3-1-1-115-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-115-12

Otsuse kuupäev

21. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kolmanda isiku M. M.-i vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-5720

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kolmanda isiku M. M.-i esindaja vandeadvokaat Margus

Viira, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Laura Vaik

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. november 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a

määrused, millega arestiti kolmanda isiku M. M.-i vara, s.o kahtlustatava Mandre BMS OÜ

kinnistule kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud olemasolevad ja tulevikus

tekkivad nõuded.

2. Kaitsja määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuratuur esitas Harju Maakohtule taotluse arestida KarS § 831 lg 2 p-de 1-2 ja § 84 alusel

kahtlustatava Mandre BMS OÜ kinnistule kolmanda isiku M. M.-i kasuks seatud hüpoteek ja selle

hüpoteegiga tagatud olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded. Prokuratuur põhjendas oma taotlust

järgmiselt.

1.1 Kriminaalasjas on kogutud piisavalt andmeid, et kahtlustada Indrek Mandret KarS § 2681 lg 1

(KarS § 133 lg 2 p 1) ja Mandre BMS OÜ-d KarS § 2681 lg 3 (KarS § 133 lg 3) järgi kvalifitseeritava

teo toimepanemises, mis seisnes ajavahemikus mai 2008 kuni mai 2011 toimunud muul viisil

prostitutsioonile kaasaaitamises. I. Mandre, tegutsedes Mandre BMS OÜ pädeva esindajana, värbas

tööle naisi striptiisitantsijatena Luksemburgis asuvasse klubisse Club Paradise, olles teadlik, et

vaatamata pakutava töö nimetusele kuulub klubi põhitegevuse hulka prostitutsiooni vahendamine ja

värvatud naised pidanuks osutama klubiklientidele tasulisi intiimteenuseid. I. Mandre tegutses

Mandre BMS OÜ huvides, s.o äriühingu igapäevast majandustegevust arendades ja selle käigus tulu

teenides. Selle tegevuse kaudu sai juriidiline isik kuritegelikku tulu kokku summas 54 554 eurot.

1.2 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatav Mandre BMS OÜ on saanud ajavahemikus

8. juuli 2008 – 27. juuni 2011 ööklubi omanikult, kelleks on Luksemburgi äriühing Olmlux S.A,

kokku 54 554 eurot, mis on käsitatav kuriteoga saadud tuluna KarS § 831 lg 1 tähenduses. Kuna selle

vara on äriühing ära tarvitanud, tuleb KarS § 84 alusel kohaldada konfiskeerimise asendamist.

Kahtlustatavale Mandre BMS OÜ-le kuulub kinnistu, mis asub aadressil Xxxxxxx xx-x Tallinnas.

Harju Maakohtu 17. veebruari 2012. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-1467 on kinnistu arestitud

konfiskeerimise asendamise tagamiseks.

1.3 Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistu alates selle omandamisest 14. detsembril 2005

koormatud hüpoteegiga summas 1 000 000 krooni (63 911 eurot 65 senti) M. M.-i kasuks.

Asjaõiguslepingu kohaselt on selle hüpoteegiga tagatud kõik M. M.-i nõuded, mis tulenevad tema ja

Mandre BMS OÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.

Kriminaalmenetluses kolmanda isikuna ülekuulamise käigus esitas M. M. kaks laenulepingut, mida

tagab kinnistule seatud hüpoteek. Esiteks 2. mail 2005 sõlmitud laenuleping M. M.-i ja Mandre BMS

OÜ vahel, mille kohaselt M. M. andis juriidilisele isikule laenu sularahas summas 600 000 krooni,

millele lisandus intress 1% kuus. Laenu tagastamise tähtaeg oli 2. detsember 2011. 12. märtsiks 2012

ei olnud kolmanda isiku ütluste kohaselt laenusumma talle tagastatud. Lisaks 5. juulil 2011 sõlmitud

laenuleping M. M.-i ja L. T. vahel, mille kohaselt kolmas isik andis L. T.-le laenu sularahas summas

25 000 eurot. Selle laenu tagamiseks on sõlmitud ka käendusleping, mille kohaselt Mandre BMS OÜ

käendab L. T.-le laenu andmist.

1.4 M. M.-i ütluste kohaselt pärineb juriidilisele isikule laenatud sularaha tema isiklikest säästudest.

Kriminaalmenetluses kogutud andmete kohaselt ei olnud M. M.-il ajavahemikus 1. jaanuar 2005 – 5.

juuli 2007 piisavalt sularahasääste, et sellises summas laenu anda. Samuti ei kajastu vastavad

lepingud Mandre BMS OÜ raamatupidamisarvestuses. Seega ei ole M. M.-i ja Mandre BMS OÜ

vahel selliseid võlaõiguslikke suhteid, mida tagaks arestitud kinnistule seatud hüpoteek. Kinnistu on

alates 2005. aastast olnud I. Mandre töö- ja elukohaks. Prokuratuuri hinnangul sooviti hüpoteegi

seadmisega kinnistule vältida konfiskeerimist või konfiskeerimise asendamist.

2. Harju Maakohtu 8. juuni 2012. a määrusega Riigiprokuratuuri taotlus rahuldati ja kinnistule seatud

hüpoteek ning sellega tagatud M. M.-i nõuded Mandre BMS OÜ vastu arestiti KrMS § 142 alusel.

Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad Mandre BMS OÜ-le

esitatud kahtlustust ja seda, et Mandre BMS OÜ sai ajavahemikus 8. juuli 2008 – 27. juuni 2011

kuritegelikku tulu kokku summas 54 554 eurot. Selle vara on äriühing Mandre BMS OÜ ära

tarvitanud, kuid KarS § 84 alusel saab konfiskeerimist asendada. Mandre BMS OÜ-le kuulub vaid

kõnealune kinnistu, millel on seatud hüpoteek M. M.-i kasuks. Kriminaalasjas on kogutud tõendid

selle kohta, et M. M.-i varalisi nõudeid, mida hüpoteek tagab, tegelikult ei eksisteeri, mistõttu tuleb

ka kolmanda isiku vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestida.

3. Maakohtu määruse vaidlustas M. M.-i esindaja vandeadvokaat Margus Viira, kes taotles määruse

tühistamist ja hüpoteegi vabastamist aresti alt. Määruskaebuse kohaselt ei olnud vara arestimine

lubatav, kuna kriminaalmenetluses ei ole M. M.-i vastu varalisi nõudeid esitatud. Riigikohtu praktika

kohaselt on kolmanda isiku vara arestimine lubatav üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule

kuuluva vara konfiskeerimine või selle asendamine, mitte aga selleks, et tagada süüdistatavale

kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-53-12, p 9). Samuti on alusetu väide, et kolmandal isikul puudus vara laenude

andmiseks. Lisaks ei kaasanud maakohus kolmandat isikut nõuetekohaselt menetlusse, kuna M. M.-il

ei võimaldatud viibida oma kohtuasja arutamise juures maakohtus.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2012. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja

määruskaebus rahuldamata. Esmalt märkis ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe

ette kohustust arutada vara arestimist suulises menetluses, küll aga tutvustati kolmandale isikule vara

arestimise määrust, mistõttu sai ta seda vaidlustada ja oli seega ka menetlusse kaasatud.

Apellatsioonikohtu hinnangul esineb kriminaalasjas põhjendatud kuriteokahtlus. Samuti on

põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt M. M.-il puudusid rahalised vahendid, et anda

sellises ulatuses laenu. Seega võis hüpoteegi seadmise eesmärk olla vara konfiskeerimise või selle

asendamise vältimine. Seetõttu on hüpoteegi ja sellega tagatud nõuete arestimine konfiskeerimise

asendamise tagamiseks õigustatud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat

M. Viira, kes taotleb määruse tühistamist ja hüpoteegi aresti alt vabastamist, põhjendades seda

järgmiselt.

5.1 Käesolevas asjas arestiti M. M.-ile kuuluvad nõuded ja nende tagamiseks kinnistule seatud

hüpoteek, kuigi kolmanda isiku vastu ei ole kriminaalmenetluses varalisi nõudeid esitatud. Samuti ei

ole M. M. andnud nõusolekut, et tema varaga saaks tagada kahtlustatavate vastu suunatud nõuded.

Seega on talle kuuluva vara arestimine alusetu.

5.2 Kohtute järeldused selle kohta, et M. M.-il puuduvad piisavad vahendid laenu andmiseks, on

põhjendamatud. Samuti ei saanud M. M. kuidagi mõjutada asjaolu, et laenu andmist puudutavad

asjaolud ei kajastu Mandre BMS OÜ raamatupidamisarvestuses.

5.3 Vara arestimise otsustamisel rikuti M. M.-i õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures, kuna

teda ei kaasatud vara arestimise otsustamisele maakohtus ja tal ei olnud võimalik esitada sellele

vastuväiteid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium märgib esmalt, et ei saa nõustuda kassatsioonis esitatud väitega, et käesoleva

arestimistaotluse menetlemisel on rikutud M. M.-i õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 142 tulenevalt toimub vara arestimine kirjalikus menetluses.

Seega ei korraldata vara arestimise taotluse läbivaatamiseks kohtuistungit. Menetlusosaliste õigused

on kirjaliku menetluse puhul tagatud, kui neid on menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Kolmanda

isiku vara arestimise puhul on vastav regulatsioon sätestatud KrMS §-des 401-402 koostoimes §-ga

142. Käesoleval juhtumil on vara arestimistaotluse lahendamisel kõnealuseid nõudeid kolmanda isiku

puhul järgitud. Asja materjalist nähtuvalt kaasati M. M.-i kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna ja

talle tutvustati ka vara arestimise määrust kooskõlas KrMS § 142 lg 5 nõuetega. Kolleegium märgib

ühtlasi, et vara arestimist puudutavate menetluslike nõuete puhul on oluline silmas pidada, et vara

arestides ei tehta lõplikku otsustust vara omandiõiguse ülemineku kohta. Viimane küsimus

lahendatakse kriminaalasja sisulisel arutamisel, mis toimub reeglina suulises menetluses ning mille

käigus on ka kolmandale isikule tagatud õigus pöörduda oma taotluste seisukohtadega vahetult kohtu

poole. Seega leiab kolleegium, et käesoleva vara arestimise taotluse arutamisel ei ole

kriminaalmenetlusõigust selles osas rikutud ning järgnevalt tuleb hinnata vara arestimise sisulist

põhjendatust.

7. Vara arestimistaotluse kohaselt palub prokuratuur juriidilisest isikust kahtlustatava Mandre BMS

OÜ kinnistule M. M.-i kasuks seatud hüpoteegi ja sellega tagatud olemasolevate ja tulevikus

tekkivate nõuete arestimist. Prokuratuuri põhjenduste kohaselt on Mandre BMS OÜ kuriteoga saadud

tulu küll ära tarvitanud, kuid tema suhtes saab süüdimõistva otsuse tegemisel kohaldada

konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel ehk mõista juriidiliselt isikult välja rahasumma, mis

vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Selle otsuse täitmise käigus, kui näiteks nõutavat

summat ei tasuta, võib selle nõude rahuldada ka Mandre BMS OÜ-le kuuluva vara ehk kinnistu

arvelt. Juriidilisele isikule kuuluv kinnistu on konfiskeerimise asendamise tagamiseks juba arestitud.

Konfiskeerimise asendamise tagamiseks taotleb aga prokuratuur KarS § 831 lg 2 p-de 1–2 ja § 84

alusel ka kinnistule M. M.-i kasuks seatud hüpoteegi ja sellega tagatud varaliste nõuete arestimist.

7.1 Kolleegium märgib, et M. M.-i ei kahtlustata kuriteo toimepanemises, vaid ta on kaasatud

menetlusse kolmanda isikuna, juhindudes KrMS § 401 lg-st 1. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb

kolmanda isiku vara arestimisel KrMS § 142 lg 1 alusel lähtuda järgmistest põhimõtetest. Vara

arestimise eesmärk saab osutatud sätte kohaselt olla vaid tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud,

et KrMS § 142 järgi võib isiku vara kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema

enda vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse

tagamiseks. Näiteks on KrMS § 401 mõttes kolmanda isiku vara arestimine konfiskeerimise või selle

asendamise tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara

võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 2 alusel või kolmandalt isikult

rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara

võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Erandi sellest arusaamast moodustab vaid juhtum,

mil kolmas isik ise annab nõusoleku kohtulahendi täitmiseks oma vara arvel. Seejuures tuleb

arvestada, et kolmanda isiku vara, mille suhtes saab kohaldada konfiskeerimist, on ammendavalt

määratletud KarS § 83 lg-s 3 (tahtliku süüteo toimepanemise vahend, aine või ese) § 831 lg-s 2

(tahtliku süüteoga saadud vara) ja § 832 lg-s 2 (eelduslikult kuriteoga saadud vara).

Karistusseadustikus ette nähtud kolmanda isiku vara konfiskeerimise võimalus ei ole mõeldud

asendama kuriteo toimepanija poolt kolmandale isikule üle antud seaduslikul teel omandatud vara

tagasivõitmist pankroti- või täitemenetluses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-53-12, p 9 ja 12. novembri 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-102-

12, p-d 8, 10 ja 14.)

7.2 Otsustamaks M. M.-ile kuuluvate varaliste nõuete ja neid tagava hüpoteegi arestimise

õiguspärasuse üle, tuleb eeltoodust tulenevalt esmalt otsustada, kas käesolevas kriminaalmenetluses

esineb õiguslik alus M. M.-i vara konfiskeerimiseks või muul viisil võõrandamiseks. Kolleegium

märgib, et arestimistaotluses ja kohtumäärustes viidatud KarS § 831 lg 2 p-d 1-2 näevad ette, et

erandina võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal

kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena

või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle

konfiskeerimise vältimiseks. Juhul kui kinnisasi on saadud KarS § 831 lg 1 mõttes kuriteo

toimepanemise tulemusena, s.t kriminaaltuluna, on kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi

seadmine samuti vaadeldav kuriteoga saadud vara võõrandamisena (omandamisena) KarS § 831 lg 2

tähenduses. Varalist nõuet tagav hüpoteek vähendab ka kinnisasja väärtust. (Vt Riigikohtu 12.

novembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-12, p 13.) Kuna KarS § 831 lg 2 teeb ühemõttelise

viite üksnes sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud varale ehk tahtliku süüteoga saadud varale, mitte aga

kuriteo toimepanija mistahes varale, mille ta on ühel või teisel eesmärgil kolmandale isikule

võõrandanud, siis peab sellest tulenevalt ka kolmandalt isikult KarS § 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel

konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.

novembri 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-102-12, p 12).

7.3 Kolleegiumi hinnangul ei nähtu käesolevas kriminaalmenetluses prokuratuuri esitatud vara

arestimistaotlusest ega sellele lisatud materjalist, et M. M.-ile kuuluv hüpoteek ja sellega tagatud

varalised nõuded vastaksid tahtliku süüteoga saadud vara tunnustele KarS § 831 tähenduses. Nagu

nähtub prokuratuuri taotlusest ja ka kohtumäärustest, ei ole Mandre BMS OÜ-le kuuluv kinnistu

süüteoga saadud vara. Seega ei ole ka sellele kinnistule hüpoteegi seadmist ja selle kasutamist

varaliste nõuete tagamiseks võimalik vaadelda tahtliku süüteoga saadud vara üleandmisena

kolmandale isikule KarS § 831 lg 2 tähenduses. Sellest tulenevalt puuduvad õiguslikud alused M. M.-

i vara – kinnistule seatud hüpoteegi ja sellega tagatud varaliste nõuete – konfiskeerimiseks või selle

arvelt KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamisnõude täitmiseks. Olemuslikult taotleb prokuratuur

praegusel juhtumil kolmanda isiku vara arestimist selleks, et kindlustada riigi konfiskeerimise

asendamisnõuet Mandre BMS OÜ vastu. See ei ole aga kooskõlas karistusseaduses sätestatud

konfiskeerimisregulatsiooniga, mille kohaselt võib isiku vara arestida ainult tema enda vastu

suunatud nõude täitmise tagamiseks (vt p 7.1). Sel põhjusel on kohtud rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, arestides M. M.-i vara KrMS § 142 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 8. juuni 2012. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

27. juuni 2012. a määrused, millega arestiti kolmanda isiku M. M.-i vara, s.o kahtlustatava Mandre

BMS OÜ kinnistule kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud olemasolevad ja

tulevikus tekkivad nõuded. Samas ei saa kõnealuste kohtumäärsute tühistamine endaga kaasa tuua M.

M.-i vara aresti alt vabastamist, kuna 6. augustil 2012 on jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsus,

millega I. Mandre tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 2681 lg 1 ning Mandre BMS OÜ

KarS § 2681 lg 3 järgi. Selle otsusega mõisteti Mandre BMS OÜ-lt KarS § 831 lg-te 1 ja 2 ning § 84

alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 69 720 eurot 7 senti. Juriidilisest isikust süüdistatavale

Mandre BMS OÜ kuuluv kinnistu jäeti aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud

summa laekumiseni riigituludesse. Samuti jäeti süüdistatava Mandre BMS OÜ kinnistule M. M.-i

kasuks seatud hüpoteek ja sellega tagatud nõuded konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla

kuni konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumiseni või selle laekumiseni.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kolleegium otsustada kõnealuse M. M.-ile kuuluva vara aresti alt

vabastamise üle, kuna see on käesolevaks ajaks arestitud jõustunud kohtuotsuse alusel.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe