3-1-1-112-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-112-12

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi Allan Gubinski süüdistuses KarS § 2221 lg 1 ja

§ 257 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2012. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-10-7750

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Allan Gubinski kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Piret Paukštys

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

14. november 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada täies ulatuses Harju Maakohtu 28. veebruari 2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.

juuni 2012 otsused Allan Gubinski süüditunnistamises ja karistamises KarS § 2221 lg 1 ja § 257

järgi.

2. Mõista Allan Gubinski KarS § 2221 lg 1 ja § 257 järgi õigeks.

3. Lugeda ajaks, mil Allan Gubinskilt oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, kolm päeva (28.-30.

oktoober 2009).

4. 28. oktoobril 2009 Allan Gubinski elukohast läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti Dell

Latitude D830 mudel PP04X (seerianumber XX-XXXXXX-XXXXX-XXX-XXXX) tagastada

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel sülearvuti omanikule Allan Gubinskile.

5. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. veebruari 2012 otsusega tunnistati Allan Gubinski karistusseadustiku (KarS) §

2221 lg 1 järgi süüdi arvutiprogrammi ebaseadusliku valdamise eest ärilisel eesmärgil ja KarS § 257

järgi omavoli eest. KarS § 2221 lg 1 järgi karistati A. Gubinskit kuuekuulise ja KarS § 257 järgi

kolmekuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati raskemat üksikkaristust ja liitkaristuseks

mõisteti üheksakuuline vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati A. Gubinski karistusaja hulka

kolmepäevane eelvangistus, lugedes süüdistatava poolt ärakandmata karistuseks kaheksa kuu ja

kahekümne seitsme päeva pikkuse vangistuse. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi

täitmisele pööramata, kui A. Gubinski ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

1.1 KarS § 257 järgi tunnistati A. Gubinski süüdi omavolilise käitumise eest H. E. suhtes viimase

vabadust piirates 17. novembril 2008, mis kohtu tuvastatu kohaselt seisnes järgnevas.

1.1.1 A. Gubinski läks koos K. ja K. K.-ga, E. N.-i ja J. Š.-ga H. E. korterisse Tallinnas Xxxxxx XX-

XX. A. Gubinski ja H. E. olid äripartnerid, kes soovisid siseneda internetikasiinode turule. A.

Gubinski nõudis, et H. E. kirjutaks alla seltsingulepingu kavandile, mis süüdistatava hinnangul kattus

A. Gubinski ja H. E. vahel eelnevalt suuliselt sõlmitud lepinguga internetikasiino rajamise kohta. H.

E. ja korterisse sisenenud inimeste vahel tekkis sõnavahetus ja H. E. korterist lahkumist takistati. Et

korterisse tulnud olid olulises arvulises ülekaalus, oleks nende korterist välja ajamine H. E.-le üle jõu

käinud. Kui H. E. oleks korterist lahkunud, oleks A. Gubinski võtnud kaasa korteris olnud arvutid,

millel olid mitte üksnes internetikasiinoga seotud failid, aga ka andmed kõrvaliste isikute kohta.

Samuti ei oleks A. Gubinski korterist ära mineku korral sinna tagasi saanud, sest A. Gubinski vahetas

ära H. E. poolt üüritava K. K.-le kuuluva korteri luku.

1.1.2 Kohus leidis, et kuivõrd A. Gubinskil oli õigus nõuda lepingusuhte fikseerimist kirjaliku

lepingu vormis, teostas süüdistatav oma tõelist õigust KarS § 257 mõttes. Et aga korterist lahkuda

soovinud H. E. takistati seda tegemast, piirati tema vabadust, mistõttu teostas A. Gubinski nimetatud

õigust ebaseaduslikult.

1.2 KarS § 2221 lg 1 järgi tunnistati A. Gubinski süüdi tema tegude eest seoses äriühingule P Ltd

kuuluvate arvutiprogrammidega, mis kohtu tuvastatu kohaselt seisnes järgnevas.

1.2.1 Internetikasiinode turule sisenemiseks vajaliku tarkvara arendamisega tegelema pidanud H. E.

ei saanud A. Gubinski hinnangul oma ülesannetega nõuetekohaselt hakkama, mistõttu nõudis

süüdistatav 2009. a maikuus, et H. E. annaks asjassepuutuva tarkvara talle üle. A. Gubinski kopeeris

P Ltd-ga seotud olnud H. E. poolt mõlemale mehele teadaolevasse serverisse üles laetud failid oma

arvutisse ja avastas, et mitmed neist kujutasid endast autoriõiguse tähenduses P Ltd-le kuulunud

internetikasiino tarkvara. A. Gubinski võttis vahendaja kaudu ühendust Eestis asuvate P Ltd

esindajatega ja pidas nendega 2009. a mai lõpust kuni septembri alguseni läbirääkimisi tarkvara

äriühingule tagastamise ja selle inimese nime P Ltd-le teatavaks tegemise osas, kes eelnevalt tarkvara

kuritarvitanud oli. Samuti nõudis A. Gubinski P Ltd-lt hüvitist. A. Gubinski väitel oli ta soovinud

siseneda internetikasiinode turule ja oli oma ärimudeli üles ehitanud just P Ltd tarkvarale, mille kohta

sai alles hiljem teada, et kuivõrd see on P Ltd oma, ei tohi ta seda kasutada. Et tema kantud kulutused

muutusid seetõttu äriliselt mõttetuks, nõudis A. Gubinski P Ltd-lt kompensatsiooni. A. Gubinski lasi

P Ltd-le teatada, et juhul, kui äriühing talle raha ei maksa, toimib ta programmiga oma äranägemise

järgi, andes seega mõista, et ta võib P Ltd äritegevuse huvides tegelikult salajaseks jääma pidanud

tarkvara ka avalikustada. Läbirääkimiste käigus kaubeldi suuresti A. Gubinskile makstava

rahasumma üle - P Ltd pakkus A. Gubinskile paarikümne tuhande euro suurust summat, süüdistatav

aga soovis algselt kolme miljonit USA dollarit ning küsis hiljem siiski natuke rohkem kui kuussada

tuhat eurot.

1.2.2 Kohtu hinnangul asus A. Gubinski teisele isikule kuuluva autoriõigusega kaitstud tarkvara

avastades ja koheselt oma arvutist mitte kustutades seda õigusvastaselt valdama. Süüdistatav valdas

programmi ärilisel eesmärgil, sest ta soovis P Ltd-lt saada sellega seoses raha, mida ta oleks

kasutanud oma kasiinoäri tegevuse kulude katteks ja sellega seotud laenude tagastamiseks.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Gubinski kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov,

paludes maakohtu otsuse tühistada ja süüdistatava õigeks mõista. Tsiviilõiguse kohaselt ei olnud A.

Gubinskil õigust nõuda H. E.-lt suuliselt sõlmitud lepingu kirjalikku vormistamist. Seega ei ole

omavoli koosseis KarS § 257 mõttes täidetud. See säte ei tule kõne alla ka seetõttu, et H. E. vabaduse

piiramist A. Gubinski poolt ei ole tõendatud. A. Gubinski tuleb õigeks mõista ka KarS § 2221 lg 1

järgi. Ei ole tõendatud, et kriminaalasjas uuritud failid kujutavad endast arvutiprogrammi

autoriõiguse tähenduses. Kas tegu oli arvutiprogrammiga või mitte, oleks saanud teha selgeks üksnes

ekspertiisi abil, aga mitte P Ltd töötajatest tunnistajate ütlustele tuginedes. Lisaks ei reguleeri KarS §

2221 lg 1 juhtumeid, kus isik soovib müüa arvutiprogrammiga seonduvat informatsiooni. KarS §

2221 lg 1 annab autoriõigusele karistusõigusliku kaitse alles siis, kui saadakse kasu programmist

endast. Praegu arvutiprogrammi sellise esemena ei kasutatud, sest programm ei olnud tehniliselt

kasutamiseks valmis.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2012 otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1 Et nii A. Gubinski kui ka H. E. olid panustanud internetikasiino loomisesse suures mahus rahalisi

vahendeid, võis A. Gubinski nõuda H. E.-lt suulise lepingu kirjalikku vormistamist ja selle

allkirjastamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 mõttes. Kuivõrd H. E. oli 17.

novembril 2008 lukustatud korterisse, puudus tal igasugune võimalus sealt lahkumiseks. Seega täitis

A. Gubinski omavoli koosseisu KarS § 257 järgi.

3.2 On tuvastatud, et A. Gubinski valdas võõrast arvutiprogrammi KarS § 2221 lg 1 tähenduses.

Arvutiprogrammina on vaadeldav ka lähtekood. Maakohus on õigesti tuginenud arvutiprogrammi

kohta ütlusi andnud tunnistajate ütlustele. Asjaolu, et tunnistajad olid asjaga seotud P Ltd töötajad, ei

oma failide iseloomu üle otsustamisel tähendust. Tunnistajate ütlused ei puudutanud tehnilisi

küsimusi, mille osas oleks pidanud ekspertiisi koostama. KarS § 2221 lg-ga 1 on kriminaliseeritud

igasugune ebaseaduslik arvutiprogrammi valdamine, mille eesmärgiks on teenida kasu. Seega

tegutses A. Gubinski P Ltd-lt seoses arvutiprogrammiga raha nõudes ärilisel eesmärgil KarS § 2221

lg 1 mõttes.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Gubinski kaitsja vandeadvokaat V.

Sadekov, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja A. Gubinski õigeks mõista. Süüdistataval ei

olnud õigust nõuda H. E.-lt suuliselt sõlmitud lepingu kirjalikku vormistamist. Ei ole tõendatud, et A.

Gubinski oleks takistanud H. E.-l 17. novembril 2008 sündmuspaigalt lahkumist. Süüdistatav ei

kasutanud P Ltd arvutiprogrammi ärilisel eesmärgil KarS § 2221 lg 1 tähenduses, sest ta ei saanud

kasu tehniliselt veel mitte valmis olevast programmist endast. Asjas oleks pidanud läbi viima

ekspertiisi, sest vaid sel moel oleks olnud võimalik tuvastada, kas vaidlusalused failid kujutasid

endast arvutiprogrammi või mitte.

5. Kassatsioonivastuses leiab riigiprokurör Piret Paukštys, et ehkki A. Gubinskil ei olnud õigust

nõuda H. E.-lt seltsingulepingu allkirjastamist, oli tal tulenevalt lepingupoolte suurest töö- ja

rahalisest panusest õigus teha H. E.-le ettepanek leping allkirjastada. Ka oli tal tulenevalt lepingust

õigus nõuda H. E.-lt tehtud tööde üleandmist. Kohtud on arusaadavalt ja veenvalt põhjendanud, et A.

Gubinski piiras H. E. vabadust. A. Gubinski on õigesti süüdi tunnistatud ka KarS § 2221 lg 1 järgi.

Arvutiprogrammi valdamise äriline eesmärk selle sätte tähenduses hõlmab endas mistahes tegevust,

mis on suunatud kasu saamisele arvutiprogrammi valdamise tulemusena. Puudus vajadus ekspertiisi

läbi viimiseks, sest menetluse käigus on üheselt tuvastatud, et A. Gubinski arvutis olevate failide näol

oli tegu arvutiprogrammiga.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium analüüsib kõigepealt A. Gubinski vastutust 17. novembril 2008 H. E.

elukohas toime pandud tegude eest (I), annab seejärel hinnangu süüdistatava karistamise kohta KarS

§ 222 lg 1 järgi (II) ja võtab viimaks seisukoha A. Gubinski eelvangistuse osas ning teeb

kassatsioonimenetluse tulemustest kokkuvõtte (III).

I

7. A. Gubinskit karistati 17. novembril 2008 toime pandud tegude eest omavolis KarS § 257 järgi.

Isiku süüditunnistamine selle sätte järgi eeldab, et süüdistatav pani koosseisupärase teo toime oma

tõelist või oletatavat õigust teostades. Käesoleval juhul on kohtud tunnistanud A. Gubinski süüdi oma

tõeliste õiguste ebaseaduslikus teostamises. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole asjas tuvastatu

pinnalt võimalik kuriteokoosseisu selle tunnuse esinemist A. Gubinski teos siiski jaatada.

7.1 Kohtud on ekslikult märkinud, et A. Gubinskil oli õigus nõuda H. E.-lt temaga suuliselt sõlmitud

lepingu vormi muutmist tulenevalt sellest, et ta oli paigutanud internetikasiino loomisse suure hulga

raha. TsÜS § 77 sätestab tehingu vormivabaduse põhimõtte. Tsiviilseadustiku üldosa seadus,

võlaõigusseadus (VÕS) ega muu õigusakt ei sätesta seda, et ühel lepingupoolel tekib teise vastu

nõudeõigus lepingu vormi muutmiseks lähtuvalt sellest, kui palju raha ta on lepinguliste kohustuste

täitmiseks kulutanud. Nõustuda ei saa ka prokuröriga, et A. Gubinski tõelise õigusena omavoli

koosseisu tähenduses on vaadeldav tema õigus teha H. E.-le ettepanek vormistada suuliselt sõlmitud

leping ümber kirjalikuks. Sellisel eelnevalt tehtud ettepanekul ei ole KarS § 257 mõttes tähendust,

kuivõrd hilisemad H. E. vabadust väidetavalt piiravad teod pani A. Gubinski toime enam mitte H. E.-

le oma ettepaneku teatavaks tegemiseks, vaid H. E. lepingu ümbervormistamisele ehk paberil

allkirjastamisele sundimiseks.

7.2 Soostuda ei ole võimalik ka kohtute seisukohaga, et A. Gubinskil oli vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-

le 1 õigus nõuda H. E.-lt viimase poolt välja töötatud tarkvara temale üleandmist. Kuivõrd on

tuvastatud, et süüdistatava ja kannatanu vahel sõlmitud lepinguga kohustus H. E. looma

internetikasiino käivitamiseks vajaliku tarkvara, saanuks A. Gubinski VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

nõuda just selle kohustuse täitmist, mitte aga programmide temale üleandmist. Samuti ei ilmne

menetluses väljaselgitatu pinnalt, et süüdistataval oleks olnud selline õigus tulenevalt mõnest muust

alusest. Tuvastatust ei nähtu, millised olid lepingupoolte täpsemad kohustused ja lepingu täitmisega

seoses ette võetud sammud ning kas A. Gubinski oleks saanud tarkvara üleandmise nõuet esitades

tugineda mõnele kokkuleppe punktile või kohaldada H. E. käitumisest johtuvalt muid

õiguskaitsevahendeid peale VÕS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatu. Järelikult ei ole tuvastatud, et A.

Gubinskil oli õigus nõuda H. E.-lt arvutiprogrammide väljaandmist.

7.3 Seega ei olnud A. Gubinskil kehtiva õiguse kohaselt alust H. E.-le vaidlusaluse

arvutiprogrammiga seoses nõudmiste esitamiseks, mistõttu tuleb ta süüdistuses KarS § 257 järgi

õigeks mõista.

8. Kuivõrd aga vajadusel peab kohus omal algatusel kontrollima, kas süüdistatava tegu vastab mõnele

muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik ümber kvalifitseerida (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-55-09, p 20) ja et

tuvastatu pinnalt heideti A. Gubinskile ette H. E. vabaduse vastu suunatud käitumist, tuleb

analüüsida, kas kõne alla tuleb süüdistatava karistamine KarS § 136 lg 1 järgi. Kriminaalkolleegiumi

hinnangul siiski vabaduse võtmisest selle sätte tähenduses kõneleda ei saa.

8.1 Kohtud on A. Gubinski poolset H. E. vabaduse võimalikku piiramist käsitledes viidanud sellele,

et A. Gubinski sundis H. E. korterisse jääma seeläbi, et andis kannatanule mõista, et tema lahkumise

korral võetakse H. E. kasutuses olnud korterist kaasa asju ja sisenetakse H. E. valduses olnud

arvutitesse, kus oli teavet ka asjasse mittepuutuvate isikute kohta. Selliste tegevustega ähvardamist ei

saa kolleegiumi hinnangul pidada vabaduse võtmiseks KarS § 136 lg 1 tähenduses, kuivõrd H. E.-l

oli hoolimata ähvardustest võimalik korterist lahkuda.

8.2 Et senises menetluses on analüüsitud ka H. E. kasutuses olnud korteri ukse sulgemist A. Gubinski

poolt, tuleb anda hinnang, kas süüdistatav võis täita KarS § 136 lg 1 koosseisu seoses ukse

lukustamisega. Vaieldud on selle üle, kas A. Gubinski vahetas vana ukseluku uue vastu ja sulges selle

või mitte. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on tuvastanud, et ukselukk vahetati tõepoolest ära, ent

ringkonnakohus on leidnud, et kogutud tõendite alusel ei ole võimalik öelda, kas seda tegi A.

Gubinski või nt mõni lukufirma töötaja (kd 4, tl 166). Samas ei ole see praegusel juhul oluline, sest

ukseluku vahetamine ei ole vaadeldav vabaduse võtmisena, kuivõrd vana luku vahetamisega uue

vastu ei suleta korteris viibijat korterisse. Küll aga kujutaks endast KarS § 136 lg 1 koosseisupärast

tegu inimese kinnipanek muude väljapääsudeta korterisse ukseluku sulgemise abil. Ringkonnakohus

küll märgib üldsõnaliselt, et H. E. oli lukustatud tema korterisse, mistõttu tal puudus igasugune

võimalus sealt lahkumiseks (kd 4, tl 166-167), ent maakohtu otsusest tuleneb hoopiski see, et uue

ukseluku tõttu poleks H. E. korterist ära minnes hilisema tagasipöördumise korral enam sinna sisse

saanud (kd 4, tl 129). Ohvri sundimine jääma korterisse ähvardusega, et ta ei pääse sealt ära minnes

hiljem sellesse tagasi, ei kujuta endast samuti vabaduse võtmist KarS § 136 lg 1 mõttes, sest selliselgi

puhul ei saa kõneleda korterist lahkumise võimatuks tegemisest.

8.3 Seega ei ole tuvastatud, et A. Gubinski pani toime mõne KarS 136 lg 1 koosseisule vastava teo,

mistõttu ei saa teda hoolimata kohtute korduvatest viidetest H. E. vabaduse piiramisele selle sätte

järgi süüdi mõista.

II

9. A. Gubinski on mõistetud süüdi ka KarS § 2221 lg 1 järgi, milles nähakse ette karistus

arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil. Selle

kuriteokoosseisuga sätestatakse kriminaalvastutus autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 132 sätestatud

autori varalise õiguse rikkumise eest. Seadusandja on AutÕS § 132 luues leidnud, et

arvutiprogrammidega seoses peavad autori varalised õigused olema kaitstud laiemalt kui muude

teoste puhul. Kui üldjuhul on teose pelk kasutamine või valdamine AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevalt

lubatav, võib arvutiprogrammi kasutamine või valdamine kujutada endast autoriõiguse rikkumist -

seda aga siiski vaid juhul, kui isik kasutab või valdab arvutiprogrammi ärilisel eesmärgil.

10. KarS § 2221 lg 1 järgi saab A. Gubinskit karistada üksnes juhul, kui P Ltd tarkvara saab vaadelda

arvutiprogrammina, süüdistatav kasutas või valdas seda ebaseaduslikult ja pani teo toime ärilisel

eesmärgil.

11. Et A. Gubinski suhtlus P Ltd-ga puudutas lähtekoodi, tuleb võtta kõigepealt seisukoht selle osas,

kas lähtekood on arvutiprogramm KarS § 2221 lg 1 tähenduses. Kriminaalkolleegiumi hinnangul

tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt.

11.1 Euroopa Liidu 23. aprilli 2009 direktiivi nr 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta

(millega tunnistati kehtetuks sarnase sisuga 14. mai 1991 direktiiv 91/250/EMÜ arvutiprogrammide

õiguskaitse kohta) art 1 lg 1 teises lauses sätestatakse, et direktiivi kohaldamisel hõlmab termin

"arvutiprogrammid" nende väljatöötamisele eelnevaid materjale. Sama artikli teine lõige määrab, et

kaitset kohaldatakse arvutiprogrammi kõigi avaldumisvormide suhtes, ent arvutiprogrammi kõigi

elementide, sealhulgas selle liideste aluseks olevad ideed ja põhimõtted ei ole kaitstud autoriõigusega

selle direktiivi alusel. Viidatud regulatsioon on üle võetud ka Eesti õigusesse. AutÕS § 4 lg 3 p 3

sätestab, et arvutiprogramme kaitstakse kui kirjandusteoseid ja kaitse laieneb arvutiprogrammi mis

tahes väljendusvormile. Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et autoril tekib autoriõigus ka

teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi

loomise lähtematerjal jms), kui need vastavad AutÕS § 4 lg-s 2 sätestatule. AutÕS § 5 p-st 8

tulenevalt ei kohaldata autoriõiguse seadust ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad

arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja

põhimõtted.

11.2 Kolleegium leiab, et puudub igasugune põhjendus tõlgendada arvutiprogrammi terminit

autoriõiguse kaitsele suunatud KarS § 2221 lg-s 1 erinevalt sellest, kuidas see mõiste on sisustatud

autoriõigust reguleerivates õigusaktides. Kuivõrd lähtekood on iga rakendatava arvutiprogrammi

(aplikatsiooni) vältimatu eeldus ja lähtekoodist saab suhteliselt kerge vaevaga välja töötada

aplikatsiooni, on lähtekood autoriõiguse seaduse ja direktiivi nr 2009/24/EÜ ning seega ka

karistusseadustiku tähenduses (rakendatava) arvutiprogrammi väljatöötamisele eelnev materjal ehk

samuti arvutiprogramm. Väär on kaitseväide, et sellise hinnangu andmiseks on tarvis läbi viia

ekspertiis - asjas puudub vaidlus selle üle, et menetluse ese oli lähtekood ja lähtekood on tulenevalt

eeltoodust juriidilises mõttes üheselt arvutiprogramm.

12. Kuivõrd A. Gubinski sai oma äranägemise järgi otsustada, mis ta tema valduses olnud

andmekandjal paikneva programmiga teeb, valdas süüdistatav arvutiprogrammi KarS § 2221 lg 1

tähenduses. Et A. Gubinskil ei olnud selleks õigustatud isiku ehk P Ltd luba, pani süüdistatav teo

toime ebaseaduslikult.

13. Seega realiseeris A. Gubinski KarS § 2221 lg 1 objektiivse kuriteokoosseisu. Kohtute poolt

tuvastatu pinnalt saab üheselt öelda, et süüdistatava tahtlus kattis kõik ülalkirjeldatud objektiivse

koosseisu elemendid. KarS § 2221 lg 1 näol on aga tegu kärbitud koosseisuga, mille puhul ei piisa

koosseisupärasusest rääkimiseks üksnes sellest, et tahtlikult on realiseeritud objektiivne koosseis.

Lisaks peab teo toimepanija subjektiivsest küljest tegutsema ärilisel eesmärgil. Kriminaalkolleegiumi

hinnangul ei ole aga ärilise eesmärgi mõiste nii lai, nagu seda on leidnud maa- ja ringkonnakohus.

13.1 Esiteks märgib kolleegium, et väär on maakohtu seisukoht, et A. Gubinski äriline eesmärk on

tuletatav sellest, et ta soovis P Ltd-lt saadavat raha kasutada hiljem kasiinoäri tegevuse kulude katteks

ja sellega seotud laenude tagastamiseks. Asjaolu, millisel eesmärgil kavatseb isik seoses

arvutiprogrammiga saadud raha hiljem kasutada - kas ettevõtlustegevuses või mõnes muus

valdkonnas -, ei oma KarS § 2221 lg 1 kohaldamise seisukohalt tähtsust. Hinnata tuleb üksnes seda,

kas A. Gubinski soov küsida P Ltd-lt programmi tagastamise eest raha on iseenesest vaadeldav ärilise

eesmärgina või mitte.

13.2 Mõiste „äriline“ on juba tavakeele tähenduses kitsam kui nt „varaline“, hõlmates üksnes selliseid

varalisi tegevusi või eesmärke, mille puhul on täheldatav teatud süsteemsus või korduvus.

13.3 Ärilise eesmärgi tõlgendamisel on asjassepuutuv ka seletuskiri 15. märtsil 2007 jõustunud

karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse juurde (eelnõu nr

931), millega ärilise eesmärgi mõiste karistusseadustiku mitmetesse süüteokoosseisudesse lisati. Nii

on seletuskirjas öeldud ärilise eesmärgi kohta järgmist: „KarS-i §-des 2251 ja 3762 asendatakse sõna

„kaubanduslikul“ sõnaga „ärilisel“. Muudatus tuleneb sellest, et Eesti õiguskorras võib

kaubandustegevusel olla kitsam tähendus kui äritegevusel. See seisukoht tugineb asjaolule, et

kaubandustegevuse seadus käsitleb ainult piiratud osa kaubanduslikust tegevusest, reguleerides selle

haldusõiguslikku poolt, samal ajal kui äriseadustik sätestab äritegevuse üldised alused. Ka teistes

KarS-i paragrahvides võetakse eelnõuga kasutusele mõiste „äriline eesmärk“.“. Samuti on toodud

paar näidet ärilise eesmärgi kohta: „Äriline eesmärk hõlmab nt piraatprogrammide omamist müümise

eesmärgil (nt arvutipoed, turg) ning on karistatav piraatkoopiaga kauplemise või selle katsena.

Ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammide ärilisel eesmärgil valdamine tähendab seega

eelkõige piraatkoopiate kasutamist majandustegevuses, st nt piraatprogrammide kasutamist äriühingu

arvutites, kuna äriühingud kasutavad konkreetseid programme oma majandustegevuses selleks, et

teenida.“. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleneb eeltoodust, et seadusandja on äriseadustikule

viidates ja majandustegevusest kõneledes andnud mõista, et ärilisest eesmärgist saab rääkida vaid

juhul, kui teo objektiivse koosseisu realiseerinud isik on seadnud endale teatud süstemaatilise või

korduva iseloomuga sihi.

13.4 Ka asjassepuutuvaid õigusakte süstemaatiliselt tõlgendades tuleb jõuda järeldusele, et pelk

ühekordne arvutiprogrammi müümise soov ei ole vaadeldav ärilise eesmärgina. Autoriõiguse seadus

tunneb ärilise eesmärgi kõrval ka otsese või kaudse varalise kasu saamise eesmärki (AutÕS § 13 lg-d

3 ja 4), majanduslikku eesmärki (AutÕS § 181 lg 1) ja kaubanduslikku eesmärki (AutÕS § 27 lg 4).

Neid eesmärke ei saa pidada samatähenduslikeks, kuivõrd õigusselguse huvides tuleb õigustloovas

aktis igale mõistele omistada oma kindel tähendus, mistõttu peab eelmärgitud erinevaid termineid

tõlgendama erinevalt. Autoriõiguse seaduses olevatest ülalmainitud eesmärkidest sisaldub

karistusseadustikus peale ärilise eesmärgi vaid varalise kasu saamise eesmärgi mõiste, mida on

kasutatud korduvalt. Soov anda ebaseaduslikult vallatav arvutiprogramm teisele isikule raha eest

edasi - lõpetades sel moel programmi valdamise ja muutes edasised teod selle programmiga

võimatuks -, on vaadeldav varalise kasu saamise eesmärgina karistusseadustiku tähenduses. Et

erinevad õigusaktid peavad üldjuhul kasutama samu mõisteid samas tähenduses, tuleb ka

autoriõiguse seaduse mõttes pidada sellist eesmärki just varalise kasu saamise eesmärgiks. Otsuse

kahes eelmises punktis märgitu pinnalt seisnebki kolleegiumi hinnangul varalise kasu saamise ja

ärilise eesmärgi vahetegu selles, kas isik tegutses sooviga saada varalist kasu ükskõik millisel moel

(s.h ka vaid ühel korral) või seadis ta endale sihiks saada sellist kasu süsteemselt või korduvalt.

13.5 Viimaks selgitab kolleegium, et ärilise eesmärgi mõistele ülal antud tõlgendus on hoolimata

seletuskirjas eelnõule nr 931 välja toodust kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. Nimelt on

seletuskirjas märgitud järgmist: „Ka Euroopa Liidu tasandil on suund võetud sellele, et ärilisel

eesmärgil toime pandud intellektuaalse omandi rikkumistesse tuleb suhtuda karmilt. Nii näiteks on

algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu intellektuaalomandi õiguste järgimise

tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta. Selgituses on märgitud, et liikmesriigid peavad lugema

kriminaalkuriteoks iga tahtliku intellektuaalomandi õiguse rikkumise niipea, kui see pannakse toime

ärilisel eesmärgil.“. Seadusandja on viidanud 26. aprilli 2006 Euroopa parlamendi ja Nõukogu

direktiivi eelnõule intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamiseks vajalike karistusmeetmete kohta

(KOM (2006) 168 lõplik). Isegi kui „ärilise eesmärgi“ mõiste (tuleb siiski juhtida tähelepanu sellele,

et direktiivi eelnõu eestikeelses redaktsioonis kasutatakse hoopiski „kaubanduseesmärkide“ mõistet;

nt inglisekeelses versioonis kõlab vastav formuleering „on a commercial scale“ ja saksakeelses „in

gewerblichem Umfang“) oleks direktiivi autorite meelest pidanud olema laiem kui sellele käesolevas

otsuses antud tõlgendus, ei ole see oluline. Seda seetõttu, et direktiivi ei ole tänase päevani vastu

võetud, kuivõrd paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides esinevad tõsised kahtlused selle kohta, kas

autoriõiguste laialdane kaitse ultima ratio põhimõttel toimiva (kriminaal)karistusõiguse abil ikkagi on

põhjendatud.

13.6 Et kriminaalasjas tuvastatu kohaselt soovis A. Gubinski tagastada arvutiprogrammi raha eest P

Ltd-le, ei saa süüdistatava puhul kõneleda süstemaatilise või korduva iseloomuga varalise kasu

saamise eesmärgist ehk ärilisest eesmärgist. Seega ei täitnud A. Gubinski KarS § 2221 lg 1

subjektiivset koosseisu ja ta tuleb selle sätte järgi õigeks mõista.

III

14. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 314 punkti 6 kohaselt märgitakse kohtuotsuse

resolutiivosas õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus. A. Gubinskit peeti

28.-30. oktoobrini 2009 käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni (IV kd, tl 19-20).

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ühtegi riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamist välistavat asjaolu. Seega

tuleb need kolm päeva, mil A. Gubinskit kahtlustatavana kinni peeti, lugeda AVVKHS § 1 lg 1 p-st 2,

§ 2 lg-st 2 ja KrMS § 314 p-st 6 juhindudes ajaks, mil A. Gubinskilt oli alusetult vabadus võetud.

Lähtudes AVVKHS § 2 lg-st 3 selgitab kolleegium A. Gubinskile, et alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab ta kuue kuu jooksul käesoleva Riigikohtu otsuse

tegemisest esitama rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse. Avaldusele tuleb lisada käesoleva

otsuse ärakiri (AVVKHS § 4 lg 2).

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning mõistab A. Gubinski õigeks.

Kassatsioon tuleb rahuldada.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe