinatega 2006. aasta maikuust alates

kolme kuu vältel. Siis tulid ilmsiks uued puudused, mis fikseeriti 6. juuli ja 27. oktoobri 2006. a

aktides. Kostja võttis masinad 1. oktoobril 2006 remonti ning tagastas need hagejale 2007. aasta mai

alguses, kinnitades, et mõlemad masinad sobivad peenratehnoloogias kasutamiseks ning nad on

töökindlad. Masinatega tööd alustades veendus hageja, et need ei ole endiselt sobivad

peenratehnoloogias kasutamiseks. Pooled koostasid 11. juunil 2007 mullaseparaatori puuduste kohta

akti. 29. juunil 2007 saatis hageja kostjale pretensiooni, milles andis lisatähtaja (6. august 2007)

mõlema masina puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kostja talle antud tähtaja jooksul puudusi

(vaidlusalused masinad ei vastanud kokkulepitud tingimustele, sest neil ei olnud hinnapakkumiste

spetsifikatsioonides märgitud omadusi) ei kõrvaldanud, taganes hageja liisinguandja nõusolekul

osaliselt lepingust. Kostja teatas 6. septembril 2007, et ta ei tunnista lepingust taganemist. Kostjal

tuleb hagejale tasuda kartulipanekumasina ja mullaseparaatori ostuhind, samuti tuleb kostjal tasuda

tagastatavalt rahalt intressi ja viivist.

2. Kostja ei tunnistanud hagi.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta müügilepingu tingimusi rikkunud ja müüdud masinad vastavad

tehase standardile. Hageja esiletoodud vead ei viita materjali defektile või tootmisvigadele.

Mullaseparaatori ja kartulipanekumasina vastupidavus ja tööiga sõltuvad oluliselt nende

kasutamistingimustest. Hageja põllud on kivised ja selline töökeskkond on kartulikasvatustehnika

jaoks raske. Müüja ei vastuta selle eest, kuidas ostja masinat kasutab. Aktid koostati eesmärgiga viia

masinad vastavusse hageja soovidega, kohandades neid tema kasutamistingimustele (kivisus, mulla

raskus). Aktid ei väljenda masinate vähest töökindlust või mittevastavust nõuetele.

Hageja ei saa nõuda masinate kogu hinda, sest mõlemat masinat on kasutatud kahel hooajal ning

nende väärtus on selle tulemusena vähenenud. VÕS § 189 kohaselt tuleb üle anda ka saadud vili ning

hüvitada asja kasutamisest saadud kasu (kasutuseelis).

3. Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõla 128 427 krooni 84 senti, millele

lisandub viivis 5133 krooni (kokku 133 560 krooni 85 senti).

Vastuhagi kohaselt tegi kostja pärast masinate hagejale üleandmist neile hageja tellimusel mitmeid

hooldus- ja remonditöid. Kostja on esitanud nende tööde eest hagejale arveid alates 27. juulist 2007

kogusummas 124 151 krooni 95 senti, kuid hageja keeldus arveid tasumast. Samuti tellis kostja

hageja jaoks käändtelje. Hageja selle eest esitatud ettemaksuarvet ei tasunud ning see varuosa seisab

siiani laos. Varuosa hind koos transpordikulu, laokulu ja pangalaenu intressiga on kokku 4275 krooni

89 senti. Seega võlgneb hageja kostjale 128 427 krooni 84 senti (8208 eurot 4 senti), samuti viivise.

4. Hageja ei tunnistanud vastuhagi. Kostja esitatud arved on põhjendamatud ning alusetu on ka

viivisenõue. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks soovinud, et kostja teeks talle töid tasu eest. Osa

arvetel nimetatud töid on tegemata ning mõnel juhul ei ole masinaosasid välja vahetatud.

5. Harju Maakohus rahuldas 8. novembri 2011. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 98 400 eurot 67 senti, intressi 4700 eurot 72 senti, viivise 33 893 eurot 10 senti

ning viivise põhinõudelt 0,02% päevas iga viivitatud päeva eest alates 9. novembrist 2011 kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus jättis vastuhagi 8208 euro 4 sendi ja viivise saamiseks

rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjendustel oli hagejal õigus müügilepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1),

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Vaidlusalused masinad ei vastanud

müügilepingu tingimustele (VÕS § 217). Masinate tehnilised tingimused on fikseeritud

hinnapakkumistes ja nende lisades. Juba masinate üleandmisel ilmnes, et need ei vasta kokkulepitud

tingimustele. 30. märtsi 2006. a akti kohaselt puudus mullaseparaatori peakonveieri varblint ja

tähikute tsentrite vahekaugus oli kokkulepitust erinev. 21. aprilli 2006. a akti kohaselt ei ole

kartulipanekumasina istutusüksused paigaldatud peenratehnoloogiale sobivas asetuses, puuduvad

mulla suunamise plaadid, istutusüksuste mehhaanilised seiskamissüsteemid jms. Kostja võttis

masinad remonti ja tagastas need 2006. a mais. Hageja sai masinatega natuke aega töötada, siis võttis

kostja need taas remonti ja tagastas masinad hagejale väidetavalt 2007. a aprillis. Seda, et masinatel

esinesid endiselt puudused, kinnitavad poolte 6. juulil 2006 ja 11. juunil 2007 koostatud aktid.

Eespool nimetatud aktide allkirjastamisega on kostja tunnistanud vaidlusaluste masinate puudusi ning

nende sobimatust kasutamiseks viisil, nagu hageja neid ostes silmas pidas. Hageja esitas 29. juunil

2007 pretensiooni ja kuivõrd kostja nõutud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldanud, taganes 22. augustil

2007 osaliselt lepingust. Kuivõrd tegemist oli lepingu olulise rikkumisega, on taganemine

põhjendatud.

Tõendatud pole kostja väited, et hageja kasutas masinaid erakordselt rasketes tingimustes, mis

põhjustas masinate tehnilisi rikkeid. Tunnistajate (Siim Rebane, Urmas Orav, Urmas Lees) ütluste

järgi ei olnud hageja põllud kivised, seda kinnitava ka fotod, mille tunnistaja hageja põldudest tegi

Kostja esitatud fotode tegemise aeg ja koht ei ole tuvastatavad ja nendega ei saa arvestada. Alusetud

on ka kostja väited, et masinad purunesid põhjusel, et hageja kasutas neid mitte selleks

ettevalmistatud põldudel. Tunnistajate S. Rebase ja U. Orava ütluste kohaselt kasutati hageja

põldudel eelnevalt kivikoristusagregaati. Mäo Põllumajandusühistu tõendist nähtub, et hageja on

aastatel 2003-2008 aprillis-mais kasutanud põldudel ühistule kuuluvat kivikoristusmasinat. Kostja ise

on esitanud ülevaate šoti ja tavatehnoloogia võrdluskatsete tulemustest, milles Eesti Maaviljeluse

Instituudi vanemteadurid jõuavad järeldusele, et šoti tehnoloogiat võib pidada tõhusaks

agrotehniliseks mooduseks kartuli kasvatamisel kivisematel muldadel.

VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljamõistmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Hageja nõude lahendamisel tuleb arvestada, et hageja on saanud masinate

kasutamisel kasutuseelist. Hageja väidetel kasutas ta mullaseparaatorit 40 ha põllu harimiseks ning

kartulipanekumasina kasutatud ressursiks oli 55 ha. Õiglane on kasutada kasutuseelise

väljaarvutamiseks hageja pakutud meetodit, mille puhul lähtutakse sellest, kui palju oli väärt eelis, et

hageja sai asja kasutada. Kostja pakutud ja sõiduautode kasutamisele kohaldatava meetodi puhul

määratakse kasutuseelise väärtus tulenevalt asja jääkväärtusest ja turuhinnast. Masinate kasutamist ei

saa võrrelda sõiduautode kasutamisega, auto kasutamisel on olulised läbisõidetud kilomeetrid,

põllutöömasinatel aga tööressurss. Hageja on leidnud, et mullaseparaatori kasutamisest saadud

kasutuseelise väärtus on 1907 eurot 5 senti ja kartulipanekumasina kasutuseelise väärtus on

1307 eurot 46 senti. Hageja hinnangul on need kasutuseeliste väärtused suhteliselt ligilähedased

põlluharimisriistade rendihindadele. Seega tuleb hageja nõue rahuldada 98 400 euro 67 sendi ulatuses

(101 615 eurot 18 senti - (1307 eurot 46 senti + 1307 eurot 46 senti)).

VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi tuleb lepingu järgi üleantud rahalt tasuda intressi. Kuna pooltel

ei ole kokkulepet intressi suuruse kohta, siis tuleb lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressist.

Kostjal tuleb tasuda hagejale intressi ajavahemiku eest 31. märtsist 2006 kuni 10. septembrini 2007,

s.o raha üleandmisest kuni lepingust osalise taganemise avalduses määratud raha tagastamise

tähtajani, 4700 eurot 72 senti. Kostja ei ole intressi arvestuse kohta vastuväiteid esitanud.

Hagejal on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 järgi õigus saada kostjalt viivist. Viivist tuleb arvestada

98 400 eurolt ja 67 sendilt (rahuldatavast nõudest lähtuvalt) ning alates 11. septembrist 2007.

Maakohtu arvestuse järgi on otsuse tegemise seisuga (8. november 2011) kostjalt hageja kasuks välja

mõistetava viivise suuruseks 33 893 eurot 10 senti. Alates 9. novembrist 2011 on kostja kohustatud

kuni põhivõla tasumiseni maksma hagejale viivist 0,02% päevas põhinõudelt iga tasumisega

viivitatud päeva eest.

Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, seega ei tule rahuldada ka viivisenõuet. Ajavahemikul

7. juuni kuni 17. august 2007 esitatud kostja arved on põhjendamatud. Tööd on tehtud 2006. aastal,

s.o müügigarantii ajal ja pooled ei ole kokku leppinud, et hageja peab müügigarantii ajal puuduste

kõrvaldamiseks tehtud tööde eest tasuma. Asjas pole ka tõendatud, et hageja oleks kostjalt

vaidlusaluste masinate tarbeks varuosi tellinud ning et need oleks talle üle antud.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Hageja esitas

vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi

rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. aprilli 2012. a otsusega osaliselt maakohtu otsuse kostjalt

väljamõistetud summade osas. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 77 283 eurot, viivise 32 054 eurot 67 senti ja viivise põhinõudelt VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 11. aprillist 2012 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Muus osas

(s.h vastuhagi rahuldamata jätmise osas) jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et müügilepingust taganemise eeldused olid

täidetud ja lepingust taganemise avaldus on kehtiv. Maakohus tugines oma järeldustes esitatud

tõendite kogumile. Maakohus ei ole küll eraldi kõiki esitatud tõendeid analüüsinud, kuid see ei ole

tinginud ebaõige otsuse tegemist. Kostja esitas rea kolmandate isikute hinnanguid, millel ei ole otsest

seost hagi aluseks olevate asjaoludega. Masinate lepingule mittevastavust tõendavad üleandmise-

vastuvõtmise aktid. Kostja väide, et tegemist oli vaid seadistamisprobleemidega, on vastuolus nii

aktide sisu kui ka masinate kohta samal aastal koostatud uute aktidega. Samuti asjaoluga, et kostja

võttis 2006. aasta kevadel ja sügisel masinad oma valdusesse. Viidatud aktid on kahepoolsed ning

nende sisu on kinnitanud kostja esindaja oma allkirjaga. See, et mullaseparaatori üleandmisel

30. märtsil 2006 puudus masina peakonveieri varblint ning tähikute tsentrite vahekaugus oli

hinnapakkumise tehnilises spetsifikatsioonis märgitust erinev, võis viidata küll

seadistamisprobleemidele, kuid 6. juulil ja 27. oktoobril 2006 koostatud aktides on kajastatud ka

mitmeid muid puudusi, mis vajasid kõrvaldamist.

Kostja leiab ekslikult, et 2007. aastal ei ole hageja masinate puuduste kohta mingeid pretensioone

esitanud. 11. juunil 2007 koostati akt mullaseparaatori kohta ja 29. juunil 2007 esitas hageja

pretensiooni mõlema masina kohta. Asjaolu, et kahepoolseid akte rohkem ei koostatud, kinnitab

pigem hageja väidet, et kostja ei soovinud hagejaga sel teemal enam suhelda. Seda tõendab ka kostja

20. juuli 2007. a halvustava tooniga vastus hageja 14. juuli 2007. a kirjale. Kostja väide, et ta kutsus

hagejat probleemide lahendamiseks enda juurde, kuid hageja ei tulnud, ei võimalda teha kostja

soovitud järeldust. Masinate ülevaatust ei saanud teha kostja juures, kuna masinad olid hageja

valduses. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks keeldunud masinaid kostjale üle

andmast, millest tulenevalt võiks rääkida hagejapoolsest viivitusest VÕS § 119 lg 1 tähenduses.

Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, et kostja oleks püüdnud talle antud tähtaja jooksul

pretensioonis viidatud puudusi kõrvaldada või nendega seotud asjaolusid selgitada, mistõttu ei ole

põhjust rääkida ka tähtaja lühidusest.

Maakohtul ei olnud alust järeldada, et hageja oleks kasutanud masinaid erakordselt ekstreemsetes

tingimustes või muul moel masinaid kahjustanud. Asjas ei olnud võimalik teha ekspertiisi. Seega sai

kohus lähtuda vaid nendest tõenditest, mis olid kohtule esitatud. Maakohus hindas neid

nõuetekohaselt. Kostja on apellatsioonkaebuses hinnanud mitmeid tõendeid kallutatult. Nii ei järeldu

Eesti Maaviljeluse Instituudi dokumendist, nagu oleks hageja valinud tööks ebasobivad masinad. Ka

muud hinnangud hageja võimalike eksimuste või tema põllumaa omaduste kohta ei kõrvalda

tõenduslikku jõudu nendelt tõenditelt, milles on kajastatud masinate puudused. Vaidluse aluseks

olevaid asjaolusid ei tõenda teises kohtuvaidluses tehtud kohtulahend, poolte fotod ega asjaolu, et ka

varasematel aastatel on hagejal olnud probleeme muude masinatega.

Kuna kasutuses olnud asja kasutuseelise suuruse (väärtuse) kindlaksmääramine on üldjuhul

komplitseeritud, siis võib selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 2 järgi kindlaks

määrata õiglase hinnangu järgi diskretsiooniõiguse alusel. Maakohus lähtus masinate väidetud

tööhulgast (haritava maa pindalast), kuid ei põhjendanud, millele tuginedes ta järeldas, et hageja

kasutas masinaid kahel aastal kokku vaid ulatuses, mis rahalises väljenduses on võrdne ca 3%-ga

ostuhinnast. Selline järeldus ei ole õiglane ega kooskõlas toimiku materjalidega. Maakohus on hageja

hinnanguga nõustumisel ületanud diskretsiooni piire. Masinate puhul tuleks arvestada siiski aega, mil

need olid hageja valduses ning hageja võis neid eelduslikult põllutöödeks kasutada. Tõenditega

kooskõlas on kostja väide, et hageja pretensioonis kajastatud puudusi ei ole 2007. aastal eelnevalt

tuvastatud. Mullaseparaatori puuduste kohta on küll koostatud 11. juunil 2007 akt, kuid enamikku

pretensioonis märgitud puudustest ei ole selles aktis märgitud. Masinate seisundit ei ole lepingust

taganemisel tuvastatud. Kuna asja tegelikku kasutamist, seega ka asjast kasu saamist ei ole võimalik

kindlaks määrata, on õiglane lähtuda asja väärtusest (ostuhinnast) ning masina prognoositavast

kasutusajast. Kuna täpsed andmed masinate tegeliku kasutusaja ja ressursi kohta puuduvad, tuleks

lähtuda nende võimalikust maksimaalsest kasutusest, mis kostja esitatud tõendi järgi on seitse aastat.

Kostjal tuleks hüvitada hagejale ostuhinnast 2/7, s.o arvestusega, et seitsmest (võimalikust) aastast

kahel kasutas neid hageja. Seega võib mõlema masina aastaseks kasutuseelise väärtuseks hinnata

14 515 eurot 45 senti (101 615 eurot 18 senti : 7) ning kahe aasta eest on kasutuseelise väärtuseks

29 032 eurot 90 senti. Nimetatud summa tuleb hagejale tagastatavast summast maha arvata.

Kostjal tuli hagejale tagastada ostuhind koos intressiga, s.o kokku 106 315 eurot 90 senti. VÕS § 189

lg 1 teisest lausest tulenevalt on nii kohustus tasuda tagastatavalt ostuhinnalt intressi kui ka kohustus

arvestada eseme tagastamisel saadavast ostuhinnast maha eseme kasutamisest saadud tulu

(kasutuseelis) korraga täidetavad. Seega on tegemist vastastikuste rahaliste kohustustega. VÕS § 88

lg 8 järgi tuleb hageja tagastatava summaga katta kõigepealt intressi võlgnevus. Vastastikuste

rahaliste nõuete lahendamisel saab need nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ning pooltel ei ole

vaja esitada selleks eraldi avaldust. Seega tuleb tasutavast 106 315 eurost 90 sendist maha arvata

kasutuseelise väärtus, s.o 29 032 eurot 90 senti, ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevusena 77 283 eurot.

Maakohus on eksinud viivise kindlaksmääramisel (viivis on arvutatud ebaõige määra alusel, lisaks on

ebaõiged päevase intressimäära ümardused). Viivist tuleb arvestada 77 283 eurolt alates

11. septembrist 2007. Ringkonnakohtu arvestuse järgi on otsuse tegemise seisuga (10. aprill 2012)

kostjalt hageja kasuks välja mõistetava viivise suuruseks 32 054 eurot 67 senti. Alates 11. aprillist

2012 on kostja kohustatud kuni põhivõla tasumiseni maksma hagejale viivist VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis valesti, et masinate mittevastavust lepingule tõendavad 6. juulil ja

27. oktoobril 2006 koostatud aktid ning asjaolu, et masinad olid 2006. a sügisest kuni 2007. a maini

kostja valduses. Varasemates aktides märgitud puudused on esile toodud ka hilisemates aktides, kuigi

kostja viis masinad hageja tellimusega kooskõlla ja hageja võttis need vastu. Ringkonnakohus

pidanuks kohaldama VÕS § 218 lg-t 4, mis välistab sel juhul hilisemad nõuded müüja vastu. Kui

hageja kasutas ostetud masinaid mitme hooaja vältel ja on saavutanud oma eesmärgi (saanud saagi),

siis ei saa väita, et masinad ei vastanud lepingutingimustele. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline.

Kohus leidis, et 2007. aastal pole enne pretensiooni esitamist masinate puudusi ja seisundit

tuvastatud, asudes samas seisukohale, et puudused on tõendatud.

Ringkonnakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui jättis asja lahendamisel tähelepanuta

kostja esitatud Jüri Oldi ja Ilmar Polli arvamuse, tunnistaja Urmas Leesi ütlused, samuti masinate

tootjate (Asa Lift AS ja TKS Mekaniske AS) vastused. Asjaoludele ei vasta ringkonnakohtu

seisukoht, et kostja ei soovinud 2007. aastal teha hagejaga puuduste kõrvaldamiseks koostööd ning et

hageja pole takistanud masinate puuduste kõrvaldamist. Tõendatud pole, et hageja oleks enne või

pärast 11. juuni 2007. a akti koostamist pöördunud kostja poole muude aktide koostamiseks. Kostja

tegi pärast lepingust osalise taganemise avalduse saamist hagejale 20. juulil, 24. juulil ja 3. augustil

2007 ettepanekuid kokkusaamiseks, kuid hageja ei vastanud neile. Masinad asusid hagejale kuuluvas

hoones ja nende juurde oli võimalik pääseda vaid hageja nõusolekul. Hageja ei täitnud koostöö

tegemise kohustust.

Ringkonnakohus määras valesti kindlaks kasutuseelise väärtuse. Olukorras, kus ringkonnakohus

leidis, et masinate tegelik kasutamise aeg pole teada ja masinate seisundit pole tuvastatud, pidanuks

kasutuseelise kindlaksmääramisel lähtuma kogu ajavahemikust, mil masinad olid hageja valduses

(s.o ajavahemik masinate üleandmisest kuni praeguseni). Kui masinate kasutuseaks lugeda seitse

aastat, siis on hageja sellest ära kasutanud 75-85% ning hagejal oleks õigus nõuda masinate

müügihinnast 25-15%.

9. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele vaidleb hageja kaebusele vastu, paludes jätta selle

rahuldamata.

10. Hageja palub oma kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohtu

otsus osaliselt tühistati, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 233 lg-t 2, kui otsustas kasutuseelise väärtuse

diskretsiooniõiguse alusel. Viidatud säte asjas ei kohaldu, sest ringkonnakohus sai esitatud asjaolude

ja tõendite alusel kasutuseelise väärtuse välja mõista, nagu tegi seda õigesti maakohus. Samuti jättis

ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja ei esitanud kasutuseelise hüvitamise nõude kohta ühtegi

tõendit.

Ringkonnakohus lahendas valesti hageja nõude viivise saamiseks (viivise arvestuses on aritmeetilised

vead).

11. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel

saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Kohtud on asjas tuvastanud järgmised asjaolud:

· kostja, hageja ja liisinguandja sõlmisid 21. märtsil 2006 müügilepingu, mille kohaselt kostja

müüs hagejale kartulipanekumasina hinnaga 528 994 krooni, mullaseparaatori hinnaga

1 060 938 krooni ja peenramoodustaja hinnaga 136 054 krooni;

· poolte kokkuleppe kohaselt pidid viidatud põllutöömasinad vastama hinnapakkumistele ja

olema efektiivselt kasutatavad kartulikasvatuse peenratehnoloogias;

· 30. märtsil 2006 ja 21. aprillil 2006 koostasid pooled aktid vastavalt mullaseparaatori ja

kartulipanekumasina hagejale üleandmise kohta, milles fikseeriti masinatel esinenud

mittevastavused lepingutingimustele (puudused); peenramoodustaja üleandmisel puudusi ei

tuvastatud;

· masinad olid kostja valduses ajavahemikus pärast 30. märtsi ja 21. aprilli 2006. a aktide

koostamist kuni 2006. a mai alguseni, seejärel anti need hagejale üle;

· järgnevalt on pooled koostanud aktid mullaseparaatori puuduste ja rikete kohta 6. juulil 2006,

27. oktoobril 2006 ja 11. juunil 2007 ning kartulipanekumasina kohta 6. juulil 2006;

· masinad olid kostja valduses pärast 6. juuli ja 27. oktoobri 2006. a aktide koostamist kuni

2007. a maini;

· hageja esitas 29. juunil 2007 kostjale pretensiooni ja palus selles loetletud

kartulipanekumasina ja mullaseparaatori puudused kõrvaldada 6. augustiks 2007;

· hageja taganes 22. augustil 2007 müügilepingust kartulipanekumasina ja mullaseparaatori osas

ning nõudis masinate tagastamise vastu müügilepingust tuleneva ostuhinna, kokku

1 589 932 krooni tagastamist;

· kostja esitas 6. septembril 2007 avalduse hageja lepingust taganemise avalduse tühistamiseks;

· 6. juulil 2006 koostatud aktide ning 27. oktoobri 2006. a akti kohaselt on mullaseparaator

töötanud 30 ha ja kartulipanekumasin 45 ha;

· masinad seisavad alates 2007. aastast hageja laos.

Hageja on esitanud menetluses järgmised põhilised väited:

kostjalt ostetud kartulipanekumasin ja mullaseparaator on puuudustega ja masinad ei ole sobivad

kasutamiseks kartulikasvatuse peenratehnoloogias; puudusi tõendavad poolte koostatud aktid;

hagejal oli õigus lepingust taganeda ja nõuda, et kostja tagastaks masinate ostuhinna, millest on maha

arvatud kostjale hüvitatav kasutuseelise väärtus;

kostjale hüvitatava kasutuseelise väärtuse saab kindlaks määrata proportsionaalse lineaarse väärtuse

vähenemise meetodi alusel, arvestades masinate tööjõuressurssi (mõõdetakse hektarites);

hageja ei pea kostjale hüvitama pärast masinate kasutusele võtmist kostja tehtud hooldus- ja

remonditöid ega tasuma ostetud varuosa eest.

Kostja on esitanud menetluses järgmised põhilised väited:

· aktid ei tõenda vaidlusaluste masinate puudusi; aktid koostati rikete põhjuste tuvastamiseks ja

nende kõrvaldamiseks; samuti kohandati masinaid hageja põldudel kasutamiseks vastavalt

tema soovile (masinate ümberehitamine) ning vahetati välja purunenud detailid;

hageja taganemine lepingust on põhjendamatu, sest puudused olid tingitud kostja enda tegevusest ja

masinate kasutustingimustest (kivised põllud, rasked mullad); samuti ei saanud kostja hagejast

tuleneval põhjusel enda kohustust täita ning hageja oli puudustest teadlik;

kostjale hüvitatava kasutuseelise väärtuse saab kindlaks määrata, lähtudes masinate jääkväärtusest ja

turuhinnast (analoogselt sõiduautode kasutamisega);

hagejal tuleb kostjale hüvitada pärast masinate kasutusele võtmist kostja tehtud hooldus- ja

remonditööd ning tasuda ostetud varuosa eest.

14. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuginedes sellele, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda

ning kostjale hüvitatava kasutuseelise väärtuse arvestamisel tuli juhinduda hageja pakutud meetodist.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja nõustus maakohtu põhjendustega

müügilepingust taganemise kohta, kuid ei nõustunud kasutuseelise väärtuse arvutamisega ning selle

tasaarvestamisega hageja nõudega. Samuti eksis maakohus ringkonnakohtu arvates viivise

arvutamisega. Ringkonnakohus leidis kasutuseelise väärtuse diskretsiooniõiguse alusel, lähtudes

masinate võimalikust maksimaalsest kasutusajast ning ajast, mil hagejal oli võimalik masinaid

kasutada. Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata ja ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

vastuhagi osas muutmata.

15. Tulenevalt kaebustest vaidlevad pooled kassatsiooniastmes selle üle, kas müüdud masinad olid

puudustega ja kas seetõttu oli hagejal õigus müügilepingust taganeda, samuti selle üle, milline on

kostjale hüvitatava kasutuseelise väärtus. Lisaks märgib hageja kassatsioonkaebuses, et

ringkonnakohus tegi aritmeetilisi vigu viivise arvutamisel.

16. TsMS § 688 lg-test 3 ja 5 tulenevalt arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse

kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega, ega uuri uuesti

seal uuritud ja hinnatud tõendeid. Eeltoodu ei kehti TsMS § 688 lg 4 järgi juhul, kui asjaolu

tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud

menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus

rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme.

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab lepingust taganemise formaalsete ja materiaalsete

eelduste täitmist tõendama sellele tuginev lepingupool, s.o ostja. Seega on hageja kohustuseks

tõendada, et ostetud masinad ei vasta lepingutingimustele. Kostjal tuli tõendada tema vastutust

välistavaid asjaolusid. Kostja esitas vastuväited, et hageja õiguskaitsevahendi (lepingust taganemine)

kasutamine on välistatud, sest puudused põhjustas kostja enda tegevus (masinate ebaõige kasutamine,

kivised põllud, raske muld) (VÕS § 101 lg 3) ning kostja ei saanud hagejast tuleneval põhjusel enda

kohustust täita (hageja ei võimaldanud pärast pretensiooni esitamist masinatele juurdepääsu)

(VÕS § 119). Samuti leiab kostja, et ta ei vastuta masinate puuduste eest VÕS § 218 lg 4 järgi, sest

hageja teadis masinate vastuvõtmisel nende omadusi. Nimelt teavitas kostja hagejat võimalikest

probleemidest neljarealise kartulipanijaga töötamisel ning pakkus selle asendamist kaherealise

kartulipanijaga, kuid hageja keeldus sellest. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja muu hulgas

Jüri Oldi kui eksperdi vastused kostja küsimustele (I kd, tl 203-207), Ilmar Polli arvamuse (I kd,

tl 233), Asa-Lift AS-i (mullaseparaatori tootja) vastuse kostja pöördumisele (I kd, tl 218) ning TKS

Mekaniske AS-i (kartulipanekumasina tootja) vastuse kostja pöördumisele (I kd, tl 223).

Otsuse põhjendustel hindas maakohus vaid kostja vastuväidet selle kohta, et hageja kasutas masinaid

erakordselt rasketes tingimustes (kivised põllud). Eespool märgitud tõendeid maakohus ei

analüüsinud. Kostja osutas apellatsioonkaebuses sellele, et osa tema vastuväidetest on jäänud

analüüsimata ja eespool loetletud tõendid hindamata. Kostja juhtis tähelepanu ka sellele, et maakohus

hindas küll tunnistaja U. Leesi ütlusi hageja põldude seisukorra kohta, kuid ei analüüsinud tema

ütlusi seonduvalt kostja VÕS § 218 lg 4 alusel esitatud vastuväitega. Kostja arvates ei ole maakohus

põhjendanud, millega on tõendatud, et pretensiooni esitamisel 2007. aastal ei vastanud masinad

lepingus esitatud nõuetele. Kostja arvates poolte koostatud aktid puudusi ei tõenda (isegi kui

2006. aasta aktides fikseeriti masinate puudused, ei ole tõendatud, et neid poleks kõrvaldatud ja need

oleksid esinenud ka 2007. aastal; hageja võttis pärast parandustöid masinad vastu ja kasutas neid

kahel hooajal).

Ringkonnakohus käsitles kostja vastuväidet hageja põldude kivisuse kohta, samuti selle kohta, et

kostja ei saanud hageja viivitusest tulenevalt enda kohustust täita. Kostja väite VÕS § 218 lg 4

kohaldamise kohta jättis ringkonnakohus aga tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustus, et maakohus ei

ole eraldi kõiki esitatud tõendeid hinnanud, leides siiski, et see ei toonud kaasa ebaõige otsuse

tegemist. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud järeldus põhjendatud, sest ka ringkonnakohus jättis

apellatsioonkaebuses osutatud tõendeid analüüsimata, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud

nõudeid.

Kolleegium nõustub ka kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus otsuse

põhjendamise kohustust. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning

see kehtib TsMS § 654 lg 1 teise lause kohaselt ka ringkonnakohtu otsuse kohta. Kohtuotsuse

seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu

25. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-07, p 20; Riigikohtu 27. märtsi 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-18-07, p 12). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et masinate

lepingule mittevastavust tõendavad poolte allkirjastatud aktid, samuti asjaolu, et masinad olid

puuuduste kõrvaldamiseks kostja valduses (nii enne masinate kasutuselevõttu kevadel 2006 kui ka

oktoobrist 2006). Ringkonnakohus osutas, et isegi kui 30. märtsi 2006. a aktis esiletoodud puudused

võisid viidata seadistamise probleemidele, siis hilisemates, 6. juuli ja 27. oktoobri 2006. a aktides

kajastusid mitmed muud puudused. Samas on ringkonnakohus märkinud, et masinate puudusi ei ole

enne 2007. aastal pretensiooni esitamist tuvastatud. Selliselt on ringkonnakohtu otsus vastuoluline,

sest järeldus masinate puuduste kohta ei ole kooskõlas kohtu tuvastatud asjaoludega.

17. Järgnevalt vastab kolleegium kassatsioonkaebuste väidetele kasutuseelise väärtuse

kindlaksmääramise kohta.

18. Ringkonnakohus ei pidanud õiglaseks maakohtu järeldust vaidlusaluste põllutöömasinate

kasutuseelise väärtuse suuruse kohta. Kolleegium leiab, et see ringkonnakohtu seisukoht ei ole

põhjendatud.

Ringkonnakohus on suurendanud maakohtu otsusega tuvastatud kasutuseelise väärtust ja määranud

kasutuseelise väärtuse TsMS § 233 lg 2 järgi diskretsiooniõiguse alusel. Ringkonnakohtu arvates ei

ole maakohus põhjendanud, millest ta järeldas, et hageja kasutas vaidlusaluseid masinaid vaid kahel

aastal kokku vaid ulatuses, mis rahalises väljenduses on võrdne ca 3%-ga ostuhinnast.

Ringkonnakohtu arvates ei ole selline järeldus kooskõlas asjaoludega.

Maakohus on kasutuseelise väärtuse arvutamisel põhimõtteliselt nõustunud hageja väljapakutud

arvutamismeetodiga, mis seisneb kasutuseelise väärtuse arvestamisel ostuhinna jagamisel nende

asjade kogutööressursiga (hektarites) ning korrutades kasutuseelise väärtuse ühe tööressursi ühiku

(hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga (hektarite arvuga). Maakohus ei pidanud õigeks

lähtuda kasutuseelise väärtuse arvutamisel kostja pakutavast meetodist, s.o lähtudes asja

jääkväärtusest ja turuhinnast (nii nagu autode puhul). Maakohus leidis, et ei saa samastada

põllutöömasina kasutamist auto kasutamisega, sest auto puhul on oluline läbisõidetud kilomeetrid,

põllutöömasinal aga tööressurss.

Ringkonnakohus on kasutuseelise väärtuse arvutamisel sisuliselt lähtunud puhtalt ajalisest

kriteeriumist. Ringonnakohus määras kasutuseelise hinna lähtudes asjade hinnast (kokku

101 615 eurot 18 senti), vaidlusaluste põllutöömasinate „elueast", mis optimaalsete töötingimuste

korral on mõlema masina puhul seitse aastat, ja asjaolust, et hageja kasutas masinaid kaks aastat. Sel

viisil on ringkonnakohus arvutanud masinate aastaseks kasutuseelise väärtuseks 14 515 eurot 45 senti

(101 615 eurot 18 senti : 7). Masinate kasutuseelise väärtus kahe aasta eest on 29 032 eurot 90 senti.

19. Kolleegium leiab, et nii maakohus kui ka ringkonnakohus ei ole kasutuseelise väärtuse

määramisel oma järeldusi piisavalt põhjendanud.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu lähtumist ainult ajalisest kriteeriumist, arvestamata masinate

tegelikku kasutamist, ei saa pidada põhjendatuks, sest sellisel viisil kasutuseelise väärtuse arvutamisel

võrduks vaidlusaluste masinate väärtus seitsme aasta pärast nulliga sõltumata nende kasutamisest.

Selline tulemus ei pruugi üldjuhul olla õige.

Kolleegium leiab, et kasutuseelise arvutamise meetodi valiku osas on põhjendatum maakohtu

järeldus, et õige on kasutada hageja pakutud meetodit, s.o kasutuseelise väärtuse arvestamist,

lähtudes masina ostuhinnast, mis jagatakse masina kogutööressursiga hektarites ja korrutatakse

saadud kasutuseelise väärtus ühe tööressursi ühiku (hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga

(hektarite arvuga). Samas ei ole maakohus kolleegiumi arvates põhjendanud oma arvutust, mille järgi

mullaseparaatori kasutamiseelise väärtus on 29 838 krooni 80 senti ehk 1907 eurot 5 senti ja

kartulipanekumasina kasutuseelise väärtus on 20 457 krooni 25 senti ehk 1307 eurot 46 senti.

Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on ilmselt lähtunud hageja 7. aprilli 2008 vastusest kostja

vastuhagile, kus p-des 20-34 on hageja esitanud omapoolse kasutuseelise väärtuse arvestuse (toimiku

I kd, tl 193-194), kusjuures masinate osatuhinnast on hageja arvanud maha masinate puudused (40%

ostuhinnast) ja kostja kasumiosa (15% ostuhinnast). Kostja on nii maakohtus kui ka

apellatsioonkaebuses vastu vaielnud hageja esitatud arvutusele.

20. Kolleegiumi arvates on iseenesest õigustatud kasutuseelise väärtuse arvestamisel ostuhinnast

müüja kasumiosa ja puudustest tingitud väärtuse vähenemise mahaarvamine. Selline järeldus tuleneb

VÕS § 189 lg 3 mõttest. Samas on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et maakohus ei ole

millegagi põhjendanud oma sisulist nõustumist hageja pakutud kasutuseelise väärtuse arvutusega.

Kuna kostja on ka apellatsioonkaebuses esitanud oma vastuväited maakohtu otsusele kasutuseelise

väärtuse arvutamise osas, siis on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse normi sellega, et on

jätnud hindamata kostja vastuväited, et vaidlusaluste masinate puudusi ei ole hageja tegelikult

tõendanud (TsMS § 654 lg-d 4 ja 5). Selleks, et asja puudusi saaks ostuhinnast maha arvata, peab

puuduste olemasolu olema tõendatud. Seega põhineb ringkonnakohtu hinnang maakohtu järelduse

ebaõigsusest kasutuseelise väärtuse määramise osas tegelikult maakohtu põhjendamata järeldusel.

21. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu etteheide maakohtule selles osas, et maakohus ei ole

põhjendanud, millele tuginedes ta järeldas, et hageja kasutas vaidlusaluseid masinaid kahel aastal

kokku vaid ulatuses, mis rahalises väljenduses on võrdne ca 3%-ga ostuhinnast, on ebaselge.

Tõenäoliselt on ringkonnakohus seadnud kahtluse alla hageja väidetavat masinate tegelikult

kasutatud tööressurssi ehk hektarite arvu. Hageja on 7. aprillil 2008 vastuhagile antud vastuse p-s 32

märkinud, et mullaseparaatori kasutatud ressursiks on 40 hektarit ja kartulipanekumasina kasutatud

ressursiks 55 hektarit. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu etteheitega selles osas, et maakohus ei ole

oma järeldust põhjendanud, kuid samas on ringkonnakohus jätnud selle maakohtu vea kõrvaldamata

ilmselt põhjusel, et arvutas kasutuseelise väärtuse teisiti, lähtudes ajalisest kriteeriumist, s.o masinate

„kasutuseast" ja masinate kasutamise ajast. Ringkonnakohtu otsus on masinate tegeliku kasutusaja

osas ka vastuoluline. Ringkonnakohus, olles järeldanud, et täpsed andmed masinate tegeliku

kasutusaja kohta puuduvad, on samas lähtunud kasutuseelise väärtuse arvutamisel eeldusest, et hageja

kasutas masinaid kaks aastat. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ei ole võimalik

kindlaks teha vaidlusaluste masinate tegelikult kasutatud tööressurssi. Viimast on võimalik kindlaks

määrata kui mitte täpselt, siis vähemalt ligilähedaselt, lähtudes poolte esitatud asjaoludest ja

tõenditest.

22. Asja uuel arutamisel tuleb kohtul kõiki asjaolusid ja tõendeid hinnates kõigepealt kindlaks teha,

kas vaidlusalused masinad olid või ei olnud puudustega ja juhul, kui olid puudustega, siis milles

seisnesid vaidlusaluste masinate väidetavad puudused, samuti nende põhjused. Seejärel tuleb,

arvestades muu hulgas masinate üleandmise asjaolusid ja seda, et hageja kasutas vaidlusaluseid

masinaid vähemalt kahel aastal, kindlaks teha, kas masinate väidetavad puudused (mittevastavused

kokkulepitud omadustele ja/või masinate detailide rikked ja purunemised) on käsitatavad

mittevastavusena lepingutingimustele VÕS § 217 järgi ja kas müüja vastutab selle eest VÕS § 218

järgi. Muuhulgas tuleb kohtul võtta seisukoht ka kostja viidatud VÕS § 218 lg 4 kohaldamise

eelduste kohta. Juhul kui kohus tuvastab vaidlusaluste masinate mittevastavuse lepingutingimustele ja

müüja vastutuse eeldused, siis tuleb kohtul hinnata poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal, kas on

täidetud müügilepingust taganemise eeldused VÕS §-de 116 ja 223 järgi. Asja uuel läbivaatamisel

tuleb kohtul otsustada poolte väidete ja esitatud tõendite alusel ka kostja vastuhagi rahuldamise üle.

Kolleegiumi arvates on põhjendatud kostja väide, et eriti masinate rikete ja detailide purunemise

põhjusi ei ole üldjuhul võimalik tuvastada muul viisil kui ekspertiisiga. Maakohus juba määras

29. mail 2009 eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks ekspertiisi, kuid tühistas selle 11. aprilli

2011. a eelistungil seetõttu, et poolte väljapakutud eksperdid ei nõustunud ekspertiisi tegema ja

pooled ei näinud võimalust kutsuda eksperte välismaalt. Kolleegiumi arvates tuleks kohtul kaaluda

pooltele ettepaneku tegemist uue ekspertiisi määramiseks, selgitades pooltele ja eriti hagejale, kellel

eelkõige lasub masinate puuduste olemasolu ja nende põhjuste tõendamise koormus, selle vajadust.

Juhul kui kohus jõuab asja uuel arutamisel järeldusele, et müügilepingust taganemise eeldused olid

täidetud, siis tuleb kindlaks teha kasutuseelise väärtus, lähtudes vaidlusaluste põllutöömasinate

ostuhinnast, mis tuleb jagada masinate kogutööressursiga hektarites ja korrutada saadud kasutuseelise

väärtus ühe tööressursi ühiku (hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga (hektarite arvuga).

Vajadusel tuleb ostuhinnast teha vajalikud mahaarvamised põhjendatud ulatuses.

23. Juhul kui maakohus otsustab asja uuel läbivaatamisel hageja põhinõude (ostuhinna tagastamine)

rahuldada, tuleb maakohtu anda hinnang ka hageja väitele selle kohta, et viivisenõue on lahendatud

valesti, sest viivise arvutamisel on tehtud aritmeetilisi vigu.

24. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel,

lähtudes selle tulemusest.

25. Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

26. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve