3-2-1-163-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-163-12

Määruse kuupäev

Tartu, 19. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Raul Loometsa hagi Reigo Randmetsa vastu võla

350 000 krooni (22 369 euro 8 sendi) ja viivise nõudes,

menetlusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-60897

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reigo Randmetsa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Raul Loomets (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Reigo Randmets (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Oleg Nišajev

Kolmas isik kostja poolel Osaühing TRALBEST

(registrikood 11291331)

Asja läbivaatamise kuupäev

19. november 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-60897 osas,

millega ringkonnakohus võimaldas Reigo Randmetsal menetlusabi korras tasuda

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3515 eurot 14 senti nelja osamaksena, osamakse suurus

878 eurot 79 senti.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega võimaldada Reigo Randmetsal tasuda menetlusabi

korras apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2556 (kaks tuhat viissada viiskümmend kuus) eurot

46 senti nelja osamaksena, kolme osamakse suurus 639 (kuussada kolmkümmend üheksa)

eurot 12 senti, neljanda osamakse suurus 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 10 senti.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2012. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt: 4.1. Reigo Randmetsa menetlusabi taotlus rahuldada osaliselt,

võimaldades tasuda riigilõivu apellatsioonkaebuselt osamaksetena.

4.2. Võimaldada Reigo Randmetsal tasuda riigilõiv 2556 (kaks tuhat viissada viiskümmend

kuus) eurot 46 senti nelja osamaksena, kolme osamakse suurus 639 (kuussada kolmkümmend

üheksa) eurot 12 senti, neljanda osamakse suurus 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot

10 senti, millest esimene makse tuleb tasuda kümne päeva jooksul pärast käesoleva määruse

jõustumist, teine ja järgmised osamaksed ühe kuu jooksul pärast eelmise osamakse tasumist.

4.3. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-

s SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-s Tallinna Ringkonnakohtu viitenumbriga

2900072686 ning riigilõivu tasumist tõendav dokument tuleb iga makse tasumise järel esitada

Tallinna Ringkonnakohtule.

5. Reigo Randmetsa määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada Reigo Randmetsale (konto nr 221007145475, Swedbank AS) 8. juunil 2012 tasutud

kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raul Loomets (hageja) esitas 6. detsembril 2010 Harju Maakohtule hagi Reigo Randmetsa (kostja)

vastu võlgnevuse 350 000 krooni (22 369 euro 8 sendi), viivise 234 675 krooni (14 998 euro

47 sendi) ja lisanduva viivise nõudes kuni põhinõude ulatuses.

2. Harju Maakohus rahuldas 23. veebruari 2012. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 22 369 eurot 8 senti ja 23. veebruari 2012. a seisuga viivise 15 807 eurot 75 senti ning

alates 24. veebruarist 2012 viivise 0,05% päevas põhinõudest (22 369 eurot 8 senti) kuni põhinõude

täitmiseni, kuid viivist kokku mitte rohkem kui 22 369 eurot 8 senti. Maakohus märkis, et kostja

vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 57 520 eurot 48 senti. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda.

3. Kostja esitas 26. märtsil 2012 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse,

paludes vabastada end riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

Taotluse kohaselt on kostja AS PRIKE müügidirektor ning juhatuse liige ja tema igakuine töötasu on

970 eurot. Taotlejale kuulub kinnisvara - 1/2 kaasomandist Viimsi vallas Lille tee 17 asuvast

kinnistust, mille väärtus on 200 000 eurot, kostjal on arvelduskontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB

Pank, arvelduskontode kogujääk taotluse esitamise seisuga on 1815 eurot 65 senti. Taotleja ja temaga

koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühes kuus on 380 eurot, millest 120 eurot

on eluasemekulu, 200 eurot kulu toidule ja 60 eurot muud vältimatud püsikulutused.

Laenulepingutest tulenevad kohustused on 158 002 eurot, millest iga kuu kulub laenude

teenindamiseks 585 eurot 28 senti. Taotleja on osanik erinevates äriühingutes: Cogo Invest OÜ-s

100% (osa nimiväärtus 2500 eurot); Travel Retail OÜ-s 100% (osa nimiväärtus 2556 eurot); Gorent

Apartments OÜ-s 40% (osa nimiväärtus 1400 eurot) ning OÜ-s Kork Kaubandus 24,4% (osa

nimiväärtus 612 eurot). Muud olulist vara ega mootorsõidukeid ei ole taotleja märkinud.

23. aprillil 2012 esitatud täiendavates seisukohtades riigilõivu kohta esitas kostja taotluse kontrollida

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137 lg 4 põhiseadusele vastavust. Kostja viitas

põhiseaduse (PS) § 15 lg-le 1 ja § 24 lg-le 5. TsMS § 137 lg-te 1 ja 4 kohaselt on tsiviilasja hind

apellatsioonkaebuse esitamisel 38 176 eurot 83 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-st 1

koostoimes seaduse lisaga 1 tuleneva riigilõivu suurus on 3515 eurot 14 senti. See on

ebaproportsionaalselt suur, võrreldes menetletava nõude suurusega, teiste riikide riigilõivudega,

õigusemõistmise tegeliku kuluga II kohtuastmes ja Eestis kehtiva kuupalga alammäära ning keskmise

töötasuga. Isiku õigus kohtulikule kaitsele on edasikaebeõiguse teostamise korral oluliselt enam

piiratud kui kohtusse pöördumise õiguse puhul. See rikub võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12).

TsMS § 137 lg-st 4 tulenev kohtuliku kaitse põhiõiguse ulatuslik piiramine ei ole ka sobilik, vajalik

ega mõõdukas. Põhinõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv 2239 eurot 91 senti on piisavalt suur, et

tagada menetlusökonoomia eesmärgi saavutamine.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21. mai 2012. a määrusega osaliselt kostja menetlusabi taotluse,

võimaldades tasuda riigilõivu apellatsioonkaebuselt osamaksetena: ringkonnakohus võimaldas kostjal

tasuda riigilõiv 3515 eurot 14 senti nelja osamaksena, osamakse suurus 878 eurot 79 senti, millest

esimene makse tuleb tasuda kümne päeva jooksul pärast määruse jõustumist, teine ja järgmised

osamaksed ühe kuu jooksul pärast eelmise osamakse tasumist.

Ringkonnakohus viitas TsMS § 181 lg 1 p-dele 1 ja 2, § 182 lg 2 p-le 2, § 186 lg-tele 1 ja 5,

täitemenetluse seadustiku §-le 131. Kostja igakuiseks sissetulekuks on palk 970 eurot ning sellele

võib seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Äriregistrist nähtuvalt on taotlejal kehtiv seos lisaks tema

märgitud äriühingutele ka AS-ga Primer, milles taotleja tegutseb nõukogu liikmena. Kohtu

TsMS § 186 lg 5 alusel tehtud päringust krediidiasutustele selgus, et kostjale on erinevad äriühingud,

millega isik on äriregistri andmetel seotud, teinud rahalisi ülekandeid (näiteks AS-s SEB Pank

5. jaanuaril 2012 juhatuse liikme preemia 964 eurot 83 senti AS-lt PRIKE), mida taotleja ei ole

sissetulekuks märkinud. Kohtu andmetel laekus taotleja isiklikule pangakontole AS-s Swedbank

ainuüksi eelneva nelja kuu jooksul 54 362 eurot 41 senti. AS-s SEB Pank oli see summa 6848 eurot

10 senti. Samuti nähtub kostja kontodelt suures summas sularaha sissemakseid, mille päritolu ei ole

kohtule põhistatud ning mida kohus arvestab täiendava sissetulekuna. Kostja on jätnud märkimata ka

oma erinevatelt äriühingutelt saadava ettevõtlustulu või jätnud tõendamata, et ta seda ei saa.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotleja esitatud andmed piisavad, et menetlusabi vajadust

põhistada ning kohtule usutavaks muuta. Kostja vabastamiseks riigilõivu tasumisest ei ole alust, küll

aga on võimalik anda menetlusabi viisil, millega võimaldada tasuda riigilõivu osamaksetena.

Arvestades kostja sissetulekuid, vältimatuid püsikulusid, temale kuuluvat vara ja osalemist

äriühingutes, leiab kohus, et riigilõivu maksmine neljas võrdses osas nelja kuu jooksul ei ole taotlejat

ülemäära koormav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus

tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja menetlusabi taotluse, ning

teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kostja menetlusabi taotlus ja vabastada kostja

riigilõivu tasumisest või vähendada oluliselt riigilõivu summat apellatsioonkaebuse esitamisel.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Menetlusabi taotlus on põhjendatud. Kostja nõustub küll riigilõivu osamaksetena tasumise

võimaldamisega juhul, kui teda riigilõivust ei vabastata, kuid tegelikult on õige just riigilõivust

vabastamine või alternatiivselt riigilõivu oluline vähendamine. Seadusest ei tulene, et laekumisi ja

sularaha sissemakseid kostja isiklikele pangakontodele oleks võimalik arvestada iseenesest ja

automaatselt kostja lisasissetulekuteks. Kui ringkonnakohtule on ebaselge raha päritolu kostja

pangakontol, siis tuleb seda asjaolu täpsustada. Kostja tegutseb paljude isikute esindajana. Esindatava

nimel tehtud tehinguid ei saa omistada esindajale. Samas ei ole ka mõistlik, et esindaja peab hakkama

tõendama iga esindatava nimel tehtud tehingut. Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu põhjendus, et

taotleja on jätnud tõendamata, et ta ei saa ettevõtlustulu oma erinevatelt äriühingutelt. Eitust ei ole

võimalik ega peagi tõendama.

Ringkonnakohus jättis lahendamata taotluse kontrollida TsMS § 137 lg 4 põhiseaduslikkust.

23. aprillil 2012 esitas kostja esindaja kohtule kostja täiendavad seisukohad riigilõivu kohta. Muu

hulgas sisaldas see taotlust kontrollida TsMS § 137 lg 4 vastavust põhiseadusele. Kohus ei tohi

taotlust lihtsalt tähelepanuta jätta. Ehkki kohus seda oma määruses otsesõnu ei märkinud, nähtub

tasumisele kuuluva riigilõivu summast, et kohus kohaldas asjas TsMS § 137 lg-t 4. Seega pidas kohus

seda asjassepuutuvaks sätteks. Kaebuse esitaja jääb varasemas menetluses esitatud taotluse juurde

kontrollida TsMS § 137 lg 4 põhiseadusele vastavust. Ka ilma kostja taotluseta peab kohus normi

põhiseaduspärasust kontrollima, kohus pole seotud üksnes kohtumenetluse poole taotlusega.

Kostja palub Riigikohtul kontrollida RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kooskõla põhiseadusega osas, milles

tsiviilasjas hinnaga 38 346 eurot 98 senti kuni 44 738 eurot 14 senti tuleb apellatsioonkaebuselt

tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada

osas, millega ringkonnakohus võimaldas kostjal menetlusabi korras tasuda apellatsioonkaebuselt

riigilõivu 3515 eurot 14 senti nelja osamaksena, osamakse suurus 878 eurot 79 senti. Selles osas on

võimalik teha uus määrus, millega võimaldada kostjal tasuda menetlusabi korras

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2556 eurot 46 senti nelja osamaksena, kolme osamakse suurus

639 eurot 12 senti, neljanda osamakse suurus 639 eurot 10 senti. Ülejäänud osas tuleb

ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et ta tuleks riigilõivu tasumisest vabastada või oluliselt

riigilõivu vähendada. Samuti leiab kostja, et ringkonnakohus oleks pidanud kontrollima TsMS § 137

lg 4 põhiseaduslikkust. Kuigi ringkonnakohus ei viidanud määruses TsMS § 137 lg-le 4, nähtub

tasumisele kuuluva riigilõivu summast, et kohus kohaldas TsMS § 137 lg-t 4 ning pidas seda sätet

seega asjassepuutuvaks. Kostja tugineb ka sellele, et TsMS § 137 lg 4 on põhiseadusega vastuolus.

Samuti palub kostja kontrollida RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kooskõla põhiseadusega osas, milles

tsiviilasjas hinnaga 38 346 eurot 98 senti kuni 44 738 eurot 14 senti tuleb apellatsioonkaebuselt

tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

9. Kolleegium märgib, et kostjal on praeguses asjas kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale

tervikuna. Kuigi ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-des 1 ja 2 on eristatud menetlusabi taotluse

osalist rahuldamist ja kostja kohustamist tasuda riigilõiv nelja osamaksena, on ringkonnakohtu

määrus siiski sisuliselt terviklik määrus, millega on lahendatud menetlusabi taotlus. Kostjale on antud

osaliselt menetlusabi, samas on teda siiski kohustatud tasuma kogu riigilõiv nelja kuu jooksul pärast

määruse jõustumist. Menetlusabi taotluse osalise rahuldamata jätmise peale saab esitada

määruskaebuse TsMS § 191 lg 1 esimese lause kohaselt (vt ka Riigikohtu 29. juuni 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-58-12, p 8).

10. Kolleegium nõustub kostjaga, et ringkonnakohus on nõudnud kostjalt liiga suure riigilõivu

tasumist, mistõttu tuleb ringkonnakohtu lahend selles osas tühistada. Samas ei ole põhjendatud kostja

väide, et ringkonnakohus jättis vääralt hindamata TsMS § 137 lg 4 põhiseaduspärasuse. Kostja lähtub

sellest, et TsMS § 137 lg-te 1 ja 4 kohaselt on tsiviilasja hind ringkonnakohtus 38 176 eurot 83 senti

ning sellise hinnaga tsiviilasja puhul on tasutavaks riigilõivuks 3515 eurot 14 senti. Ringkonnakohus

ongi märkinud määruse päises asja hinnaks 38 176 eurot 83 senti ning nõudnud kostjalt 3515 euro

14 sendi suuruse riigilõivu tasumist osamaksetena.

11. Hageja nõudis 6. detsembril 2010 kostjalt põhivõla 350 000 krooni (22 369 euro 8 sendi), viivise

234 675 krooni (14 998 euro 47 sendi) ja lisanduva viivise väljamõistmist. TsMS § 123 kohaselt

võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Enne 1. juulit

2012 ja hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi

ning lg 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas

viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes

sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi

esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi

hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Asja hinnaks maakohtus oli

hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 123, § 133 lg-te 1 ja 2 alusel seega 350 000 krooni (22 369 eurot

8 senti). Harju Maakohus rahuldas 23. veebruari 2012. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 22 369 eurot 8 senti ja 23. veebruari 2012. a seisuga viivise 15 807 eurot

75 senti ning alates 24. veebruarist 2012 viivise 0,05% päevas põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni, kuid viivist kokku mitte rohkem kui 22 369 eurot 8 senti.

12. Kostja esitas 26. märtsil 2012 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Seega vaidlustas kostja maakohtu otsust

tervikuna. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise

puhul tsiviilasja hind sama mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Enne 1. juulit 2012

kehtinud TsMS § 137 lg 4 kohaselt võetakse otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas otsuse

tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata

sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsust tervikuna,

on ringkonnakohus õigesti märkinud apellatsioonkaebuse hinnaks 38 176 eurot 83 senti (põhinõue

22 369 eurot 8 senti + viivis 15 807 eurot 75 senti).

13. Enne 1. juulit 2012 kehtinud TsMS § 139 lg 2 p 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 22 kohaselt

tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel sama palju, kui tuleb tasuda

hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. See

kehtib sõltumata sellest, et TsMS § 137 lg 4 järgi võib tsiviilasja hind apellatsiooniastmes olla

maakohtu omast kõrvalnõuete võrra kõrgem. Seega ei saa kolleegiumi arvates siin arvestada

viivisenõude arvestamisega kaasnevat hinna suurenemist TsMS § 137 lg 4 alusel (vt ka Riigikohtu

6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 71; Riigikohtu 19. oktoobri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 25; Riigikohtu 22. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-11,

p 10). Seega tuleb riigilõivu arvestamisel lähtuda asja hinnast maakohtus, mis on 22 369 eurot 8 senti.

Apellatsioonkaebuselt tuleb selle esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda 2556 eurot 46 senti.

Kuna riigilõivu arvestamisel ei tule lähtuda kuni 30. juunini 2012 kehtinud TsMS § 137 lg-st 4, ei

tulnud ringkonnakohtul hinnata nimetatud sätte põhiseaduspärasust, sest TsMS § 137 lg 4 pole

praeguse asja puhul riigilõivu suurust ja edasikaebeõigust puudutavas osas asjassepuutuv säte.

Kuna praeguses asjas tuleb lähtuda riigilõivu arvestamisel ja tasumisel asja hinnast maakohtus, mis

on 22 369 eurot 8 senti, ei ole põhjendatud kostja taotlus kontrollida apellatsioonkaebuse esitamise

ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kooskõla põhiseadusega osas, milles tsiviilasjas hinnaga

38 346 eurot 98 senti kuni 44 738 eurot 14 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu

3515 eurot 14 senti. Kolleegium leiab, et põhiseadusega pole vastuolus apellatsioonkaebuse esitamise

ajal kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, millest tulenevalt tuli

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 2556 eurot 46 senti.

Kostja on ringkonnakohtule esitatud taotluses kontrollida TsMS § 137 lg 4 põhiseaduspärasust ka ise

viidanud, et põhinõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv 2239 eurot 91 senti on piisavalt suur, et tagada

menetlusökonoomia eesmärgi saavutamine.

14. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole kostja väited selle kohta, et ta tuleks apellatsioonkaebuse

esitamisel täielikult vabastada riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et

kuigi kostja vabastamiseks kogu riigilõivu tasumisest pole alust, on võimalik anda kostjale

menetlusabi viisil, millega võimaldada tasuda tal riigilõivu osamaksetena. Kuigi ringkonnakohtu

määrus tuleb tühistada osas, milles ringkonnakohus nõudis kostjalt osaliselt menetlusabi taotlust

rahuldades riigilõivu liiga palju (3515 eurot 14 senti nelja osamaksena 2556 euro 46 sendi asemel),

teeb Riigikohus selles osas TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel uue määruse, võimaldades kostjal

menetlusabi korras TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 2556 eurot

46 senti nelja osamaksena, millest esimene osamakse 639 eurot 12 senti tuleb tasuda kümne päeva

jooksul pärast määruse jõustumist, teine ja järgmised osamaksed ühe kuu jooksul pärast eelmise

osamakse tasumist.

15. Tulenevalt TsMS § 191 lg-st 3 ei hüvitata menetlusabi andmisest osalise keeldumise määruse

peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid.

16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu