3-4-1-25-12 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-25-12

Otsuse kuupäev

18. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Kivi

ja Jüri Põld

Kohtuasi

1. jaanuarist

2011

kuni

30. juunini

2012

kehtinud

riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 koostoimes sama seaduse lisaga 1

ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 1 esimese lause

põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-

12-14676

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes

lisaga 1 olid Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. aasta määruse tegemise ajal põhiseadusega

vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti.

2. Jätta läbi vaatamata Harju Maakohtu taotlus kontrollida tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

183 lõike 1 esimese lause põhiseaduslikkust.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU MÄÄRUS

1. Tsiviilasjas nr 2-12-14676 esitas Roosaare Turismitalu OÜ 12. aprillil 2012 Harju Maakohtule

hagiavalduse J. Šuba vastu võla nõudes. Lisaks esitas hageja menetlusabi taotluse, milles taotles

alternatiivselt riigilõivu tasumisest vabastamist, riigilõivu vähendamist kohtu äranägemisel mõistliku

suuruseni või riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamist. Hageja leidis, et tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 183 lõige 1 piirab ebaproportsionaalselt loetelust välja jäänud eraõiguslike

juriidiliste isikute võimalust oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöörduda olukorras, kus

kaebeõiguse teostamist piirava kõrge riigilõivu tasumine käib isikul üle jõu.

2. Maakohus jättis 16. mai 2012. aasta kohtumäärusega menetlusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd

kohtu hinnangul ei saanud eeldada hageja kavandatava menetluses osalemise edukust.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. juuni 2012. aasta kohtumäärusega maakohtu määruse ja saatis

asja tagasi maakohtule menetlusabi taotluse lahendamiseks.

4. Harju Maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata 1. jaanuarist 2011

kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 14

060 eurot 56 senti.

5. Lisaks tunnistas maakohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata TsMS § 183 lõike 1

esimese lause osas, milles see välistab menetlusabi andmise tsiviilkohtumenetluses hagiavalduselt

riigilõivu, mille tasumine oli ette nähtud 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57

lõikes 1 koostoimes selle lisaga 1, tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks sättes nimetatud

kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule.

6. Maakohtul tekkis hageja menetlusabi taotluse lahendamisel kahtlus, et RLS § 57 lõikes 1 koostoimes

lisaga 1 ette nähtud ulatuses riigilõivu tasumise kohustus hagi esitamisel ning menetlusabi piirang

võivad olla vastuolus PS § 15 lõikega 1. Juhul kui TsMS § 183 lõikes 1 sisalduv keeld anda

eraõiguslikule juriidilisele isikule menetlusabi oleks põhiseadusega vastuolus, oleks kohtul võimalik

kaaluda hagejale menetlusabi andmist. Kui riigilõivu suurust määravad sätted oleksid vastuolus

põhiseadusega, peaks kohus otsustama menetlusabi andmise muu riigilõivusumma osas. Menetlusabi

taotluse lahendamise lõpptulemus võib sõltuda sellest, kui suurt riigilõivu on hageja kohustatud tasuma.

7. Riigikohtu üldkogu tunnistas 6. märtsi 2012. aasta otsuses asjas nr 3-2-1-67-11 põhiseadusvastaseks

kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivu 220 000 eurot (14 060 eurot 56 senti). Riigilõivud püsisid

samas määras alates 1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini 2012 hoolimata vääringust, milles need olid

märgitud. Seetõttu lähtus maakohus üldkogu otsusest ja leidis, et hagejal tasuda tulnud riigilõiv ei olnud

menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärkidel vajalik abinõu ning

oli seega põhiseaduse vastane. Maakohus määras kehtiva riigilõivuseaduse alusel hagilt tasutavaks

riigilõivuks 2700 eurot. Selline riigilõiv on objektiivselt põhiseaduspärane, kuid ka seda ei pruugi

hagejal olla subjektiivselt majanduslikult võimalik tasuda. Seetõttu tuleb kontrollida, kas hagejale

menetlusabi andmise mittevõimaldamine lõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastamiseks on

põhiseaduspärane.

8. Menetlusabi andmise välistamine TsMS § 183 lõike 1 esimeses lauses nimetamata Eesti

eraõiguslikele juriidilistele isikutele ei ole menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmisest

osavõtu eesmärgil vajalik abinõu, kuna sama tulemuse annab riigilõivu osamaksetena tasumine, mis on

samas isikule vähem koormav. Menetlusökonoomia eesmärgi täitmiseks pole tegemist mõõduka

abinõuga. Riigilõivud ja menetlusabi on ühe süsteemi osad. Kuni 30. juunini 2012 kehtinud

riigilõivumäärad olid võrdlemisi kõrged, piirates oluliselt isikute kohtusse pöördumist. Eraõiguslikele

juriidilistele isikutele peab olema tagatud tegelik võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Olukorras, kus üldine riigilõivude tase oli kõrge, oleks tulnud vältimatult võimaldada menetlusabi

vähemalt hagiavalduselt esitatavate riigilõivude tasumiseks kõigile Eesti eraõiguslikele juriidilistele

isikutele. Arvestades 30. juunini 2012 kehtinud lõivusüsteemi, luges kohus hagiavalduselt riigilõivu

tasumiseks menetlusabi saamise võimaluse puudumise Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute jaoks

ebamõõdukaks.

9. Lahendades hageja menetlusabi taotlust, hindas maakohus, et hageja täidab TsMS § 181 lõigetes 1 ja

2 ning § 182 lõike 2 punktis 2 sätestatud menetlusabi saamiseks vajalikud nõuded. Kohus leidis aga, et

praegu esineb TsMS § 183 lõike 2 piirang menetlusabi andmisele, kuna saab eeldada, et Roosaare

Turismitalu OÜ osanikud saavad menetluskulusid kanda. Harju Maakohus rahuldas siiski osaliselt

hageja menetlusabi taotluse, määrates TsMS § 181 lõike 31 alusel menetlusabi korras, et hageja võib

tasuda riigilõivu osamaksetena. Arvestades, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas, piirab 2700 euro suuruse riigilõivu korraga tasumine ebamõistlikult hageja õigust

pöörduda kohtusse. Kohus lisas, et otsustab hagi menetlusse võtmise pärast riigilõivu esimese osamakse

laekumist.

Harju Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 9. oktoobril 2012.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

10. Riigikogu arvamuse on esitanud põhiseaduskomisjon, kes leiab, et alama astme kohtutes

kohaldamata jäetud RLS § 57 lõikest 1 koostoimes RLS lisaga 1 tulenevad riigilõivumäärad on

põhiseadusega vastuolus.

11. TsMS § 183 lõike 1 esimese lause kohta on Riigikogu seisukohal, et vastuolu põhiseadusega võib

esineda vaid juhul, kui käsitleda nimetatud sätet koostoimes enne 1. juulit 2012 kehtinud

riigilõivumääradega. Riigikogu leidis, et eraldivõetuna ei ole TsMS § 183 lõike 1 esimene lause

põhiseaduse vastane, kuna riigil on õigus otsustada ise, kellele ta menetlusabi annab. Arvestades riigi

piiratud

ressursse,

eelistatakse

isikuid,

kes

menetluskulude

kandmise

tõttu

satuksid

toimetulekuraskustesse. Seetõttu ei ole riik võimaldanud äriühingutele menetlusabi anda, v.a

pankrotivõlgnikud.

12. Roosaare Turismitalu OÜ leiab, et Harju Maakohus on põhjendatult jätnud riigilõivuseaduse sätted

kohaldamata ja tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Roosaare Turismitalu OÜ leiab lisaks, et

Harju Maakohus on ka põhjendatult jätnud vastavas osas kohaldamata ja tunnistanud põhiseadusega

vastuolus olevaks TsMS § 183 lõike 1 esimese lause.

13. Roosaare Turismitalu OÜ leidis, et Riigikohtu üldkogu järeldus 12. aprilli 2011. aasta otsuses asjas

nr 3-2-1-62-10, mille kohaselt ei saa pidada regulatsiooni, mis välistab Eesti eraõiguslikule juriidilisele

isikule menetlusabi andmise tsiviilkohtumenetluses apellatsioonkaebuselt ettenähtud riigilõivu

tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks, mõõdukaks abinõuks menetlusökonoomia eesmärgi

täitmiseks ja selline piirang kahjustab isikule põhiseadusega antud kaebeõigust ning on seega vastuolus

põhiseadusega, kohaldub analoogselt apellatsiooni esitamisega ka hagiavalduse esitamisel.

14. J. Šuba Riigikohtule arvamust ei esitanud.

15. Õiguskantsler leiab, et asjassepuutuvad riigilõivuseaduse sätted on põhiseadusega vastuolus. TsMS

§ 183 lõike 1 esimese lause kohta asus õiguskantsler seisukohale, et nimetatud säte on vastuolus

põhiseadusega vaid koostoimes enne 1. juulit 2012 kehtinud riigilõivu määradega. Õiguskantsleri

hinnangul ei ole TsMS § 183 lõike 1 esimene lause vastuolus põhiseadusega koostoimes maakohtu

määratud riigilõivu määraga, mis vastab alates 1. juulist 2012 kehtima hakanud riigilõivu määradele.

16. Õiguskantsler rõhutas, et ei pea probleemivabaks madalama astme kohtute praktikat määrata ise uus

riigilõivu määr; seda eriti nendel juhtudel, kui tekib kahtlus kohtu määratud nn uue riigilõivu määra

põhiseaduspärasuses (nt juhul, kui see erineb märkimisväärselt alates 1. juulist 2012 jõustunud,

varasemaga võrreldes tunduvalt väiksemast riigilõivu määrast või määrast, mille suuruse on Riigikohus

varem lugenud ülemäära kõrgeks).

17. Justiitsminister leidis, et kohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätted on põhiseaduspärased.

Justiitsminister toob välja, et riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivumääradega sooviti need

tsiviilasjade

lahendamisel

muuta

võimalikult

kulupõhiseks.

Tulenevalt

asjaolust,

et

tsiviilkohtumenetluses on kohtu rolliks õiguskaitse, õigusemõistmine ja õigusrahu pakkumine omavahel

kokkuleppele mittejõudnud poolte vahel, tuleb lugeda põhjendatuks tsiviilvaidlustega seotud kulude

katmise kohtuasja poolte kohtukuludega, selle asemel, et asetada see koormis maksumaksjaile.

18. TsMS § 183 lõike 1 esimese lause kohta leidis justiitsminister, et ettevõtlusvabadus ei tähenda riigi

poolt ettevõtjale vahendite andmist ärihuvides peetavate kohtuvaidluste pidamiseks. Ettevõtjal on

vabadus kujundada oma tegevust ja saada oma tegevuselt tulu, et vajadusel pöörduda kohtusse enda

õiguste ja vabaduste kaitseks.

19. Rahandusminister enda seisukohti ei esitanud.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

20. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine“

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana.“

21. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE

EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES“ (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012)

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

319 558,24

12 782,32

383 469,89

14 060,56

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; RT I, 04.07.2012, 1) § 183 „Juriidilisele

isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud“

„(1) Juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes

tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud

mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis,

kui taotleja põhistab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud

ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku

kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse

menetlusabi üksnes välislepingu alusel.“

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

23. Harju Maakohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-12-14676 määruskaebust lahendades põhiseadusega

vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni

383 469 eurot 89 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti. Nimetatud

riigilõivuseaduse sätted olid maakohtu jaoks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) § 14 lõike 2 esimese lause mõttes asjassepuutuvateks säteteks, kuna lõivu tasumise kohustus ja

suurus tuvastatakse nende õigusnormide alusel. Seega sõltuvad menetlusosaliste õigused ja kohustused

vahetult küsimusest, kas vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted on põhiseaduspärased või mitte.

24. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 18. oktoobri 2012. aasta otsuses asjas

nr 3-4-1-15-12, et riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini

2012 kehtinud redaktsioonis) oli põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558

euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti.

Seetõttu pole vaja korrata põhjendust asjassepuutuvate riigilõivuseaduse sätete vastuolu kohta

põhiseadusega.

25. Harju Maakohus jättis 8. oktoobri 2012. aasta määrusega kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivu

määra 14 060 eurot 56 senti kohaldamata ning määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 2700 eurot.

Seejärel leidis maakohus, et ka 2700 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustus ei pruugi hagejale olla

subjektiivselt majanduslikult võimalik, ning hindas hageja võimalust saada selle riigilõivu tasumiseks

menetlusabi. Kohus kohaldas TsMS § 181 lõikeid 1 ja 2, § 182 lõike 2 punkti 2 ja § 183 lõiget 2.

Maakohus otsustas, et hagejale tuleb TsMS § 181 lõike 31 alusel võimaldada menetlusabi korras tasuda

2700 euro suurune riigilõiv osamaksetena.

26. Sellele lisaks kontrollis maakohus TsMS § 183 lõike 1 põhiseaduslikkust koostoimes kuni 30.

juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse alusel määratud ja maakohtus põhiseadusvastaseks tunnistatud

ning kohaldamata jäetud 14 060 euro 56 sendi suuruse riigilõivuga. Harju Maakohus tunnistas 8.

oktoobril 2012 tsiviilasjas nr 2-12-14676 tehtud määruse resolutsiooni punktis 2 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata TsMS § 183 lõike 1 esimese lause osas, milles see välistab

menetlusabi andmise tsiviilkohtumenetluses hagiavalduselt riigilõivu, mille tasumine oli ette nähtud

RLS § 57 lõikega 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juuni 2012 kehtinud redaktsioonis),

tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks sättes nimetatud kriteeriumitele mittevastavale Eesti

eraõiguslikule juriidilisele isikule.

27. PSJKS § 9 lõike 1 ning § 14 lõike 2 kohaselt on esimese ja teise astme kohtutel õigus kohtuotsuse

või -määruse alusel algatada ning Riigikohtul selliselt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust

läbi viia vaid konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva normi suhtes (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. aasta otsus asjas nr 3-4-1-9-03, punkt

11). Asjassepuutuv on norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk kui kohus peaks

asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele

vastavuse korral (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. detsembri 2009. aasta

määrus asjas nr 3-4-1-27-09, punkt 15).

28. Maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ning jättis hageja suhtes kohaldamata

30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 järgse riigilõivu määra. Kohus kohaldas teist

riigilõivu ja kaalus selle tasumiseks menetlusabi andmist. Järelikult ei ole kohtuasja lahendamisel tähtis

ega mõjuta menetlusosaliste õigusi TsMS §183 lõike 1 esimese lause põhiseadusele vastavus osas,

milles see välistas menetlusabina Eesti eraõigusliku juriidilise isiku täieliku või osalise vabastamise

riigilõivu tasumisest määras, mis kehtis 30. juunini 2012. Seetõttu ei ole TsMS § 183 lõike 1 esimene

lause Harju Maakohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud osas praeguses asjas asjassepuutuv säte.

29. Kui säte ei ole asjassepuutuv, pole kohtulahendiga algatatud konkreetne normikontroll lubatav ning

TsMS § 183 lõike 1 esimese lause kontrollimise taotlus tuleb jätta PSJKS § 11 lõike 2 alusel läbi

vaatamata (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. detsembri 2009. aasta määrus

asjas nr 3-4-1-27-09, punkt 14).

30. Kolleegium tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1

olid Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. aasta määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagiavalduselt

tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti.

Märt Rask, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Jüri Põld