3-1-1-124-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-124-12

Määruse kuupäev

10. jaanuar 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea

Kivi

Kohtuasi

N. K. vahistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a määrus

kriminaalasjas nr 1-12-6374

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. K. kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Školjar

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai

Velling

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. detsember 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a

kohtumäärused N. K. vahistamises.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. juunil 2012 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule taotluse N. K.

vahistamiseks. Vahistamistaotluse kohaselt kahtlustati N. K.-d karistusseadustiku (KarS) § 1332 lg 1

järgi selles, et ta koos D. K.-ga omas ja pidas alates 2009. aastast Tallinnas Xxxx X-X, Xxxx XX-

XXX, Xxxxxxxxx XX-XX ja Xxxxxxxxx XX-XX, bordelle. Bordellide pidamiseks rentis N. K.

ruume ning ta juhtis bordellide tegevust kuni tema kinnipidamiseni 25. juunil 2012.

2. N. K. kahtlustatavana ülekuulamisel 26. juunil 2012 osales määratud kaitsjana vandeadvokaadi abi

Dmitri Školjar. Harju Maakohtusse vahistamistaotluse arutamisele kaitsja D. Školjar aga ei ilmunud

ja vahistamistaotluse arutamisest võttis osa vandeadvokaat Talvi Vaske.

3. Harju Maakohtu 27. juuni 2012. a määrusega võeti N. K. vahi alla. Maakohus leidis, et

kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.o tunnistajate ütluste, jälitustoimingute protokollide,

läbiotsimisprotokollide ja muude tõenditega on kuriteokahtlus põhjendatud. Samuti leidis maakohus,

et N. K. puhul saab rääkida kuritegude jätkuva toimepanemise ohust kui vahistamisalusest. N. K.

muutis pärast politsei kontrolli vaid bordelli aadressi ja töökorraldust. Samuti nähtub ühe tunnistaja

ütlustest, et N. K. selgitas talle enne ülekuulamist, mida tunnistaja peab politseinikule rääkima.

Tunnistaja ütlustest nähtub, et 22. juunil 2012 palus N. K. puhastada täielikult temale kuuluv arvuti.

On alust arvata, et vabaduses viibides võib N. K. jätkata kuritegude toimepanemist, samuti

tunnistajaid ähvardada või kallutada neid muul viisil valeütlusi andma.

4. Harju Maakohtu vahistamismääruse peale esitas N. K. kaitsja vandeadvokaat T. Vaske 3. juulil

2012 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ta taotles Harju Maakohtu määruse tühistamist ja

N. K. vahi alt vabastamist. Kaitsja leidis, et puudub vahistamisalus, st ei ole põhjendatud maakohtu

seisukoht, et N. K. võib vabaduses viibides panna toime uusi kuritegusid.

5. Harju Maakohtu vahistamismääruse peale esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

6. juulil 2012 ka vandeadvokaadi abi D. Školjar, kes taotles samuti maakohtu määruse tühistamist ja

N. K. vahi alt vabastamist. Määruskaebuses väideti, et ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling helistas

kaitsjale 27. juunil 2012 kell 11.58 ja teatas, et vahistamistaotluse arutamine tema kaitsealuse suhtes

toimub eeluurimiskohtuniku juures kell 12.00. See teatamine toimus liiga hilja, sest tulenevalt

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 131 lg-st 1 oli prokurör koheselt kohustatud teatama

kaitsjale vahistamistaotluse koostamisest ja kohtuistungi toimumise ajast. Kuna prokurör ei

teavitanud teda viivitamatult, ei saanud ta täita oma kohustusi vahistamismenetluses.

Vahistamistaotluse arutamisel osales vandeadvokaat T. Vaske, kellel aga puudusid volitused õigusabi

osutamiseks. Praeguses asjas on kehtivad volitused riigi õigusabi osutamiseks üksnes kaitsja D.

Školjaril. Määruskaebuse esitaja ei ole määranud enda asemele asenduskaitsjat. Samuti puudub

kaitsjal kokkulepe N. K.-ga riigi õigusabi osutaja vahetamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg

1 alusel. Kuna vahistamistaotluse arutamisel osalenud advokaadil puudusid volitused kahtlustatava

kaitsmiseks, ei olnud kahtlustatavale tagatud kaitseõigus.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a määrusega jäeti määruskaebused rahuldamata ja

maakohtu määrus N. K. vahistamise kohta muutmata.

6.1 T. Vaske määruskaebuse kohta leidis ringkonnakohus, et kohtueelse menetluse käigus kogutud

infot tuleb pidada piisavaks selleks, et kahtlustada N. K.-d temale inkrimineeritavate kuritegude

toimepanemises. Tema käitumises on kuriteotunnused ja vahistamise eeldus on seega täidetud. Kuigi

vahistamisaluste olemasolu ei ole kaitsja esitatud määruskaebuses vaidlustanud, esineb N. K. suhtes

vahistamisalusena kahtlus, et ta võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid, sh jätkata

analoogiliste kuritegude toimepanemist ja/või panna toime õigusemõistmise vastaseid kuritegusid.

Seetõttu ei ole võimalik N. K. suhtes kohaldada kergemaliigilist tõkendit.

6.2 D. Školjari määruskaebuses esitatud väidetega kaitseõiguse rikkumise osas ringkonnakohus ei

nõustunud. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu istungil oli tagatud kahtlustatavale kaitsja osavõtt ja

kahtlustatav ei esitanud istungil ühtegi taotlust asenduskaitsja taandamiseks. T. Vaske täitis määratud

kaitsja ülesandeid. Asjaolu, et prokuratuur ei teavitanud kaitsjat õigeaegselt, ei anna alust

vahistamismääruse tühistamiseks. Kuigi kohus ei saa ise asenduskaitsjat määrata, kaalub

kahtlustatava vahistamisküsimuse arutamine teise kaitsjaga üles riigi õigusabi korras määratud kaitsja

ja asenduskaitsja määramisel esineva rikkumise. Vahistamise küsimus on kiireloomuline

menetlustoiming, kus esmaseks nõudeks on kaitsja osalemine istungil, et sellega tagada kaitseõigust.

Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks ka seetõttu, et need ei mõjuta kaitsealuse olukorda kergendavalt ega raskendavalt.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. K. kaitsja vandeadvokaadi abi D. Školjar,

kes taotleb Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määruste tühistamist ja N. K. vahi alt

vabastamist. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised.

7.1 KrMS § 131 lg 1 kohaselt teatab prokuratuur vahistamistaotluse koostamisest kahtlustatava või

süüdistatava soovil kohe kaitsjale. Kuna kahtlustataval oli kaitsja, kellest ta ei olnud loobunud, siis oli

prokurör kohustatud teatama kaitsjale vahistamistaotluse koostamisest ja kohtuistungi toimumise

ajast. Olukorras, kus prokuratuur jätab KrMS § 131 lg-s 1 sätestatud nõude täitmata, puudub kaitsjal

reaalne võimalus asuda kaitsekohustusi täitma ja sellega rikutakse kahtlustatava kaitseõigust.

7.2 Prokuratuuri äranägemisel teise kaitsja kaasamine kriminaalmenetlusse ilma advokatuuri ja

määratud kaitsja teadmata on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kuna D. Školjar on Eesti

Advokatuuri poolt nimetatud määratud kaitsjaks praeguses asjas ja lepinguline kaitsja N. K.-l

puudub, siis ei ole ükski teine kaitsja peale D. Školjari pädev kaitsma N. K.-d.

7.3 Maakohtu poolt asenduskaitsja määramine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. KrMS

§ 44 lg 1 kohaselt võib kaitsja ajavahemikuks, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud,

nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. Kaebaja pole kedagi määranud

menetlusse enda asemele. Asenduskaitsja on vaid see kaitsja, kelle kohta on põhikaitsja poolt tehtud

vastav avaldus asenduskaitsjaks määramisest. Seega puudusid T. Vaskel volitused N. K. kaitsmiseks.

7.4 Ringkonnakohtu seisukoht, et kahtlustatava kaitseõiguse tagamiseks vahistamise arutamine teise

kaitsjaga kaalub üles riigi õigusabi korras määratud kaitsja ja asenduskaitsja määramisel esineva

rikkumise, tekitab ebakindlust kaitseõiguse tagamises ja riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkuses. Ei

saa nõustuda, et ringkonnakohus ei näinud kriminaalmenetluse olulist rikkumist olukorras, mil

menetleja tegutses oma äranägemisel kaitsja valimisel, samuti sellega, et määruskaebuses esitatud

väited ei ole kaitsealuse huvides, kuna need ei mõjuta kaitsealuse olukorda. Esitatud väited võivad

mõjutada kaitsealuse olukorda, sest kaitsja taotleb kohtult oma kaitsealuse vabastamist.

8. Kassatsioonile esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör E.-M. Velling, kes

leiab, et maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud. Ta palub jätta kaitsja määruskaebuse

rahuldamata ja N. K. vahistamismääruse tühistamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kriminaalmenetlusseadustiku § 131 lg 1 kohaselt teatab prokuratuur vahistamistaotluse

koostamisest kahtlustatava või süüdistatava soovil kohe kaitsjale. Sama paragrahvi 3. lõike teine

lause sätestab, et eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning

kuulatakse nende arvamust. Kolleegiumi hinnangul tuleb mõlemat sätet tõlgendada selliselt, et

olukorras, kus isikul on kaitsja, tuleb prokuröril koheselt teavitada seda kaitsjat vahistamistaotluse

koostamisest. Üksnes juhul, kui süüdistatav või kahtlustatav avaldab sõnaselgelt kirjalikus vormis, et

ta ei soovi vahistamistaotluse arutamise juurde kaitsjat, võib jätta kaitsja kutsumata. Prokuratuuri

kohustus teavitada kaitsjat tähendab muuhulgas ka seda, et juhul kui vahistamistaotlus koostatakse

samal päeval, mil toimub eeluurimiskohtuniku juures vahistamistaotluse arutamine, peab prokurör

teavitama kaitsjat vahistamistaotluse koostamisest viivitamatult ja viisil, et kaitsjale oleks tagatud

võimalus asja ettevalmistamiseks ja arutamisel osalemiseks. Praeguses asjas teavitas prokurör

D. Školjari vahistamistaotluse koostamisest 27. juunil 2012 kell 11.58. Samal päeval pidi toimuma ka

vahistamistaotluse arutamine maakohtus. Kaitsja määruskaebuses väidetakse, et kohtuistungi

alguseks teatati temale kell 12.00. Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt algas maakohtu istung

kell 13.00. Sõltumata asjaolust, kas maakohtu istung pidi toimuma kell 12.00 või 13.00, on

kolleegiumi hinnangul kahtlustatava kaitsja teavitamine prokuröri poolt toimunud liig lühikese

etteteatamisajaga, mis ei andnud kaitsjale võimalust vajalikuks ettevalmistumiseks ning osalemiseks

vahistamistaotluse arutamisel.

10. Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ka vandeadvokaat T. Vasket N. K.-le kaitsjaks

määramisel.

10.1 KrMS § 42 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat, kelle pädevus

kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri

poolsest määramisest (määratud kaitsja). KrMS § 45 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja kohustatud

kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Praeguses

asjas on Eesti Advokatuur määranud N. K. kaitsjaks D. Školjari, kes on ka kohtueelses menetluses

olnud N. K. määratud kaitsjaks. D. Školjar ei ole keeldunud kaitsekohustuse võtmisest ega loobunud

võetud kaitsekohustusest KrMS § 46 alusel. Samuti ei ole N. K. valinud endale kaitsjat. Seetõttu oli

D. Školjar ainus N. K. seaduslik kaitsja.

10.2 Harju Maakohus määras vastuolus KrMS § 44 lg-ga 1 N. K.-le tema vahistamisküsimuse

arutamiseks asenduskaitsjaks T. Vaske. Kolleegium märgib, et KrMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaitsja

ajavahemikuks, mil tema osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, nimetada enda asemele

kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. See tähendab, et asenduskaitsja saab määrata üksnes juba

määratud või valitud kaitsja, praegusel juhul oli asenduskaitsja määramiseks volitatud määratud

kaitsja D. Školjar. Tegemist on imperatiivse ja grammatiliselt väga selge normiga, mille eiramine

menetleja poolt mistahes põhjendustel ei ole lubatav. Viimast kinnitab ka RÕS § 18 lg-s 2 sätestatu,

mille kohaselt ei ole kohtul, prokuratuuril ega uurimisasutusel õigust leppida advokaadiga kokku riigi

õigusabi osutamiseks ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seega on vahistamistaotluse

arutamine toimunud maakohtus ilma seaduses ettenähtud korras määratud või valitud kaitsja

osavõtuta, mida tuleb lugeda kaitsja mitteosalemiseks kohtumenetluses KrMS § 339 lg 1 p 3 mõttes

ja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.

11. Eelkirjeldatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised annavad Riigikohtu

kriminaalkolleegiumile aluse väita, et N. K. vahistamine 27. juunil 2012. a toimus ebaseaduslikult.

Seetõttu tuleb nii Harju Maakohtu 27. juuni 2012. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2012. a

kohtumäärused KrMS §-de 390 lg 2, 361 lg 2 p 7 ja 362 p 2 alusel tema vahistamise kohta tühistada.

Kuna praegusel ajal viibib N. K. aga vahi all Harju Maakohtu 19. detsembri 2012. a määruse alusel,

siis ei kaasne kohtumääruste tühistamisega tema vabastamist vahi alt.

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi