3-2-1-159-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-159-12

Määruse kuupäev

Tartu, 16. jaanuar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

S. V, J. V ja T. V hagi I. V vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-16412

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. V määruskaebus

S. V, J. V ja T. V hagi tagamise muutmise taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja S. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Hallmägi

Hageja J. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Hallmägi

Hageja T. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Hallmägi

Kostja I. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Veso

Asja läbivaatamise kuupäev

17. detsember 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2012. a määrust tsiviilasjas nr 2-11-16412,

täiendades määruse resolutsiooni p 2 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kohustada I. V

tasuma S. V-le, J. V-le ja T. V-le makstav elatis K-H. K pangakontole nr 336697440006." Muus

osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

2. Lugeda määruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Hagi tagamise taotlus rahuldada.

2.2. Kohustada I. V tasuma hagi tagamiseks S. V-le, J. V-le ja T. V-le igakuist elatusraha

145 eurot igaühele (kokku 435 eurot), alates määruse kättetoimetamisest, kuni käesolevas

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohustada I. V tasuma S. V-le, J. V-le ja T. V-le

makstav elatis K-H. K pangakontole nr 336697440006.

2.3. Saata määruse ärakiri viivitamatult menetlusosalistele.

3. Rahuldada S. V, J. V ja T. V hagi tagamise muutmise taotlus.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Arvata määruskaebuselt 28. juunil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. V, J. V ja T. V (hagejad) on K-H. K (ema) ja I. V (isa) alaealised lapsed. Vanemad on lahutatud,

neil on ühine laste hooldusõigus. Harju Maakohtu 13. novembri 2008. a määrusega on määratud

kindaks isa lastega suhtlemise kord.

Vanemad sõlmisid 10. juunil 2009 kohtuvälise kokkuleppe, millega laste isa kohustus maksma laste

ülalpidamiseks iga kuu elatist 7000 krooni. 18. märtsil 2011 teatas laste isa, et alates aprillikuust

maksab ta laste ülalpidamiseks elatist kokku 250 eurot kuus.

2. Hagejad esitasid 11. aprillil 2011 ema vahendusel Harju Maakohtule hagiavalduse oma isa vastu

elatise saamiseks. 29. juunil 2011 esitasid hagejad isa vahendusel Harju Maakohtule hagiavalduse

oma ema vastu elatise saamiseks. Maakohus liitis 1. septembri 2011. a määrusega tsiviilasjad ühte

menetlusse.

Harju Maakohus jättis 23. detsembri 2011. a otsusega mõlemad hagid rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 5. juuni 2012. a otsusega maakohtu otsuse ning jättis laste ema vastu

esitatud hagi läbi vaatamata ja saatis isa vastu esitatud hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Riigikohus võttis 3. oktoobri 2012. a määrusega menetlusse laste isa kassatsioonkaebuse

ringkonnakohtu otsuse peale (tsiviilasi nr 3-2-1-160-12).

3. Hagejad esitasid 15. juunil 2012 ringkonnakohtule hagi tagamise taotluse, milles palusid kohustada

isa viivitamatult tasuma igale lapsele elatist 149 eurot 13 senti kuus alates määruse tegemisest kuni

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Hagi tagamise taotluse kohaselt on isa kinnitanud, et ta on nõus tasuma iga kuu laste ülalpidamiseks

250 eurot kuni nende kooliealiseks saamiseni. Hagi tuleb tagada, kuna isa ei täida laste ülalpidamise

kohustust, makstes elatist ebaregulaarselt. Isa on 1. juuni 2012. a seisuga hagejatele võlgu kokku

2913 eurot 38 senti. Lisaks hagejatele on isa kohustatud pidama ülal oma teisi lapsi. Võla

suurenemise korral raskendab hagi tagamata jätmine kohtuotsuse täitmist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. juuni 2012. a määrusega hagi tagamise taotluse ning

kohustas laste isa tasuma igale hagejale iga kuu elatist 145 eurot alates määruse kättetoimetamisest

kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Ringkonnakohtu määruse kohasel on elatise maksmise reguleerimine vajalik laste õigustatud huvide

kaitseks, tagamaks neile elatis kohtumenetluse ajaks. Elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi tagamise määruse sundtäitmiseks peab

hageja pöörduma kohtutäituri poole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Laste isa esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub hagi tagamise määruse

tühistada ja jätta hagi tagamata. Lisaks palub laste isa määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 700 lg 2 alusel tagada ja peatada ringkonnakohtu hagi tagamise määruse

täitmise kuni määruskaebuse lahendamiseni.

Määruskaebuse kohaselt ei võinud ringkonnakohus tagada hagi pärast otsuse tegemist.

Ringkonnakohus ei ole hagi tagamist põhjendanud ega arvestanud, et on ise varasema hagi tagamise

tühistanud. Hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Ringkonnakohus ei ole hagi

tagamisel arvestanud sellega, et suure osa ajast elavad lapsed isaga, kes peab neid sel ajal ülal.

6. Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu hagi tagamise määruse

muutmata. Lisaks esitasid hagejad taotluse, millega mõista laste isalt iga lapse kasuks välja elatis 145

eurot kuus kohustusega tasuda elatis laste ema pangakontole või arestida laste isa pangakontod või

tema töötasu lastele makstava elatise ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise taotluse põhjendatult, sest laste isa rikub

ülalpidamiskohustust, makstes lastele iga kuu kokku üksnes 250 eurot.

7. Riigikohus võttis määruskaebuse 3. oktoobril 2012 menetlusse ning peatas ringkonnakohtu

määruse täitmise kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb TsMS § 689 lg 1, § 695 ja § 377 lg 4 alusel

täiendada elatise maksmise viisi osas. Hagejate taotlus tuleb rahuldada ja kostja määruskaebus jätta

rahuldamata.

9. TsMS § 377 lg 4 järgi lahendavad ringkonnakohus ja Riigikohus hagi tagamise ja hagi tagamise

määruse muutmise ja tühistamise taotlused, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamist või

tagamise tühistamist või muutmist, on nende menetluses või kui neile on esitatud alama astme kohtu

lahendi peale kaebus.

Ringkonnakohus lahendas hagi tagamise taotluse pärast otsuse tegemist ja kättetoimetamist kostja

esindajale (vt II kd, tl 248). Selleks ajaks ei olnud kostja Riigikohtule kassatsioonkaebust esitanud.

Kolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 377 lg-s 4 sätestatuga oli ringkonnakohtul õigus tagada hagi

pärast otsuse tegemist, kuna Riigikohtule ei olnud kassatsioonkaebust veel esitatud. TsMS § 377 lg 4

võimaldab kõrgema astme kohtul lahendada hagi tagamine alates ajast, mil talle on esitatud kaebus

alama astme kohtu lahendi peale. Kolleegium märgib täiendavalt, et kuna ringkonnakohus lahendab

TsMS § 377 lg 4 alusel hagi tagamise alates ajast, mil talle on esitatud kaebus, on ka maakohtul õigus

tagada hagi pärast otsuse tegemist ja apellandile kättetoimetamist, kuid enne kaebuse esitamist

ringkonnakohtule.

10. Kohus võib TsMS § 377 lg 1 esimese lause alusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ülalpidamisasjas võib kohus

TsMS § 378 lg 3 p 4 järgi menetluse ajaks reguleerida nt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse

täitmist, mh kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma.

Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ringkonnakohus ei võinud kohustada teda hagi tagamise

korras maksma lastele elatist, kuna varem oli kohus hagi tagamise tühistanud. Hagi tagamine on

kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel hindab kohus kõigi asjaoludega arvestades, kas tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (vt nt Riigikohtu 3. märtsi

2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 11). Ringkonnakohus leidis, et hagi tuleb

kohtumenetluse ajaks tagada laste huvide kaitseks. Laste huvidega kooskõlas on kohustada vanemat

täitma menetluse ajal ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud

alammääras. Ringkonnakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud, mis annaks aluse kohtu

diskretsiooniotsusesse sekkuda.

11. Hagejad on kooskõlas TsMS § 377 lg-ga 4 esitanud Riigikohtule taotluse, milles paluvad mõista

laste isalt iga lapse kasuks välja elatis 145 eurot kuus kohustusega tasuda elatis laste ema

pangakontole või arestida laste isa pangakontod või tema töötasu lastele makstava elatise ulatuses.

Riigikohus on 21. märtsil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele

vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev

hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab

sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem

oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leiab, et kuigi alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse

kohaldamisel.

Praeguses asjas ei ole esile toodud, et laste isa maksab elatist vahetult lastele. Kolleegiumi arvates on

siiski põhjendatud määrata elatise maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma

elatist laste ema pangakontole. Määruse täitmise viisi kindlaksmääramine on eelkõige laste huvides,

kuid lisaks on selle eesmärk tagada määruse selgus, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise üle.

Jõustunud kohtulahend on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks, mille alusel

algatab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa

kohtutäitur kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid.

Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu hagi tagamise määruse kohaselt on laste isa kohustatud

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni maksma igale lapsele elatist 145 eurot kuus, tasudes

selle laste ema pangakontole. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ei peatanud

vaidlustatud määruse täitmist (TsMS § 700 lg 1). Riigikohus peatas ringkonnakohtu määruse täitmise

3. oktoobril 2012 kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtus (TsMS § 700 lg 2). Seega oli hagi

tagamise määruse täitmine peatatud ajavahemikul 3. oktoobrist 2012 kuni 16. jaanuarini 2013. Laste

isal oli ringkonnakohtu määruse alusel kohustus maksta igale lapsele elatist 145 eurot kuus laste ema

pangakontole nii enne hagi tagamise määruse täitmise peatamist Riigikohtus kui ka alates Riigikohtu

otsuse tegemisest.

Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning kolleegium täpsustas hagejate taotluse

alusel määruse resolutsiooni selle täitmise viisi osas, ei võta kolleegium seisukohta hagejate taotluses

esitatud alternatiivnõuete kohta (TsMS § 442 lg 2, § 463 lg 2).

12. Kolleegium selgitab pooltele, et elatisehagi lahendamisel tuleb kohtul arvestada mh sellega, kui

palju on laste isa hagejatele elatist maksnud kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11).

13. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik