3-1-1-118-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-118-12

Määruse kuupäev

17. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Vara arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-4761

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi

Margus Lellep

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

21. november 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2012. a ja Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2012. a

kohtumäärused

osas,

millega

arestiti

süüteoga

saadud

vara

konfiskeerimise

ning

konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ-le A kuuluv kinnistu registriosa numbriga

XXXXXX asukohaga Valga Xxxxx x, kinnistu registriosa numbriga YYYYYYY asukohaga

Valgamaa Taheva vald Koikküla küla Xxxx-Xxxxx, kinnistu registriosa numbriga ŽŽŽŽŽŽŽ

asukohaga Valga Xxxxxx xx (ZZZ/ZZZZ mõttelist osa kaasomandist), kinnistu registriosa

numbriga WWWWWWW asukohaga Tartu Xxxxxxx xxx XL ja kinnistu registriosa numbriga

QQQQQQQ asukohaga Tartu Xxxxxxx xxx XLVI.

2. Vabastada eelmises punktis nimetatud kinnistud aresti alt.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus menetleb

kriminaalasja nr 11760000085, milles alustati 6. mail 2011 KarS § 384 lg 1 tunnustel menetlust selle

kohta, et OÜ M nimel tegutsevad isikud võivad olla põhjustanud äriühingu maksejõuetuse.

Kohtueelses menetluses kogutud tõendite kohaselt kahtlustatakse R. P.-d KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3,

§ 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 384 lg 1 ja § 394 lg 2 p 3 ja OÜ-d A KarS § 394 lg 4 järgi kvalifitseeritavate

kuritegude toimepanemises.

2. Tartu Maakohtu 17. mai 2012. a määrusega arestiti prokuröri taotluse alusel süüteoga saadud vara

konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ-le A kuuluvad kinnistud: kinnistu

registriosa nr XXXXXX asukohaga Valgas Xxxxx x, kinnistu registriosa nr YYYYYYY asukohaga

Valgamaal Taheva vallas Koikküla külas Xxxx-Xxxxxl, kinnistu registriosa nr ŽŽŽŽŽŽŽ asukohaga

Valgas Xxxxxx xx (ZZZ/ZZZZ mõttelist osa), kinnistu registriosa nr WWWWWWW asukohaga

Tartus Xxxxxxx xxx XL ja kinnistu registriosa nr QQQQQQQ asukohaga Tartus Xxxxxxx xxx XLVI.

Süüteo vahetu objekti ja süüteoga saadud vara konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise

tagamiseks arestiti OÜ A pangakontod ja neil olev raha AS-s B, AS-s C ning AS-s D. Maakohus

leidis kokkuvõtlikult järgmist.

2.1 Kahtlustuse kohaselt sai R. P. koos teiste kuriteo toimepanijatega kuritegude tulemusena vähemalt

604 587,36 eurot varalist kasu, millest vähemalt 67 107,23 eurot kandis ta OÜ A pangakontole,

varjamaks kuritegelikul teel saadud vara ebaseaduslikku päritolu ja asukohta. OÜ A tegevuse

eesmärgiks oli aga vara ebaseadusliku päritolu varjamine ja R. P. aitamine, et viimane saaks hoiduda

oma tegude õiguslikest tagajärgedest.

2.2 Kahtlustust kinnitavad kuriteoteade ja sellele lisatud dokumendid, tuludeklaratsioonid, äriregistri

teabesüsteemi väljavõtted, äriühingute pangakontode väljavõtted ning teised dokumentaalsed tõendid.

R. P.-le ja OÜ-le A esitati kahtlustus põhjendatult, kuna neile etteheidetavas tegevuses võivad esineda

kahtlustuses kirjeldatud kuritegude tunnused. Samuti on põhjendatud alus arvata, et R. P. teenis koos

teiste toimepanijatega kuritegudest vähemalt 604 587,36 eurot ebaseaduslikku tulu, millisest summast

kandis ta 67 107,23 eurot OÜ A pangakontole.

2.3 Arvestades R. P. 2008 - 2010. a tulude ja kulude võrdlust ning pangakontode väljavõtetelt

nähtuvaid raha liikumist iseloomustavaid andmeid, on alust arvata, et olulise osa tema sissetulekust

moodustas kuritegelikult teel saadud tulu. R. P. kandis pärast temaga seotud OÜ-ga M (pankrotis)

kelmuse toimepanemist ja ettevõtte vara omastamist, kuid enne pankroti väljakuulutamist, kuritegude

toimepanemise tulemusena saadud rahast 67 107,23 eurot OÜ A pangakontodele. Võttes arvesse R. P.

seotust OÜ-ga A juhatuse liikme tegevuse ja ainuosaluse kaudu, on ilmne, et kahtlustatav teadis raha

ülekandmise tegelikku eesmärki. Tegemist võib olla R. P. ja OÜ A poolt toimepandud

rahapesukuriteoga ning ülekantud rahasumma näol rahapesu vahetu objektiga.

2.4 Lisaks rahapesu objektiks olevale summale kandis R. P. enda pangakontolt OÜ A pangakontodele

11 225 000 krooni. Selle summa kandis ta üle pärast OÜ-ga M (pankrotis) seotud kelmuse

toimepanemist ja ettevõtte vara omastamist ning vahetult enne võlausaldaja poolt pankrotiavalduse

esitamist. Raha ülekandmise eesmärgiks oli selle võimaliku konfiskeerimise vältimine. On ilmne, et

OÜ A esindajana teadis R. P. raha ülekandmise tegelikku eesmärki. Seega esineb seaduslik alus

pangakontode ja neil oleva raha arestimiseks rahapesukuriteo vahetu objektina, tagamaks vajadusel

kontodel oleva raha konfiskeerimist KarS § 394 lg-st 5 tulenevalt ning KarS § 83 lg 2 alusel. Samuti

esineb seaduslik alus OÜ A kui kolmanda isiku pangakontode ja neil oleva raha arestimiseks raha

konfiskeerimise tagamiseks kuriteoga saadud varana KarS § 831 alusel või selle arvelt kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 alusel.

2.5 R. P.-le kuulusid viis kinnistut, mille suhtes ta sõlmis vahetult pärast OÜ M (pankrotis)

võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamist müügilepingu OÜ-ga A. Kinnistute müügihind kokku

oli 245 000 krooni. Kriminaalasja materjali juurde lisatud kinnisvaraportaalide väljavõtetest nähtuvalt

saab kinnistute keskmiseks turuhinnaks arvestada aga ligikaudu 130 000 eurot. On alust arvata, et R.

P. võõrandas kinnistud keskmisest turuhinnast soodsamalt ja põhjust on kahelda selleski, kas

tegelikkuses kogu ostuhinna tasumine toimus. OÜ A ja R. P. pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on

viimase pangakontole tehtud ülekanne ühel korral 100 000 krooni suuruses summas, mis võimaldab

järeldada, et ostja tegelikult müügilepingu järgset hinda ei tasunud ning kinnistud võivad olla

omandatud olulises osas R. P. vara arvelt. Kinnistute müümise eesmärgiks oli nende võimaliku

konfiskeerimise vältimine. On ilmne, et OÜ A esindajana teadis R. P. võõrandamise tegelikku

eesmärki. Kõnealusele eesmärgile osutab kaudselt ka asjaolu, et pärast OÜ M (pankrotis) suhtes

pankrotiavalduse esitamist ja enne kinnistute müügilepingu sõlmimist võõrandas R. P. OÜ A

ainuosaniku ja juhatuse liikmena osaühingu ühe osa (väärtusega 15 945 eurot) oma elukaaslase

emale, jättes endale ühe osa (väärtusega 32 eurot). Arvatavalt oli kirjeldatud tegevuse eesmärgiks

enda varade väärtuse näiline vähendamine. Lähtuvalt eeltoodust esineb seaduslik alus OÜ-le A kui

kolmandale isikule kuuluvate kinnistute arestimiseks, tagamaks kahtlustatava süüdimõistmise korral

nende konfiskeerimist kuriteoga saadud varana KarS § 831 alusel või nende arvelt kuriteoga saadud

vara konfiskeerimise asendamist KarS § 84 alusel. Pidades silmas kahtlustuse kohaselt kuritegelikul

teel teenitud tulu suurust, on ilmne, et see ületab kinnistute väärtuse.

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ A kaitsja vandeadvokaat Margus

Lentsius, taotledes määruse tühistamist. Alternatiivselt taotles kaebaja kinnistute arestimise

asendamist kohtuliku hüpoteegiga 67 107,23 euro suuruses summas Eesti Vabariigi kasuks ja OÜ A

pangakontode ning nendel oleva raha aresti alt vabastamist.

4. Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2012. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.

4.1 Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad piisava aluse arvata, et OÜ M juhatuse liikmed R. P. ja

V. M. esitasid koos OÜ V juhatuse liikme T. S.-iga AS-le E osaliselt või täielikult tegelikkusele

mittevastavaid avaldusi ning kuludokumente, mille alusel teostas pank laenu väljamaksmise OÜ M

pangakontole. Laenu peamiseks eesmärgiks oli Valgas asuva leivakombinaadi hoonetesse ja

seadmetesse tehtavate investeeringute finantseerimine ning pangale esitatud avalduste ja arvete

kohaselt laenusummasid vastavalt ka kasutati. Hiljem selgus, et laenu saamise põhjenduseks toodud

investeeringuid tegelikkuses ei tehtud. Seega lõid R. P., V. M. ja T. S. pangale ebaõige ettekujutuse,

mis oli aluseks panga poolt laenu väljamaksete tegemiseks. Seetõttu on piisav alus kahtlustada R. P.-d

kelmuse toimepanemises, mis on käsitatav rahapesu eelkuriteona. Kahtlustuse kohaselt petsid V. M.,

R. P. ja T. S. pangalt välja 3 171 948,80 krooni (202 724,48 eurot), millega on kummutatud kaitsja

väide, nagu puuduks teine rahapesu koosseisu oluline tunnus - kriminaaltulu.

4.2 Ehkki OÜ A pangakonto väljavõttest nähtuvalt tegi ülekanded R. P., ei selgita see raha kaugemat

päritolu ega kannete tegemise alust. Eksisteerib põhjendatud kahtlus, et raha kanti OÜ A

pangakontole raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks ja R. P. abistamiseks, et viimane saaks hoiduda

oma tegude õiguslikest tagajärgedest.

4.3 OÜ A vara arestimisel proportsionaalsuse põhimõtet ei rikutud. Vara ei arestitud pelgalt KarS §

83 lg 2 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud vara konfiskeerimise

tagamiseks, vaid ka KarS § 831 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 84 alusel konfiskeerimise asendamise

tagamiseks. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et R. P. ja V. M. said tahtliku kuriteo toimepanemise

tulemusena kokku 604 587,36 eurot, millest 67 107,23 eurot kandis R. P. OÜ A pangakontole. Seega

on võimalik vara arestida 604 587,36 euro suuruses summas, vältimaks kuriteo toime pannud isikute

rikastumist.

4.4 Kuivõrd R. P. kandis enda pangakontolt OÜ A pangakontole lisaks rahapesu objektiks olevale

rahale ka 11 225 000 krooni, mille puhul on suure tõenäosusega samuti tegemist kuriteo

toimepanemise tulemusena saadud varaga, on OÜ A pangakonto ja seal oleva raha arestimine

põhjendatud ka tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise

tagamiseks. Lisaks on põhjendatud OÜ-le A kuuluvate kinnistute arestimine konfiskeerimise

asendamise tagamiseks. Kuna OÜ A vara arestiti ligikaudu 386 200 euro ulatuses, on väär kaitsja

väide, nagu oleks arestimine toimunud põhjendamatult suures ulatuses.

4.5 Kohtuliku hüpoteegi seadmist saanuks kohus kohaldada juhul, kui kinnistute arestimist oleks

taotletud tsiviilhagi tagamiseks, kuna tegemist on hagi tagamise abinõuga.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ A kaitsja vandeadvokaat M.

Lentsius, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning OÜ-le A kuuluva vara aresti

alt vabastamist. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised.

5.1 OÜ A pole kahtlustuses ja vaidlustatud kohtumäärustes kirjeldatud süütegu toime pannud. Tõele

ei vasta väide, nagu oleks R. P. osalenud pettuses AS E suhtes. Kohtueelses menetluses ei ole

tõendatud, et R. P. oleks suhelnud OÜ RTS Valga juhataja T. S.-i või teiste sama ettevõttega seotud

isikutega. Olukorras, kus R. P. OÜ-ga V seotud isikute ja AS-ga E ei suhelnud ega teinud ainsatki

ülekannet OÜ M nimel ning eest, jääb arusaamatuks, milles tema tegevus kelmuse toimepanemisel

seisnes. See käitumine on kahtlustuse kohaselt seotud rahapesu koosseisu realiseerimisega. Kõigi OÜ

A pangakontole kantud rahaliste vahendite päritolu saab tuvastada. Seega ei pannud R. P. OÜ A

juhatuse liikmena ega OÜ A juriidilise isikuna toime KarS §-s 394 kirjeldatud kuritegu. Puudub ka

kriminaaltulu, mis on rahapesu koosseisu täitmise üks põhikriteeriumitest.

5.2 Ringkonnakohus kaitsja ja prokuröri poolt kohtuistungil avaldatut seoses rahapesu kahtlustuse

ulatusega arvesse ei võtnud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on prokuratuur vara arestimise

taotluses rahapesu objektiks oleva summa suuruse osas eksinud, märkides, et lisaks rahapesu

objektiks olevale rahale kandis R. P. enda pangakontolt OÜ A pangakontodele veel 11 225 000 krooni

(717 408,25 eurot). Tegelikult peab selle summa suuruseks olema 1 122 500 krooni. Kahtlustuse

kohaselt oli rahapesu objektiks 67 107,23 eurot, mis koos 717 408,25 euroga moodustab 784 515,48

eurot. On selge, et ringkonnakohus esitas tegelikkusele mittevastavaid ja meelevaldseid seisukohti R.

P. ja/või OÜ A poolt toimepandud kuritegude tulemusel või rahapesu objektiks oleva rahasumma

suuruse osas. Krediidiasutustes arestiti OÜ-le A kuuluvat raha enam kui 92 287 euro ja 205 974 USA

dollari (s.o 163 913,73 euro) suuruses summas, kokku üle 256 200 euro. Lisaks arestiti viis kinnistut.

Jääb arusaamatuks, miks arestiti 67 107,23 euro suuruse kahtlustuse valguses kogu OÜ-le A kuuluv

kinnisvara ja kõik pangakontod ning nendel olevad rahalised vahendid enam kui 256 200 euro

ulatuses. Tegemist on KrMS §-s 142 ja §-s 394 sätestatud meetme ebaproportsionaalse

kohaldamisega.

6. Määruskaebusele esitatud vastuses peab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus

Lellep kaebust põhjendamatuks, märkides kokkuvõtlikult, et kaitsja pole esitanud selgeid sisulisi

argumente, milles ringkonnakohtu määruse ebaseaduslikkus seisneb. Määruskaebuses tõstatatud

küsimustele andis ringkonnakohus ammendavad vastused. Kohtu seisukohad on selged ja

vastuoludeta ning nende kujunemine on jälgitav. Olemuslikult on vara arestimine menetluse tagamise

vahend, mille tõttu ei pea kohus kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite

lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtulikul arutamisel süüdistatava süü küsimust

otsustades. Arestimismääruses sisalduvad selged ja vastuoludeta põhjendused, millistest asjaoludest

ning tõenditest tulenevalt eksisteerib põhjendatud kuriteokahtlus R. P. ja OÜ A suhtes. Vara

arestimisel lähtuti kuritegudega saadud kogutulu ülempiirist ehk 604 587 eurost. Seetõttu ei rikutud

proportsionaalsuse põhimõtet, kui OÜ A vara arestiti ligikaudu 386 200 euro suuruses summas.

Kaebaja jätab tähelepanuta, et vara arestiti erinevatel konfiskeerimise alustel, mitte pelgalt

kahtlustuses sisalduva ja kuriteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise tagamiseks. Eksimus

ühe summa osas ei tähenda, nagu poleks ringkonnakohus süüvinud toimiku materjali ja oleks teinud

tegelikkusele mittevastavaid ning meelevaldseid järeldusi.

7. Täiendavas kirjalikus seisukohas leiab OÜ A kaitsja kokkuvõtlikult järgmist.

7.1 Kohtumäärustes sisaldub ainult üldsõnaline konstateering, et esineb alus vara arestimiseks ja

tõendite pinnalt leiab põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kinnitust. Ka pole veenvalt põhistatud

kuriteokahtluse aluseks olevaid järeldusi, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust.

Arvestatud ei ole arestimist välistavaid tõendeid ja väiteid ning kuigi kohus ei pea vara arestimise

taotluse lahendamisel vaagima tõendeid sama põhjalikult, kui kohtulikul arutamisel süüdistatava süü

küsimust otsustades, ei tähenda see, et kõrvale võiks kalduda in dubio pro reo põhimõttest.

7.2 Kõigi OÜ A pangakontodele kantud rahaliste vahendite päritolu on tuvastatav. Samuti saab kõiki

laekumisi OÜ-st M R. P. pangakontole ja R. P. pangakontolt OÜ A pangakontole jälgida. Seega pole

kahtlustatavad rahapesu toime pannud ja seeläbi on välistatud ka põhjendatud kuriteokahtluse kui

vara arestimise vältimatu eelduse esinemine.

7.3 Analüüsitud pole võimalust, et R. P. suuremad väljaminekud on tehtud varem teenitud vahendite

arvelt. Ka ei osutatud tõenditele, mis kinnitaksid, et tegemist on kuritegeliku tulu ehk alusega OÜ A

vara arestimiseks. Lisaks on jäänud tuvastamata, et arestitav vara omandati kuritegeliku tulu abil, mis

on saadud R. P.-le esitatud kahtlustuses märgitud tegude tulemusena. Kõik OÜ-le A kuuluvad ja

arestitud kinnistud on omandatud oluliselt varem, kui R. P.-le ning OÜ-le A esitatud kahtlustuses

märgitud aeg. Juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist asjas nr 3-1-1-102-12 on

välistatud kinnistute arestimine väidetavate süütegude toimepanemise tulemina saadud varana.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks

oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Järelikult kujutab vara arestimine

endast kriminaalmenetluse tagamise vahendit, millega piiratakse isiku omandipõhiõigust. Sellise

piirangu rakendamine eeldab ühest küljest põhjendatud aluse olemasolu tuvastamist, kahtlustamaks

isikut kuriteo toimepanemises, teisalt aga vara arestimise aluste kindlakstegemist.

9. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab vara arestimise määrusest alati nähtuma üheselt

ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo.

Määruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu

arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus arestitava vara omaniku või kuritegeliku tulu eeldatava

saaja suhtes, kes on vara päritolu varjamiseks selle kolmandale isikule andnud. Kuriteokahtluse

põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja kohtumääruses ei saa piirduda

üldsõnalise tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et

kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. Kuriteokahtluse põhjendatust hinnates on

muuhulgas lubatav ka vabatõendina käsitletavale teabele ja üldinimlikule, kriminalistikalisele ning

kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginemine. Samas ei pea kohus kuriteokahtluse põhjendatuse

hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise

raames süüdistatava süü küsimust otsustades (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012.

a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 9).

10. Praeguses kohtuasjas kritiseerib määruskaebuse esitaja kõigepealt kohtute järeldusi, mille

kohaselt on piisav alus kahtlustada R. P.-d muuhulgas kelmuse ja rahapesu toimepanemises, OÜ-t A

aga rahapesus. Kriminaalkolleegium kaitsja etteheidetega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud

kohtumäärustest nähtuvad põhistused selle kohta, millistele tõenditele ning asjaoludele tuginevalt

põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu nii R. P. kui ka OÜ A suhtes tuvastati. Nii on kohtud

põhjendanud, missugused on need asjaolud ja tõendid ning miks, mis annavad aluse kahtlustada OÜ-t

A rahapesus ja R. P.-d kelmuse ning rahapesu toimepanemises ja millises ulatuses kriminaaltulu

viimane sai. Vaetud on sedagi, millistest tõenditest nähtuvalt võis olulise osa R. P. sissetulekust

moodustada kriminaaltulu. Seejuures väärib tähelepanu, et analüüsitud tõendid puudutasid

ajavahemikku 2008. - 2010. aastani, mis on kahtlustuses kirjeldatud kuritegude toimepanemise aega

silmas pidades piisavalt pikk periood, tegemaks järeldusi kahtlustatava legaalsete tulude ja kulude

kohta. Samuti selgitas ringkonnakohus, missugustel kaalutlustel ei nõustu ta kaitsja väitega, nagu

oleks rahapesu koosseisu realiseerimine välistatud tulenevalt asjaolust, et kõik ülekanded tegi OÜ A

pangakontole R. P. Kuna vaidlustatud määrust on nendes küsimustes piisavalt põhjendatud ja

sellekohased põhistused vastavad kriminaalasja materjalile ning senises kohtupraktikas omaksvõetud

seisukohtadele, ei pea kolleegium vastavalt KrMS § 363 lg 4 p-le 1 vajalikuks kuriteokahtlust

puudutavas osas ringkonnakohtu järeldusi korrata.

11. Põhjendatud pole ka kaitsja seisukoht, mille kohaselt rikuti OÜ-le A kuuluva vara arestimisel

proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebuses leitakse iseenesest õigesti, et vara arestimise taotluses on R.

P. poolt OÜ A pangakontole kantud summa suuruseks ekslikult märgitud 11 225 000 krooni. Juba

ringkonnakohtu istungil tunnistas prokurör, et õigeks tuleb lugeda hoopis 1 122 500 krooni suurune

summa. Kuigi ringkonnakohus kõnealusele veale määruse tegemisel tähelepanu ei pööranud, ei oma

see minetus vara arestimise seaduslikkusele siiski sisulist mõju.

11.1 Nimelt nähtub kriminaalasja materjalist, et OÜ-le A kuuluva vara arestimine toimus kahel

erineval õiguslikul alusel. Pangakontod ja neil olev raha arestiti süüteo vahetu objekti ning süüteoga

saadud vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks KarS § 83 lg 2, § 831 lg 2 p 2

ning § 84 alusel. Kinnistud arestis maakohus aga süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja

konfiskeerimise asendamise tagamiseks vastavalt KarS § 831 lg 2 p-dele 1 ning 2 ja §-le 84.

11.2 Prokuröri taotlusest ja vara arestimise määrustest nähtub, et tahtlike kuritegude toimepanemise

tulemusena saadi kokku 604 587,36 eurot kriminaaltulu, millest 67 107,23 eurot kandis R. P. OÜ A

pangakontole. Selle summa kui rahapesu vahetu objekti osas on esitatud kahtlustus ka OÜ-le A.

Ülejäänud kriminaaltuluna saadud summa pole küll otseselt seotud OÜ-le A esitatud kahtlustusega,

kuid teiste R. P. kahtlustuse esemeks olevate tegude tehiolude tõttu, mille järgselt kandis ta osa

arvatavast kriminaaltulust üle OÜ-le A, võib vara konfiskeerimine või konfiskeerimise asendamine

põhimõtteliselt toimuda ka viimase vara arvelt. Kahtlustuses märgitud tahtlike kuritegude

toimepanemise tulemusena saadud vara kogusummast on OÜ-le A kuuluva arestitud vara väärtus

oluliselt väiksem ja seda on vaidlustatud määruses õigesti sedastanud ka ringkonnakohus.

12. Põhjendatud on aga kaitsja väide, mille kohaselt on välistatud OÜ-le A kuuluvate kinnistute

arestimine süütegude toimepanemise tulemina saadud vara konfiskeerimise või konfiskeerimise

asendamise tagamise eesmärgil.

12.1 12. novembri 2012. a määruses asjas nr 3-1-1-102-12 asus Riigikohtu kriminaalkolleegium

seisukohale, et isiku vara saab kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema enda

vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse

tagamiseks. Näiteks kolmanda isiku (KrMS § 401) vara arestimine konfiskeerimise või selle

asendamise tagamiseks on võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara

võimalikku konfiskeerimist KarS § 83 lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 2 alusel või kolmandalt isikult

rahasumma väljamõistmist KarS § 84 alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara

võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult

tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude katteks välja teatud vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara

arvel, kui selle teise isiku vastu ei ole samal või erineval materiaalõiguslikul alusel nõuet esitatud ja

seda kohtu poolt rahuldatud. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku

kohtulahendi

täitmiseks

enda

vara

arvel

(vt

osutatud

määruse

p

ja

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-53-12, p 9).

12.2 Kolmanda isiku vara, mille suhtes saab kohaldada konfiskeerimist, on ammendavalt määratletud

KarS § 83 lg-s 3, § 831 lg-s 2 ja § 832 lg-s 2. KarS § 83 lg 3 kohaselt võib selle sätte punktides 1-3

ette nähtud aluste olemasolul kolmandalt isikult konfiskeerida sama paragrahvi lõigetes 1 või 2

nimetatud vahendi, aine või eseme, s.t tahtliku süüteo toimepanemise vahendi või seaduses sätestatud

juhtudel ka tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo

ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme. KarS § 831 lg 2 kohaselt on selle lõike punktides 1 või

2 nimetatud juhul kolmandalt isikult võimalik konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, mis on

võõrandatud kolmandale isikule. KarS § 832 lg 2 lubab kolmandalt isikult teatud eelduste olemasolul

konfiskeerida vara, mille puhul on põhjust eeldada, et see oli enne kolmandale isikule võõrandamist

saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kui kolmas isik on KarS § 831 lg-s 2 ja § 832 lg-s 2

nimetatud vara võõrandanud, ära tarvitanud või selle temalt äravõtmine pole muul põhjusel võimalik

või otstarbekas, võib kohus KarS § 84 alusel kolmandalt isikult välja mõista summa, mis vastab

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Rohkem aluseid kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks

või selle asendamiseks karistusseadustik ette ei näe (vt määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p 10).

13. Praeguses kohtuasjas taotles prokuratuur OÜ-le A kui kolmandale isikule kuuluvate kinnistute

arestimist süüteoga saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831) ja konfiskeerimise asendamise

tagamiseks (KarS § 84), millise taotluse maakohus ka rahuldas. Samas ei nähtu prokuratuuri

taotlusest ega ka vaidlustatud kohtumäärustest asjaolusid, et arestitud kinnistud oleksid olnud

kahtlustatava väidetavate kuritegude vahendiks või vahetuks objektiks või et kahtlustatav oleks need

KarS § 831 lg 1 mõttes saanud kahtlustuses märgitud kuritegudega või nagu oleks alust eeldada, et

enne kinnistute võõrandamist OÜ-le A oli kinnistute näol tegemist kahtlustatava kriminaaltuluga

KarS § 832 mõttes. Seetõttu ei saa prokuratuuri taotluses nimetatud kinnistud olla OÜ A kui

kolmanda

isiku

suhtes

tehtava

konfiskeerimisotsustuse

objektiks

ja

prokuratuuri

konfiskeerimistaotluses nimetatud OÜ A kui kolmanda isiku vara ei ole kinnistute näol võimalik

temalt konfiskeerida, mistõttu puudub KrMS § 142 lg-st 1 tulenevalt ka alus selle vara arestimiseks.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 1 ning § 390 lg-st 1 tuleb

maa- ja ringkonnakohtu määrused OÜ-le A kuuluvate kinnistute arestimise osas tühistada ning

kinnistud aresti alt vabastada. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Kaitsja

määruskaebuse rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium osaliselt.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi