3-1-1-125-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-125-12

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi A.J-i süüdistuses tolliseaduse § 73 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. juuni 2012. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-12-554

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

A.J-i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

12. detsember 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. juuni 2012. a otsus A.J-i väärteoasjas tolliseaduse § 73 lg 1 järgi ja saata

väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 26. jaanuari 2012. a otsusega karistati A.J tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 33

trahviühikut (132 eurot) ja konfiskeeriti temalt TS § 94 lg 3 ja KarS § 83 lg 2 järgi 215,2 liitrit diislikütust. Menetlusalust

isikut süüdistatakse selles, et ta toimetas 21. septembril 2011 Lõuna maksu - ja tollikeskuse Luhamaa tollipunkti kaudu

sõidukiga Ford Econoline E350 Cargo Van registreerimismärgiga XXXXX Venemaalt Eestisse läbi rohelise tollikoridori

liikudes ühendusevälisest riigist Eestisse deklareeritava kauba, 215,2 liitrit diislikütust, jättes nimetatud kauba

deklareerimata.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A.J-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar kaebuse Tartu

Maakohtule, taotledes väärteomenetluse lõpetamist järgmistel põhjendustel. A.J-i sõidukis oli kütus kütusepaakides, mis on

ühendatud auto kütusesüsteemiga ning 10 liitrit kütust kanistris. Tema sõiduk oli läbinud korralise tehnoülevaatuse ning

tunnistatud tehnilistele nõuetele vastavaks. Sellest järeldub, et isegi kui kütusesüsteemis oli tehtud ümberehitusi, siis ei

olnud tegemist omavoliliste muutustega ning seega on sõiduki tehniline seisund võrdsustatav standardsega. Vaidlustatud

otsuses viidatud kirjavahetus erinevate ettevõtetega ei ole kohaseks tõendiks otsustamaks, kas konkreetse sõiduki

toitesüsteem ja kütusepaagid vastavad nõuetele või mitte. Otsuses on viidatud erinevate allikate poolt avaldatud

seisukohadele, mis ei lange kokku ning seega ei ole ka järelepärimistele vastanud isikud ühisel seisukohal kütusepaakide

mahutavuse osas. Sõiduki kütusepaakides 21. septembril 2011 olnud kütusekoguse tuvastamisel on rikutud mõõteseaduse

nõudeid, kuna kohtuvälise menetleja mõõtevahendite nõutava metroloogilise kontrolli läbimise kohta puuduvad andmed ja

enne sertifitseeritud mõõtmist valati menetlusaluse isiku sõiduki eesmisesse kütusepaaki tagasi 20 liitrit diislikütust, pole

üheselt tuvastatav, millises koguses oli A.J-i sõiduki paakides diislikütust Eesti Vabariiki saabumisel. Menetlusaluse isiku

käitumises puudub tahtlus ja ettevaatamatus, kuna ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tolliametnikud hindavad sõiduki

tehnilist seisundit erinevalt vastava eriala spetsialistidest.

3. Tartu Maakohtu 2. mai 2012 otsusega kaebus rahuldati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS)

§ 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Maakohtu otsuse põhjendused olid

järgmised. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et kui Ford Econoline E 350 tüüpi sõiduki kütusepaakide maht osutub

suuremaks kui 144 liitrit, siis on need ümber ehitatud või välja vahetatud, ei ole kontrollitav ja seega usaldusväärne.

Menetleja selline järeldus on hinnanguline ega põhine faktilistel asjaoludel. Kohtuvälise menetleja järelepärimises Ameerika

Autoteeninduse OÜ-le pole täpsustatud, kas selliste busside valmistamisel tehti või oli võimalik teha erandeid ning mis

olukorras ja millal neid tehti. Osundatud järelpärimine ja vastus ei ole seostatav väärteoprotokollis kajastatud sõidukiga,

vaid kinnitab üksnes tüüplahendusi. Samuti pole asjassepuutuv Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus menetleja

järelepärimisele. AS-ile Metrosert on esitatud mõõtmiseks ka vedelik, mis erineb väärteomenetluses väljapumbatud ja

anumasse paigutatud kütusest. Sõiduki läbivaatuse aktist nähtuvalt ei ole kasutatud plomme (tollitõkendeid) nr 069245 ja

069246, samas on selliste tollitõkenditega anumad mõõtmiseks esitatud. Järelikult pole esitatud tõendid kütusekoguse kohta

usaldusväärsed ja need tuleb jätta tõendina hindamata. Tõendatud ei ole TS § 73 lg 1 objektiivne koosseis, s.o

deklareeritava kauba toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse ilma deklareerimata. Seega tuleb väärteomenetlus VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja asja

saatmist samale kohtule uueks arutamiseks või kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

4.1. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et A.J-i väärteoasja lahendamisel ei ole kohtuväline menetleja tegelikult Eesti

Riiklikult Autoregistrikeskuselt saadud tabelist juhindunud. Ameerika Autoteeninduse OÜ andis teada, et 1989 mudeliaasta

tootena võidi kõnesolevale bussile paigaldada paak keskraamile 61 või 72 liitrit ning peale tagasilda 83 liitrit ning et busse

toodeti nii ühe kui kahe paagiga, kuid maksimaalne paakide maht ei saanud olla suurem kui 155 liitrit (72 + 83). Maakohus

on jätnud tähelepanuta, et kohtuväline menetleja on oma päringus spetsiaalselt rõhutanud, et kui Ameerika Autoteeninduse

OÜ-l ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet kõnesoleva sõiduki tootja poolt paigaldatud kütusepaakide komplektsuse

osas, siis antagu teada, kui suure mahutavusega Ford Econoline E350 Cargo Van tüüpi sõidukite kütusepaagid kokku

maksimaalselt olla saavad. Päringu selline sõnastus eeldabki vastamist kõikvõimalikke erandeid silmas pidades. Kui

Ameerika Autoteenindus OÜ vastus kinnitabki tüüplahendusi, siis puudub igasugune alus järeldamaks, et ükski analoogne

sõiduk võidi toota tüüplahendustest erinevalt ning veel sedavõrd erinevalt, et paakide mahutavus erineb tüüplahendustes

antust kordades. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 16. novembrist 2009, millega kehtestatakse ühenduse

tollimaksuvabastuse süsteem artikli 107 lõike 2 punktile c, kohaselt on standardne kütusepaak tootja poolt igale kõnealuse

sõidukiga sama liiki mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust vahetult

nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal. Seega defineeritakse

standardse paagi mõiste läbi igale kõnealuse sõidukiga sama liiki mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paagi. EL õiguse

selline sõnastus näebki ette lähtumist tüüplahendustest. Pole põhjendust, seadmaks kahtluse alla Fordide kohta vastavates

andmebaasides kajastuvad andmed, millele on Ameerika Autoteeninduse OÜ-l kui vastavate sõidukite maaletoojal ligipääs.

Maakohus ei ole andnud hinnangut kohtuvälise menetleja väitele, et tehnoülevaatuse läbimise hetkel ei pruukinud

kõnesoleval sõidukil olla neid paake, mis olid paigaldatud 21. septembril 2011, mil sõidukiga Luhamaa tollipunktis Eestisse

siseneti, ning et sõiduki kütusepaagid võidi ümber ehitada või sõidukile lisakütusepaake paigaldada tehnoülevaatuse ja

piiriületuse vahelisel ajal.

4.2. Asjaolu, et nii läbivaatuse aktis kui mõõteprotokollides on viited tõkenditele 069241 EST ja 069243 EST, seostab

mõõdetud kütuse kõnesolevast sõidukist välja võetud kütusega otseselt. Läbivaatuse aktis kajastatud ülejäänud tõkendid

069242 EST ja 069244 EST vahetati uute vastu välja mõõtmise toiminguga seoses, nimelt eemaldati need tõkendid

mõõdetavale kütusele ligipääsemise otstarbel ning pärast kütuse mõõtmist paigaldati asemele uued tõkendid 069245 EST ja

069246 EST. Tõkenditega seonduv on maakohtule antud kirjalikus seisukohas sõnaselgelt kirja pandud. A.J oli isiklikult

mahutite tõkendamise juures, kui kütus tema sõidukist välja pumbati. Ka see asjaolu seostab sõidukist XXXXX välja

võetud kütuse mõõdetud kütusega otseselt, tegemist on ühe ja sama kütusega. Väited, et tegemist pole sama kütusega ja

mõõdetud ei ole kõnesolevas sõidukis olnud kütust, pole millegagi põhjendatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta

kohtuvälise menetleja antud seisukohad, selgitused ja kogutud tõendid selle kohta, et kõnesoleva sõiduki vähemalt 370,2

liitrit mahutanud paagid ei saa olla standardsed ega paigaldatud tootja poolt. Sellega rikkus maakohus KrMS § 61 lg-tes 1 ja

2 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid ning VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud väärteoasja täieliku ja igakülgse uurimise

kohustust. Leides, et A.J ei kuulu vastutusele võtmisele TS § 73 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest, on maakohus

TS § 73 lg 1 näol jätnud kohaldamata sätte, mida oleks pidanud kohaldama ja sellega kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust.

5. Kassatsioonivastuses palub menetlusaluse isiku kaitsja K. Kutsar jätta kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille järgi kooskõlas VTMS §-ga 110 peab

kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on

otsuse tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav

ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 2012 otsus asjas nr

3-1-1-42-12, p 7). VTMS § 125 lg 1 teise lause kohaselt võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust

arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Seega lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis

olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, tuleb vajadusel kohtul kohtumenetluse käigus koguda ja kontrollida

veel täiendavaid tõendeid omal algatusel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-

119-05, p 6 ja 2. mai 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-16-06, p 14.1).

7. Maakohus on arutatavas asjas heitnud kohtuvälisele menetlejale ette mitmeid väärteomenetlusõiguse rikkumisi, sh

süüstavate tõendite ebausaldusväärsust, kohtuvälise menetleja otsuse põhistamatust ja tõendite asemel hinnangutele

tuginemist.

7.1. Seonduvalt kütusepaakide standardsusega märgib kolleegium, et maakohus ei ole analüüsinud kohtuvälise menetleja

esindaja vastuväiteid Ford Econoline E350 Cargo Van tüüpi sõidukite kütusepaakide mahutavuse päringute kohta.

Arusaamatu on kohtu seisukoht, et ametliku esindaja andmetel üle kahe korra Fordi tehase toodetava maksimaalse

kütusepaagi mahutavust ületav kütusepaak võib mingitel tingimustel olla standardne ning pole välistatud tüüplahendusest

veelgi mahukamate paakide tootmine. Kohus pole ise seda kaitse paljasõnalist väidet kontrollinud ega pööranud tähelepanu

täiendavate tõendite kogumise võimalusele maakohtu menetluses. Kolleegium on seisukohal, et kohtumenetluse poolele ei

saa panna kohustust tõendada mingi asjaolu mitteesinemist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010 otsus

asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.4), samuti peavad menetlusalune isik või tema kaitsja looma aktiivse kaitsetaktika korral

võimaluse esitatud väidete kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-85-07, p 9.1).

Käesolevas väärteoasjas on kaitsja ja kohus esitanud üksnes hüpoteetilise väite selle kohta, et pole välistatud suuremate

standardsete paakidega Fordide tootmine, kui tootja esindaja vastuses kirjas.

7.2. Kontrollimatu on ka maakohtu järeldus, et AS-ile Metrosert on esitatud mõõtmiseks vedelik, mis on erinev

väärteomenetluses väljapumbatud ja anumasse paigutatud kütusest, mistõttu pole esitatud tõendid kütusekoguse kohta

usaldusväärsed. Tõendites sisalduva teabe vastuolulisuse korral peab kohus hindama, kas see vastuolulisus on üksnes

näiline ja kõrvaldatav teiste tõendite abiga või on tõend tervikuna ebausaldusväärne. Kohtu otsuses on üksnes kõrvutatud

tollitõkendite numbreid, jättes tähelepanuta kohtuvälise menetleja kirjaliku selgituse tollitõkendite vahetamise kohta kütuse

koguse mõõtmise käigus.

8. Seega ei ole maakohtu otsuse põhistuste pinnalt kohtu seisukoha kujunemine eelmärgitud küsimustes tervikuna jälgitav.

Kohtuotsusest ei nähtu, kas kohus on tuvastatud menetlusõiguse rikkumised lugenud olulisteks VTMS § 150 mõttes ja

miks need rikkumised välistavad väärteo tunnuste tuvastamise menetlusaluse isiku käitumises. Kohtu sellised järeldused on

sisuliselt põhjendamata. Jättes tõendeid põhjendamatult tõendikogumist välja ja täiendavad tõendid asjas kogumata, rikkus

maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses.

9. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Maakohtu 29. juuni 2012. a kohtuotsuse A.J-i väärteoasjas ning saadab süüasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe