3-1-1-59-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-59-12

Määruse kuupäev

19. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Süüdimõistetu

Konstantin

Jeršovi

(Jeršov)

karistuse

täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

14. detsembri

2011.

a

ja

Tartu

Ringkonnakohtu 5. jaanuar 2012. a määrused kriminaalasjas

nr 1-08-4025

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Konstantin Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Ene Timmi

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

16. mai 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2012. a määrus, millega jäeti Konstantin

Jeršovi kaitsja määrusekaebus Tartu Maakohtu 14. detsembri 2011. a määruse peale läbi

vaatamata ja saata määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 7. juuli 2008 otsusega mõisteti Konstantin Jeršov süüdi KarS § 424, § 329 ja § 199

lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

Karistuse kandmise aja alguseks määrati 26. november 2007 ja lõpuks 25. mai 2011.

2. Harju Maakohtu 1. detsembri 2010 määrusega vabastati K. Jeršov tingimisi enne tähtaega karistuse

kandmisest katseajaga 1 aasta ja teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 sätestatud

kontrollnõudeid ning § 75 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume, asuda tööle või võtta end töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist,

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata ja läbida

sotsiaalprogramme, kui kriminaalhooldaja seda pakub. K. Jeršov vabanes vangistusest 14. detsembril

2010.

3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 22. novembril 2011 Tartu Maakohtule erakorralise

ettekande K. Jeršovi karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et K. Jeršov on rikkunud Harju

Maakohtu 1. detsembri 2010 määrusega määratud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba

taotlemata. Kriminaalhooldajale sai teatavaks, et K. Jeršovile on 15. augustil 2011 tehtud

meditsiiniline uuring joobeseisundi tuvastamiseks. Tartu Politseiprefektuuri 18. novembri 2011

vastuse järgi on K. Jeršov arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilisi aineid - amfetamiini ja

metamfetamiini. Samuti on K. Jeršov suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega - K. L.-iga ja D.

A.-ga - ilma selleks ametnikult luba taotlemata.

4. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2011 määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine

ja K. Jeršov saadeti Tartu Maakohtu 7. juuli 2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o

5 kuud ja 11 päeva ärakandmisele, kuna ta on kriminaalhoolduse ajal rikkunud temale KarS § 75 lg 2

alusel määratud kohustusi mitte tarvitada narkootilisi aineid ja mitte suhelda kriminaalkorras

karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Kandmata karistuse osa on 5 kuud ja 11

päeva ning see pööratakse täitmisele viivitamatult ja kandmata karistuse osa kandmisele asumist

loetakse 14. detsember 2011.

5. K. Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

taotles maakohtu määruse tühistamist ja K. Jeršovile Tartu Maakohtu 7. juuli 2008 otsusega

mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2012 määrusega jäeti kaitsja määruskaebus KrMS § 385 p 26

alusel läbi vaatamata, kuna alates 1. septembrist 2011 ei saa esitada määruskaebust KrMS § 427 lg 2

ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse

peale.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Jeršovi kaitsja K. Saavo, kes leiab, et

kohus on määrust tehes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna kohtumääruse resolutiivosa

on vastuolus lahendi põhiosaga (KrMS § 339 lg 1 p 8) ja on ka sisuliselt väär, sest vaidluse esemeks

pole prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus (KrMS § 385 p 15). Kaitsja taotleb Tartu

Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2012 kohtumääruse tühistamist ja kriminaalasi Tartu Ringkonnakohtule

arutamiseks saatmist.

8. Määruskaebuse vastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi, et

ringkonnakohtu määruses KrMS § 385 p-le 15 tehtud viide on ilmselgelt üksnes trükiviga, mis ei

moonuta määruse arusaadavust ega mõjuta lahendist johtuvaid tagajärgi. Seega ei esine antud juhul

KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja määruskaebus tuleks

jätta menetlusse võtmata, kuna puudub kassatsiooni alus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kriminaalkolleegium vaatas määruskaebuse 16. mail 2012 kirjalikus menetluses läbi. Samal ajal

oli kolleegiumi menetluses kriminaalasi nr 3-1-1-18-12, milles tõusetus analoogiline õiguslik

küsimus - kas KrMS § 385 p-s 26 sisalduv piirang, mis välistab määruskaebuse esitamise

KrMS § 427 lg 2 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud

määruse peale, võib olla põhiseadusega vastuolus. Kuna kriminaalasi nr 3-1-1-18-12 oli

kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 2012. a määrusega antud arutada Riigikohtu üldkogule, lükkas

kolleegium 16. mai 2012 määrusega käesoleva asja läbivaatamise edasi kuni üldkogu lahendi

tegemiseni asjas nr 3-1-1-18-12.

10. Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja

kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS

§ 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus

KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Samas ei võtnud üldkogu seisukohta, kas KrMS § 385 p 26 on

põhiseadusele vastav osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku

poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele.

11. Kriminaalasjaga nr 3-1-1-59-12 samaaegselt oli kriminaalkolleegiumi menetluses ka kohtuasi

nr 3-1-1-45-12. Mõlemas nimetatud kriminaalasjas oli kolleegiumil kahtlus just küsimuses, kas

KrMS § 385 p 26 on põhiseadusele vastav osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust

maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 alusel

täitmisele. Sel põhjusel andis kolleegium 13. augusti 2012 määrusega kriminaalasja nr 3-1-1-45-12

lahendada Riigikohtu üldkogule. Eeltoodule tuginedes tegi kolleegium 31. augustil 2012 arutatavas

asjas määruse, millega lükati asja läbivaatamine edasi kuni üldkogu lahendi tegemiseni asjas nr 3-1-

1-45-12.

12. Riigikohtu üldkogu 13. novembri 2012 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks

ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt

KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastatu karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele.

13. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, ja Riigikohtu üldkogu 13. novembri 2012. a

otsusest

kriminaalasjas

nr

3-1-1-45-12,

Riigikohtu

kriminaalkolleegium

tühistab

Tartu

Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2012. a määruse ja määruskaebust osaliselt rahuldades saadab asja

ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi