3-2-1-156-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-156-12

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. detsember 2012. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu

Havila hagi AS-i N-Terminal Grupp vastu aktsionäride

10. mai 2010. a korralise üldkoosoleku otsuse neljanda

punkti sisu tuvastamiseks või sama punkti kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-38846

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu Havila

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

31 955 eurot 82 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Kantauro OÜ (registrikood 10757783), Vatchem

Eesti Osaühing (registrikood 10202325) (hagi esitamise ajal

osaühing Deleter (registrikood 10774270)) ja Osaühing

Havila (registrikood 10858899), hagejate esindaja

vandeadvokaat Jaanus Mody

Kostja AS N-Terminal Grupp (registrikood 10059916),

esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer

Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2012. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-38846 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Borenius OÜ-le (konto nr 221010843858, Swedbank AS) 30. mail

2012 Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu Havila kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon 319 (kolmsada üheksateist) eurot 56 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kantauro OÜ (hageja I), Vatchem Eesti Osaühing (hagi esitamise ajal osaühing Deleter) (hageja II)

ja Osaühing Havila (hageja III) (hagejad) esitasid 10. augustil 2010 Harju Maakohtule hagi AS-i N-

Terminal Grupp (kostja) vastu, paludes tuvastada, et 10. mail 2010 toimunud kostja aktsionäride

korralise üldkoosoleku (aktsionäride üldkoosolek) päevakorrapunkti nr 4 all vastu võetud otsusega

(üldkoosoleku otsuse p 4) otsustati mitte võtta seisukohta Deloitte Audit Eesti AS-i koostatud

erikontrolli aruande kohta ja aruandes nimetatud isikute vastu kahjunõuete esitamise kohta, või

alternatiivselt tunnistada kehtetuks kostja aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 4 all vastu

võetud otsus võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS-i koostatud aruandes esitatud

informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju

tekitamist seltsile, kahjunõudeid mitte esitada.

Hagejad on kostja väikeaktsionärid. Osaühingule Primos (Primos) kuulus 53,5% kostja aktsiatest.

20. novembril 2009 sõlmisid Primos (mille 100% osaluse omanik on E. Siff) ja TSE Assets OÜ

(TSE) kostja aktsiate müügilepingu, millega Primos võõrandas talle kuulunud kostja aktsiad TSE-le.

10. mail 2010 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek ja selle päevakorras oli p 4 all

erikontrolli tulemuste kohta koostatud aruande tutvustamine ja võimalike nõuete esitamise

otsustamine. Selle punkti kohta olid esitanud otsuse eelnõud nii kostja juhatus kui ka hagejad. Kostja

juhatuse esitatud otsuse eelnõu oli sõnastatud järgmiselt: „Võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit

Eesti AS-i poolt koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud

erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist Seltsile, kahjunõudeid mitte esitada."

Hagejate esitatud otsuse eelnõu oli järgmine: „Mitte võtta seisukohta Deloitte Audit Eesti AS-i

koostatud erikontrolli aruande kohta ja aruandes viidatud isikute suhtes kahjunõuete esitamise kohta."

Hääletati mõlemat eelnõud. Protokolli on p 4 kohta tehtud otsus märgitud seltsi juhatuse esitatud

otsuse eelnõu sõnastuses. Tegelikult sai kõige rohkem hääli hagejate pakutud otsuse eelnõu sõnastus,

sest TSE ei tohtinuks otsuse vastuvõtmisel hääletada, kuna tegutseb tegelikult endise aktsionäri

Primos variisikuna ja nende huvid langevad kokku. TSE hääli ei oleks tohtinud tulenevalt

hääleõiguse piirangust (äriseadustiku (ÄS) § 303 lg 1) arvestada, kuna tema kaudu tegutseb seltsis

tänaseni Primos, st Endel Siff (endine kostja nõukogu liige), kelle vastu sooviti esitada kahju

hüvitamise nõudeid.

20. novembril 2009 Primose ja TSE vahel sõlmitud kostja aktsiate võõrandamise tehingu tingimused

kinnitavad fiktiivset tehingut:

a) TSE omandas 20. novembril 2009 kostja aktsiad vahetult enne 16. detsembri 2009. a aktsionäride

üldkoosolekut enamusaktsionärilt Primoselt;

b) TSE on registrisse kantud 9 päeva enne tehingut, tegemist on riiulifirmaga, kelle eesotsas on

tankist S. Eensaar. TSE pole äriregistrile esitanud ei 2009. a ega 2010. a majandusaasta aruannet;

c) aktsiad võõrandati hinnaga 284 eurot aktsia kohta, kuigi juunis oli neid müügiks pakutud hinnaga

111 eurot 11 senti;

d) müügihind pidi tasutama lepingu kohaselt alles 30. detsembril 2009, Primose majandusaasta

aruandes oli aktsiate ostuhind juba 31. detsembri 2009. a seisuga märgitud pikaajalise laenuna

tähtajaga 31. detsember 2010;

e) võõrandatud aktsiad panditi samal ajal OÜ-le Simba Invest (endise nimega OÜ Maria Mägi

Advokaadibüroo), Primos on viimase pikaajaline klient;

f) TSE esindaja S. Eensaar ei avaldanud 16. detsembril 2009 kostja aktsionäridele, kelle huvides ta

tegutseb. TSE häältega valiti S. Eensaar ja A. Drachev kostja nõukogu liikmeteks, A. Drachevil

puudub enda sõnul varasem kokkupuude naftaäriga, ta esindab väidetavalt tundmatuid Vene

investoreid. Asjaolud viitavad sellele, et tegelikult pole investoreid olemas ja tegemist oli näiliku

tehinguga.

E. Siff kontrollib kostjat ja tema juhtorganites olevaid isikuid, on temale kuuluvate osaluste ja

kontrolli kaudu viinud kostjast välja tema põhilise vara AS-i Milstrand aktsiate näol, tekitanud

sellega kostjale olulist kahju ja saanud ise kasu. E. Siff ja tema huvides tegutsevad isikud on leidnud

n-ö ühendusteid, kuidas kostjast raha E. Siffi ainuomanduses olevasse OÜ-sse Primos Invest kanda.

Nimetatud isikute huvides ei olnud lubada erikontrolli tegemist, mis oleks tehingute kahjulikkuse

tuvastanud.

14. juulil 2011 tagastas TSE talle kuulunud aktsiad Primosele, seega kasutas E. Siff täpselt

samasugust skeemi kui enne 16. detsembri 2009. a üldkoosolekut. Mitmel korral aktsiate liigutamine

sellisel viisil ei saa olla juhus ja kinnitab hagejate seisukohta, et see on vajalik formaalselt

hääleõiguse piirangu vältimiseks.

TSE hääleõiguse piiramine on ainus võimalus kaitsta väikeaktsionäride huve. Märgitud aktsiate

liigutamine vahetult enne aktsionäride üldkoosolekut vastab näiliku tehingu tunnustele ning on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 kohaselt tühine. Kui aktsiad võõrandatakse

hääletamisõiguse piirangust möödapääsemise eesmärgiga ja aktsiate omandaja sellest piirangust

teadis, läheb hääleõiguse piirang üle aktsiate omandajale.

2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Puudub õigusnorm, mis

annab aktsionäridele õiguse nõuda, et kohus tuvastaks, et üldkoosolekul võeti vastu otsuses märgitust

erinev otsus.

Üldkoosolekul polnud alust piirata TSE hääleõigust, kuna TSE ei tegutse E. Siffi ja Primose huvides

(variisikuna) ja tema ning Primose vaheline aktsiate müügileping sõlmiti tavapärastel tingimustel,

mida kinnitavad järgmised asjaolud:

a) TSE ainuosanik „Amarant" OOO on Venemaa äriühing, kellel oli kõige lihtsam asutada Primose

aktsiate omandamiseks ja tegutsemiseks Eesti äriühing. Selleks asutati TSE;

b) TSE asutamine vaid 9 päeva enne aktsiate müügilepingu sõlmimist on tavapärane;

c) on tavapärane, et aktsiate omandiõigus antakse üle ilma selle eest kohe tasu saamata, tegemist on

suure summaga ja põhjuseks võib olla teiste aktsionäride ostueesõigus. Müügihinna tasumise

kohustuse vormistamine pikaajalise laenuna on äripraktikas tavaline. Kuidas TSE ja Primos

müügilepingust tulenevaid kohustusi oma majandusaasta aruannetes kajastavad, ei oma tähtsust;

d) S. Eensaare valimine TSE juhatajaks on seletatav tema juriidiliste eriteadmiste ja pikaajalise

ärikogemusega. Tema seotus teiste äriühingutega ei oma tähendust ega ole seadusest tulenevalt

keelatud;

e) Primos soovis aktsiaid võõrandada juba juunis 2009, s.o enne 7. oktoobrit 2009, mil hagejad

nõudsid erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Kuna hagejad ei olnud aktsiate ostust huvitatud,

alustas Primos läbirääkimisi teiste potentsiaalsete ostjatega. Tehinguni jõuti 4 kuud hiljem, mis on

sellise tehingu puhul tavapärane. Võib järeldada, et Primose soovi aktsionäride ringist välja astuda

ajendasid kostja juhtimisega seonduvad väljakujunenud erimeelsused;

f) müügihind kujuneb läbirääkimiste käigus ja tõenäoliselt pakkus Primos hagejatele kiirmüügi hinda.

Ei ole tõendatud, et ostja pakutud hind oli ülemäära kõrge;

g) müüdavate aktsiate pantimine müüja kasuks on praktikas tavapärane. Samuti on loogiline, et pant

lõpetati, kui TSE aktsiad OÜ-le Primos 14. juulil 2011 tagastas.

Hagejad ei ole müügilepinguga seonduvalt ostueesõigust teostanud ega müügilepingut vaidlustanud.

Seetõttu puudub hagejatel ka õigus vaidlustada müügilepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid.

ÄS § 303 lg 1 alusel peaksid hääleõiguse piiramise alused olema oluliselt objektiivsemad kui

aktsionäri ja/või mis tahes kolmanda isiku subjektiivne arvamus, et isikutel on tõenäoliselt sarnased

või samad huvid. Praeguseks on üldkoosolek toimunud ja sellel otsustati läbi viia erikontroll hagejate

viidatud asjaolude kontrollimiseks.

3. Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2012. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes

osades hagejate kanda.

Maakohus viitas ÄS § 303 lg-le 1, leides, et tõendatud ei ole hagejate väide, et TSE tegutseb endise

aktsionäri Primose variisikuna, mistõttu ta ei oleks tohtinud hääletada. TSE asutamisel on järgitud

kehtivas äriseadustikus sätestatut. Kostja aktsiate 20. novembri 2009. a müügileping, millega Primos

müüs TSE-le kostja 57 778 aktsiat, ei ole TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Maakohus viitas TsÜS § 89

lg-le 1. Hagejad ei ole tõendanud, et kõnealuses müügilepingus märgitud tahteavaldustel ei oleks

avaldatud tahtele vastavaid tagajärgi. Enne aktsiate müümist TSE-le pakkus Primos aktsiaid

12. juunil 2009 hagejale I. Ka see tõendab, et tegemist ei ole näiliku tehinguga. Primosel oli aktsiate

müümise soov juba üle 5 kuu enne seda, kui ta sõlmis ülalmärgitud müügilepingu. Seadusega ei ole

vastuolus, et 11. novembril 2009 äriregistrisse kantud TSE ostis 9 päeva hiljem (20. novembril 2009)

kostja aktsiad. Ka asjaolu, et TSE juhatuse liige on veel mitmete äriühingute seaduslik esindaja, ei ole

vastuolus kehtiva äriseadustiku sätetega.

Maakohus luges tuvastatuks, et aktsionäride üldkoosoleku otsus võeti vastu sõnastuses, mis on

märgitud koosoleku protokollis. Hagejate esimese nõude jättis maakohus seetõttu rahuldamata.

Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on ÄS § 302. Kuna TSE hääleõigus

ei kuulunud üldkoosolekul piiramisele, ei ole kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuse p 4 vastuolus

põhikirja ega seadusega, mistõttu puudub alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada

ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Menetluskulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades hagejate kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus, et hagejate väide, nagu tegutseks TSE endise

aktsionäri Primose variisikuna ja poleks tohtinud hääletada, on tõendamata. Nimetatuga möönis

maakohus, et vaidlustatud asjaolu on asja lahendamisel tähtis. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas

maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja maakohtu põhjendusi tuleb selles osas muuta.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejad valinud oma õiguste kaitseks vale õiguskaitsevahendi.

Äriseadustikus ei kasutata terminit „variisik". Hagejad tuginevad enne vaidlusalust aktsionäride

üldkoosolekut toimunud Primose ja TSE aktsiate võõrandamise tehingu tühisusele näilikkuse tõttu

(TsÜS § 89 lg 1). Üldjuhul saab võlaõigusliku lepingu tühisusele tugineda vaid isik, kelle õigusi

leping mõjutab, s.o vaid lepingupool (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07).

Riigikohus on jaatanud sellist õigust tehingu pooleks mitteoleva võlausaldaja puhul nõude

tunnustamise üle peetavas vaidluses. Sellises olukorras on võlausaldajal, kes ei ole tehingu pool,

õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma

õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-95-11). Pankrotimenetlus erineb äriühingu aktsionäride üldkoosolekutel vastuvõetavate

otsuste hääletamisest. Hagejatel on olemas õiguskaitsevahendid oma huvide maksmapanekuks, nt

ÄS § 330 lg-st 2 tulenev võimalus taotleda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist

kohtu poolt. Kui erikontrolli tulemuste aruande alusel otsustatakse kahjunõuded esitamata jätta,

saavad aktsionärid esitada kahju hüvitamise nõudeid kohtu kaudu nii teise aktsionäri kui ka

juhtorgani liikmete vastu (ÄS § 289 lg 1, § 315 lg 2, § 327 lg 2). Eeltoodust tulenevalt leidis

ringkonnakohus, et hagejad ei saa vaidluses tugineda Primose ja TSE aktsiate võõrandamise tehingu

näilikkusele ja tühisusele. Eeltoodu tõttu ei oma asja lahendamisel tähendust hagejate väited selle

tehingu sisuliste asjaolude kohta ega hinnata tõendeid.

Eeldatakse, et äriühing tegutseb enda, mitte teise äriühingu või aktsionäri huvides. Kui äriühingu

tegevus on äriühingu huvidega vastuolus või rikutakse kohtu hagi tagamise määrusega seatud

käsutuskeeldu, tekivad sellest nõuded äriühingu võlausaldajatel ja osanikel/aktsionäridel. Nimetatule

ei saa aga tugineda ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiramisel. Asjaolu, et TSE-l olid samad

huvid endise enamusaktsionäriga, et E. Siffil on osaluste kaudu erinevates äriühingutes võimalik

mõjutada kostja aktsiate võõrandamist temale kasulikul ja kostjale kahju tekitaval viisil, ei võimalda

väita, et TSE poleks tohtinud hääletada ja kostja üldkoosoleku otsused tuleks vastu võtta tema hääli

arvestamata. Eeltoodu tõttu ei olnud asja lahendamisel tähendust nendel asjaoludel, mis kajastavad

E. Siffi osalusi või juhtorganites osalemist erinevates omavahel seotud äriühingutes, kostjale kahju

tekkimist ja kolmandate isikute poolt kasu saamist, samuti mitte neid asjaolusid kinnitavatel

tõenditel. Maakohus ei pidanud neid asjaolusid ja tõendeid hindama. Maakohus leidis lõppjärelduses

õigesti, et hagejate tuvastusnõuete rahuldamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus

tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad

jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 303 lg-t 1 ning jättis käsitlemata

hagejate esitatud tõendid ja väited. Samuti tagastas ringkonnakohus ebaõigesti apellatsioonkaebusele

lisatud tõendid, mis näitasid, et aktsiate formaalne ülekandmine kolmanda isiku nimele enne seltsi

üldkoosolekut, kui on teada, et Primose hääleõigus oleks piiratud, on Primose tegutsemise tavapärane

mudel, et vältida hääleõiguse piirangut ja endale ebasobivate otsuste vastuvõtmist.

ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut saab kohaldada ka juhul, kui aktsionär võõrandab

oma aktsiad nn uuele aktsionärile ehk tegelikult aktsionäri variisikule, et minna mööda hääleõiguse

piirangust ning sellega vältida aktsionäri jaoks kahjulike otsuste vastuvõtmist. Ebaõige on

ringkonnakohtu järeldus, et hagejatel on võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid (ÄS § 327 lg 2,

§ 315 lg 2, § 330 lg 2 ja § 289 lg 1). Nimetatud õiguskaitsevahendeid ei ole väikeaktsionäridel

tegelikult võimalik kasutada või oleks nende kasutamine praktikas ebareaalne või ebaefektiivne.

Põhimõtteliselt on väikeaktsionäridel võimalik juhul, kui üldkoosolek ei otsusta korraldada

erikontrolli, nõuda ÄS § 330 lg 2 alusel kohtult erikontrolli määramist. Praktikas on

enamusaktsionäril variisikut kasutades võimalik ka sellise nõude maksmapanek muuta äärmiselt

keeruliseks, võttes vastu enda esitatud otsuse eelnõu omapoolse erikontrolli korraldamiseks.

Ringkonnakohtu tõlgendus tähendaks, et väikeaktsionäride huvid ja õigused jääksid seltsis täiesti

kaitseta.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu

otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta solidaarselt hagejate kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. Kolleegiumi arvates on iseenesest õige kohtute järeldus, et praegusel juhul ei oleks Primose ja

TSE müügilepingu näilikkusele tuginemine aluseks, et tunnistada kostja aktsionäride üldkoosoleku

neljas punkt kehtetuks. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku

leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke

tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine.

Ka aktsiate võõrandamisel tuleb eristada võlaõiguslikku müügilepingut ja käsutustehingut

(vt TsÜS § 6 lg 3). Riigikohus on korduvalt toonitanud vajadust eristada lepingute tühisusega seotud

vaidlustes erinevaid lepinguid - kohustus- ja käsutustehinguid, kuna sellest võib sõltuda asja lahendus

(vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p-d 19 ja 20; 13. veebruari

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 12). Kuigi võlaõiguslik müügileping saab iseenesest olla

näilik, ei sõltu praegusel juhul müügilepingu näilikkusest asja lahendamise tulemus. Käsutustehing ei

saa aga esitatud asjaoludel näilik olla, sest poolte sooviks oligi aktsiate omanikku muuta.

11. Kolleegium leiab, et hagejad kui aktsionärid saavad tugineda Primose ja TSE aktsiate omandi

üleandmise käsutustehingu tühisusele ning et asja lahendamisel on olulised hagejate väited selle

tehingu asjaolude kohta. Neid asjaolusid ja nende kohta esitatud tõendeid tuleb hinnata. Juhul kui

vastab tõele hagejate väide, et aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu eesmärgiks oli

vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut, võib see tuua kaasa selle, et aktsiate

omandiõiguse üleandmise käsutustehingu saab lugeda vastuolus olevaks heade kommetega

TsÜS § 86 lg 1 mõttes. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev

tehing tühine.

Käsutustehingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) lähtudes hinnata lahus selle

aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust (vt nt Riigikohtu 1. septembri 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-90-04, p 16; 4. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9; 23. septembri

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p-d 25-26; 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

129-05, p 16). Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu

tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-140-07, p-d 13 ja 14; 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20).

Kolleegium on varem leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel

põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks

(vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Käsutustehinguna on

asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla

vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus üldjuhul

puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Siiski on Riigikohus erandina

jaatanud käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing

ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu

13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30-31).

Kuna sellest, kas aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehing on heade kommetega vastuolus ja

seetõttu tühine, võib sõltuda, mida aktsionärid üldkoosolekul otsustavad ja kas aktsionäride

üldkoosoleku otsused kehtivad, siis saab sellise käsutustehingu tühisusele tugineda ka tehingu

pooleks mitteolev aktsionär, kelle õigusi aktsionäride üldkoosolekul otsustatu mõjutas.

Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste

õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu

heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe

poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega

seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01; 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9).

Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kuna praegusel juhul on hagejad viidanud sellele, et aktsiate võõrandamise eesmärgiks oli vältida

ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut, pidi ringkonnakohus nimetatud väidet ja selle

kinnitamiseks esitatud tõendeid ka sisuliselt hindama, et teha kindlaks, kas tegemist võiks olla heade

kommetega vastuolus oleva käsutustehinguga. Kuna ringkonnakohus kohaldas materiaalõigust

valesti, hinnates müügilepingu kehtivust, ning ei ole hinnanud aktsiate omandiõiguse üleandmise

käsutustehingu kehtivust, on ringkonnakohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud

põhjendamiskohustust ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada.

12. ÄS § 303 lg 1 esimese lause kohaselt ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse tema

vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või

aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja

määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või

tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. ÄS § 303 lg 1 teise lause kohaselt esindatuse

määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata.

Kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et aktsiate võõrandamise eesmärgiks oli

vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut ja tegemist on heade kommete vastase

käsutustehinguga, mis on tühine (vt käesoleva otsuse p 11), ei saanud TSE aktsiate võõrandamise

tehingu tulemusel kostja aktsionäriks. Ehkki TSE oli aktsionärina üldkoosolekule kutsutud, ei saa

tema antud häält kõnealusel aktsionäride üldkoosolekul ÄS § 303 lg-s 1 sisalduva piirangu tõttu

arvestada. Juhul kui ringkonnakohus selle asjaolu tuvastab, peab ta hindama, kas ja kuidas TSE hääle

arvestamata jätmine mõjutab aktsionäride üldkoosoleku otsuse neljanda punkti sisu ja kas selle

asjaolu tõttu on alust tunnistada üldkoosoleku otsuse see punkt kehtetuks ÄS § 302 lg 1 järgi.

Kolleegium märgib, et aktsionäride üldkoosoleku otsuse neljandat punkti ei ole alust kehtetuks

tunnistada üksnes selle tõttu, et TSE hääli ei saanud arvestada ÄS § 303 lg 1 järgi. Küll võib

üldkoosoleku otsuse neljanda punkti kehtivus oleneda sellest, kas TSE häälte arvestamata jätmise

korral oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus.

13. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu

otsustada.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejatele TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu