3-1-1-106-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-106-12

Määruse kuupäev

7. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Dmitri Krasnovi süüdistuses KarS § 209 lg 2

p 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3 - § 22 lg 2, § 345 lg 1 - § 22 lg 2 ja

§ 349 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a otsus kriminaalasjas

nr 1-09-18287

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Krasnovi kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Vallo Kariler

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. november 2012, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda kriminaalasi nr 3-1-1-106-12 läbi vaadata Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi

vahelisele erikogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Krasnov anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3-§ 22 lg 2, § 209 lg 2 p 1,

§ 345 lg 1-§ 22 lg 2 ja § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1 KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3-§ 22 lg 2 järgi süüdistati D. Krasnovi selles, et tema varem kelmuse

toime pannud isikuna:

1) kihutas koos R. S.-iga V. D.-d võtma võltsitud pangakonto väljavõtet kasutades AS-st RC 20 000

krooni ja OÜ-st E 15 000 krooni laenu. Selleks andis D. Krasnov V. D.-le viimase nimel avatud

pangakonto võltsitud väljavõtte, millel oli konto kasutamise periood muudetud tegelikust pikemaks,

lisatud andmed töötasu laekumise kohta ja jäetud märkimata võetud laenud. Võltsitud kontoväljavõtte

esitas V. D. 1. veebruaril 2007 koos laenutaotlusega AS RC klienditeenindajale ja 5. veebruaril 2007

OÜ E klienditeenindajale. Nende dokumentide alusel sõlmis AS RC 1. veebruaril 2007 ja OÜ E

7. veebruaril 2007 V. D.-ga laenulepingu. Lepingute alusel väljastas AS RC V. D. pangakontole

20 000 krooni ja OÜ E 14 500 krooni. Saadud summad kandis V. D. D. B. pangakontole, kust need

kolmandate isikute osalusel kuriteo toime pannud isikutele üle anti;

2) kihutas A. D.-d tasu lubades sõlmima T AS-ga lepinguid mobiiltelefonide järelmaksuga ostmiseks

ja liitumislepingute sõlmimiseks, tehes seda selleks, et A. D. annaks pärast mobiiltelefonide ja

kõnekaartide saamist need talle üle. 15., 24. ja 25. mail 2007 sõlmis A. D. kõnekeskuse vahendusel T

AS-ga kokku neli sideteenuste osutamise lepingut ja kuus järelmaksulepingut mobiiltelefonide

(kogumaksumusega 27 540 krooni) ostuks. Mobiiltelefonid ja kõnekaardid saadeti kullerteenuse abil

A. D. postiaadressile. A. D. andis kõnekaardid ja mobiiltelefonid D. Krasnovile (välja arvatud ühe

telefoni, mille A. D. tagastas T AS-le).

1.2 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdistati D. Krasnovi selles, et tema varem kelmuse eest karistatud

isikuna:

1) sõlmis 21.-22. jaanuaril 2007 tema valduses olnud V. D. internetipanga paroole ja isikuandmeid

kasutades V. D. nõusolekuta interneti teel V. D. nimel laenulepingud OÜ-ga R 3000 krooni

laenamiseks, AS-ga M 3200 krooni laenamiseks ning OÜ-ga MC 3000 krooni laenamiseks. Need

summad kanti V. D. pangakontole, kust D. Krasnov kandis 4000 krooni R. S.-i pangakontole ja 4625

krooni enda pangakontole;

2) sõlmis 26. veebruaril 2007 tema valduses olnud V. B. internetipanga paroole ja isikuandmeid

kasutades V. B. nõusolekuta interneti teel V. B. nimel laenulepingu OÜ-ga S 3000 krooni

laenamiseks. Laenusumma kanti samal päeval üle V. B. pangakontole ja D. Krasnov kandis selle

edasi oma tuttava pangakontole, kust kontoomaniku elukaaslane selle sularahas välja võttis ja

D. Krasnovile üle andis;

3) sõlmis 7. märtsil 2007 tema valduses olnud A. D. internetipanga paroole ja isikuandmeid kasutades

A. D. nõusolekuta interneti teel A. D. nimel laenulepingud OÜ-ga S 3000 krooni laenamiseks ning

OÜ-ga R samuti 3000 krooni laenamiseks. Laenusummad kanti samal päeval üle A. D. pangakontole

ja D. Krasnov kandis selle edasi oma tuttava pangakontole, kust ta raha sularahas välja võttis;

4) sõlmis 17. septembril 2007 tema valduses olevat A. S.-i Eesti Vabariigi passi kasutades AS H.

kontoris A. S.-i nimel arvelduskonto lepingu konto avamiseks ja deebetkaardi lepingu konto

kasutamiseks. 17. septembrist 8. oktoobrini 2007 sõlmis D. Krasnov A. S.-i pangakontot ja

isikuandmeid kasutades interneti teel A. S.-i nimel laenulepingud S OÜ-ga 3000 krooni laenamiseks,

R OÜ-ga ühel korral 2000 krooni ja kahel korral 4000 krooni laenamiseks, P OÜ-ga ühel korral 2000

krooni ja ühel korral 3000 krooni laenamiseks, F OÜ-ga ühel korral 1000 krooni ja ühel korral 3000

krooni laenamiseks, KR OÜ-ga 2000 krooni laenamiseks, MC OÜ-ga 3000 krooni laenamiseks, A

OÜ-ga 1000 krooni laenamiseks ning K OÜ-ga 2000 krooni laenamiseks. Laenusummad kanti A. S.-i

pangakontole, kust D. Krasnov raha suuremas osas sularahas välja võttis ja väiksemas osas

varasemate laenude eest tasumiseks kasutas.

1.3 KarS § 345 lg 1-§ 22 lg 2 järgi süüdistati D. Krasnovi selles, et tema koos R. S.-iga kihutas V. D.-

d esitama AS RC ja OÜ E klienditeenindajatele laenu saamiseks võltsitud pangakonto väljavõtet.

Võltsitud kontoväljavõtte alusel sõlmis AS RC 1. veebruaril 2007 ja OÜ E 5. veebruaril 2007 V. D.-

ga laenulepingud, mille alusel väljastati laenusummad.

1.4 KarS § 349 järgi süüdistati D. Krasnovi selles, et ta esitas 17. septembril 2007 AS H. kontoris

pangatellerile A. S.-i nimele väljastatud kehtiva Eesti Vabariigi passi ja sõlmis selle alusel A. S.-i

nimele arvelduskonto lepingu ja deebetkaardi lepingu isikliku varalise kasu saamiseks.

2. Harju Maakohtu 31. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati D. Krasnov süüdi ja teda karistati KarS

§ 209 lg 2 p 1 ja KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 3-§ 22 lg 2 järgi vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks; KarS

§ 345 lg 1-§ 22 lg 2 järgi vangistusega 4 kuuks ja KarS § 349 järgi vangistusega 3 kuuks. KarS § 64

lg 1 alusel mõistis kohus D. Krasnovile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest KarS § 68

lg 1 alusel arvati maha 6 kuud eelvangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus D. Krasnovi

karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes D. Krasnovile

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust.

3. Sama kohtuotsusega rahuldati täielikult või osaliselt kannatanute tsiviilhagid ja mõisteti

D. Krasnovilt VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel välja 1) 901 eurot 18 senti S AS kasuks; 2) 784

eurot 86 senti R OÜ kasuks; 3) 234 eurot 88 senti P OÜ kasuks; 4) 225 eurot 30 senti F OÜ kasuks;

5) 127 eurot 82 senti KR AS kasuks; 5) 242 eurot 23 senti M AS kasuks; 6) 441 eurot MF OÜ

kasuks; 7) 127 eurot 82 senti OÜ A kasuks; 8) 191 eurot 74 senti MC OÜ kasuks; 9) 3156 eurot 67

senti Q AS (endise ärinimega RC AS) (pankrotis) kasuks ning 10) 4023 eurot 65 senti E OÜ kasuks.

4. Kohtuliku arutamisel leidis D. Krasnovi kaitsja, et esitatud tsiviilhagid on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt aegunud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud ja märkis, et

käesoleval juhul on kohaldatav TsÜS § 150 lg 3, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest

tulenev nõue aegub sõltumata TsÜS § 150 lg-tes 1 ja 2 sätestatust hiljemalt kümne aasta möödumisel

kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kohus tõdes, et kahju tekitamise ajal ei

pruugi õigustatud isik teada kahju tekitajat, seda eriti juhul, kui kahju on tekitatud kahju tekitajast

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Pärast kahju tekkimist ja kohtueelset menetlust, mil

kohtusse saadetakse süüdistusakt, võib õigustatud isik eeldada, et kahju tekitajaks on süüdistatav.

Samas ei pruugi kohtueelne menetlus kolme aasta jooksul lõpule jõuda. Juhul kui õigustatud isik saab

kahjust teada kahju tekkides, kuid kohustatud isikust alles kolme aasta möödumisel kahju

tekkimisest, puuduks õigustatud isikul üldse võimalus oma varalisi õigusi kaitsta. Seetõttu kuulub

kohaldamisele TsÜS § 150 lg 3. Kuna käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse enne 1. septembrit 2011

kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni ajal, oli kannatanutel kriminaalmenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 24 kohaselt õigus tsiviilhagi esitada kohtuliku uurimise lõpuni.

Seega ei ole tsiviilhagid kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks aegunud. Hagid aeguksid

alles 2017. aastal.

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D. Krasnovi kaitsja vandeadvokaat Natalia

Lausmaa, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja D. Krasnovi õigeksmõistmist. Samuti leidis

apellant, et tsiviilhagides esitatud nõuete aegumise küsimust lahendades kohaldas maakohus vääralt

materiaalõigust.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 2. mai 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

Muu hulgas leidis ringkonnakohus, et maakohus juhindus tsiviilhagide aegumistähtaja

kindlaksmääramisel õigustatult TsÜS § 150 lg-st 3. Käesoleval juhul on mõistlik ja proportsionaalne

juhinduda TsÜS § 150 lg-st 3, ja maakohus on just sellest aspektist ning kriminaalasja eripärast

tulenevalt nimetatud sätte aluseks võtnud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni D. Krasnovi kaitsja vandeadvokaat

N. Lausmaa, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse tühistamist, D. Krasnovi

õigeksmõistmist ja tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Kassaatori põhiväited on järgmised.

7.1 D. Krasnovi süü süüdistuses nimetatud kuritegude sooritamises ei ole tõendatud, mistõttu tuleks

süüdistatav õigeks mõista.

7.2 Ringkonnakohus on ebaõigesti märkinud, et õigusvastaselt tekitatud kahjust tuleneva nõude

esitamise aegumistähtaja arvestamisel peab tuginema TsÜS § 150 lg-le 3. Tegelikult tuleb sellise

nõude aegumistähtaja arvestamisel lähtuda TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastasest

aegumistähtajast, mida arvestatakse kannatanu poolt kahjust teadasaamisest. Vähemalt osa

tsiviilhagidest on esitatud kohtule hiljem kui kolm aastat pärast seda, kui kannatanud - laene andnud

firmad - oma kahjust teada said. Laenud anti 2007. a jaanuarist oktoobrini. Kriminaalmenetlust

alustati samuti 2007. a, kuid paljud tsiviilhagid esitati kohtule alles 2012. a jaanuaris esimesel

kohtuistungil. Järelikult on need tsiviilnõuded, mis esitati kohtule alles 2012. a jaanuaris, aegunud.

8. Kassatsioonivastuses leiab prokurör, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole,

põhjendades seda seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.

8.1 Maakohtu otsuses on põhjalikult ja jälgitavalt analüüsitud ning põhistatud D. Krasnovi süü

olemasolu talle esitatud süüdistustes. Kohus on hinnanud tõendeid kogumis, nagu seadus ette näeb.

8.2 Ebaõige on kaitsja seisukoht, et kannatanute tsiviilhagid on aegunud. Isegi, kui lähtuda TsÜS

§ 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast, nagu kaitsja õigeks peab, ei ole tsiviilhagid aegunud. TsÜS

§ 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Seega eeldab aegumistähtaja kulgemise käivitumine seda, et kahjustatud isik oleks teadlik nii kahjust

kui ka kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Teise isiku nimel võetud laenude puhul on selge, et

õigustatud isikule ei saa üheaegselt kahju tekkimisega teatavaks, kes on kohustatud isik, sest

kohustatud isik varjab oma identiteeti. Kriminaalmenetluses fikseerub asjaolu, kes on kohustatud isik,

kahtlustuse esitamisega. Kannatanu jaoks ei saa see asjaolu selguda aga enne kohtueelse menetluse

lõpuleviimist. Tulenevalt kannatanu õigusest tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega pärast

kohtueelse menetluse lõpuleviimist, saab järeldada, et kannatanu saab kohustatud isikust teada või tal

on võimalus sellest teada saada alles kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Seetõttu peaks

aegumistähtaeg hakkama kulgema kohtueelse menetluse lõpuleviimisest. Kohtueelne menetlus viidi

käesolevas asjas lõpule 7. oktoobril 2009 ja süüdistusakt koostati 29. oktoobril 2009. Seega

saabunuks hagi aegumise tähtaeg TsÜS § 150 lg 1 kohaselt alles 2012. a oktoobris.

9. Ühegi kannatanu esindaja kassatsioonivastust ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. D. Krasnovi kaitsja kassatsiooni lahendamiseks tuleb Riigikohtul muu hulgas anda hinnang

sellele, kas ühe või teise kannatanu tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitisnõue on aegunud või mitte.

11. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS

§ 150 lg-d 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust

teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev

nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel

kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Nendest sätetest järeldub, et TsÜS

§ 150 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg võib kohaldamisele tulla üksnes sellise nõude puhul, mis

TsÜS § 150 lg 1 järgi veel aegunud pole. Juhul kui nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud, ei oma

TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatu enam tähendust, sest nähes ette maksimaalse (absoluutse) aegumistähtaja,

TsÜS § 150 lg 3 üksnes piirab - mitte ei pikenda - TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaega.

Seega tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumise kontrollimisel esmalt

tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue

aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat,

tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka

kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele

tähendab, et nõue on ikkagi aegunud, eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole.

12. D. Krasnovi õigusvastased teod, mis on kannatanute tsiviilhagide aluseks, leidsid väidetavalt

aset 2007. aastal. Seega ei ole TsÜS § 150 lg-s 3 ette nähtud absoluutne aegumistähtaeg veel ühegi

kannatanu nõude puhul möödunud.

13. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas mõne kannatanu nõue on siiski aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi.

Osutatud sätte kohaselt hakkab aegumistähtaeg kulgema ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega saab TsÜS § 150 lg-s 1 nimetatud

aegumistähtaja kulgemise lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama nii

kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust.

14. Praeguse kriminaalasja asjaolusid arvestades puudub kolleegiumi arvates alus kahelda prokuröri

väites, et kannatanud said D. Krasnovist kui neile tekitatud kahju hüvitama kohustatud isikust TsÜS

§ 150 lg 1 mõttes teada alles 2009. a oktoobris kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel,

mil neil tekkis KrMS § 224 lg 2 kohaselt võimalus tutvuda kriminaaltoimikuga. Vähemalt ei ole

D. Krasnov ega tema kaitsja osutanud ühelegi faktile, mis kinnitaks, et üks või teine kannatanu oli

D. Krasnovist kui kahju tekitajast teadlik juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist. Järelikult

tuleb kõigi kannatanute nõuete puhul TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgemise alguseks

lugeda ajavahemikku 7.-29. oktoobrini 2009. (Kohtutoimikust ei nähtu täpselt, millisel kuupäeval

ühele või teisele kannatanule kriminaalasja materjale tutvustati või nendega tutvumiseks võimalus

anti.)

15. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi teise lõike punkti 4 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud ka avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas

menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav

ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud tsiviilhagi (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-88-12, p 12 ja 25. veebruari

2009.

a

otsus

asjas

nr

3-2-1-149-08,

p-d

10-11

ning

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-58-07, p 10). Seejuures peatub

kannatanu nõude aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt juba tsiviilhagi esitamisega kohtueelsele

menetlejale (uurimisasutusele või prokuratuurile). Nõude aegumise seisukohalt pole mingit tähtsust

sellel,

millal

prokuratuur

tsiviilhagi

koos

süüdistusaktiga

(üldmenetluses)

või

koos

kriminaaltoimikuga (lihtmenetlustes) kohtusse saadab.

16. Praeguses kriminaalasjas on kõik tsiviilhagid, mille kohtud rahuldasid, esitatud kohtueelsele

menetlejale või kohtule enne kolme aasta möödumist 2009. a oktoobrikuust. Samas ei ole enamikus

tsiviilhagidest märgitud, et need oleksid esitatud D. Krasnovi vastu. Kõnealustes tsiviilhagides

palutakse kahjuhüvitis välja mõista näiteks "süüdistatavalt" (R OÜ tsiviilhagi, kriminaaltoimiku I kd,

tl 3), "süüteo toimepannud isikult" (AS KR tsiviilhagi, I kd, tl 86-87) või "kostjalt" (P OÜ tsiviilhagi,

I kd, tl 46), avaldatakse lihtsalt soovi esitada "kuriteo toimepannud isiku" suhtes teatud summas

tsiviilhagi (M AS tsiviilhagi, I kd, tl 158) või palutakse hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju (S AS

tsiviilhagi, III kd, tl 71-72).

17. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et lugemaks kriminaalmenetluses tsiviilhagi

esitatuks 1994. aasta TsÜS § 121 lg 1 p 1 või kehtiva TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes, on oluline, et

hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu tsiviilhagi

esitatakse. Kriminaalasja raames avalduse esitamine on võrdsustatav hagi esitamisega üksnes juhul,

kui kriminaalmenetluses on esitatud tsiviilhagi, s.o nõue kindla isiku vastu. (Vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-149-08, p 11 ja 19. juuni 2012. a otsus

asjas nr 3-2-1-88-12, p 12). Osutatud seisukohast lähtudes tuleks enamuse kannatanute tsiviilhagides

esitatud nõuded D. Krasnovi vastu lugeda praeguseks ajaks TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunuks.

18. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest on

kriminaalmenetluses võimalik esitada hagi veel määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisulistele tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse või olulise osa

sellest. Sellise tsiviilhagi läbivaatamisel tuleb kohtul eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud

isiku(te) vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi

aluse või osa sellest. Mitme süüdistatava korral tuleb juhul, kui kannatanu ei ole nõude adressaati

täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud, eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate

vastu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 13.)

19. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada aktsepteeritavaks olukorda, kus ühelt poolt on kannatanul

küll õigus esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi, milles pole nimeliselt välja toodud isikut, kelle

vastu hagi esitatakse, kuid teisalt ei peata sellise tsiviilhagi esitamine TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt

hagis esitatud nõude aegumist. Osutatud tõlgendus asetaks kannatanu sageli põhjendamatult halba

olukorda. Nimelt puuduks sellisel juhul kriminaalasja kohtueelsel menetlejal selgitamiskohustuse

(KrMS § 38 lg 4) täitmise raames ja kohtul tsiviilhagi menetlusse võtmist otsustades (KrMS § 2631)

alus juhtida kannatanu tähelepanu kohustusele näidata tsiviilhagis ära konkreetne isik, kelle vastu

tsiviilhagi soovitakse esitada. Samas, arvestades kriminaalmenetluse võimalikku kestust, on paljudel

juhtudel tõenäoline, et kui tsiviilhagi esitamine kannatanu nõude aegumist ei peata, aegub nõue enne

kui kohus jõuab selle kohta otsustuse teha.

20. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et otsustes asjades nr 3-2-1-88-12 ja nr 3-2-1-149-08

väljendatud tsiviilkolleegiumi seisukoht TsÜS § 160 lg 2 p 4 tõlgendamise kohta ja otsuses asjas nr 3-

1-1-79-09 väljendatud kriminaalkolleegiumi seisukoht, et kriminaalmenetluses on võimalik esitada

tsiviilhagi nimeliselt määratlemata isiku vastu, vajavad ühtlustamist. Seejuures tuleks teiste

võimaluste hulgas kaaluda TsÜS § 160 lg 2 p 4 tõlgendamist selliselt, et kriminaalmenetluses

tsiviilhagi esitamine peatab hagis näidatud nõude aegumise ka juhul, kui isikut, kelle vastu tsiviilhagi

on esitatud, ei ole hagis nimeliselt välja toodud. Seetõttu annab kriminaalkolleegium käesoleva

kriminaalasja KrMS § 355 lg 1 alusel läbi vaadata Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi

vahelisele erikogule.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Lea Kivi