3-1-1-122-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-122-12

Otsuse kuupäev

20. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Z.I väärteoasi liiklusseaduse § 242 lg 1 ja § 203 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. märtsi 2012. a otsus väärteoasjas

nr 4-12-314

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Z.I kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

kohtuväline menetleja Põhja Prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

28. november 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. märtsi 2012. a otsus väärteoasjas Z.I karistamises liiklusseaduse § 242 lg 1 ja

§ 203 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Määrata Kull AB-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Z.I-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise

eest 115 eurot ja 20 senti (ükssada viisteist eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19 eurot ja 20 senti

(üheksateist eurot ja kakskümmend senti).

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 2. jaanuari 2012. a otsusega karistati Z.I LS § 242 lg 1 ja § 203 järgi ideaalkogumis rahatrahviga

50 trahviühikut, so 200 eurot.

2. Z.I karistati selle eest, et väärteoprotokolli kohaselt juhtis ta 11. detsembril 2011 mootorsõidukit, hoides sõidu ajal telefoni

käes ja kasutades seda ilma käsi vabaks jätva abivahendita; tema juhitud mootorsõiduk oli kehtestatud korras

ümberregistreerimata. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 11 p 1, § 76 lg 1, samuti Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 § 6 lg-te 1 ja 4 nõudeid ning pani toime LS § 242 lg 1 ja § 203

järgi kvalifitseeritavad väärteod.

3. Z.I esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes väärteoasjas otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja arvates puudus tal kohustus enda juhitud Leedu Vabariigi numbrimärkidega

mootorsõidukit Eestis ümber registreerida, sest ta kasutas seda Eestis üksnes ajutiselt. Telefoniga ta autos tõepoolest rääkis

ja hoidis seda käes, kuid seda ajal, mil sõiduk ei liikunud. Sõiduki liikuma hakates pani ta telefoni käest, mistõttu ta ei

rikkunud LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid.

4. Harju Maakohtu 13. märtsi 2012. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus

rahuldamata järgmistel põhjendustel.

4.1. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või

liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita või hoida telefoni käes sõiduki

liikumise ajal. Selle nõude rikkumine on karistatav väärteona LS § 242 lg 1 järgi.

4.2. Z.I juhitud mootorsõiduk on 29. oktoobril 2011 võetud ajutiselt arvele Leedu Vabariigis (kuni 27. jaanuar 2012). LS §

76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema

riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast

sõiduki kasutusele võtmist Eestis. LS 76 lg 3 kohaselt kuulub registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud

füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis. Kehtestatud korras

registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine on väärteona karistatav LS § 203

järgi.

4.3. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kui isik täidab süüteokoosseisule vastava asjaolu

teadlikult, siis paneb ta KarS § 16 lg-st 3 nähtuvalt teo toime otsese tahtlusega. Menetlusaluse isiku süüd või tema käitumise

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku

ütlustega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja arvates on

tõendamata, et menetlusalune isik hoidis mobiiltelefoni käes enda juhitava sõiduki liikumise ajal. Telefoniga vestlemise ajal

seisis Z.I auto politseioperatsiooni tõttu järjekorras, mitte ei liikunud. Samuti ei ole Z.I jätnud enda juhitud Leedu Vabariigi

ajutiste numbrimärkidega autot Eestis viie päeva jooksul õigusvastaselt registreerimata. Tõendamata on, et Z.I poolt Leedus

ostetud sõiduk oleks Eestis viibinud üle viie päeva. Seaduse kohaselt tuleb sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul peale

sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Z.I ei ole vaidlusalust sõidukit Eestis kasutusele võtnud.

6. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonile vastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni

rahuldamata jätmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohus asjas kogutud tõendeid hinnanud väärteomenetluse

seadustiku nõudeid järgides ja jõudnud põhjendatud järeldusele Z.I poolt väärteo toimepanemise kohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb

kohtuotsuse põhistamiskohustuse eiramises.

8. Maakohtu otsuse põhiosa sisu seisneb valdavalt asjas kogutud tõendite ja õigusaktide refereerimises.

Kriminaalkolleegium kordab varasemates lahendites väljendatud seisukohta, mille kohaselt maakohus arutab VTMS § 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sh lahendab VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2008. a otsus asjas 3-1-1-8-08, p 8). Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse

põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse

tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja

järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega.

9. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud arutatavas asjas eelloetletud nõuded täitmata. Maakohtu otsuses

refereeritakse napisõnaliselt tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlusi telefoni kasutamise kohta, kuid neid ütlusi ei ole

analüüsitud ega kõrvaldatud muu hulgas ütlustes ilmnevat vastuolu selle osas, kas Z.I kasutas telefoni sõiduki liikumise ajal

või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et osade tõendite hindamata jätmine, põhistuste

puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised VTMS

§ 150 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2008. a otsus asjas 3-1-1-3-08, p 12).

10. Samuti ei ole maakohus analüüsinud Z.I-le LS § 203 järgi süüks arvatud rikkumisega seonduvat. Kohus ei selgita, miks

ta asub seisukohale, et Z.I on jätnud täitmata LS § 76 lg-st 1 tuleneva Eestis kasutusele võetud mootorsõiduki

registreerimise nõude. Ka nimetatud osas põhistuste puudumine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium

kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 13. märtsi 2012. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale

maakohtule teises kohtukoosseisus.

12. Z.I kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 172 euro ja 80 sendi suuruses summas, sh

käibemaks 28 eurot ning 80 senti. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud asja materjaliga tutvumiseks aega kolm ja

kassatsiooni koostamiseks kuus pooltundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja märgitud ajakulu kassatsiooni koostamiseks

põhjendatud. Esitatud kassatsioonis tsiteeritakse kahel ja poolel leheküljel varasemas menetluses koostatud dokumente ning

seejärel esitatakse vähem kui lehekülje pikkune kassaatori seisukoht. Kassaatori väited on põhistatud üsna napilt ja

seejuures ei ole kassaator pööranud tähelepanu maakohtu otsuse puudulikele põhistustele. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

21 lg-le 3, § 22 lg-le 7 ja § 23 lg-le 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra p-

dele 2, 12 ja 16 rahuldab Riigikohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab advokaadibüroole Kull tasumisele kuuluvaks

õigusabi kulu suuruseks vandeadvokaat G. Kulli poolt Z.I-le kassatsioonimenetluses kuue pooltunni ulatuses osutatud riigi

õigusabi eest 115 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 19 eurot ja 20 senti). KrMS § 187 lg 1 kohaselt jäetakse see summa riigi

kanda.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar