3-2-1-153-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-153-12

Määruse kuupäev

Tartu, 11. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Osaühingu Laferon registrist kustutamine (registriasi

nr Ä10069424/6)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-12-18258

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Laferon määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Puudutatud isik Osaühing Laferon (registrikood 10916757),

esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp

Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18258

(registriasi nr Ä10069424/6) ja Harju Maakohtu 3. aprilli 2012 kandemäärus samas

registriasjas.

2. Osaühingu Laferon määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le 15. juunil 2012 Osaühingu Laferon

määruskaebuselt tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 3. märtsil 2011 Osaühingule Laferon (edaspidi osaühing) hoiatusmääruse

äriregistrist kustutamise kohta ning andis osaühingule 2009. a majandusaasta aruande esitamiseks

kuuekuuse tähtaja alates määruse tegemisest. Maakohus märkis, et kui osaühing ei ole nimetatud

tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat

põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda

osaühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest osaühingu vastu ja taotlema

likvideerimismenetluse korraldamist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest, koos hoiatusega, et

vastasel korral võidakse osaühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

14. septembril 2011 avaldas registripidaja äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 järgi väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate selle kohta, et osaühing jättis majandusaasta aruande esitamata. Äriühingu

võlausaldajad ei ole taotlenud osaühingu likvideerimist.

2. Harju Maakohus tegi 3. aprillil 2012 ÄS § 60 lg-tele 3 ja 31 tuginedes kandemääruse, millega

otsustas kustutada osaühingu äriregistrist ja teha äriregistri B-osa registrikaardile kustutamise kande.

Maakohus märkis, et osaühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud

kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus

lõppenud. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole osaühing kuue kuu jooksul hoiatuse tegemisest

esitanud registripidajale nõutavat 2009. a majandusaasta aruannet. Osaühing ei ole esitanud ka

mõjuvat põhjust, mis takistab tal nõutud aruannet esitamast. Samuti on registripidajale esitamata

2010. a majandusaasta aruanne.

3. Osaühing esitas maakohtu kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada ning ennistada või pikendada hoiatusmääruses antud majandusaasta aruande esitamise

tähtaega. Määruskaebuse põhjendustel sai osaühing hoiatusmääruse kätte 30. aprillil 2012 ning sellest

alates hakkab kulgema ka nõutud majandusaasta aruande esitamise tähtaeg.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

5. Ringkonnakohus küsis selgitust, miks ei ole osaühing kohtu saadetud hoiatusmäärust kätte saanud.

Osaühingu selgituse kohaselt ei saanud ta kohtumäärust kätte põhjusel, et ta ei asu registrijärgsel

aadressil ning ei tea, miks e-kiri temani ei jõudnud. 28. mai 2012. a seisuga on osaühing esitanud

nõutud majandusaasta aruanded.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. mai 2012. a määrusega maakohtu kandemääruse muutmata

ning määruskaebuse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt ei rikkunud maakohus menetlusõiguse normi ega kohaldanud

ebaõigesti materiaalõiguse normi. Toimikus oleva äriregistrikaardi järgi on osaühingu asukohaks

Pikri 5-112, Tallinn. Osaühing ei ole täitnud oma kohustust teavitada äriregistrit oma asukoha

muudatusest (ÄS § 57). Toimiku materjalide järgi saadeti hoiatusmäärus nii osaühingu aadressil kui

ka seaduslikule esindajale elektrooniliselt. 14. septembril 2011 avaldati ÄS § 60 lg 2 järgi väljaandes

Ametlikud Teadaanded teade selle kohta, et osaühing jättis majandusaasta aruande esitamata.

Osaühingul oli kohustus esitada majandusaasta aruanded õigel ajal, kuid vaatamata teavitamisele

avalikkuse kaudu osaühing oma kohustust ei täitnud ega esitanud ka tähtaja pikendamise taotlust.

Avaliku teavitamise ja kandemääruse vahele jäi üle viie kuu, seega oli osaühingul võimalus oma

taotlused äriregistrile esitada. Määruskaebuse esitamise ajaks ei olnud nõutud majandusaasta aruannet

esitatud ning kandemääruse tühistamiseks ei ole alust. Samuti ei ole alust ennistada sellekohast

tähtaega, kuivõrd kandemäärusega on osaühing äriregistrist kustutatud. See, et osaühingul on vara, ei

anna alust kandemäärust tühistada. ÄS § 60 lg 5 järgi, kui pärast äriühingu registrist kustutamist

ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada

likvideerimise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub osaühing ringkonnakohtu määruse ja maakohtu kandemääruse tühistada ja

määruskaebuse rahuldada.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 307, kui leidis, et kuivõrd menetlusdokumendid olid avalikult

kättetoimetatud, siis oli osaühingul võimalus oma kohustus õigel ajal täita. Menetlusdokumendi võib

avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.

Kuivõrd osaühing sai hoiatusmääruse kätte 30. aprillil 2012, siis hakkas sellest ajast kulgema ka

2009. a majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Kandemääruse tegemise ajaks ei olnud see tähtaeg

möödunud, seega ei olnud kandemääruse tegemiseks alust. Isegi juhul, kui kohtu antud tähtaeg oli

möödunud, taotles osaühing selle tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus leidis põhjendamatult, et kuna

osaühing on äriregistrist kustutatud, siis ei ole alust tähtaega ennistada. Äriühingu registrist

kustutamine on äärmuslik abinõu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu kandemäärus tuleb TsMS § 692

lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse norm väära kohaldamise tõttu. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

9. ÄS § 971 lg-s 1 sätestatakse äriühingule kohustus esitada äriregistrile nõuetekohane majandusaasta

aruanne kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande esitamata

jätmise õiguslikud tagajärjed kehtestatakse ÄS §-s 60. ÄS § 60 lg 2 järgi, kui äriühing ei ole sama

sätte lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud

aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja

taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest, koos

hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

ÄS § 60 lg 3 järgi, kui äriühing sama sätte lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu

jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega ole esitanud ja põhistanud

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei

ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides

ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. Seega on ÄS § 60 lg-s 3 sätestatud tingimuste täitmata jätmisel

registripidajal õigus otsustada äriühingu registrist kustutamise üle. Juhul kui äriühing jätab seaduses

ettenähtud andmed registripidajale esitamata, sätestab ÄS § 71 registripidajale õiguse ka ettevõtjat

trahvida.

ÄS § 33 lg 4 järgi teeb registripidaja kande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandemääruse

allakirjutamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik tema

registrist kustutamisega. Kolleegium märgib, et ÄS § 60 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödumine ei too

siiski kaasa sellekohase kande tegemist ÄS § 33 lg 4 järgi ning äriühingu lõppemist. Viidatud sätte

suhtes on erinormiks ÄS § 60 lg 31, mille kolmanda lause järgi ei tehta äriühingu registrist

kustutamise kannet enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks

ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Eeltoodut arvestades ei ole

osaühingut äriregistrist kustutatud ning ekslik on avaldaja taotluse rahuldamata jätmisel

ringkonnakohtu märkus selle kohta, et osaühing on äriregistrist kustutatud.

10. Kolleegiumi arvates ei ole praegustel asjaoludel osaühingu registrist kustutamine põhjendatud.

Ringkonnakohtul tuli osaühingu määruskaebuse läbivaatamisel analüüsida, kas ÄS § 60 lg-tes 1 ja 2

sätestatud eeldused, mis annavad registripidajale õiguse kaaluda äriühingu registrist kustutamist, olid

praegusel juhul täidetud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel nähtub toimikust, et osaühingule

saadeti hoiatusmäärus registrist kustutamise kohta tema registrijärgsele aadressile, samuti osaühingu

seaduslikule esindajale e-kirjaga. Samas tuleneb ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest, et osaühing

ei pruukinud hoiatusmäärust kätte saada. Samuti on asjas tuvastatud, et 28. mai 2012. a seisuga on

osaühing esitanud registripidajale nõutud 2009. a majandusaasta aruande. Äriregistri andmetel on

registripidajale esitatud nii 2009. a majandusaasta kui ka 2010. ja 2011. a majandusaasta aruanded.

Kirjeldatud olukorras ei ole kolleegiumi arvates osaühingu registrist kustutamine kooskõlas ÄS §-

s 60 taotletud eesmärgiga lihtsustada selliste äriühingute, kes reaalselt ei tegutse, registrist

kustutamise korda. Praegusel juhul ei saanud ringkonnakohus nõustuda osaühingu registrist

kustutamisega, sest enne ringkonnakohtu vaidlusaluse määruse tegemist oli osaühing 2009. a

majandusaasta aruande esitanud ning selgitanud ka asjaolusid, mille tõttu jäid nõutud dokumendid

registripidajale esitamata.

Kolleegium osutab siinkohal äriühingu sundlõpetamise kui äärmusliku abinõu õiguslikele

tagajärgedele. Sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei ole kooskõlas sundlõpetamise

eesmärgiga. Lisaks märgib kolleegium, et ÄS § 60 lg 5 esimese lause järgi, kui pärast äriühingu

registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib

registripidaja otsustada likvideerimise. See tähendab, et registrist kustutamisel jääksid lahendamata

osaühingu vara ja kohustustega seotud küsimused.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi

tagastada. Kautsjoni on osaühingu eest tasunud Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ. Osaühing on

kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo

GLIMSTEDT OÜ-le.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib osaühing TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda

ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud, mh

esindajakulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi osaühingu kanda.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Ants Kull