3-4-1-20-12 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-20-12

Otsuse kuupäev

11. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea

Laarmaa ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus saata

alaealine A-L. T kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli

Menetluse alus

Tartu Maakohtu 9. augusti 2012. a määrus kriminaalasjas

nr 1-12-6056

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 407 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles

see välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada

alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus võttis 18. märtsi 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-28071 alaealise A-L. T ära

tema emalt A. T-lt. Kohus jättis rahuldamata Puurmani Vallavalitsuse avalduse osas, milles sooviti A.

T-lt ja J. T-lt võtta ära vanema õigusi A-L. T suhtes. Kohus jättis A-L. T elu korraldamise Jõgeva

Vallavalitsuse ülesandeks.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur alustas 16. veebruaril 2012 A-L. T vastu

kriminaalmenetlust. Talle esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 ja § 25 lg 2 ning § 120

järgi – ta oli visanud lastekodus kasvatajat klotsiga ja ähvardanud kööginoaga. Lõuna

Ringkonnaprokuratuur lõpetas 17. aprillil 2012 kriminaalmenetluse A-L. T vastu kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 201 lg 2 alusel ja saatis kriminaaltoimiku Jõgeva Maavalitsuse alaealiste

komisjonile. Ka Jõgeva Vallavalitsus pöördus A-L. T õigusrikkumiste tõttu alaealiste komisjoni

poole.

3. Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjon otsustas 8. mail 2012 kohaldada A-L. T-le mõjutus-

vahendit kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmine. Jõgeva Maavalitsus esitas Tartu

Maakohtule avalduse, milles palus anda luba paigutada A-L. T kasvatuse eritingimusi vajavate

õpilaste kooli.

4. Tartu Maakohus andis 21. juuni 2012. a määrusega loa A-L. T paigutamiseks Kaagvere Erikooli

kuni 2012/2013 õppeaasta lõpuni (31. august 2013). Kohus selgitas määruses, et alaealiste komisjonil

ja alaealise eestkostja ülesandeid täitval Jõgeva Vallavalitsusel on õigus kümne päeva jooksul esitada

määruse peale määruskaebus. Maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitatud ja määrus jõustus

2. juulil 2012.

5. A-L. T esitas 9. juulil 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 21. juuni 2012. a määruse

tühistada. A-L. T palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja, sest oli kohtu määruse saanud

kätte 4. juulil 2012.

6. Tartu Maakohus jättis 10. juuli 2012. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

Kohus märkis, et KrMS § 407 kohaselt võivad alaealise erikooli paigutamiseks loa andmise

kohtumääruse peale kaebuse esitada alaealiste komisjon ja alaealise seaduslik esindaja, kuid mitte

alaealine ise.

7. Tartu Maakohus määras 20. juuli 2012. a määrusega A-L. T-le tema erikooli paigutamise

menetluses kaitsja. Kohus leidis, et kui A-L. T ja tema seadusliku esindaja, Jõgeva Vallavalitsuse

seisukohad erikooli saatmise menetluses lahknesid, võivad alaealise huvid jääda kaitseta.

8. A-L. T kaitsja esitas 30. juulil 2012 määruskaebuse Tartu Maakohtu 10. juuli 2012. a määruse

peale, milles palus ennistada A-L. T määruskaebuse tähtaja ja võtta A-L. T 9. juulil 2012 esitatud

määruskaebus menetlusse.

9. Lisaks sellele esitas A-L. T kaitsja 30. juulil 2012 täienduse A-L. T 9. juuli 2012 määruskaebusele.

Kaitsja palus tühistada Tartu Maakohtu 21. juuni 2012. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega

jätta rahuldamata Jõgeva Maavalitsuse taotlus paigutada A-L. T erikooli.

10. Tartu Maakohus rahuldas 9. augusti 2012. a määrusega A-L. T kaitsja taotluse ennistada

kaebetähtaeg ja võttis A-L. T määruskaebuse menetlusse. Maakohus jättis kohaldamata ja tunnistas

põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS § 407 ning edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt Riigikohtule.

11. Tartu Maakohus oli seisukohal, et alaealisel peaks olema õigus vaidlustada tema paigutamist

erikooli. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale

seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Alaealise erikooli paigutamine

on alaealisele kohaldatav mõjutusvahend, mis on sisuliselt vabaduse võtmine ja võib mõjutada

alaealise õigusi raskemalt kui väärteo või kuriteo eest ettenähtud rahatrahv või rahaline karistus.

Alaealisel süüdimõistetul on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus

KrMS § 34 lg 1 p 8 ja § 318 lg 1 kohaselt.

12. Maakohus arvestas seda, et A-L. T eestkostja ülesandeid täidab Jõgeva Vallavalitsus. Erikooli

saadetavate alaealiste hulgas on suure tõenäosusega palju alaealisi, kelle eestkostja ülesandeid täidab

kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel ei ole aga lapsega sellist suhet, nagu seda on lapsel ja

teda kasvataval vanemal. Praktika näitab, et eestkostja ülesandeid täitma määratud kohalik

omavalitsus pigem ei vaidlusta alaealise erikooli saatmist. Tartu Ringkonnakohus on aastatel 2006

kuni 2012 arutanud 15 määruskaebust, mis on esitatud alaealise erikooli paigutamise küsimuses.

Neist mitte ühtegi ei esitanud eestkostja ülesandeid täitma määratud kohalik omavalitsus. 13 juhul oli

määruskaebuse esitajaks lapsevanem, 1 juhul alaealise lepinguline kaitsja ja 1 juhul alaealine ise,

kuna alaealisel polnud vanemaid ning eestkostjat polnud määratud.

13. A-L. T oli erikooli paigutamise menetluse alguses 14-aastane ja on praegu 15-aastane. Kohtu

hinnangul on sellises vanuses alaealine piisavalt küps, et oma õigusi kaitsta ja määruskaebust esitada.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

14. Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon leidsid, et KrMS § 407 on põhiseadusega

kooskõlas. Edasikaebeõiguse mittevõimaldamise eesmärgiks saab olla kohtute töökoormuse

vähendamine ja selle abil menetlusökonoomia tagamine, lisaks sellele alaealise viivitamatu erikooli

paigutamine ja sellega kasvatusliku mõju kiire saavutamine. Alaealine saab esitada määruskaebuse

seadusliku esindaja vahendusel ja alaealise huvid on tagatud eestkostega. Valla- ja linnavalitsus on

eestkostjana kohustatud hoolitsema eestkostetava isiku eest oma ülesannete piirides ning küsima ja

arvestama eestkostetava arvamust eestkoste toimingute tegemisel, kui see on lapse vanust ja

arengutaset arvestades asjakohane. Tuleb eeldada, et riigi eestkostesüsteem täidab talle pandud

kohustusi ning valla- ja linnavalitsus seisab alaealise seadusliku esindajana alaealise huvide eest

parimal võimalikul viisil.

15. A-L. T kaitsja oli seisukohal, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. Seadusandja on jätnud

arvestamata võimaluse, et alaealise huvid ei pruugi ühtida seadusliku esindaja huvidega. Praeguses

asjas tuleks arvestada, et alaealiste komisjonile esitas avalduse A-L. T suhtes mõjutusvahendi

kohaldamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Jõgeva vald ehk A-L. T seaduslik esindaja.

16. Jõgeva Maavalitsuse arvates on KrMS § 407 põhiseadusega kooskõlas. KrMS 17. peatükk ei

reguleeri kohtu poolt alaealisele mõjutusvahendi kohaldamist, vaid alaealiste komisjonile

mõjutusvahendi kohaldamiseks loa andmist. Mõjutusvahendi kohaldajaks on alaealiste komisjon.

Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamise menetluses on alaealise mõjutusvahendite seadusega

(AMVS) alaealisele tagatud kaebeõigus. AMVS § 1 lg 4 kohaselt kohaldatakse alaealisele

mõjutusvahendi kohaldamise menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid ja alaealiste komisjoni

otsus on haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 1 tähenduses. Seega saab alaealise

kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmist vaidlustada halduskohtus. Alaealise õiguste

kaitse on tagatud ka mõjutusvahendi kohaldamiseks kohtu loa andmisega, sest kohus kontrollib

mõjutusvahendi kohaldamise seaduslikkust ja põhjendatust.

17. Jõgeva Vallavalitsuse hinnangul on KrMS § 407 põhiseadusega vastuolus. Alaealisel peaks

mõjutusvahendi kohaldamisel olema kaebeõigus, nagu on alaealisel süüdistataval süüteomenetluses.

18. Õiguskantsler leidis, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda

alaealisel esitada määruskaebust tema erikooli paigutamise määruse peale. Asjakohaseks

põhiõiguseks pidas õiguskantsler mitte PS § 24 lg-t 5, vaid PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud üldist

kohtusse pöördumise põhiõigust. Vajadus tugineda PS § 24 lg-le 5 tekib alles siis, kui isik on juba üks

kord saanud kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumise põhiõigust.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole erikooli paigutamiseks loa andmise menetluses tagatud alaealise

õigus vähemalt ühel korral kohtu poole pöörduda. A-L. T ei olnud võimalik kohtumenetluses esitada

oma seisukohti ja olla ärakuulatud.

19. Kaebeõiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks on kohtusüsteemi efektiivsuse tagamine. KrMS §-

s 407 reguleeritud määrus on menetlust lõpetav määrus – alaealisel ei teki kaebeõigust erikooli

paigutamise loa suhtes ka hiljem muul alusel. Samas võib loa andmisega kaasneda väga intensiivne

põhiõiguste riive (vabadusõigus, õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale

eneseteostusele). Riivatud võib olla ka võrdsuspõhiõigust, kuna pole mõistlikku põhjust, miks

süüteomenetluses on alaealisel kaebeõigus, kuid erikooli paigutamise menetluses mitte.

20. Alaealise huvid võivad olla tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus – nt juhul, kui seaduslik

esindaja algatab alaealise erikooli paigutamise. Sellise huvide konflikti lahendusena näeb AMVS §

21 lg 3 ette, et alaealisel on õigus alaealiste komisjoni menetluses taotleda endale esindaja määramist.

Selle menetlusliku tagatise rakendumiseks on vajalik, et alaealiste komisjon täidab oma kohustust

selgitada alaealisele tema õigusi. Õiguskantsler oli seisukohal, et kuna kohus ei pea alaealist ega tema

esindajat ära kuulama loa andmise menetluses, siis saab seadusandja alaealise kohtuliku ärakuulamise

õiguse kindlustada üksnes loa andmise määruse peale kaebamise võimaluse andmisega.

21. Justiitsminister oli seisukohal, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. A-L. T on

neljateistaastane ja tema suhtes kohaldatava meetme raskust arvestades peaks tal olema õigus esitada

määruskaebus. Alaealise põhiõigused võivad jääda kohtuliku kaitseta, sest tema seaduslik esindaja ei

pruugi olla määruse vaidlustamisest huvitatud.

22. Haridus- ja teadusminister leidis, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. Erikooli

saatmine on vabaduse võtmine ja oluline põhiõiguse riive. Alaealisele peab olema tagatud õigus ja

võimalus vaidlustada tema kohta tehtud otsuseid, kui isik on piisavalt vana, saamaks aru oma teo

tagajärgedest ja enda käitumisest. Eriti oluline on see olukordades, kus alaealise eestkostjaks ei ole

mitte tema vanemad, vaid kohalik omavalitsus. Neljateistaastane on piisavalt vana, et

karistusõiguslikult vastutada oma tegude eest (KarS § 33). Samuti on alates neljateistkümnendast

eluaastast alaealisel tsiviilkohtumenetlusteovõime kinnisesse asutusse paigutamise menetluses (TsMS

§ 202 lg 4).

VAIDLUSALUNE SÄTE

23. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 407 on sätestatud:

„§ 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine

Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise

seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.“

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

24. Kolleegium käsitleb kõigepealt KrMS § 407 asjassepuutuvust kohtuasja lahendamisel (I). Seejärel

selgitab kolleegium välja asjakohase põhiõiguse ja selle riive (II) ning hindab põhiõiguste riive

proportsionaalsust (III).

I

25. Riigikohus

kontrollib

põhiseaduslikkuse

järelevalve

menetluses

sellise

õigusnormi

põhiseaduspärasust, mis on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (PSJKS § 14 lg 2).

Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse

korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 13).

26. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatas Tartu Maakohus 9. augusti 2012. a määrusega,

vaadates läbi A-L. T kaitsja määruskaebust Tartu Maakohtu 10. juuli 2012. a määruse peale. 10. juuli

2012. a määruses keeldus maakohus menetlusse võtmast A-L. T määruskaebust, milles A-L. T

vaidlustas tema kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks loa andmist. Maakohus

leidis 10. juuli 2012. a määruses, et tulenevalt KrMS §-st 407 ei saa alaealine ise esitada kaebust

maakohtu määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi

vajavate õpilaste kooli. A-L. T kaitsja palus määruskaebuses ennistada A-L. T määruskaebuse

esitamise tähtaja ja võtta A-L. T määruskaebus menetlusse. Tartu Maakohus rahuldas 9. augusti

2012. a määrusega A-L. T kaitsja määruskaebuse, ennistas kaebetähtaja ja võttis A-L. T

määruskaebuse menetlusse.

27. Kolleegium on seisukohal, et KrMS § 407 oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte. KrMS §

407 põhiseaduspärasuse korral oleks maakohus pidanud jätma A-L. T kaitsja määruskaebuse läbi

vaatamata ja ei oleks saanud võtta A-L. T määruskaebust menetlusse.

II

28. Kolleegium hindab alljärgnevalt, milliseid põhiõigusi vaidlustatud säte riivab. Tartu Maakohus

leidis, et KrMS § 407 on vastuolus PS § 24 lg-ga 5, õiguskantsleri hinnangul on säte vastuolus

PS § 15 lg 1 esimese lausega.

29. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse

(vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-38-00, p 15). Koostoimes

PS §-ga 14, mis kohustab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu ning kohalikke omavalitsusi

tagama õigusi ja vabadusi, tuleneb PS § 15 lg 1 esimesest lausest üldine põhiõigus kohtulikule

kaitsele. Üldine põhiõigus kohtulikule kaitsele tagab nii õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks

kohtusse kui ka õiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (vt nt Riigikohtu üldkogu

16. mai 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-88-07, p 41).

30. Põhiseaduse § 24 lg 5 annab igaühele õiguse tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg 5 eesmärgiks on tagada

kohtulahendi kontroll, vältimaks eksimusi ja vigu kohtulahendites (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Riigikohus on leidnud, et

tulenevalt kohustusest tõlgendada põhiõigusi sätestavaid norme laiendavalt ja tagamaks põhiõiguste

lünkadeta kaitse, peab edasikaebeõigus põhimõtteliselt olema tagatud kõigi kohtulahendite puhul

sõltumata nende nimetusest (vt nt Riigikohtu üldkogu 10. novembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-

1-28-11, p 25). Seetõttu kuulub PS § 24 lg 5 kaitsealasse õigus kaevata kõrgemalseisvale kohtule ka

määruse peale.

31. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõigus on osa üldisest põhiõigusest tõhusale õiguskaitsele ja

ausale õigusemõistmisele (PS § 15 lg 1 esimene lause koostoimes PS §-ga 14). PS § 15 lg 1 esimeses

lauses on tagatud ilma reservatsioonita põhiõigus, PS § 24 lg-s 5 aga lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigus (vt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38). Lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigusi tohib seadusega piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval

põhjusel. Ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusi tohib aga riivata üksnes teiste põhiõiguste või

muude põhiseaduslike väärtuste kaitseks (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. juuni 2008. aasta otsus asjas nr

3-4-1-19-07, p 23). Seetõttu tagab PS § 15 lg 1 esimene lause tugevama põhiõigusliku kaitse kui PS §

24 lg 5.

32. PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud üldise kaebepõhiõiguse kaitsealas on olukord, kus kohus ei

ole isiku õiguste üle otsustanud. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse kaitsealasse kuulub aga

olukord, kus on olemas isiku õigusi ja vabadusi puudutav kohtu otsustus. Sellisele seisukohale on

asunud ka Riigikohtu üldkogu (vt nt Riigikohtu üldkogu 30. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-

50-10, p 48). Kui menetluses, mille tulemusena kohus otsustuse langetas, olid menetlusosalise

menetluslikud õigused piiratud, tuleb seda arvestada edasikaebepõhiõiguse riive mõõdukuse

kaalumisel.

33. Kriminaalmenetluse seadustiku § 407 välistab alaealise õiguse esitada kaebus maakohtu

kohtuniku määruse peale, millega kohtunik annab KrMS § 406 lg 3 järgi loa paigutada alaealine

kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et

vaidlusalune säte riivab PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõigust.

34. Isikuliselt kaitsealalt on PS § 24 lg 5 kõigi ja igaühe põhiõigus, mille kandjaks on ka alaealine

alates sünnist. Samas ei pruugi alaealine olla põhiõiguste iseseisvaks teostamiseks võimeline, sellisel

juhul teostab alaealise eest tema õigusi seaduslik esindaja. Kolleegium on seisukohal, et A-L. T oli

kohtumenetluse ajal võimeline iseseisvalt teostama PS §-s 20 tagatud isikuvabadusega seotud

menetluslikke põhiõigusi. A-L. T on sündinud 28. juulil 1997 ja oli erikooli paigutamise menetluse

alguses 14-aastane ning on praeguseks 15-aastane.

III

35. Põhiseaduse § 11 esimeses lauses sätestatakse, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

36. Riigikohus on leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki

kohtulahendeid ja seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ning mõistlikele

põhjendustele tuginedes edasikaebeõigust diferentseerima (Riigikohtu üldkogu 10. novembri 2011. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-11, p 27). Riigikohus on kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret

lahendamist käsitlenud PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-

04, p 21).

37. Kriminaalmenetluse seadustiku § 407 kehtib muutmatult alates seadustiku jõustumisest 1. juulil

2004. Enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kehtinud apellatsiooni ja kassatsiooni

kriminaalkohtumenetluse seadustikus oli alaealisel õigus esitada kasvatuse eritingimusi vajavate

õpilaste kooli paigutamiseks loa andmise määruse peale erikaebus (§ 68 lg 1 p 13).

Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjast ei nähtu, miks alaealise kaebeõigust võrreldes

varasema regulatsiooniga piirati.

38. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse riivamise legitiimseks eesmärgiks võib KrMS § 407

puhul pidada kohtusüsteemi tõhusust üldiselt, aga samuti alaealise erikooli paigutamise menetluse

tõhusust. Edasikaebamise võimaluse puudumisel jõustub kohtu määrus kiiremini ja seetõttu on

võimalus, et kiiremini saabub mõjutusvahendi kasvatuslik mõju.

39. Kolleegium hindab järgmiseks, kas PS § 24 lg-s 5 tagatud põhiõiguse riive on proportsionaalne.

Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole

võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama

efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse

sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu üldkogu

26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29).

40. KrMS §-s 407 sätestatud edasikaebeõiguse piirangut võib pidada sobivaks abinõuks

kohtusüsteemi tõhususe ja mõjutusvahendi kohaldamise menetluse kiiruse tagamisel. Kohtusüsteemi

üldise tõhususe tagamiseks on piirang ka vajalik, sest kui eesmärgiks on kohtute aja ja kulude

kokkuhoid, pole muu vahendiga võimalik samaväärset kokkuhoidu saavutada. Samas ei saa piirangut

pidada vajalikuks alaealise erikooli paigutamise menetluse kiiruse saavutamiseks. Menetluse kiirust

ja seega kasvatusliku mõju saabumist saab tagada samaväärselt ka muude menetlust kiirendavate

vahenditega, nt korraldada alaealise erikooli saatmise taotluste menetlemist eelisjärjekorras.

41. Kohtusüsteemi tõhusus üldises plaanis on kaalukas väärtus. Tulenevalt PS §-st 14 on õiguste ja

vabaduste kaitsmine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

Kui kohtusüsteem ei toimi tõhusalt, ei saa kohus täita talle põhiseadusega pandud kohustusi ja teiste

subjektiivsed õigused võivad jääda kaitseta. Kohtusüsteemi tõhususe kui eesmärgi kaalukust

vähendab aga asjaolu, et alaealiste erikooli paigutamiseks loa andmise menetlusi ei ole arvukalt ja

seetõttu mõjutab alaealise edasikaebeõiguse piirang kohtusüsteemi üldist tõhusust minimaalselt.

Lisaks sellele on KrMS § 407 kohaselt alaealise erikooli paigutamiseks loa andmise menetluses

määruskaebuse esitamise õigus teistel menetlusosalistel – alaealiste komisjonil ja alaealise

seaduslikul esindajal. Seega jääb juhul, kui määruskaebuse esitab muu menetlusosaline,

kohtusüsteemi tõhusus saavutamata.

42. Kaalukausi teisel poolel on aga kaalukad väärtused, mida edasikaebeõiguse puudumine tugevalt

riivab. Lisaks PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse riivele tuleb arvestada, et KrMS § 407

välistab edasikaebamise määruse peale, millega maakohus annab loa kohaldada alaealise suhtes

mõjutusvahendina kasvatuse erivajadustega õpilaste kooli paigutamist. See mõjutusvahend riivab

alaealise mitmeid põhiõigusi, eelkõige vabaduspõhiõigust (PS § 20). Vabaduspõhiõigus on üks kõige

kaalukamaid põhiõigusi põhiseaduses ja eelduseks paljude teiste põhiõiguste kasutamiseks.

43. Kolleegium arvestab riive intensiivsuse kaalumisel ka seda, millised menetluslikud õigused olid

alaealisele tagatud kohtumenetluses. Kohtuliku loa andmist alaealise erikooli paigutamiseks

reguleerib KrMS 17. peatükk. Kõnealune menetlus toimub juhul, kui prokuratuur lõpetab

kriminaalmenetluse alaealise vastu, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastasena, ja

saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile (KrMS § 201 lg 2).

Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli

saatmist, kui alaealine on toime pannud süüteokoosseisu tunnustele vastava teo, mille eest kohaldatud

mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli

saatmine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides (AMVS § 6 lg 2).

44. Kohtunik võib alaealiste komisjoni taotluse lahendamiseks ja taotluse põhjendatuse selgitamiseks

kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja

lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi (KrMS § 406 lg 2). Seega võib kohus teha määruse

ka ilma alaealist või teisi menetlusosalisi ära kuulamata üksnes toimiku materjalide põhjal.

45. Kriminaalmenetluse seadustiku 17. peatükis sätestatud menetluses ei ole alaealisele tagatud ka

õigust kaitsele. Kohtul ei ole kohustust, kuid kohus võib määrata alaealisele esindaja riigi õigusabi

seaduse alusel (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 9). Sarnases olukorras, kus KarS § 87 järgi kohaldab

mõjutusvahendina erikooli paigutamist kohus kriminaalmenetluses, on alaealisele tagatud ulatuslikud

menetluslikud õigused. KrMS § 45 lg 2 p 1 nõuab, et kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on

kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena.

46. Edasikaebepõhiõiguse riive intensiivsust võib sõltuvalt asjaoludest vähendada see, et alaealise

õigusi saab kaitsta ja KrMS § 407 kohaselt määruse peale kaebuse esitada alaealise seaduslik

esindaja. A-L. T seaduslikeks esindajateks on tema vanemad A. T ja J. T. Tartu Maakohus võttis

18. märtsi 2008. a otsusega A-L. T ära tema emalt, kuid kummaltki vanemalt ei võetud ära

vanemlikke õigusi. Samas faktiliselt ei ela A-L. T kummagi vanemaga koos ja kumbki vanematest ei

ole seotud tema kasvatamisega. A-L. T elu korraldamine on jäetud Jõgeva Vallavalitsuse ülesandeks,

kuid vallavalitsus ei ole A-L. T seaduslik esindaja, sest eestkostet pole A-L. T üle seatud. Seega ei ole

tagatud, et A-L. T seaduslikud esindajad tegelikult kaitseksid tema õigusi.

47. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et KrMS §-s 407 sätestatud edasikaebeõiguse

piirang ei ole mõõdukas abinõu kohtusüsteemi tõhususe saavutamiseks ja riivab PS § 24 lg-s 5

sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Arvestades seda, et menetluses, milles alaealise

kasvatuslike erivajadustega õpilaste kooli paigutamiseks loa andmise määrus tehakse, puudub

alaealisel õigus ärakuulamisele ja kaitsele, samuti mõju, mille määrus toob kaasa alaealise õiguste

jaoks, peab alaealisel olema võimalik taotleda maakohtu otsustuse õigsuse kontrolli kõrgema astme

kohtus. KrMS § 407 on osas, milles välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega

kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, vastuolus PS § 24

lg-ga 5.

48. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-st 2 juhindudes tunnistab

kolleegium KrMS § 407 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab alaealise õiguse

esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi

vajavate õpilaste kooli.

Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Ivo Pilving