3-2-1-164-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-164-12

Määruse kuupäev

Tartu, 19. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Osaühingu Wete Invest hagi Tarmo Ratase vastu juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-11030

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarmo Ratase määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Wete Invest (registrikood 10551698),

esindaja vandeadvokaat Ants Mailend

Kostja Tarmo Ratas (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Asja läbivaatamise kuupäev

19. november 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-11030 ja

saata asi samale ringkonnakohtule Tarmo Ratase menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada POGNO OÜ-le 30. juulil 2012 Tarmo Ratase määruskaebuselt tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Wete Invest (hageja) esitas 16. märtsil 2009 Harju Maakohtule hagi Tarmo Ratase

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2 700 000 krooni (172 561 eurot

45 senti) ja viivise seadusega sätestatud määras alates 16. aprillist 2004 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Harju Maakohus rahuldas 20. märtsi 2012. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 172 561 eurot 45 senti ja viivise 172 561 eurot 45 senti. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda.

3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. aprilli 2012. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja

kohustas kostjat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu 8308 eurot 51 senti kümne päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest. Määruse põhjendustel on tsiviilasja hind esimeses kohtuastmes ja seega

ka ringkonnakohtus 172 561 eurot 45 senti, millelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse (RLS) lisas 1

toodud tabeli kohaselt riigilõivu 8308 eurot 51 senti.

5. Kostja esitas 10. mail 2012 menetlusabi taotluse, milles palus ennast riigilõivu tasumisest

vabastada. Taotluse kohaselt on kostja perekonna sissetulekuks ühes kuus 1494 eurot 57 senti.

Perekonnale kuulub elamu ja ühetoaline korter. Perekonnal on kohustused pankade vastu (kaks

eluasemelaenu ja väikelaen), lisaks käendusest tulenevad kohustused kahe äriühingu vastu. Kostja

perekonna igakuisteks püsikuludeks on 1006 eurot 50 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11. juuni 2012. a määrusega kostja taotluse osaliselt.

Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat tasuma 8303 euro 51 sendi

suuruse riigilõivu kolme võrdse osamaksena. Esimene osamakse 2868 eurot 66 senti tuleb tasuda

kümne päeva jooksul määruse jõustumisest ja järgmised osamaksed kahe järgneva kuu samadel

kuupäevadel. Ringkonnakohus märkis, et puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldub

kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Ringkonnakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg-d 1 ja 2 ning § 186 lg-

d 1 ja 5. Ringkonnakohus kontrollis kostja ja tema abikaasa kinnisvara, äriühingutesse kuulumist ja

mootorsõidukite olemasolu ning leidis, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal riigilõivu tasuda,

kuid seda (tulenevalt summa suurusest) osade kaupa.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega

menetlusabi taotlus rahuldada. Samas palub kostja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja

jätta kohaldamata RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga

159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu

8303 eurot 51 senti.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal riigilõivu tasuda. Kostja

vastu on 13. juunil 2012 algatatud täitemenetlus, mille kohaselt tuleb kostja sissetulekutest kinni

pidada 40 678 eurot 73 senti. Ringkonnakohus ei saanud menetlusabi andmise otsustamisel lähtuda

sellest, kui palju raha on tema abikaasa arvelduskontol. Samuti ei saa arvestada autode

kasutusõigusega, millel pole rahaks konverteeritavat väärtust, ning äriühingu osadega, mida ei saa

kiirkorras raha eest võõrandada.

Kohtu nõutud riigilõiv on ülemäära suur ning piirab kostja põhiseaduslikku õigust pöörduda vaidluse

lahendamiseks kohtu poole.

8. Vastuses määruskaebusele vaidles hageja sellele vastu, leides, et nõutud riigilõiv on

põhiseaduspärane ning kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub juhul, kui algatatakse

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, anda asi lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel

tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule kostja menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kolleegium märgib esmalt, et kostjal on kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale tervikuna,

kuigi määruse resolutsiooniga (vastavalt p-d 1 ja 2) on lahendatud nii kostja menetlusabi taotlus kui

ka kohustatud kostjat tasuma riigilõiv kolme võrdse osamaksena (kaebuse käiguta jätmine).

Ringkonnakohtu vaidlusalune määrus on sisuliselt siiski terviklik määrus, millega on rahuldatud

menetlusabi taotlus (vt selle kohta 29. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-58-12 tehtud Riigikohtu

määruse p 8). Menetlusabi taotluse osalise rahuldamata jätmise peale saab esitada määruskaebuse

TsMS § 191 lg 1 esimese lause kohaselt.

11. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 172 561 eurot

45 senti (2 700 000 krooni) ja viivise 172 561 eurot 45 senti. Tsiviilasja hind oli esimeses

kohtuastmes 172 561 eurot 45 senti. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Tsiviilasja

hind, millelt tuli tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu oli RLS § 57 lg 22 kohaselt

172 561 eurot 45 senti (vt ka Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 71;

Riigikohtu 19. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 25; Riigikohtu 22. märtsi

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-11, p 10).

Alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva RLS § 57 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu

lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Sama paragrahvi lg 22 järgi (1. jaanuarist

2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud sõnastuses) tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Sama tuleneb kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56

lg-test 1 ja 19.

TsMS § 6 järgi tuleb tsiviilasjas teha menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Hagiavaldus esitati 16. märtsil 2009. Kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud RLS lisa 1 tabeli (alates

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud sõnastuses) kohaselt pidi hageja hagiavalduse

hinnaga 250 000 kuni 3 000 000 krooni esitamisel tasuma riigilõivu 130 000 krooni (8308 eurot

51 senti). Kostja esitas apellatsioonkaebuse 20. aprillil 2012. Alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva

RLS lisa 1 tabeli (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud sõnastuses) järgi tasutakse

tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti riigilõivu 8303 eurot 51 senti.

12. Kostja tugineb määruskaebuses muu hulgas sellele, et 8308 euro 51 sendi suurune riigilõiv on

ülemäära suur ning piirab tema põhiseaduslikku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu

poole. Kostja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 57 lg-d 1

ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot

94 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8303 eurot 51 senti.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 30. oktoobril 2012 kohtuasjas nr 3-4-1-14-12

tehtud otsusega tunnistanud alates 1. jaanuarist 2011 kehtiva RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes

lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud sõnastuses) põhiseadusega vastuolus

olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.

Kuivõrd kõnealune õigusnorm on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, tuleb jätta see

kohaldamata.

13. Riigikohus on 12. aprillil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-37-12 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et kui

tasutava lõivu suuruse määramise aluseks olnud regulatsioon on põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistatud, saab kohus ka väljaspool põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust määrata

põhiseaduspärase riigilõivu.

Eeltoodust nähtuvalt (otsuse p 11) tuli apellatsioonkaebuse esitamise ajal tasuda riigilõivu 8303 eurot

51 senti ning hagiavalduse esitamisel 130 000 krooni (8308 eurot 51 senti). Kolleegium leiab, et

kuivõrd apellatsioonkaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu eurodeks arvestades sama palju kui

hagiavalduse esitamisel, siis saab lünga, mis on tekkinud kohtu nõutud riigilõivu (8308 eurot

51 senti) vastuolu tõttu põhiseadusega, täita lõivumääraga 67 500 krooni. Nimetatud riigilõiv tulnuks

tasuda apellatsioonkaebuselt kuni 31. detsembrini 2010 (s.o enne hagiavalduse esitamist) kehtinud

riigilõivuseaduse lisa 1 tabeli (alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud

sõnastuses) kohaselt. Samamoodi käsitles Riigikohus põhiseaduspärase riigilõivu määramist

varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-67-11,

p 29; 29. novembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-22-11, p 34). Seega määrab kolleegium

riigilõivuks, mille kostja peab tasuma, 4314 eurot 4 senti (67 500 krooni).

14. Põhiseaduspärase riigilõivumäära määramisest tulenevalt on kostja menetlusabi taotlemise ja

lahendamise asjaolud muutunud, mistõttu tuleb vaidlusalune ringkonnakohtu määrus tühistada ja

saata asi ringkonnakohtule menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.

15. Kolleegium juhib tähelepanu, et menetlusabi taotluse lahendamisel analüüsitakse esmalt taotleja

enda sissetulekuid ja muid asjaolusid TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning seejärel arvestatakse

TsMS § 186, sh lg 1 asjaolusid. TsMS § 182 lg 2 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut,

mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste

täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eeltoodust

järeldub, et menetlusabi andmisest keeldumisel tuleb TsMS § 182 lg 2 p 1 tähenduses arvestada

üksnes taotleja enda sissetulekut, mitte aga taotleja abikaasa või teiste taotlejaga koos elavate

perekonnaliikmete sissetulekut. Riigikohus on juhtinud sellele tähelepanu 31. jaanuaril 2011

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-10 tehtud määruse p-s 9, samuti 13. novembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-

106-06 tehtud määruse p-s 12. TsMS § 186 lg-s 1 sätestatakse, et taotleja majanduslikku seisundit

hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja

nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi

ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Viidatud lahendites on kolleegium selgitanud, et

TsMS § 186 lg-s 1 nimetatud perekonnaliikmete sissetulekut ja muid asjaolusid tuleb kontrollida

üksnes siis, kui ei ole alust keelduda menetlusabi andmisest TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel.

16. Tulenevalt TsMS § 191 lg-st 3 ei hüvitata menetlusabi andmisest osalise keeldumise määruse

peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid.

17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada. Kautsjoni on tasunud kostja eest POGNO OÜ. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-

ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada POGNO OÜ-le.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa