3-4-1-23-12 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-23-12

Otsuse kuupäev

11. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Henn Jõks, Ott

Järvesaar ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lõigete 1 ja 22 koostoimes lisaga 1

(1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 2-09-43824

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22

koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid

põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779

eurot 12 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU OTSUS

1. Tsiviilasjas nr 2-09-43824 esitas OÜ WW Capital 1. septembril 2009 Harju Maakohtule hagi

Osaühingu Ehitusplaat, A. Vellingu ja S. Zibo vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju

Maakohus jättis 3. jaanuari 2012. aasta otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2. OÜ WW Capital esitas 2. veebruaril 2012 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes

maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Tsiviilasja hind oli apellatsiooniastmes 134 214 eurot 46

senti. Apellatsioonkaebuselt tasus OÜ WW Capital riigilõivu 1300 eurot. Apellant palus tuvastada

riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 põhiseadusvastasus osas, milles need näevad tsiviilasjas

hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti apellatsioonkaebuse esitamisel ette

kohustuse tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti. Apellant palus määrata tsiviilasja riigilõivuks 1300

eurot.

3. Tallinna Ringkonnakohus andis 20. veebruari 2012. aasta määrusega OÜ-le WW Capital tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuselt tasuda tulev riigilõiv on

põhiseaduspärane. Apellant tasus 1. märtsil 2012 täiendava riigilõivu 6049 eurot 83 senti. Tallinna

Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 2. märtsil 2012 menetlusse. 17. mai 2012. aasta

kohtuistungil taotles OÜ WW Capital apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu osalist tagastamist,

põhjendades selle põhiseadusvastasust 1500 eurot ületavas osas Riigikohtu uuema riigilõive käsitleva

praktikaga. Lisaks esitas OÜ WW Capital apellatsioonimenetluse käigus 11. septembril 2012 taotluse

apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse uuesti määramiseks ja enamtasutud

riigilõivu tagastamiseks. OÜ WW Capital palus apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva

riigilõivu suuruseks määrata 1500 eurot ning tagastada enammakstud riigilõiv 5849 eurot 83 senti. OÜ

WW Capital hinnangul oli apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1

järgne riigilõiv 7349 eurot 83 senti ebaproportsionaalsuse tõttu vastuolus põhiseadusega. Hageja palus

määrata sama suure riigilõivu, nagu näeb ette riigilõivuseaduse 1. juulil 2012 kehtima hakanud

redaktsioon.

4. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 3. oktoobri 2012. aasta otsusega tsiviilasjas nr 2-09-43824 RLS

§ 57 lõiked 1 ja 22 ning lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata osas, milles need

nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti tuleb

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti. Tsiviilõigusliku vaidluse osas jättis

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus

määras apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivuks 1500 eurot. Kohus rahuldas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 ning RLS § 15 lõike 1

punkti 1 alusel OÜ WW Capital taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ja otsustas, et OÜ-le

WW Capital tuleb tagastada 5849 eurot 83 senti enammakstud riigilõivu.

5. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv ei olnud põhiseaduspärane. Sellises

suuruses riigilõiv ei ole mõõdukas abinõu menetlusökonoomia ega õigusemõistmise kulutuste

kandmisest osavõtu põhimõtte tagamiseks. Säästuga menetlusökonoomias ja menetlusosaliste

osavõtuga õigusemõistmise kulutuste kandmisest ei tohi tekkida olukorda, kus isikul puudub tegelik

võimalus kaitsta kohtus oma põhiõigusi. Samuti ei tohi seadusandja luua kõrgete lõivudega olukorda,

kus on välistatud kaheldavate või vaieldavate apellatsioonkaebuste esitamine. Edasikaebeõiguse riive

ebamõõdukust suurendab oluliselt see, et apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb juba hagi esitamisel

tasutud lõiv tasuda samas ulatuses teist korda.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõudis Riigikohtusse 3. oktoobril 2012.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

6. Riigikogu arvamuse on esitanud põhiseaduskomisjon, kes leiab, et RLS § 57 lõiked 1 ja 22 ning lisa

1 sätted, mis koostoimes näevad ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi

kuni 159 779 eurot 12 senti apellatsioonkaebuselt riigilõivu 7349 eurot 83 senti, on põhiseadusega

vastuolus.

7. Tsiviilasja nr 2-09-43824 menetlusosalised Riigikohtule arvamusi ei esitanud.

8. Õiguskantsler leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise ajal, 2. veeburaril 2012 kehtinud RLS § 57

lõigete 1 ja 22 ning lisa 1 koostoime regulatsioon oli vastuolus põhiseaduse (PS) § 24 lõikes 5

ettenähtud edasikaebeõiguse ning §-s 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega osas, milles

tsiviilasjas hinnaga 134 214 eurot 46 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot

83 senti.

9. Õiguskantsler lisab, et juhul, kui madalama astme kohtu määratud uus riigilõiv on mõõdupärase

suurusega (on apellatsioonkaebuse esitamise hetkel majanduslikult põhjendatud ja eesmärgipärane),

võib mõista kohtu aktiivsust ja menetlusökonoomilist kaalutlust jätkata kohtumenetlust vaatamata

põhiseaduslikkuse järelevalve algatamisele.

10. Justiitsminister on seisukohal, et RLS § 57 lõiked 1 ja 22 ning lisa 1 olid asjassepuutuvas osas

põhiseadusega kooskõlas.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

11. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja

kaebuse läbivaatamine“

„(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi

või kindla summana.“

„(22) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

apellatsioonkaebuse ulatust.“

12. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE

EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES“ (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012)

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

127 823,29

6 391,16

159 779,12

7 349,83

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas otsusega tsiviilasjas nr 2-09-43824 põhiseadusega vastuolus

olevaks riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 22 ning lisa 1 sätte, mis koostoimes sätestavad kohustuse

tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu 7349 eurot 83 senti. Ringkonnakohtul oli võimalik hinnata ka otsuses

apellatsioonkaebuse riigilõivu ette nägevate riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasust (TsMS § 179

lõige 1) (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. juuni 2012. aasta otsus asjas

nr 3-4-1-12-12).

14. Nimetatud riigilõivuseaduse sätted on praeguse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 esimese lause mõttes

asjassepuutuvateks

säteteks,

kuna

apellatsioonkaebuselt

tuleb

riigilõivu

tasuda

nimetatud

õigusnormide alusel.

15. Sätted on formaalselt põhiseaduspärased. Kolleegium analüüsib allpool vaidlusaluste sätete

materiaalset põhiseaduspärasust, määrates kindlaks riivatud põhiõiguse ning riive lubatud eesmärgid ja

hinnates vaidlustatud sätete proportsionaalsust nende eesmärkide suhtes.

16. Tsiviilasjas nr 2-09-43824 on OÜ WW Capital maakohtu otsuse vaidlustamisel ringkonnakohtus

kasutanud PS § 24 lõikes 5 sätestatud õigust kaevata enda kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule. Põhiõiguse riiveks tuleb Riigikohtu senise praktika

kohaselt lugeda selle kaitseala igasugust ebasoodsat mõjutamist (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 12).

Apellatsioonkaebuselt suure riigilõivu ettenägemine kujutab endast seega PS § 24 lõikes 5 sätestatud

põhiõiguse riivet (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 39).

Põhiõiguse riive võib olla õigustatud, kui see teenib legitiimset eesmärki ning on selle eesmärgi suhtes

proportsionaalne.

17. PS § 24 lõikes 5 sätestatu puhul on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mistõttu

võib seda seadusega piirata igal eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2011. aasta otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 38). Riigilõivude puhul on selliste eesmärkidena

nähtud eelkõige põhimõtet, mille kohaselt menetlusosalised peaksid osalema õigusemõistmise

kulutuste kandmises, ning menetlusökonoomiat ehk põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste

menetlemise vältimist (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt

45).

18. Olles tuvastanud apellatsioonkaebustelt riigilõivu tasumise nõude kui PS § 24 lõikes 5 sisalduvat

põhiõigust riivava meetme legitiimse eesmärgi, asub kolleegium hindama meetme proportsionaalsust

ehk selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

19. Sobivaks tuleb pidada abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Kohustus tasuda

apellatsioonkaebuselt tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti

riigilõivu 7349 eurot 83 senti teenib menetlusökonoomia eesmärki, kuna kõrgem finantspiirang

kohtusse pöördumisel võib ära hoida kergekäeliselt esitatud apellatsioonkaebused. Samuti tagab

apellatsioonkaebuselt sellises määras riigilõivu tasumine tsiviilasjade apellatsioonimenetluses

menetlusosaliste osavõtu menetluskulude kandmisest (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta

otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, punkt 46). Seega on abinõu sobiv.

20. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.

21. Riigikohus on tunnistanud tsiviilasjades apellatsioonkaebuse esitamisel põhiseadusvastaseks

7349 euro 83 sendi suuruse riigilõivuga võrreldavas suuruses, kuid väiksemad riigilõivud 4473 eurot

81 senti, 4793 eurot 37 senti, 5432 eurot 49 senti ja samuti riigilõivud 8308 eurot 51 senti ning

9267 eurot 18 senti (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. mai 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-

7-12 ja 30. oktoobri 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-14-12). Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata

praegu asjassepuutuva riigilõivu vajalikkust senisest praktikast erinevalt.

22. Riigilõiv 7349 eurot 83 senti ei ole loetletud eesmärkide saavutamiseks vajalik, kuna

menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärke on võimalik saavutada

väiksema riigilõivuga, mis on nende eesmärkide saavutamisel vähemalt sama efektiivne kui praeguses

määras riigilõiv, kuid koormab isikuid vähem. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et

menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks

piisaks ka madalamatest riigilõivu määradest (vt nt Riigikohtu üldkogu põhjendust 6. märtsi

2012. aasta otsuses asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 27.2 jj; vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 7. mai 2012. aasta otsus asjas nr 3-4-1-7-12, punkt 43 jj, punkt 48).

23. Hinnates asjassepuutuvate riigilõivuseaduse sätete vajalikkust menetlusökonoomia eesmärgi

täitmiseks, tuleb lisaks põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemise vältimisele silmas

pidada, et mida kõrgemad on riigilõivud, seda enam tegelevad kohtud riigilõivust vabastamise

taotluste lahendamisega. Määruse peale, millega jäetakse kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks

rahuldamata, saab esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lõige 1). Sellisel juhul kulub kohtute ressurssi

rohkem menetluslike kui sisuliste küsimuste lahendamisele (vt ka Riigikohtu üldkogu 29. novembri

2011. aasta otsus asjas nr 3-3-1-22-11, punkt 31.1). Seeläbi pärsivad liiga kõrged riigilõivud

menetlusökonoomiat.

24. Riigikohus on korduvalt leidnud, et võrreldes 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

riigilõivudega tagasid ka riigilõivud, mis kehtisid kuni 31. detsembrini 2008, menetlusökonoomia

eesmärgi, kuid koormasid seejuures PS § 24 lõikes 5 sisalduvat edasikaebeõigust kasutavaid isikuid

vähem. Nii oleks OÜ-l WW Capital tulnud enne 1. jaanuari 2009 tasuda tsiviilasjas nr 2-09-43824

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3642 eurot 96 senti ehk kaks korda vähem.

25. Kolleegiumi hinnangul ei saa asjassepuutuvat riigilõivu määra pidada vajalikuks abinõuks ka

menetlusosaliste

õigusemõistmise

kulutuste

kandmisest

osavõtu

eesmärgi

saavutamiseks.

Justiitsministeeriumi andmetel oli 2010. aastal ühe tsiviilasja keskmine arvestuslik kulu

ringkonnakohtus 700 eurot. Praeguses asjas tasumisele kuuluv riigilõiv 7349 eurot 83 senti ületab

tsiviilasja keskmist arvestuslikku kulu ringkonnakohtus rohkem kui kümme korda. Isegi arvestades

võimalusega, et praeguseks on tsiviilasja läbivaatamise keskmine kulu ringkonnakohtus mõnevõrra

tõusnud ning praeguses asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlemine võib olla keskmisest

keerulisem ja kulukam, kataks tõenäoliselt ka oluliselt väiksem riigilõiv õigusemõistmise kulud, kuid

oleks kohtusse pöörduda soovivale isikule vähem koormav (vt mutatis mutandis Riigikohtu üldkogu 6.

märtsi 2012. aasta otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punkt 27.5). Seega pole abinõu kummagi eesmärgi

saavutamiseks vajalik.

26. Järelikult olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja

22 ning lisa 1 asjassepuutuvas osas põhiseadusega vastuolus.

27. Kolleegium tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107;

RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti tuli apellatsioonkaebuselt

tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.

Märt Rask, Tõnu Anton, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa