3-4-1-20-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohus võttis 18. märtsi 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-28071 alaealise A-L. T ära tema emalt A. T-lt. Kohus jättis rahuldamata Puurmani Vallavalitsuse avalduse osas, milles sooviti A.
Legislator headnote
AI generated3-4-1-20-12 · Riigikohus: Tartu Maakohus võttis 18. märtsi 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-28071 alaealise A-L. T ära tema emalt A. T-lt. Kohus jättis rahuldamata Puurmani Vallavalitsuse avalduse osas, milles sooviti A.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-4-1-20-12
Otsuse kuupäev
11. detsember 2012
Kohtukoosseis
Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea
Laarmaa ja Ivo Pilving
Kohtuasi
Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus saata
alaealine A-L. T kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli
Menetluse alus
Tartu Maakohtu 9. augusti 2012. a määrus kriminaalasjas
nr 1-12-6056
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 407 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles
see välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada
alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohus võttis 18. märtsi 2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-28071 alaealise A-L. T ära
tema emalt A. T-lt. Kohus jättis rahuldamata Puurmani Vallavalitsuse avalduse osas, milles sooviti A.
T-lt ja J. T-lt võtta ära vanema õigusi A-L. T suhtes. Kohus jättis A-L. T elu korraldamise Jõgeva
Vallavalitsuse ülesandeks.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur alustas 16. veebruaril 2012 A-L. T vastu
kriminaalmenetlust. Talle esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 ja § 25 lg 2 ning § 120
järgi – ta oli visanud lastekodus kasvatajat klotsiga ja ähvardanud kööginoaga. Lõuna
Ringkonnaprokuratuur lõpetas 17. aprillil 2012 kriminaalmenetluse A-L. T vastu kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) § 201 lg 2 alusel ja saatis kriminaaltoimiku Jõgeva Maavalitsuse alaealiste
komisjonile. Ka Jõgeva Vallavalitsus pöördus A-L. T õigusrikkumiste tõttu alaealiste komisjoni
poole.
3. Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjon otsustas 8. mail 2012 kohaldada A-L. T-le mõjutus-
vahendit kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmine. Jõgeva Maavalitsus esitas Tartu
Maakohtule avalduse, milles palus anda luba paigutada A-L. T kasvatuse eritingimusi vajavate
õpilaste kooli.
4. Tartu Maakohus andis 21. juuni 2012. a määrusega loa A-L. T paigutamiseks Kaagvere Erikooli
kuni 2012/2013 õppeaasta lõpuni (31. august 2013). Kohus selgitas määruses, et alaealiste komisjonil
ja alaealise eestkostja ülesandeid täitval Jõgeva Vallavalitsusel on õigus kümne päeva jooksul esitada
määruse peale määruskaebus. Maakohtu määruse peale määruskaebust ei esitatud ja määrus jõustus
2. juulil 2012.
5. A-L. T esitas 9. juulil 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 21. juuni 2012. a määruse
tühistada. A-L. T palus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja, sest oli kohtu määruse saanud
kätte 4. juulil 2012.
6. Tartu Maakohus jättis 10. juuli 2012. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
Kohus märkis, et KrMS § 407 kohaselt võivad alaealise erikooli paigutamiseks loa andmise
kohtumääruse peale kaebuse esitada alaealiste komisjon ja alaealise seaduslik esindaja, kuid mitte
alaealine ise.
7. Tartu Maakohus määras 20. juuli 2012. a määrusega A-L. T-le tema erikooli paigutamise
menetluses kaitsja. Kohus leidis, et kui A-L. T ja tema seadusliku esindaja, Jõgeva Vallavalitsuse
seisukohad erikooli saatmise menetluses lahknesid, võivad alaealise huvid jääda kaitseta.
8. A-L. T kaitsja esitas 30. juulil 2012 määruskaebuse Tartu Maakohtu 10. juuli 2012. a määruse
peale, milles palus ennistada A-L. T määruskaebuse tähtaja ja võtta A-L. T 9. juulil 2012 esitatud
määruskaebus menetlusse.
9. Lisaks sellele esitas A-L. T kaitsja 30. juulil 2012 täienduse A-L. T 9. juuli 2012 määruskaebusele.
Kaitsja palus tühistada Tartu Maakohtu 21. juuni 2012. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega
jätta rahuldamata Jõgeva Maavalitsuse taotlus paigutada A-L. T erikooli.
10. Tartu Maakohus rahuldas 9. augusti 2012. a määrusega A-L. T kaitsja taotluse ennistada
kaebetähtaeg ja võttis A-L. T määruskaebuse menetlusse. Maakohus jättis kohaldamata ja tunnistas
põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS § 407 ning edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt Riigikohtule.
11. Tartu Maakohus oli seisukohal, et alaealisel peaks olema õigus vaidlustada tema paigutamist
erikooli. Põhiseaduse (PS) § 24 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale
seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Alaealise erikooli paigutamine
on alaealisele kohaldatav mõjutusvahend, mis on sisuliselt vabaduse võtmine ja võib mõjutada
alaealise õigusi raskemalt kui väärteo või kuriteo eest ettenähtud rahatrahv või rahaline karistus.
Alaealisel süüdimõistetul on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus
KrMS § 34 lg 1 p 8 ja § 318 lg 1 kohaselt.
12. Maakohus arvestas seda, et A-L. T eestkostja ülesandeid täidab Jõgeva Vallavalitsus. Erikooli
saadetavate alaealiste hulgas on suure tõenäosusega palju alaealisi, kelle eestkostja ülesandeid täidab
kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel ei ole aga lapsega sellist suhet, nagu seda on lapsel ja
teda kasvataval vanemal. Praktika näitab, et eestkostja ülesandeid täitma määratud kohalik
omavalitsus pigem ei vaidlusta alaealise erikooli saatmist. Tartu Ringkonnakohus on aastatel 2006
kuni 2012 arutanud 15 määruskaebust, mis on esitatud alaealise erikooli paigutamise küsimuses.
Neist mitte ühtegi ei esitanud eestkostja ülesandeid täitma määratud kohalik omavalitsus. 13 juhul oli
määruskaebuse esitajaks lapsevanem, 1 juhul alaealise lepinguline kaitsja ja 1 juhul alaealine ise,
kuna alaealisel polnud vanemaid ning eestkostjat polnud määratud.
13. A-L. T oli erikooli paigutamise menetluse alguses 14-aastane ja on praegu 15-aastane. Kohtu
hinnangul on sellises vanuses alaealine piisavalt küps, et oma õigusi kaitsta ja määruskaebust esitada.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
14. Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon leidsid, et KrMS § 407 on põhiseadusega
kooskõlas. Edasikaebeõiguse mittevõimaldamise eesmärgiks saab olla kohtute töökoormuse
vähendamine ja selle abil menetlusökonoomia tagamine, lisaks sellele alaealise viivitamatu erikooli
paigutamine ja sellega kasvatusliku mõju kiire saavutamine. Alaealine saab esitada määruskaebuse
seadusliku esindaja vahendusel ja alaealise huvid on tagatud eestkostega. Valla- ja linnavalitsus on
eestkostjana kohustatud hoolitsema eestkostetava isiku eest oma ülesannete piirides ning küsima ja
arvestama eestkostetava arvamust eestkoste toimingute tegemisel, kui see on lapse vanust ja
arengutaset arvestades asjakohane. Tuleb eeldada, et riigi eestkostesüsteem täidab talle pandud
kohustusi ning valla- ja linnavalitsus seisab alaealise seadusliku esindajana alaealise huvide eest
parimal võimalikul viisil.
15. A-L. T kaitsja oli seisukohal, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. Seadusandja on jätnud
arvestamata võimaluse, et alaealise huvid ei pruugi ühtida seadusliku esindaja huvidega. Praeguses
asjas tuleks arvestada, et alaealiste komisjonile esitas avalduse A-L. T suhtes mõjutusvahendi
kohaldamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Jõgeva vald ehk A-L. T seaduslik esindaja.
16. Jõgeva Maavalitsuse arvates on KrMS § 407 põhiseadusega kooskõlas. KrMS 17. peatükk ei
reguleeri kohtu poolt alaealisele mõjutusvahendi kohaldamist, vaid alaealiste komisjonile
mõjutusvahendi kohaldamiseks loa andmist. Mõjutusvahendi kohaldajaks on alaealiste komisjon.
Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamise menetluses on alaealise mõjutusvahendite seadusega
(AMVS) alaealisele tagatud kaebeõigus. AMVS § 1 lg 4 kohaselt kohaldatakse alaealisele
mõjutusvahendi kohaldamise menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid ja alaealiste komisjoni
otsus on haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 1 tähenduses. Seega saab alaealise
kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli saatmist vaidlustada halduskohtus. Alaealise õiguste
kaitse on tagatud ka mõjutusvahendi kohaldamiseks kohtu loa andmisega, sest kohus kontrollib
mõjutusvahendi kohaldamise seaduslikkust ja põhjendatust.
17. Jõgeva Vallavalitsuse hinnangul on KrMS § 407 põhiseadusega vastuolus. Alaealisel peaks
mõjutusvahendi kohaldamisel olema kaebeõigus, nagu on alaealisel süüdistataval süüteomenetluses.
18. Õiguskantsler leidis, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda
alaealisel esitada määruskaebust tema erikooli paigutamise määruse peale. Asjakohaseks
põhiõiguseks pidas õiguskantsler mitte PS § 24 lg-t 5, vaid PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud üldist
kohtusse pöördumise põhiõigust. Vajadus tugineda PS § 24 lg-le 5 tekib alles siis, kui isik on juba üks
kord saanud kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumise põhiõigust.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole erikooli paigutamiseks loa andmise menetluses tagatud alaealise
õigus vähemalt ühel korral kohtu poole pöörduda. A-L. T ei olnud võimalik kohtumenetluses esitada
oma seisukohti ja olla ärakuulatud.
19. Kaebeõiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks on kohtusüsteemi efektiivsuse tagamine. KrMS §-
s 407 reguleeritud määrus on menetlust lõpetav määrus – alaealisel ei teki kaebeõigust erikooli
paigutamise loa suhtes ka hiljem muul alusel. Samas võib loa andmisega kaasneda väga intensiivne
põhiõiguste riive (vabadusõigus, õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale
eneseteostusele). Riivatud võib olla ka võrdsuspõhiõigust, kuna pole mõistlikku põhjust, miks
süüteomenetluses on alaealisel kaebeõigus, kuid erikooli paigutamise menetluses mitte.
20. Alaealise huvid võivad olla tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus – nt juhul, kui seaduslik
esindaja algatab alaealise erikooli paigutamise. Sellise huvide konflikti lahendusena näeb AMVS §
21 lg 3 ette, et alaealisel on õigus alaealiste komisjoni menetluses taotleda endale esindaja määramist.
Selle menetlusliku tagatise rakendumiseks on vajalik, et alaealiste komisjon täidab oma kohustust
selgitada alaealisele tema õigusi. Õiguskantsler oli seisukohal, et kuna kohus ei pea alaealist ega tema
esindajat ära kuulama loa andmise menetluses, siis saab seadusandja alaealise kohtuliku ärakuulamise
õiguse kindlustada üksnes loa andmise määruse peale kaebamise võimaluse andmisega.
21. Justiitsminister oli seisukohal, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. A-L. T on
neljateistaastane ja tema suhtes kohaldatava meetme raskust arvestades peaks tal olema õigus esitada
määruskaebus. Alaealise põhiõigused võivad jääda kohtuliku kaitseta, sest tema seaduslik esindaja ei
pruugi olla määruse vaidlustamisest huvitatud.
22. Haridus- ja teadusminister leidis, et KrMS § 407 on põhiseadusega vastuolus. Erikooli
saatmine on vabaduse võtmine ja oluline põhiõiguse riive. Alaealisele peab olema tagatud õigus ja
võimalus vaidlustada tema kohta tehtud otsuseid, kui isik on piisavalt vana, saamaks aru oma teo
tagajärgedest ja enda käitumisest. Eriti oluline on see olukordades, kus alaealise eestkostjaks ei ole
mitte tema vanemad, vaid kohalik omavalitsus. Neljateistaastane on piisavalt vana, et
karistusõiguslikult vastutada oma tegude eest (KarS § 33). Samuti on alates neljateistkümnendast
eluaastast alaealisel tsiviilkohtumenetlusteovõime kinnisesse asutusse paigutamise menetluses (TsMS
§ 202 lg 4).
VAIDLUSALUNE SÄTE
23. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 407 on sätestatud:
„§ 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise
seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.“
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Kolleegium käsitleb kõigepealt KrMS § 407 asjassepuutuvust kohtuasja lahendamisel (I). Seejärel
selgitab kolleegium välja asjakohase põhiõiguse ja selle riive (II) ning hindab põhiõiguste riive
proportsionaalsust (III).
I
25. Riigikohus
kontrollib
põhiseaduslikkuse
järelevalve
menetluses
sellise
õigusnormi
põhiseaduspärasust, mis on konkreetse kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (PSJKS § 14 lg 2).
Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse
korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 13).
26. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatas Tartu Maakohus 9. augusti 2012. a määrusega,
vaadates läbi A-L. T kaitsja määruskaebust Tartu Maakohtu 10. juuli 2012. a määruse peale. 10. juuli
2012. a määruses keeldus maakohus menetlusse võtmast A-L. T määruskaebust, milles A-L. T
vaidlustas tema kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks loa andmist. Maakohus
leidis 10. juuli 2012. a määruses, et tulenevalt KrMS §-st 407 ei saa alaealine ise esitada kaebust
maakohtu määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi
vajavate õpilaste kooli. A-L. T kaitsja palus määruskaebuses ennistada A-L. T määruskaebuse
esitamise tähtaja ja võtta A-L. T määruskaebus menetlusse. Tartu Maakohus rahuldas 9. augusti
2012. a määrusega A-L. T kaitsja määruskaebuse, ennistas kaebetähtaja ja võttis A-L. T
määruskaebuse menetlusse.
27. Kolleegium on seisukohal, et KrMS § 407 oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv säte. KrMS §
407 põhiseaduspärasuse korral oleks maakohus pidanud jätma A-L. T kaitsja määruskaebuse läbi
vaatamata ja ei oleks saanud võtta A-L. T määruskaebust menetlusse.
II
28. Kolleegium hindab alljärgnevalt, milliseid põhiõigusi vaidlustatud säte riivab. Tartu Maakohus
leidis, et KrMS § 407 on vastuolus PS § 24 lg-ga 5, õiguskantsleri hinnangul on säte vastuolus
PS § 15 lg 1 esimese lausega.
29. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste
rikkumise korral kohtusse. See on põhiõigus, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse
(vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-38-00, p 15). Koostoimes
PS §-ga 14, mis kohustab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu ning kohalikke omavalitsusi
tagama õigusi ja vabadusi, tuleneb PS § 15 lg 1 esimesest lausest üldine põhiõigus kohtulikule
kaitsele. Üldine põhiõigus kohtulikule kaitsele tagab nii õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks
kohtusse kui ka õiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (vt nt Riigikohtu üldkogu
16. mai 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-88-07, p 41).
30. Põhiseaduse § 24 lg 5 annab igaühele õiguse tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega
sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg 5 eesmärgiks on tagada
kohtulahendi kontroll, vältimaks eksimusi ja vigu kohtulahendites (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Riigikohus on leidnud, et
tulenevalt kohustusest tõlgendada põhiõigusi sätestavaid norme laiendavalt ja tagamaks põhiõiguste
lünkadeta kaitse, peab edasikaebeõigus põhimõtteliselt olema tagatud kõigi kohtulahendite puhul
sõltumata nende nimetusest (vt nt Riigikohtu üldkogu 10. novembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-
1-28-11, p 25). Seetõttu kuulub PS § 24 lg 5 kaitsealasse õigus kaevata kõrgemalseisvale kohtule ka
määruse peale.
31. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõigus on osa üldisest põhiõigusest tõhusale õiguskaitsele ja
ausale õigusemõistmisele (PS § 15 lg 1 esimene lause koostoimes PS §-ga 14). PS § 15 lg 1 esimeses
lauses on tagatud ilma reservatsioonita põhiõigus, PS § 24 lg-s 5 aga lihtsa seadusereservatsiooniga
põhiõigus (vt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 38). Lihtsa
seadusereservatsiooniga põhiõigusi tohib seadusega piirata igal põhiseadusega kooskõlas oleval
põhjusel. Ilma reservatsioonita tagatud põhiõigusi tohib aga riivata üksnes teiste põhiõiguste või
muude põhiseaduslike väärtuste kaitseks (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. juuni 2008. aasta otsus asjas nr
3-4-1-19-07, p 23). Seetõttu tagab PS § 15 lg 1 esimene lause tugevama põhiõigusliku kaitse kui PS §
24 lg 5.
32. PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud üldise kaebepõhiõiguse kaitsealas on olukord, kus kohus ei
ole isiku õiguste üle otsustanud. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse kaitsealasse kuulub aga
olukord, kus on olemas isiku õigusi ja vabadusi puudutav kohtu otsustus. Sellisele seisukohale on
asunud ka Riigikohtu üldkogu (vt nt Riigikohtu üldkogu 30. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-
50-10, p 48). Kui menetluses, mille tulemusena kohus otsustuse langetas, olid menetlusosalise
menetluslikud õigused piiratud, tuleb seda arvestada edasikaebepõhiõiguse riive mõõdukuse
kaalumisel.
33. Kriminaalmenetluse seadustiku § 407 välistab alaealise õiguse esitada kaebus maakohtu
kohtuniku määruse peale, millega kohtunik annab KrMS § 406 lg 3 järgi loa paigutada alaealine
kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Eeltoodud põhjustel on kolleegium seisukohal, et
vaidlusalune säte riivab PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõigust.
34. Isikuliselt kaitsealalt on PS § 24 lg 5 kõigi ja igaühe põhiõigus, mille kandjaks on ka alaealine
alates sünnist. Samas ei pruugi alaealine olla põhiõiguste iseseisvaks teostamiseks võimeline, sellisel
juhul teostab alaealise eest tema õigusi seaduslik esindaja. Kolleegium on seisukohal, et A-L. T oli
kohtumenetluse ajal võimeline iseseisvalt teostama PS §-s 20 tagatud isikuvabadusega seotud
menetluslikke põhiõigusi. A-L. T on sündinud 28. juulil 1997 ja oli erikooli paigutamise menetluse
alguses 14-aastane ning on praeguseks 15-aastane.
III
35. Põhiseaduse § 11 esimeses lauses sätestatakse, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas
põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi
moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
36. Riigikohus on leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki
kohtulahendeid ja seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ning mõistlikele
põhjendustele tuginedes edasikaebeõigust diferentseerima (Riigikohtu üldkogu 10. novembri 2011. a
otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-11, p 27). Riigikohus on kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret
lahendamist käsitlenud PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina
(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-
04, p 21).
37. Kriminaalmenetluse seadustiku § 407 kehtib muutmatult alates seadustiku jõustumisest 1. juulil
2004. Enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kehtinud apellatsiooni ja kassatsiooni
kriminaalkohtumenetluse seadustikus oli alaealisel õigus esitada kasvatuse eritingimusi vajavate
õpilaste kooli paigutamiseks loa andmise määruse peale erikaebus (§ 68 lg 1 p 13).
Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjast ei nähtu, miks alaealise kaebeõigust võrreldes
varasema regulatsiooniga piirati.
38. PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse riivamise legitiimseks eesmärgiks võib KrMS § 407
puhul pidada kohtusüsteemi tõhusust üldiselt, aga samuti alaealise erikooli paigutamise menetluse
tõhusust. Edasikaebamise võimaluse puudumisel jõustub kohtu määrus kiiremini ja seetõttu on
võimalus, et kiiremini saabub mõjutusvahendi kasvatuslik mõju.
39. Kolleegium hindab järgmiseks, kas PS § 24 lg-s 5 tagatud põhiõiguse riive on proportsionaalne.
Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole
võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama
efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse
sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu üldkogu
26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-16-08, p 29).
40. KrMS §-s 407 sätestatud edasikaebeõiguse piirangut võib pidada sobivaks abinõuks
kohtusüsteemi tõhususe ja mõjutusvahendi kohaldamise menetluse kiiruse tagamisel. Kohtusüsteemi
üldise tõhususe tagamiseks on piirang ka vajalik, sest kui eesmärgiks on kohtute aja ja kulude
kokkuhoid, pole muu vahendiga võimalik samaväärset kokkuhoidu saavutada. Samas ei saa piirangut
pidada vajalikuks alaealise erikooli paigutamise menetluse kiiruse saavutamiseks. Menetluse kiirust
ja seega kasvatusliku mõju saabumist saab tagada samaväärselt ka muude menetlust kiirendavate
vahenditega, nt korraldada alaealise erikooli saatmise taotluste menetlemist eelisjärjekorras.
41. Kohtusüsteemi tõhusus üldises plaanis on kaalukas väärtus. Tulenevalt PS §-st 14 on õiguste ja
vabaduste kaitsmine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Kui kohtusüsteem ei toimi tõhusalt, ei saa kohus täita talle põhiseadusega pandud kohustusi ja teiste
subjektiivsed õigused võivad jääda kaitseta. Kohtusüsteemi tõhususe kui eesmärgi kaalukust
vähendab aga asjaolu, et alaealiste erikooli paigutamiseks loa andmise menetlusi ei ole arvukalt ja
seetõttu mõjutab alaealise edasikaebeõiguse piirang kohtusüsteemi üldist tõhusust minimaalselt.
Lisaks sellele on KrMS § 407 kohaselt alaealise erikooli paigutamiseks loa andmise menetluses
määruskaebuse esitamise õigus teistel menetlusosalistel – alaealiste komisjonil ja alaealise
seaduslikul esindajal. Seega jääb juhul, kui määruskaebuse esitab muu menetlusosaline,
kohtusüsteemi tõhusus saavutamata.
42. Kaalukausi teisel poolel on aga kaalukad väärtused, mida edasikaebeõiguse puudumine tugevalt
riivab. Lisaks PS § 24 lg-s 5 tagatud edasikaebepõhiõiguse riivele tuleb arvestada, et KrMS § 407
välistab edasikaebamise määruse peale, millega maakohus annab loa kohaldada alaealise suhtes
mõjutusvahendina kasvatuse erivajadustega õpilaste kooli paigutamist. See mõjutusvahend riivab
alaealise mitmeid põhiõigusi, eelkõige vabaduspõhiõigust (PS § 20). Vabaduspõhiõigus on üks kõige
kaalukamaid põhiõigusi põhiseaduses ja eelduseks paljude teiste põhiõiguste kasutamiseks.
43. Kolleegium arvestab riive intensiivsuse kaalumisel ka seda, millised menetluslikud õigused olid
alaealisele tagatud kohtumenetluses. Kohtuliku loa andmist alaealise erikooli paigutamiseks
reguleerib KrMS 17. peatükk. Kõnealune menetlus toimub juhul, kui prokuratuur lõpetab
kriminaalmenetluse alaealise vastu, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastasena, ja
saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile (KrMS § 201 lg 2).
Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli
saatmist, kui alaealine on toime pannud süüteokoosseisu tunnustele vastava teo, mille eest kohaldatud
mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli
saatmine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides (AMVS § 6 lg 2).
44. Kohtunik võib alaealiste komisjoni taotluse lahendamiseks ja taotluse põhjendatuse selgitamiseks
kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja
lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi (KrMS § 406 lg 2). Seega võib kohus teha määruse
ka ilma alaealist või teisi menetlusosalisi ära kuulamata üksnes toimiku materjalide põhjal.
45. Kriminaalmenetluse seadustiku 17. peatükis sätestatud menetluses ei ole alaealisele tagatud ka
õigust kaitsele. Kohtul ei ole kohustust, kuid kohus võib määrata alaealisele esindaja riigi õigusabi
seaduse alusel (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 9). Sarnases olukorras, kus KarS § 87 järgi kohaldab
mõjutusvahendina erikooli paigutamist kohus kriminaalmenetluses, on alaealisele tagatud ulatuslikud
menetluslikud õigused. KrMS § 45 lg 2 p 1 nõuab, et kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on
kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena.
46. Edasikaebepõhiõiguse riive intensiivsust võib sõltuvalt asjaoludest vähendada see, et alaealise
õigusi saab kaitsta ja KrMS § 407 kohaselt määruse peale kaebuse esitada alaealise seaduslik
esindaja. A-L. T seaduslikeks esindajateks on tema vanemad A. T ja J. T. Tartu Maakohus võttis
18. märtsi 2008. a otsusega A-L. T ära tema emalt, kuid kummaltki vanemalt ei võetud ära
vanemlikke õigusi. Samas faktiliselt ei ela A-L. T kummagi vanemaga koos ja kumbki vanematest ei
ole seotud tema kasvatamisega. A-L. T elu korraldamine on jäetud Jõgeva Vallavalitsuse ülesandeks,
kuid vallavalitsus ei ole A-L. T seaduslik esindaja, sest eestkostet pole A-L. T üle seatud. Seega ei ole
tagatud, et A-L. T seaduslikud esindajad tegelikult kaitseksid tema õigusi.
47. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et KrMS §-s 407 sätestatud edasikaebeõiguse
piirang ei ole mõõdukas abinõu kohtusüsteemi tõhususe saavutamiseks ja riivab PS § 24 lg-s 5
sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Arvestades seda, et menetluses, milles alaealise
kasvatuslike erivajadustega õpilaste kooli paigutamiseks loa andmise määrus tehakse, puudub
alaealisel õigus ärakuulamisele ja kaitsele, samuti mõju, mille määrus toob kaasa alaealise õiguste
jaoks, peab alaealisel olema võimalik taotleda maakohtu otsustuse õigsuse kontrolli kõrgema astme
kohtus. KrMS § 407 on osas, milles välistab alaealise õiguse esitada kaebus määruse peale, millega
kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, vastuolus PS § 24
lg-ga 5.
48. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-st 2 juhindudes tunnistab
kolleegium KrMS § 407 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab alaealise õiguse
esitada kaebus määruse peale, millega kohus annab loa paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi
vajavate õpilaste kooli.
Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Ivo Pilving