3-2-1-169-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-169-12

Määruse kuupäev

Tartu, 9. jaanuar 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-

Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ kaebus

notari tasu määramise kohta

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-42015

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena

Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldajad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-

Magdaleena Kogudus (registrikood 80209174), seaduslik

esindaja Raivo Erm; Rappeli Keskus OÜ (registrikood

11945040), seaduslik esindaja Sven Mihailov

Puudutatud isik notar Karin Jõks (ametitegevus peatatud)

Asja läbivaatamise kuupäev

10. detsember 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus (avaldaja I) ja Rappeli

Keskus OÜ (avaldaja II) esitasid maakohtule kaebuse Tartu notar Karin Jõksi (puudutatud isik)

koostatud 11. augusti 2011. a arve nr 9678 kohta ja palusid arve tühistada.

Kaebuse põhjenduste kohaselt kavatsesid avaldajad sõlmida 1. juulil 2011 kell 12 puudutatud isiku

büroos notariaalselt tõestatud vormis lepingu, millega avaldaja I pidi müüma avaldajale II neli

kinnisasja ja 5/100 viiendast kinnisasjast, seadma kinnisasjadele avaldaja I kasuks ühishüpoteegi ning

leppima kokku viienda kinnisasja kasutuskorra.

Avaldaja II saatis lepingu ettevalmistamiseks 29. juunil 2011 kell 14.54 notarile elektronkirja, milles

täpsustas lepingu andmeid. Notar saatis 30. juunil 2011 avaldajale II elektronkirjaga dokumendi,

mida nimetas lepingu projektiks, kuid mis sisaldas hulgaliselt lünki ning milles ei olnud ei notari

selgitusi ega tasu arvestust. Avaldaja II saatis 1. juulil 2011 kell 8.40 notarile lepingu projekti

täpsustused ja parandused. Nende muudatustega lepingudokumenti notar avaldajatele ei edastanud.

Enne lepingu sõlmimist selgus ootamatult, et avaldaja I esindaja ei saa kokkulepitud ajal tehingut

tegema tulla. Avaldaja II teavitas sellest notarit 1. juulil 2011 kell 11.03 elektronkirjaga. Pärast

tehingu ärajäämist saatis notar 1. juulil 2011 kell 14.17 avaldajale II elektronkirja, milles selgitas

erinevaid võimalusi avaldajate soovitud tehingute tegemiseks ning seda, milliseid küsimusi tuleks

lepingus täpsustada. Avaldajad ei leppinud puudutatud isikuga kokku uut tehingu tegemise aega, sest

avaldaja I esindaja ei saanud Tartusse tulla. Avaldajad sõlmisid lepingu 6. juulil 2011 Tallinna notar

Liia Aigro büroos. Avaldajatele üllatuslikult saatis puudutatud isik 11. augustil 2011 notari tasu arve

nr 9678, milles palus avaldajatel solidaarselt maksta notari tasu 583 eurot 72 senti. Arvele lisatud

kaaskirja kohaselt on tasu määratud notari tasu seaduse (NotTS) § 30 alusel, mille kohaselt on notari

tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust.

Avaldajatel ei ole kohustust NotTS § 30 alusel notarile tasu maksta, sest notari koostatud dokument

on tehinguosaliste andmetega lünklikult täidetud tüüpvormi mustand, milles ei ole notari selgitusi ega

notari tasu arvestust. Seega ei ole notar koostanud lepingu projekti NotTS § 30 mõttes. Lepingu

projekt on dokument, mis on täielikult tõestamiskõlbulik ning millelt puuduvad vaid tehinguosaliste

allkirjad. Kuna puudutatud isik ei ole dokumendi koostamist lõpetanud, ei ole tal õigust nõuda

NotTS §-s 30 sätestatud tasu.

Samuti ei ole notar täitnud NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust. Viidatud sätte järgi peab

notar selgitama kohustatud isikule notari tasu määra ning tasu maksmise ja sissenõudmise korda.

Notar ei selgitanud avaldajatele dokumenti ette valmistades ega saates seda, et selle koostamisega

kaasneb avaldajatele kohustus tasuda lepinguprojekti koostamise eest tasu, kui hagejad peaksid

hiljem tehingu tõestamisest loobuma. Avaldajad ei saanud mõistlikult ette näha notari tasu maksmise

kohustust.

Avaldajad ei ole puudutatud isiku koostatud dokumendist kasu saanud ja on tasunud Tallinna notar

Liia Aigrole 6. juulil 2011 tõestatud tehingu tõestamise eest tasu tavapärastel alustel ilma soodustuse

või allahindluseta.

2. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

avaldajate kanda.

Puudutatud isik koostas avaldajatele tehingu projekti, mille tõestamist ei järgnenud. Seega tekkis

avaldajatel tulenevalt NotTS §-st 30 kohustus tasuda pool lepingu tõestamise tasust. Projektina tuleb

käsitada ka selliseid tehingupoolte jaoks koostatud lepinguprojekte, mille mõned andmed vajavad

veel täpsustamist. NotTS §-s 30 ei ole sätestatud, milline peab olema tehingu projekt. Sätte

eesmärgiks on hüvitada notarile asjatult tehtud töö juhul, kui notarist sõltumata põhjusel jääb

tõestamata tehing, mille ettevalmistamiseks on notar teinud tööd ja kulutanud aega. Üksnes lõplikult

viimistletud dokumentide lugemine projektiks ei oleks kooskõlas seaduse mõttega, sest jätaks notari

täielikult tasustamata olukorras, kus notar on teinud tööd, kuid lepingus on veel paar lünka, milles

lepingupooled ei ole kokkuleppele jõudnud. Avaldajate viidatud lüngad on enamikus andmed, mida

avaldajad notarile ei teatanud (nt müüja konto number ja pank, viivise ja leppetrahvi kokkulepped) ja

mida oli võimalik täita tehingu tõestamise käigus.

Notari tasu täpset arvestust ei ole projektis seetõttu, et avaldajad soovisid kiiresti lepingu sõlmida -

tehingu tõestamine pidi toimuma 1. juulil 2011, kuid algandmed saadeti notarile 29. juunil 2011 ning

projekti koostamiseks vajalikud muud andmed kogus notar telefoni teel 29. juuni õhtul ja 30. juuni

hommikul. Kuna avaldajad palusid telefoni teel korduvalt saata projekti võimalikult kiiresti, oli

puudutatud isiku eesmärk kasutada aega võimalikult efektiivselt ning valmistada esmalt ette lepingu

sisuline osa, et tehingu pooled saaksid sellega tutvuda ja teha vajadusel parandusi. Notari tasu ja

selgituste osa ei olnud sedavõrd kiireloomuline. Notaril oli piisavalt aega täiendada lepingut enne

lepingu tõestamist. Notar täidab selgitamiskohustuse tõestamistoimingu tegemise ajal. Notari tasu

suurus sõltus lepingu sisust ja tehingu väärtusest, milles avaldajad ei olnud veel lõplikult kokku

leppinud.

Olukorras, kus lepingu täiendused saadetakse notarile mõni tund enne tehingu tõestamist, ei ole

tavaks lepingupooltele uut projekti saata, sest tehingu tõestamisel tuleb notariaalakt igal juhul

osalejatele ette lugeda ja osalejatel läbi vaadata ning siis on võimalik ka veenduda, et nende soovitud

täiendused on tehtud.

Tehingu projekti valmimise hetkeks oli puudutatud isik ära teinud suurema osa tõestamistoiminguks

vajalikust ja tõestamisseadusega notarile kohustuseks tehtud tööst. Väide, et avaldajad ei saanud

mõistlikult ette näha tasu maksmise kohustust, on meelevaldne. Notari tasu suurus on määratud

seaduses ja sõltub tehingu väärtusest (projektis ja lepingus sisalduvate tehingute puhul müügihinnast

ja kinnistute väärtusest). NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine või täitmata jätmine ei

mõjuta NotTS §-st 30 tulenevat kohustust tasuda lepingu projekti koostamise eest.

3. Tartu Maakohus jättis 16. märtsi 2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldajate kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt on avaldajad esitanud kohtule kaebuse NotTS § 46 alusel, mille

kohaselt võib kohustatud isik ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo

asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta. Tegemist on hagita asjaga

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 järgi.

Avaldajad on kaebuses vaidlustanud puudutatud isiku 11. augusti 2011. a arve nr 9678. Arve on

koostatud NotTS § 30 alusel, mille järgi on notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu

tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas

puudutatud isiku 30. juunil 2011 avaldajale II saadetud dokument on tehingu projekt, mis annaks

notarile õiguse nõuda tasu.

Avaldajale II 30. juunil 2011 saadetud dokument on tehingu projekt. Asja materjalidest nähtuvalt

pöördusid avaldajad 29. juunil 2011 puudutatud isiku poole, et sõlmida 1. juulil 2011 notariaalselt

tõestatud leping. Avaldaja II soovis osta avaldajalt I neli kinnisasja ja mõttelise osa viiendast

kinnisasjast. Lepinguga tuli kinnisasjadele seada ühishüpoteek avaldaja I kasuks, määrata avaldajate

kaasomandisse jääva kinnisasja kasutuskord, jagada viies kinnisasi, lõpetada kaasomand ning

vajadusel seada servituudid ligipääsuks ja trasside talumiseks. Tehingu ettevalmistamiseks saatis

avaldaja II puudutatud isikule andmeid 29. juunil 2011 kell 14.54 saadetud elektronkirjaga, ülejäänud

andmed kogus puudutatud isik avaldajatelt telefoni teel 29. juuni 2011 õhtul ja 30. juuni 2011

hommikul. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajad palusid notaril saata neile võimalikult kiiresti

lepingu projekti. 30. juunil 2011 kell 12.47 saadetud elektronkirjaga edastas puudutatud isik

avaldajale II müügilepingu ning kinnisasja kasutuskorra ja kinnistu jagamise kokkuleppe projekti,

mis kajastab kohtu hinnangul notarile avaldatud lepingupoolte tahet koos tollel ajal notarile

teadaolevate andmetega. Tegemist on spetsiaalselt avaldajate jaoks koostatud tehingu projektiga.

Dokument sisaldab kõiki avaldajate jaoks vajalikke asjaolusid, mille vastu oli avaldajatel enne

tehingu tegemist lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lepingu projektist nähtub

lepingu sisu koos lepingutingimustega, lepingupoolte õigused ja kohustused, kohustuse täitmata

jätmisel kohalduvad õiguslikud tagajärjed.

Avaldajate soovitud tehing ei olnud lihtne. Puudutatud isik oli välja selgitanud tehingu olulised

asjaolud, kontrollinud tehingute tegemiseks vajalikke andmeid kinnistusregistrist, ehitisregistrist,

äriregistrist ja infosüsteemist e-notar. Kõik vajalikud andmed tehingu tegemiseks lepinguosaliste ja

lepingu eseme kohta sisalduvad tehingu projektis. Projektist puudusid üksnes andmed, mis ei olnud

puudutatud isikule veel teada (nt avaldajate esindajate esitatavad isikuttõendavad dokumendid) või

mida avaldajad ei olnud veel teatanud (nt viivise määr ja leppetrahvi suurus, pangakonto numbrid).

Nimetatud andmed on täiendused, mille lisamiseks oli puudutatud isikul piisavalt aega ja mida oli

võimalik teha koos lepingupooltega tehingu lõpliku läbivaatamise käigus. Tegemist ei ole lõplikult

viimistletud dokumendiga. Lepingu projekt edastati avaldajale II kui lepingupoolele selle

täiendamise, täpsustamise ja parandusettepanekute tegemise eesmärgil. Iga leping on arenev

dokument kuni tema lõpliku allakirjutamiseni.

Notari selgitused on osa tõestamistoimingust, mis pidi toimuma 1. juulil 2011. Notari tasu täpne

väljaarvutamine lepingu projektis ei ole kohtu arvates mõttekas olukorras, kus kogu lepingu sisu ja

tehingu väärtus ei olnud tehingu ettevalmistamise käigus poolte vahel veel lõplikult kokku lepitud.

Avaldajad ei ole väitnud, et neile ei olnud teada, et notari toimingud on tasulised. Tasu suurus tuleneb

seadusest. Seega pidid avaldajad tasu maksmise kohustust tehingu tegemisel ette nägema. Asjaolu, et

notari tasu suurus ei nähtu 30. juuni 2011 lepingu projektist, ei tähenda, et see ei oleks tehingu

projekt.

Kuna puudutatud isik koostas avaldajatele tehingu projekti, mille tõestamist 1. juulil 2011 ei

järgnenud, tekkis puudutatud isikul õigus saada NotTS §-s 30 sätestatud ulatuses tasu. Notar on

NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud notari tasu selgitamise kohustuse täitnud 11. augustil 2011. a arvet

esitades.

4. Avaldajad esitasid Tartu Maakohtu 16. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palusid

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega notari arve tühistada ja jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

määruskaebuse esitajate kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. mai 2012. a määrusega määruskaebuse menetluskulude jaotuse

osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

poolte enda kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle menetlusosalised notari tasu suuruse üle,

kuid vaidlevad selle üle, kas avaldajad peavad notari tasu maksma. Notari tasu tuleb maksta, kui

notari koostatud ja 30. juunil 2011 avaldajatele saadetud dokument on tehingu projekt NotTS § 30

mõttes.

Õige on maakohtu seisukoht, et notari koostatud ja 30. juunil 2011 avaldajatele saadetud dokument

on tehingu projekt. Iseenesest ei ole iga tehingut ettevalmistav dokument veel projekt NotTS § 30

mõttes, kuid projekt ei pea olema tingimata täielikult allakirjutamiseks valmis dokument. Projektiks

saab pidada sellist dokumenti, mis sisaldab enamikku tehingu olulisi osi ning kuhu tehtavad

täpsustused sõltuvad poolte tahtest, mitte notarist. Notari koostatud tehingut ettevalmistavat

dokumenti saab projektiks nimetada juba siis, kui pooled on tehingu kõigis olulisemates tingimustes

kokkuleppe saavutanud, kuid ei ole veel jõudnud kokkuleppele mõnes üksikus detailis või ei ole

esitanud notarile oma isikuandmeid. Vastasel juhul oleks tehingu pooltel võimalik pahatahtlikult

vältida notarile projekti eest tasumist, jättes oma isikuandmed või leppetrahvi täpse suuruse

teatamata.

Õige on ka maakohtu seisukoht, et notari selgituste ja notari tasu arvestuse puudumine ei tähenda, et

koostatud dokument ei oleks projekt. Kõik notari toimingud on seadusest tulenevalt tasulised. See, et

isik ei oska välja arvestada täpset notari tasu suurust, ei ole määrava tähtsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus, notariaadiseaduses ega notari tasu seaduses ei ole reguleeritud,

kuidas jaotada menetluskulud notari tasu arve peale esitatud kaebuse menetlemisel. Seetõttu tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8 lg 2 järgi kohaldada menetluskulude jaotusele sätet, mis

reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Lähedasteks suheteks on TsMS § 475 lg 1 p-s 152

sätestatud hagita asjana lahendatav notari ametitoimingute taotluse lahendamine ja TsMS § 475 lg 1

p-s 15 sätestatud kaebused kohtutäituri otsuse peale. Õigusabikulude ja muude menetluskulude

jaotust nimetatud kaebuste menetlemisel reguleerivad TsMS § 175 lg 31 ja TsMS § 172 lg 10, mille

järgi ei hüvitata kohtutäituri ja notari kantud õigusabikulusid ja riigilõivu kulu kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna vaidlus puudutab notari igapäevatööd, peaks notar

suutma ennast sellises vaidluses ise esindada. Kui notar kasutab õigusabi, ei pea vastaspool neid

kulusid hüvitama. Seega tuleb notari õigusabikulud jätta TsMS § 8 lg 2 ja TsMS § 175 lg 31 alusel

tema enda kanda, avaldajate õigusabikulud ja muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 teise

lause kohaselt avaldajate kanda. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv

kaebuse osalise rahuldamise tõttu avaldajatele tagastada, kui avaldajad esitavad kohtule taotluse.

Kuigi seaduses ei ole nähtud ette, et notari tasu määramisele esitatud kaebuse kohta tehtud

kohtulahendi peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule, saab TsMS § 8 lg 2 ja TMS § 218 lg 3

järgi esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega tühistada notari tasu arve, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asusid kohtud vääralt seisukohale, et avaldajatele saadetud

dokument on lepingu projekt NotTS § 30 mõttes.

Kohtud jätsid asjas põhjendamatult arvestamata, et notar rikkus NotTS § 39, sest ei selgitanud enne

tehingu ettevalmistamisele asumist, et avaldajatel on kohustus tasuda lepingu projekti eest ka siis, kui

tehingu tõestamist ei järgne. Selgitamiskohustuse rikkumise tõttu on notar minetanud tasu saamise

õiguse isegi juhul, kui pidada koostatud dokumenti lepingu projektiks NotTS § 30 mõttes.

8. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik jäi

varem esitatud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb TsMS § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 ning

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 alusel üle anda Riigikohtu üldkogule.

10. Kolleegiumil tekkis asja läbi vaadates kahtlus, et NotTS §-s 30 sätestatud notari tasu tehingu

projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, võib olla vastuolus põhiseaduse §-dega 12

ja 32.

11. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on NotTS § 30 järgi

pool tehingu tõestamise tasust. Tehingu tõestamise tasu suurus sõltub NotTS § 22 järgi üldjuhul

tehinguväärtusest. Tehinguväärtuse määramisel on NotTS § 3 lg 1 järgi üldjuhul aluseks

notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal. Notari tasu suuruse

sidumine tehinguväärtusega on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tehingu tõestamise korral, sest

notariaadiseaduse (NotS) § 14 järgi vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest

tekkinud kahju eest.

12. Kui notar koostab tehingu tõestamiseks tehingu projekti, kuid tehingu tõestamist ei järgne, on

notar küll osutanud õigusteenust, kuid tehingu tõestamisega kaasnevat vastutust ei järgne.

Kolleegiumi hinnangul on tehingu projekti koostamine olukorras, kus projekt jääb tõestamata,

olemuselt sama nagu õigusnõustamise teenuse osutamine NotS § 33 mõttes. Notari tasu ametiteenuse

osutamise, sh õigusnõustamise eest on NotS § 32 lg 2 ja NotTS § 331 järgi kokkuleppeline, st tasu

lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

13. Eeltoodut arvestades võib tehingu projekti koostamise eest NotTS §-s 30 sätestatud tasu

tähendada võrdsete ebavõrdset kohtlemist, kus dokumendi koostamise eest võib nõuda tasu erinevatel

alustel ja määras. Kolleegiumi arvates ei ole selleks mõistlikku põhjendust. Teisalt võib NotTS §-s 30

sätestatu riivata ka põhiseaduse §-s 32 sätestatud igaühe omandi puutumatust, arvestades seda, kui

suures ulatuses peaks isik tehingu projekti koostamise korral oma varast loobuma, kui tehingu

tõestamist ei järgne ja tasu arvutatakse tehinguväärtuse järgi, aga mitte kokkuleppel.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu