3-2-1-166-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-166-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. jaanuar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eesti Keskerakonna hagi Indrek Raudse vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju

tekitamise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-12451

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Keskerakonna kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eesti Keskerakond (registrikood 80053370), esindaja

vandeadvokaat Jüri Sirel

Kostja Indrek Raudne (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Asja läbivaatamise kuupäev

10. detsember 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-12451 ja Harju

Maakohtu 29. novembri 2011. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega kohtud jätsid

rahuldamata Eesti Keskerakonna nõude Indrek Raudse vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.

2. Jätta ringkonnakohtu ja maakohtu otsus muutmata osas, millega kohtud jätsid rahuldamata

Eesti Keskerakonna nõude Indrek Raudse vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks,

kuid muuta nõude rahuldamata jätmise õiguslikke põhjendusi.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Eesti Keskerakonna kassatsioonkaebuselt 25. juunil 2012 tasutud kautsjon

25 (kakskümmend viis) eurot Eesti Keskerakonna arvelduskontole nr 10002002425008.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Keskerakond (edaspidi hageja) esitas 18. märtsil 2011 Harju Maakohtule hagi Indrek Raudse

(edaspidi kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete

avaldamine, eemaldama kõikidest infoallikatest viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid

sisaldavad artiklid „Tallinna linn tellib Pervõi Baltiiski Kanalist [edaspidi PBK] kolm venekeelset

saadet", „Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute uurimist", „Raudne: PBK-s

jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja „Raudne: Keskerakonna reklaami

PBK-s maksid kinni tallinlased" ning kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama eelnimetatud

artiklites hageja kohta avaldatud valeandmed.

Hagiavalduse kohaselt ilmusid 3. märtsil 2011 veebiportaalides www.tallinnapostimees.ee,

www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee ja www.irl.ee artiklid, milles oli tsiteeritud kostja järgmisi sõnu: „See

on absurdne, et Tallinna linna poolt PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub ligi

poole miljoni euroni. Selge on, et sellise summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka

kanalil jooksvad Keskerakonna reklaamid". Artiklites oli tsiteeritud ka kostja sõnu, mille kohaselt

„IRL-i arvutused näitavad, et need valimised on Tallinna maksumaksjale läinud maksma ligi kolm

miljonit eurot."

Lisaks eelnimetatud ebaõigele faktiväitele avaldati internetilehekülgedel www.tallinnapostimees.ee,

www.irl.ee, ja www.delfi.ee artiklites „Linnavolinik nõuab PBK ja Tallinna vaheliste lepingute

uurimist", „Raudne: PBK-s jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna linn" ja

„Raudne: Keskerakonna reklaami PBK-s maksid kinni tallinlased" kostja alljärgnevad seisukohad:

„Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimees Indrek Raudne on veendunud, et telekanalis PBK

jooksvad Keskerakonna reklaamid maksis kinni Tallinna maksumaksja," ja „Tallinna linnavolikogu

IRL-i fraktsiooni esimehe Indrek Raudse sõnul maksis PBK-s jooksvad Keskerakonna

valimisreklaamid kinni Tallinna maksumaksja."

Kostja väited ei vasta tegelikkusele ja kostja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Tallinna linna

tellitud saadete ja hageja tellitud reklaamide vahel ei ole seost.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse

kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest

või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse

teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks,

kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 alusel võib

kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult

andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt võib kannatanu kestva õigusvastase kahju

tekitamise korral nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.

Hageja soovis, et ümberlükkavad artiklid ilmuksid samadel veebilehtedel, kus on avaldatud esialgsed

artiklid, artikli pealkiri peaks olema sama suures kirjas nagu vaidlusaluste artiklite pealkirjad ja artikli

kujundus peaks olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning et tekst sisaldaks järgmist: „Indrek Raudne

avaldas hageja kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. Käesoleval veebilehel avaldati 3.03.2011

artikkel, milles sisaldusid minu väited, et hageja valimisreklaamid PBK-s maksis kinni Tallinna

maksumaksja. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune faktiline alus

ning väide hageja valmisreklaamide maksumaksja poolt kinnimaksmise kohta oli tõele mittevastav ja

ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. Indrek Raudne."

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja oli seisukohal, et ta ei ole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, mistõttu

VÕS § 1047 lg-d 1, 2 ja 4 ning § 1055 lg 1 ei ole kohaldatavad. Tema avaldatud väited on õiged.

Võrreldes 2010. aastal tellitud samalaadsete saadete maksumusega oli lepingu hind 2011. aastal 25%

kõrgem ja seega oli kostja arvates tõenäoline, et 2011. a lepingu hinnas sisaldus ka hageja reklaamide

maksumus ning et saadete tellimine ja hageja reklaamide edastamine PBK-s on vähemalt kaudselt

omavahel seotud. Kostja käsutuses on piisavalt teavet, mis kaudselt kinnitab avaldatud faktiväidete

õigsust. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt andmete avaldamise lõpetamist, sh artiklite eemaldamist

infoallikatest ega ka andmete ümberlükkamist. Hageja ei ole välja toonud, et hagis kirjeldatud väidete

avaldamisega oleks talle tekitatud kahju, seega ei ole hagil alust. Lisaks leidis kostja, et isegi kui

kohus tuvastab, et andmed olid ebaõiged, välistab andmete avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1047

lg 3.

3. Harju Maakohus jättis 29. novembri 2011. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei kujutanud kostja sõnad endast ebaõigeid andmeid

(faktiväiteid), vaid tegemist oli väärtushinnanguga. Väärtushinnanguid ei saa kohustada ümber

lükkama. Kostja hinnang, et maksumaksja raha kasutati hageja valimiseelse reklaami avaldamiseks,

põhines esiteks asjaolul, et võrreldes eelneva aastaga suurenes analoogsete saadete tasu PBK-le

ca 25%, ning teiseks tõsiasjal, et samal ajal avaldatud valimisreklaamilt sai hageja PBK-lt olulist

hinnasoodustust. Järeldus maksumaksja raha kulutamisest hageja valimisreklaamile oli

väärtushinnang, mida ei muuda faktiväiteks ka tema väidetav ebakohasus. Samuti leidis maakohus, et

kuna kostjal ei ole kontrolli väljaannete üle, kes tema arvamuse avaldasid, siis ei saa temalt

VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ega paranduse avaldamist. Kuna

tegemist oli konkreetsete artiklitega, siis ei esine ka VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud alust keelata

kohtuotsusega kostjal tulevikus hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine. Maakohtu hinnangul ei

saanud kostja hagejale kahju tekitada ka seetõttu, et kostja kommentaaride kohaselt oli maksumaksja

raha väärkasutajaks Tallinna linn. Seega oleks kahjustatud isikuks saanud olla Tallinna linn.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, kuid nõustus hagejaga selles, et maakohus rikkus

menetlusõiguse norme, kuna ei põhjendanud otsust vajalikus ulatuses ja määras valesti poolte

vaidluse eseme.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. mai 2012. a otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et laused,

mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei sisalda andmeid, vaid tegemist on väärtushinnangutega

VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kostja hinnangud on kujunenud info põhjal, mille kohaselt on Tallinna

linn maksnud telekanalile PBK kolme saate eest kostja arvates põhjendamatult kõrget hinda. Selle info

alusel on kostja jõudnud järeldusele, et tasutud hind kattis ühtlasi ka hageja valimisreklaami kulud.

Kuna kõik laused, mille väljaütlemist hageja kostjale ette heidab, väljendavad kostja arvamust, siis ei

saa neid pidada faktiväideteks. Väärtushinnangu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada ja

seetõttu ei saa hageja nõuda kostja öeldu ümberlükkamist.

Ringkonnakohus leidis, et küsimus, kas kostja avaldatud väärtushinnangud on olnud kohased, oleks

praeguses tsiviilasjas sisutu, sest väärtushinnangute hindamine ei ole kooskõlas hageja taotletava

õiguskaitsevahendiga. Hageja on juriidiline isik ja seega ei ole tal isiklikke õigusi, mida ebakohane

väärtushinnang võiks riivata. VÕS § 1047 lg-d 1-3 ei kaitse juriidilist isikut tema maine kahjustamise

eest väärtushinnanguga. Samal põhjusel ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka hageja

nõuet kohustada kostjat hoiduma edaspidi hageja väidetavast kahjustamisest. Maakohtu lõppjäreldus,

et kostja ei ole hageja kohta valeandmeid avaldanud, on õige ja seega ei anna kaebuses toodud viited

maakohtu menetluslikele rikkumistele alust otsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

rahuldada.

Hageja leiab, et kostja on tema õigusi rikkunud ebaõigete faktiväidete meedias avaldamisega. Kostja

tegevus on kestev, sest artiklid on viidatud internetiaadressidel siiani kättesaadavad ja seepärast on tal

VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda ka kahju tekitava käitumise lõpetamist.

Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse põhjendavast osast jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel jõudsid

kohtud järeldusele, et hageja ei ole isikuks, keda on ebaõigete avaldustega kahjustatud, ja kuidas on see

seotud hageja nõudega, sest ebaõiged andmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui need ei ole õigusvastased ja

avaldajal puudub süü.

TsMS § 436 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditel. TsMS § 438 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, millised

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. TsMS § 442 lg 8

kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Hageja leiab, et nii maa- kui ka

ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei ole otsuses oma seisukohti põhjendades viidanud

ühelegi tõendile. Arusaamatuks jääb, kuidas jõudsid kohtud järeldusele, et kostja avaldatu oli

väärtushinnang. Maakohtu otsus oli pooltele üllatuslik, sest hageja ega kostja ei ole üheski

menetlusdokumendis viidanud võimalusele, et avaldatut saaks käsitada väärtushinnanguna. Ringkonnakohus

jättis kostja viite maakohtu otsuse üllatuslikkusele tähelepanuta.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on jõudnud õigele

järeldusele, et hagi rahuldamiseks ei ole alust. Kostja on seisukohal, et ta ei ole valeandmeid

avaldanud ja seepärast ei ole VÕS § 1047 lg 1 kohaldatav. Isegi kui kohtumenetluses tuvastatakse, et

kostja avaldatu oli ebaõige, välistab andmete avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1047 lg 3.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2

alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu osas, millega kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama hageja

kohta avaldatud ebaõiged andmed. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Ringkonnakohtu ja maakohtu otsus jäävad TsMS § 692 lg 2 alusel muutmata osas, millega kohtud

jätsid rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete

avaldamine ja eemaldama kõikidest infoallikatest viivitamatult hageja kohta ebaõigeid andmeid

sisaldavad artiklid. Selles osas tuleb muuta hagi rahuldamata jätmise õiguslikke põhjendusi.

Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

9. Hageja nõue põhineb veebiportaalides www.tallinnapostimees.eewww.tallinnapostimees.ee,

www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee ja www.irl.ee avaldatud artiklites tsiteeritud kostja arvamusel, mille

kohaselt PBK-s jooksvad Keskerakonna valimisreklaamid maksti kinni Tallinna linna rahaga. Kostja

on meediaväljaannetele avaldanud järgmist seisukohta: „See on absurdne, et Tallinna linna poolt

PBK-lt tellitud kolme venekeelse saate maksumus ulatub poole miljoni euroni. Selge on, et sellise

summa eest ei tellitud pelgalt saateid, vaid maksti kinni ka kanalil jooksvad Keskerakonna

reklaamid."

10. Hageja on oma nõude formuleerinud järgmiselt: kohustada kostjat lõpetama hageja kohta

ebaõigete andmete avaldamine ja eemaldama kõikidest infoallikatest viivitamatult hageja kohta

ebaõigeid andmeid sisaldavad artiklid ning kohustada kostjat oma kulul ümber lükkama artiklites

hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed. Kolleegium on seisukohal, et artiklite eemaldamise nõue on

siinjuures hõlmatud valeandmete avaldamise lõpetamise nõudega ja neid tuleb seetõttu käsitada ühe

nõudena. Seega on hageja esitanud kaks nõuet: esiteks soovib hageja, et kohus kohustaks kostjat

lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine, ja teiseks soovib hageja, et kohus kohustaks

kostjat oma kulul ümber lükkama eelnimetatud artiklites hageja kohta avaldatud valeandmed.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuete õiguslikuks aluseks VÕS § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1, mis

võimaldavad nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju tekitava käitumise jätkumise korral

selle lõpetamist.

11. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii

väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele

mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2).

Pooled on kogu menetluse vältel käsitanud kostja avaldatut faktiväitena. Kohtud seevastu asusid

seisukohale, et vaidlusaluses kommentaaris (lauses) on avaldatud hageja kohta tema au teotav ja

mainet kahjustav väärtushinnang VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.

12. Kolleegium leiab, et kostja väljendatud arvamust tuleb lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes,

sest tegemist on isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega (vt Riigikohtu 11. veebruari 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või

väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda

nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet

kahjustavad andmed ümber lükkama. Seega on kohtud kostja avaldatud seisukohti ekslikult üksnes

väärtushinnanguna käsitades kohaldanud valet materiaalõiguse normi.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas VÕS § 1047 mõttes loetakse ebaõigete andmete avaldamiseks

meediaväljaandes andmete avaldamist üldsusele või ka ebaõigete andmete avaldamist meediale.

Kostja on seisukohal, et ta ei ole andmete avaldaja, sest artiklid tegid avalikkusele kättesaadavaks

meediaväljaanded ja seetõttu saab nõude esitada vaid nende väljaannete vastu.

Kolleegium osutab varem avaldatud seisukohale (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14;

21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16), et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses

on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele

isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks

meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. VÕS §-st 1047 ei

tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes avaldas valeandmeid

meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib

vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja käsitatav andmete

avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees.

14. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et valeandmed tuleb ümber lükata ka juhul, kui avaldamine ei

ole õigusvastane ja avaldajal puudub süü. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb

VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Seega ei

vabaneks kostja valeandmete ümberlükkamise kohustusest ka juhul, kui kohus tuvastaks, et ebaõigete

andmete avaldamine ei ole VÕS § 1047 lg 3 järgi õigusvastane.

15. Samuti on õige kassatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus oli pooltele üllatuslik. Poolte

esitatule peab õigusliku hinnangu andma kohus (vt TsMS § 436 lg 7; § 438 lg 1 esimene lause;

samuti vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 5. jaanuari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16).

Kohtu õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab üldjuhul juhtima poolte

tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta

arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3; § 351; § 392 lg 1 p-d 1 ja 3; § 400 lg 5; § 401 lg 1; § 436 lg 4;

vt ka Riigikohtu 5. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40; 22. veebruari 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Seega peab kohus võimaldama pooltele esitada väiteid ja

vastuväiteid õigussuhte võimaliku õigusliku kvalifikatsiooni kohta. Kui kohus soovib kohaldada

seadust, mis seab menetlusosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb seda

menetlusosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid.

Kolleegium leiab, et praeguses asjas on kohtud viidatud menetlusõiguse norme rikkunud ja see võis

kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Käsitades kostja avaldatut üksnes väärtushinnanguna, tegi

maakohus pooltele üllatusliku otsuse. Hagiavaldusest ja kostja vastusest nähtuvalt pidasid pooled

esitatud väiteid faktiväideteks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pooltega asja

võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni arutanud. Ringkonnakohus ei pööranud maakohtu

menetluslikule rikkumisele tähelepanu vaatamata sellele, et hageja sellele apellatsioonkaebuses viitas.

16. Eelnevast tulenevalt tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles kohtud

jätsid rahuldamata hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta. Kuna maakohus ei ole

otsuses analüüsinud asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid ega esitatud tõendeid hinnanud ja

selline rikkumine võis asjas kaasa tuua ebaõige kohtulahendi ja ka ringkonnakohus ei ole seda

rikkumist kõrvaldanud, tuleb asi selle nõude osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas kostja esitatud andmed olid tõesed või valed. Juhul kui

leiab kinnitust, et kostja avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele, saab kohus kohustada kostjat

hageja nõutud viisil lükkama ebaõiged andmed ümber vaidlusalused artiklid avaldanud

meediaväljaande ees.

17. Hageja teise nõude (kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine, mis

hõlmab ka ebaõigeid andmeid sisaldavate artiklite eemaldamise nõuet) jätsid kohtud küll õigesti

rahuldamata, kuid tegid seda kolleegiumi arvates valedel põhjustel. Kolleegium on seisukohal, et hagi

tuleb selle nõude osas jätta rahuldamata põhjusel, et kostjat ei saa kohustada artikleid viidatud

infoallikatest eemaldama ega ebaõigete andmete avaldamist lõpetama, sest infoallikad ei ole kostja

kontrolli all. Artikleid ei avaldanud Internetis mitte kostja, vaid internetiportaalide

www.tallinnapostimees.ee, www.delfi.ee, www.ohtuleht.ee ja www.irl.ee pidajad.

18. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

19. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik