3-2-1-130-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-130-12

Määruse kuupäev

Tartu, 12. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu) taotlus lükata edasi Aktsiaseltsi Liiwi

Heliis äriregistrist kustutamine ja keelata Aktsiaseltsi

Liiwi Heliis äriregistrist kustutamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-24840

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349))

Puudutatud isik AS Liiwi Heliis (registrikood 10250672),

ajutine pankrotihaldur Mart Sikut likvideerija ülesannetes

Asja läbivaatamise kuupäev

29. oktoober 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu)

määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 27. aprilli 2012. a määrusele tsiviilasjas nr 2-11-24840

läbi vaatamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus nimetas 1. juuni 2011. a määrusega AS Liiwi Heliis (edaspidi võlgnik)

pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Mart Sikuti.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) esitas 25. augustil 2011

maakohtule taotluse, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 alusel võlgniku äriregistrist

kustutamise tähtaega pikendada kuue kuuni, kuna maksuhaldur on alustanud menetlust võlgniku

maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 40 ja 96

alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine.

Tartu Maakohus lõpetas 26. augusti 2011. a määrusega pankrotiavalduse menetluse võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse p-ga 2.1 pikendati

PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ning lubati enne kuue

kuu möödumist esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus üksnes maksuhalduri eelneval

nõusolekul.

2. Maksuhaldur esitas 6. märtsil 2012 maakohtule taotluse lükata võlgniku äriregistrist kustutamine

edasi ja keelata võlgniku äriregistrist kustutamine. 27. veebruaril 2012 rahuldas Tallinna Halduskohus

võlgniku juhatuse liikme A. Ohtla esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas maksuametit andma

A. Ohtlale vastutusotsuse kavandile vastuväidete esitamiseks täiendava tähtaja 12. märtsini 2012.

Halduskohus keelas maksuhalduril enne vastuväidete esitamist vastutusotsuse tegemise. Maksuhaldur

leidis, et võlgniku juhatuse liige A. Ohtla soovib tahtlikult vältida enda MKS §-st 40 tulenevat

isiklikku vastutust MKS §-s 8 toodud seadusliku esindaja kohustuste rikkumise eest. Kuna

vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, palus

maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas lahendi jõustumisest

kahe kuuni. Maksuhaldur leidis, et vastutusmenetluse lõpuleviimist takistavad temast mitteolenevad

põhjused.

Maakohus andis 26. augusti 2011. a määrusega maksuhaldurile õiguse korraldada vastutusmenetlus

kuue kuu jooksul pärast võlgniku pankrotiavalduse menetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Halduskohus on 27. veebruari 2012. a määrusega seda maksuhalduri õigust piiranud.

Selle kohtumääruse järgi on võlgniku likvideerijal õigus lasta ettevõte äriregistrist kustutada

12. märtsil 2012, s.o ajal, milleni on maksuhalduril keelatud vastutusotsuse tegemine. Kuna

maksuhaldur taotles võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamist, taotles maksuhaldur hagi

tagamise abinõuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 alusel keelata M. Sikutil

(võlgniku ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes) võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse

esitamine kuni käsilolevas kohtuasjas lahendi jõustumiseni.

3. Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2012. a määrusega avalduse ning keelas hagi tagamisena

M. Sikutil esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldust kuni haldusasjas nr 3-12-385 lahendi

jõustumiseni ja pikendas võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega nimetatud haldusasjas lahendi

jõustumisest kahe kuuni. Enne kuue kuu möödumist on lubatud esitada võlgniku äriregistrist

kustutamise avaldus üksnes maksuhalduri eelneval nõusolekul.

Maksuhaldur on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks

MKS §-de 40 ja 96 alusel. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku

vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (Riigikohtu

halduskolleegiumi seisukoht asjas nr 3-3-1-75-09), taotles maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel

võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamist kuue kuuni. Maakohus on pikendanud

26. augusti 2011. a määrusega võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni.

Maksuhalduri esitatud avaldusest nähtub, et maksuhaldur on teinud kõik endast oleneva, et viia

vastutusmenetlus lõpuni 26. augusti 2011. a kohtumäärusega antud tähtaja jooksul. Halduskohus

rahuldas 27. veebruari 2012. a määrusega A. Ohtla esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas

maksuhalduril enne 12. märtsi 2012 A. Ohtlale vastutusotsuse tegemise. Maakohus arvestas

maksuhalduri seisukohaga, et A. Ohtla on teadlikult ja tahtlikult põhjustanud olukorra, kus äriühingu

registrist kustutamise tähtaeg saabub samal ajal temale antud vastuväidete või arvamuse esitamise

tähtajaga ning maksuhaldur kaotab õiguse väljastada vastutusotsus.

Maakohus leidis, et hagi tagamise abinõu rakendamata jätmisel ei ole maksuhalduril võimalik teha

A. Ohtlale vastutusotsust ning selle tulemusena jäävad sisse nõudmata A. Ohtla tahtlikult tasumata

jäetud võlgniku rahalised kohustused, mis tulenevad maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest.

4. Võlgniku endine juhatuse liige A. Ohtla esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta rahuldamata maksuhalduri avaldus lükata edasi

võlgniku äriregistrist kustutamine ning keelata võlgniku äriregistrist kustutamine.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2012. a määrusega maakohtu määruse ja rahuldas

esitatud määruskaebuse.

6. TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada

maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa

lahendada hagimenetluses. PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud juriidilise isiku likvideerimine

pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu on hagita asi. Määruskaebuse on esitanud

likvideeritava äriühingu endine juhatuse liige ning kuna tema suhtes on pankrotimenetlusest

tulenevalt tehtud vastutusotsuse kavand, siis on ta puudutatud isikuks ning tal on õigus esitada

määruskaebus maakohtu määruse peale, millega maakohus pikendas äriühingu likvideerimise

tähtaega. Maksuhalduri seisukoht, et määruskaebuse saanuks esitada üksnes äriühingu likvideerija, ei

ole õige.

Maakohtule esitatud taotluses on maksuhaldur tuginenud äriühingu äriregistrist kustutamise tähtaja

pikendamisel hagi tagamise regulatsioonile ning maakohus on TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelanud

äriühingu likvideerijal esitada äriühingu registrist kustutamise avaldus kuni haldusasjas nr 3-12-385

lahendi jõustumiseni.

7. Hagi tagamise abinõude kohaldamine eeldab hagi esitamist (erandina võib TsMS § 382 lg 1 järgi

seda teha enne hagi esitamist). Maksuhaldur ei ole maakohtule esitatud taotluses märkinud, millist

hagi soovitakse tagada, ning seda ei ole tuvastanud ka maakohus. Järelikult ei olnud hagi tagamise

eeldused täidetud (puudus hagi tagamise alus) ning maakohtu otsustus, millega ta keelas hagi

tagamise korras äriühingu likvideerijal esitada äriühingu äriregistrist kustutamise avaldus kuni

haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumiseni, on seadusega vastuolus.

Esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul

(TsMS § 4771 lg 1). PankrS § 29 lg 8 ega PankrS §-d 18-20 ei näe ette võimalust kohaldada hagi

tagamise abinõusid pärast pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. Seetõttu ei ole põhjendatud

maksuhalduri viide TsMS § 4771 lg-le 2.

8. PankrS § 29 lg 8 järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise

tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ning õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud

tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Maakohus pikendas 26. augusti 2011. a määrusega PankrS § 29

lg-s 8 märgitud tähtaega kuue kuuni ning pani ajutisele haldurile kohustuse võlgnik likvideerida ja

kustutada võlgnik äriregistrist pärast pikendatud tähtaja möödumist.

Ringkonnakohus leidis, et PankrS § 29 lg-s 8 märgitud kuuekuuline tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg

ning seadus ei näe ette võimalust pikendatud tähtaega pikendada. Seetõttu on maakohus ebaõigesti

kohaldanud PankrS § 29 lg-t 8 ning pikendanud võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega

haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumisest kahe kuuni.

Maakohtu 26. augusti 2011. a määrus jõustus 15. septembril 2011 ning sellest kuue kuu jooksul oleks

maksuhaldur pidanud suutma koostada võlgniku endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse.

Nähtuvalt asja materjalidest edastas maksuhaldur A. Ohtlale vastutusotsuse kavandi 6. jaanuaril

2012, s.o enam kui neli kuud pärast PankrS § 29 lg-s 8 ettenähtud tähtaja pikendamist. Vastuses

määruskaebusele on ka maksuhaldur seisukohal, et PankrS § 29 lg 8 ei võimalda selles sätestatud

pikendatud tähtaega pikendada ning seetõttu ei ole maksuhaldur ka maakohtule esitatud taotluses

sellele viidanud.

9. Ringkonnakohus nõustus määruskaebuses esitatud seiskohaga, et maksuhalduri 6. märtsi 2012

taotlus ja maakohtu määruse resolutsioon on vastuolulised ning ei ole kooskõlas PankrS § 29 lg 8

regulatsiooniga. Maksuhaldur on esmalt taotlenud pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise

tähtaega haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumisest kahe kuuni ning seejärel keelata likvideerijal

võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse esitamine kuni käsilolevas kohtuasjas lahendi

jõustumiseni.

Maakohus keelas likvideerijal esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus kuni haldusasjas

nr 3-12-385 lahendi jõustumiseni ning pikendas võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega

haldusasjas lahendi jõustumisest kahe kuuni. Maakohus lubas enne kuue kuu möödumist esitada

võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse üksnes maksuhalduri eelneval nõusolekul. Maakohtu

määrus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuna maakohtu määruse resolutsioonist ei ole

võimalik aru saada, millise tähtajani on tegelikult võlgniku registrist kustutamist pikendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Maksuhaldur esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada.

Ringkonnakohus leidis vääralt, et A. Ohtla võlgniku endise juhatuse liikmena on praeguses asjas

puudutatud isikuks. Maksuhalduri hinnangul ei nähtu ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest, et

selle oleks esitanud A. Ohtla. Vastupidi, määruskaebuse esitajaks on märgitud AS Liiwi Heliis ning

kaebusele on võlgniku eest ja nimel alla kirjutanud A. Ohtla, kes märgib, et ta on võlgniku juhatuse

liige. Ringkonnakohus ei ole põhistanud, miks ta luges määruskaebuse esitajaks A. Ohtla, kui

tegemist on üksnes allakirjutanuga.

Maksuhaldur on seisukohal, et A. Ohtla ei ole võlgniku esindusõiguslik isik ning sellest tulenevalt ei

ole tal õigust tegutseda ettevõtte nimel. Samuti ei ole ta ka puudutatud isikuks. Asjaolu, et tema

suhtes on tehtud vastutusotsuse kavand, ei muuda teda puudutatud isikuks hagita menetluses

registriasjas. Puudutatud isikuks saab olla võlgniku ajutine haldur, kes on ettevõttega praegu seotud.

A. Ohtlal ei teki võlgniku äriregistrist kustutamise tõttu uusi kohustusi.

11. Ringkonnakohus leidis, et PankrS § 29 lg-s 8 märgitud kuuekuuline tähtaeg on õigust lõpetav

tähtaeg ning seadus ei näe ette võimalust pikendatud tähtaega pikendada. Ringkonnakohus ei ole oma

seisukohta põhjendanud. Asjaolu, et PankrS § 29 lg 8 kolmandast lausest tulenevalt saab tähtaega

taotluse alusel pikendada kuni kuue kuuni, ei välista maksuhalduri hinnangul tähtaja peatumist

vääramatu jõu tõttu või tulenevalt asjaolust, et maksuhalduri õigust viia vastutusmenetlus lõpuni

pikendatud tähtaja jooksul oli piiratud. Maksuhaldur on teinud kõik endast oleneva, et viia

vastutusmenetlus lõpuni 26. augusti 2011. a kohtumäärusega antud kustutamistähtaja jooksul ning

maksumenetluse lõpuleviimist takistavad maksuhaldurist mitteolenevad põhjused.

12. Võlgniku ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et esineb määruskaebuse menetlemist takistav

oluline puudus. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 3 võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Muu hagita menetluses tehtud määruse

peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Praeguses asjas ei vaielda menetluse

lõpetamise üle, vaid tähtaja üle, mille jooksul võib ajutine haldur võlgniku registrist kustutada. Seega

ei ole tegemist maakohtu menetlust lõpetava kohtumääruse peale esitatud määruskaebusega

TsMS § 696 lg 3 tähenduses, mistõttu ei olnud maksuhalduril seadusest tulenevalt kaebeõigust.

PankrS § 29 lg 8 ei näe ette tähtaja korduva pikendamise võimalust viisil, et see ületab viidatud

kuuekuulist tähtaega. PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud tähtaja eesmärk on kehtestada maksimaalne

tähtaeg, mis ajaks peab olema lõpetatud juriidiline isik, kes tegelikult ei tegutse - tagada tuleb registri

õigsus ja ajakohasus.

Maakohus tagas hagi, mida ei olnud esitatud ega kavatsetudki esitada. Hagi tagamise taotluses ega

maakohtu määruses ei olnud selgitatud ega tuvastatud, milline on hagi, mida on tagatud. Seda ei

olegi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi

vaatamata.

TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud

nõuetele või kui kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Tulenevalt

TsMS §-st 695 kehtib nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Riigikohtul

on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust

kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12;

6. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-11, p 14).

Kolleegium leiab, et määruskaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse, ja põhjendab seda

alljärgnevalt.

14. Maakohus pikendas hagi tagamise sätetele viidates 7. märtsi 2012. a määrusega võlgniku

äriregistrist kustutamise tähtaega haldusasjas nr 3-12-385 lahendi jõustumisest kahe kuuni ning enne

kuue kuu möödumist lubas esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse üksnes maksuhalduri

eelneval nõusolekul. Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2012. a määrusega maakohtu määruse

tuginedes TsMS § 4771 lg-le 1 ja PankrS § 29 lg-le 8.

Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib PankrS § 5 lg 1 järgi esitada määruskaebuse

pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib

edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud (PankrS § 5 lg 2). Seadusandja on

soovinud ammendavalt reguleerida määruskaebuse esitamise õigust pankrotiseaduses. Pankrotiseadus

ei näe ette võimalust esitada määruskaebust PankrS § 29 lg-s 8 nimetatud tähtaja pikendamise

määruse peale. Seega on esitatud määruskaebus määruse peale, millele ei saa Riigikohtule

määruskaebust esitada.

15. Kolleegium peab vajalikuks ühtse kohtupraktika kujundamiseks selgitada, et ringkonnakohus on

ekslikult menetlenud määruskaebust maakohtu 7. märtsi 2012. a määruse peale, sest PankrS § 29 lg 8

ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ka maakohtu määruse peale juriidilise isiku

likvideerimise tähtaja pikendamise kohta.

Kolleegiumi arvates on asjakohatu ka ringkonnakohtu järeldus, et puudutatud isikuks on endine

juhatuse liige, kes võib esitada määruskaebust maakohtu määruse peale. Asjaolu, et kaebuse esitaja

endise juhatuse liikme suhtes on maksuhaldur algatanud vastutusotsuse tegemise menetluse, ei tee

endist juhatuse liiget praeguses asjas puudutatud isikuks ja seega ei saa tõusetuda küsimust endise

juhatuse liikme kaebeõigusest PankrS § 29 lg-s 8 nimetatud likvideerimise tähtaja pikendamise

määruse peale isegi juhul, kui seadus võimaldakski nimetatud määruse peale edasi kaevata.

16. Ringkonnakohus on leidnud, et seadus ei näe ette PankrS § 29 lg-s 8 märgitud kuuekuulise tähtaja

pikendamist. Kolleegium nõustub sellega ja selgitab täpsustavalt, et tegemist on tähtaja pikendamise

ajalise piiranguga. PankrS § 29 lg 8 lubab õigustatud isiku taotlusel kohtul pikendada juriidilise isiku

likvideerimist kuni kuue kuuni. Selles sättes nimetatud tähtaega on võimalik pikendada

maksimaalselt kuni kuue kuuni. Kolleegium on 11. mai 2010. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10

leidnud, et kohus võib küll üldjuhul TsMS § 64 lg 1 järgi enda määratud menetlustähtaega põhistatud

avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada, kuid juhul, kui seaduses on

ettenähtud tähtaja piirid, on kohus nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis ületab

sätestatud piire.

17. Kolleegium leiab, et asjakohatu on maakohtu tuginemine hagi tagamise sätetele, sest õigustatud

isik esitas taotluse PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud juriidilise isiku likvideerimise tähtaja pikendamiseks

AS Liiwi Heliis pankrotimenetluses, mis ei ole käsitatav hagi tagamise taotlusena.

18. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik