3-3-1-25-12 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-25-12

Määruse kuupäev

5. detsember 2012

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Sintax Trading OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametile

ettekirjutuse tegemiseks 27. detsembril 2010 tollikontrolli alla

jäetud kauba tollikontrolli alt vabastamiseks või vabasse

ringlusesse laskmise otsustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2012. a otsus

haldusasjas nr 3-11-621

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes.

1) Kas määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 nimetatud "menetlus, tegemaks kindlaks, kas

intellektuaalomandi õigust on rikutud" võib toimuda ka tolliasutuses või peab määruse III

peatükis käsitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus" olema tollist eraldiseisev?

2) Määruse nr 1383/2003 preambuli p 2 nimetab määruse ühe eesmärgina tarbijate kaitset ning

preambuli p 3 kohaselt tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil intellektuaalomandi

õigust rikkuva kauba ühenduse tolliterritooriumile sisseveo keeldu võimalikult tõhusalt

rakendada, piiramata seejuures määruse preambuli p 2 ja rakendusmääruse nr 1891/2004

preambuli p 1 kohast seadusliku kaubavahetuse vabadust.

Kas nende eesmärkidega on kooskõlas olukord, kus määruse nr 1383/2003 art-s 17 sätestatud

meetmete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui õigusevaldaja algatab määruse art 13

lg-s 1 nimetatud intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetluse, või peab

nende eesmärkide tõhusaks järgimiseks ka tollil olema võimalus vastav menetlus algatada?

2. Peatada halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 4 alusel käesolevas asjas menetlus kuni

Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni eeltoodud küsimustes.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Acerra nimele registreeriti 15. veebruaril 2010 Eesti Vabariigi tööstusdisainilahenduste

andmebaasis disainilahendusega pudel (registreeringu nr 01563). Ukraina äriühing OOO Galterra

saatis detsembris 2010 Sintax Trading OÜ-le kauba, mis koosnes 63 700 suuloputusvee "Originaal"

250 ml pudelist. OÜ Acerra teatas 6. detsembril 2010 Maksu- ja Tolliametile (MTA), et Sintax

Trading OÜ üritab Eesti Vabariiki tarnida OÜ Acerra poolt tööstusdisainilahendusega kaitstud

pudelisse villitud toodet. MTA teostas 23. detsembril 2010 Sintax Trading OÜ-le saadetud kauba

täiendava läbivaatuse, tuvastades läbivaatusaktiga nr 10-12.1-5/11/4987, et kauba koosseisus olevad

pudelid on piisavalt sarnased tööstusdisainilahenduse registreeringuga nr 01563 "Pudel", äratamaks

põhjendatud kahtlust intellektuaalse omandi rikkumises.

27. detsembri 2010. a otsusega nr 12.1-6/889-1 pidas MTA Sintax Trading OÜ-le saadetud kahtlus-

aluse kauba kinni ja jättis selle AS Miramis tollilattu. Sama kuupäeva teatisega palus MTA OÜ

Acerra hinnangut kinnipeetud kaubale. OÜ Acerra esitas 6. jaanuaril 2011 MTA-le hinnangu, mille

kohaselt kaupade pakend on identne talle kuuluva tööstusdisainilahendusega (registreering nr 01563)

ning Sintax Trading OÜ poolt ühenduse tolliterritooriumile toimetatud kaupade turustamine Eesti

Vabariigis on lubamatu. Sintax Trading OÜ esitas 18. jaanuaril 2011 MTA-le vastuväite ja palus

kauba vabastada. 7. veebruaril 2011 esitas Sintax Trading OÜ Harju Maakohtule hagi OÜ Acerra

vastu tööstusdisainilahenduse nr 01563 omanikuõiguste lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-11-5047).

11. veebruari 2011. a kirjaga nr 12.1-6/889-7 teatas MTA Sintax Trading OÜ-le, et kuivõrd OÜ

Acerra on andnud hinnangu, et Eesti Vabariiki tarnitud pudelid on identsed registreeritud

tööstusdisainilahendusega nr 01563, siis on tegemist intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga

Euroopa Liidu Nõukogu 22. juuli 2003. a määruse (EÜ) nr 1383/2003 tähenduses ja tollil puudub

õigus tollikontrolli alla jäetud kauba vabastamiseks. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse põhjenda-

tuse küsimuse lahendamine ei ole MTA pädevuses. Sintax Trading OÜ taotles 11. veebruari 2011. a

kirjaga MTA-lt uuesti kauba vabastamist, leides, et tegemist ei ole intellektuaalset omandit rikkuva

kaubaga määruse nr 1383/2003 art 2 lg 1 p "b" tähenduses. MTA keeldus 17. veebruari 2011. a

kirjaga kauba vabastamisest, viidates selle vastuolule määruse nr 1383/2003 art 14 lg-ga 1, kuna

kinnipeetud kauba turustamine Eestis rikuks OÜ Acerra intellektuaalomandi õigust.

2. Sintax Trading OÜ esitas 10. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

(hilisemaid täpsustusi arvestades) teha MTA-le ettekirjutus kinnipeetud ja tollikontrolli alla jäetud

kauba tollikontrolli all hoidmise lõpetamiseks ja ilma täiendava kaalumiseta vabastamiseks või

alternatiivselt tollikontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmise otsustamiseks. Kaebuse

põhjendused on järgmised:

1) toll on andnud hinnangu, et kaup on äravahetamiseni sarnane, kuid ei ole selgitanud välja, et

tegemist oleks piraatkaubaga. Määruse nr 1383/2003 art 2 lg 1 p "b" järgi on kauba piraatkaubana

käsitlemise eelduseks õiguse valdaja nõusolekuta tehtud koopiad. Kolmas isik OÜ Acerra saab

hinnata, kas kaup on ringlusse lastud nende poolt või nende loal, kuid õigusliku küsimuse, kas

tegemist on piraatkaubaga määruse art 2 tähenduses, peab lahendama pädev ametiasutus;

2) toll on rikkunud määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 sätestatud menetlusnõudeid – ettenähtud

tähtaja jooksul ei ole algatatud menetlust eesmärgiga teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on

rikutud. Määruse art 13 lg-s 1 nimetatud menetlust ei asenda haldusotsus kauba tollikontrolli alla

jätmiseks, kuna määruse säte nõuab selles menetluses ka intellektuaalse omandi rikkumise tuvasta-

mist. Kuivõrd kauba omanik on ise algatanud hagimenetluse tööstusdisainilahenduse nr 01563 oma-

niku õiguste lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-11-5047) ja sellest tolli teavitanud, volitatud ametiasutus ei

ole enne määruse art 13 lg-s 1 ettenähtud tähtaja lõppemist heaks kiitnud ettevaatusabinõusid ning

kauba vabastamist ei takista tolliformaalsused, siis on täidetud kõik määruse art 14 lg-s 1 sätestatud

tingimused kauba kontrolli alt vabastamiseks. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid

ning Euroopa Komisjoni määruse nr 1891/2004 preambuli esimeses punktis sätestatud seadusliku

kaubavahetuse põhimõtet ning kaebaja kannab kauba kestva kinnipidamise tõttu olulist kahju.

3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata, põhjendades oma

seisukohti järgnevalt:

1) vastustaja tuvastas kauba läbivaatuse põhjal asjaolu, et kaup on äravahetamiseni sarnane tööstus-

disainilahendusega nr 01563. Tuvastamaks, kas nimetatud asjaolu tähendab ka intellektuaalse omandi

rikkumist määruse art 2 lg 1 p "b" tähenduses, oli vajalik õiguse valdaja hinnang, mille saamisel

järgiti määruse art-s 9 ning tolliseaduse (TS) § 39 lg-tes 4-6 kirjeldatud protseduuri. Jääb aru-

saamatuks, milliseid täiendavaid uuringuid, analüüse või menetlustoiminguid oleks vastustaja

pidanud veel läbi viima. Vaidlusaluse kauba ja tööstusdisainilahenduse nr 01563 vahel on identsed

kõik tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 4 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tunnused peale värvilahenduse;

värvilahenduse mõningase erinevuse tõttu on vaidlusaluse kauba näol tegu TDKS § 4 lg-s 4

nimetatud teisendiga, mis vastava ala asjatundjale jätab sama üldmulje;

2) kuna kaebaja ei ole tollile esitanud määruse art 14 lg 1 kohast tagatist, ei saa kaupa vabastada.

Kohases menetluses on tuvastatud, et kaup rikub intellektuaalset omandit määruse art 2 lg 1 p "b"

tähenduses, seega on täidetud eeldused kauba konfiskeerimiseks ja väärteomenetluse algatamiseks

vastavalt TS § 94 lg-le 3 ja § 75 lg-le 2, millele järgneks kauba hävitamine vastavalt TS § 94

lg-le 4. Arvestades, et esitatud on hagi tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõppemiseks, peab

vastustaja mõistlikuks ja otstarbekaks jätta kaup tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni tollikontrolli

alla.

4. Kolmas isik OÜ Acerra palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendamatu on kaebaja väide, et

vaidlusalune kaup ei riku kolmandale isikule kuuluvat intellektuaalomandit. Vastustaja tegevus on

olnud kooskõlas määruses nr 1383/2003 sätestatuga.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 3. juuni 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 Sintax

Trading OÜ kaebuses esitatud alternatiivse taotluse ning tegi MTA-le ettekirjutuse otsustada

tollikontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmine. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:

1) määruse art-test 9 ja 10 tulenevalt võidakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine kindlaks teha

nii õigusevaldaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras.

Vastustaja poolt teatise saatmist kolmandale isikule võib lugeda esimeseks toiminguks tolli poolt

intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluses ning määruse art-st 13 tulenev menetluse

algatamise nõue on täidetud. Määruse preambuli p-st 8 ega TDKS § 86 lg-st 1 ei saa järeldada, et

vastava menetluse peakski läbi viima ainult kohus, vaid ka tollil endal on määrusest tulenev õigus ja

kohustus haldusmenetluses ise tuvastada intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup;

2) tolli 27. detsembri 2010. a teatist, sama kuupäeva otsust kauba tollikontrolli all hoidmise kohta ega

23. detsembri 2010. a kauba läbivaatuse akti ei saa pidada haldusaktideks, millega toll lõpetas

intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluse, sest kahtlust ei saa samastada rikkumise kindlaks-

tegemisega. Kuigi õigusaktid menetluse läbiviimiseks tähtaega ei sätesta, peab toll juhinduma haldus-

menetluse üldreeglitest – haldusakti puudumine intellektuaalomandi rikkumise kindlakstegemise

kohta rikub selle isiku õigusi, kelle kaupa tollikontrollis seoses kahtlusega jätkuvalt kinni peetakse,

sest haldusakti puudumise tõttu ei saa ta vaidlustada tolli sisulisi järeldusi;

3) määruse art 9 lg-s 3 ja TS § 39 lg-tes 4–6 sätestatud toimingud on tolli poolt teostatud ning

õiguste omaja on oma hinnangu kauba kohta andnud. Kuna tolliseadus ega muud seadused täienda-

vate tõendite kogumist ette ei näe ning arvestades Euroopa Kohtu seisukohta kohtuasjas C-93/08:

Schenker (p 32), tuleb kauba läbivaatust ja kolmanda isiku hinnangut pidada intellektuaalomandi

õiguse rikkumise tuvastamise otsuse tegemiseks piisavaks;

4) määruse art 14 lg-s 1 sätestatud tagatise esitamise nõue laieneb nii kauba vabastamisele kui ka

kinnipidamisele ning mõlemal juhul peavad olema täidetud ka tingimused a, b ja c. Seega pidi

kaebaja kauba vabastamist taotledes esitama vastustajale ka tagatise. Samas võib määruse art-st 14

järeldada ka seda, et kui intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse algatab

toll ise, vastavat menetlust ei vii läbi kohus ning toll ei ole teinud otsust kaupade intellektuaalomandi

õigust rikkuvaks tunnistamise kohta hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, tuleb tagatis vabastada. Kuna

nimetatud tähtaeg oli möödunud juba kaebuse esitamise ajaks, ei saa toll jätkuvalt põhjendada kauba

vabastamise võimatust tagatise esitamata jätmisega. Kuna kohtule ei ole teada, kas MTA on vahepeal

jõudnud anda haldusakti, millega on tunnistatud kaup intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, saab

kauba vabastamise üle otsustada vaid MTA. Kaup tuleb vabastada juhul, kui vastavat otsust tehtud ei

ole.

6. MTA palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta

kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgnevalt:

1) põhiosas võib halduskohtu otsuses väljendatud seisukohtadega nõustuda. MTA ei nõustu sellega, et

tähtaja möödumise tõttu ei saa toll jätkuvalt põhjendada kauba vabastamise võimatust tagatise

esitamata jätmisega ja kui toll pole jõudnud anda haldusakti, millega on vaidlusalune kaup tunnis-

tatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, tuleb kaup vabastada. Määruse art 14 reguleerib tagatise

andmise protseduuri, millega käesoleval juhul tegemist ei olnud – seetõttu pole säte asjakohane;

2) kuigi Sintax Trading OÜ pöördumist Harju Maakohtusse eesmärgiga vaidlustada OÜ Acerra

õiguste kehtivus ei saa vaadelda õiguste rikkumise kindlakstegemise menetlusena määruse art 14

tähenduses, on tsiviilkohtumenetluse tulemus õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse jaoks

oluline. Kohtumenetluse kestel ei ole tollil mõistlik teha otsust selle kohta, kas kaup rikub

intellektuaalomandi õigust või mitte. Negatiivne haldusakt kahjustaks antud juhul kaebaja õigusi

rohkem kui haldusakti puudumine, sest intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamisel oleks toll

kohustatud algatama kaebaja suhtes väärteomenetluse. Kauba konfiskeerimine pole vajalik ega

proportsionaalne olukorras, kus on võimalik intellektuaalomandi õiguste tühistamine ettenähtavas

tulevikus;

3) määruse art 14 kohaldamine on käesolevas asjas põhjendamatu ka seetõttu, et kuna õigusevaldaja

oli teadlik, et menetlust viib läbi toll ning kaupa ei vabastata tagatise eest määruse art 14 alusel,

puudus kolmandal isikul mõistlik põhjus tsiviilhagi esitamiseks. Halduskohus jättis kolmanda isiku

õigused täielikult tähelepanuta. Isegi kui pidada õigeks kohtu järeldust tähtaja ületamise kohta, oleks

põhjendamatu kohustada tolli kaupa vabasse ringlusse laskma – vabasse ringlusse laskmine oleks

õigustatud üksnes eriti intensiivse riive puhul, mida käesoleval juhul ei esine. Halduskohtu tõlgendus

rikkumise tuvastamise menetluse läbiviimise tähtaja osas on tollile ülemäära koormav, võib mõnel

juhul muuta menetluse õiguspärase läbiviimise võimatuks ja tuua kaasa uurimispõhimõtte rikkumise,

sest nii lühikese tähtaja jooksul ei saaks toll tuvastada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid.

7. Sintax Trading OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata,

põhjendades oma seisukohti järgmiselt:

1) kaebaja õigusi rikub see, et toll ei ole teinud otsust, kas kaup rikub intellektuaalomandi õigust,

ning pooleli ei ole ka ühtegi menetlust, mis annaks aluse kaupa jätkuvalt kinni hoida. Määruses

nr 1383/2003 on sätestatud kaks eraldi menetlust: tolli sekkumine kahtluse korral (art 1 lg 1, art 9) ja

intellektuaalomandi õigust rikkuvaks kaubaks tunnistamine (art 1 lg 2, art 10). Määrus annab tollile

kindlad tähtajad ja meetmed tuvastamaks, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest rikkuv kaup. Toll on

rikkunud määruse eesmärki ja tähtaegu, mistõttu puudub alus kaupa jätkuvalt kinni pidada;

2) arvestada tuleb ka tööstusdisaini õiguskaitse põhimõttelise eripäraga, mille kohaselt ei kontrolli

Patendiamet (erinevalt nt kaubamärgist või patendist) tööstusdisainilahenduse registrisse kandmisel,

kas isikul on õigus vastavat registreeringut saada. Seega ei oma tööstusdisaini registreering või

disainilahenduse omaniku arvamus nii tugevat tõenduslikku jõudu kui näiteks kaubamärgi puhul

(seetõttu pole asjakohane Euroopa Kohtu kaubamärgiasi C-93/08: Schenker). Seetõttu peab toll

rakendama uurimisprintsiipi vähemalt mahus, mis võimaldab välistada registreeringu pahatahtlikkuse

või ilmse tühisuse;

3) apellant on lähtunud määruse nr 1383/2003 eestikeelsest versioonist, mille art 14 lg 2 viimases

lauses on tõlkeviga. Määruse inglise- või saksakeelsest tekstist ilmneb selgelt, et säte käsitleb tege-

likkuses laiemalt õiguslike meetmete rakendamist, mistõttu on ekslik tolli seisukoht, et tema ei saa

olla määruse art 14 lg 2 tähenduses menetluse algataja, kuna tal puudub õigus pöörduda kohtusse;

4) halduskohus on määruse art-st 14 tulenevad kauba vabastamise alused lugenud õigesti täidetuks.

Kaebaja õiguste riive on eriti intensiivne, sest tähtaega on ületatud paljukordselt, tegemist on rikneva

kaubaga ning Sintax Trading AS kannab igakuiselt kulusid kauba tollilaos hoidmise eest.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 MTA

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades otsuse

põhjendused oma otsuse põhjendustega:

1) ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2011. a määrusega rahuldamata OÜ Acerra taotluse käesoleva

haldusasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-11-5047 menetluse lõppemiseni. Haldusasja

lahendamine ei sõltu otseselt tsiviilasjas vaidluse all oleva õigussuhte olemasolust või puudumisest,

kuna kohus saab käesolevas asjas üksnes kohustada MTA-d viima haldusmenetlus lõpule ega saa

kohustada vastustajat tegema konkreetse sisuga otsust. Tsiviilasja lahendi arvessevõtmine on võima-

lik ka edasises haldusmenetluses;

2) Euroopa Kohtu kohtujurist P. Cruz Villalón on liidetud kohtuasjades C-446/09: Philips ja

C-495/09: Nokia 3. veebruaril 2011 esitatud ettepanekus (p-d 39–41) määruses nr 1383/2003 ette-

nähtud menetlust kirjeldanud kolmeetapilisena. Esiteks kauba esmase kahtluse alusel tolli poolt

kinnipidamine kolmeks tööpäevaks (art 4), teiseks õigusevaldaja taotluse alusel (art-d 5–6) ja tolli

kahtluse püsimise korral kauba stabiilsem, kuid siiski ajutine kinnipidamine (art 9) ning kolmandaks

kas kauba hävitamine lihtsustatud korras (art 11), oletatavalt rikutud intellektuaalomandi õiguse

valdaja poolt 10 päeva jooksul üldjuhul kohtusse pöördumine, et tuvastada intellektuaalomandi

rikkumise toimepanek (art 13 lg 1), või kui õigusevaldaja 10-päevase tähtaja jooksul ei tegutse, siis

tolli poolt kauba kinnipidamise lõpetamine (art 13 lg 1). Määruse art-tes 16 ja 17 nimetatud

"lõplikke" meetmeid võib toll võtta pärast seda, kui põhiküsimust käsitlevas menetluses tuvastatakse

intellektuaalomandi õiguse rikkumine. Sama kohtujuristi ettepaneku kohaselt (p-d 96–97) ei ole tolli

ülesanne otsustada lõplikult, kas intellektuaalomandi õigusi on rikutud, ning ennetav kontroll ei või

seetõttu olla sõltuv intellektuaalomandi õiguse rikkumise otsustavast tuvastamisest, vaid piisab

esialgsetest andmetest või "kahtlustest". Kohtujuristi käsitluse paikapidavust kinnitavad Euroopa

Kohtu seisukohad samas asjas 1. detsembril 2011 tehtud otsuses (p-d 61, 75) ning Euroopa Kohtu

14. oktoobri 1999. a otsus kohtuasjas C-223/98: Adidas (p-d 26–27), mis käsitles varasemat sama

küsimust reguleerivat määrust. Asjaolu, et kahtlusaluse kauba tolli poolt kinnipidamise korral on

nimetatud kaubaga seoses intellektuaalomandi õiguste tegeliku rikkumise tuvastamiseks asjakohase

menetluse algatamine õigusevaldaja ülesanne ning selle üle ei saa otsustada toll, ilmneb selgemalt

Euroopa Komisjoni poolt 24. mail 2011 tehtud määruse "Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate

tollialaste õigusaktide rakendamise kohta" ettepanekust [KOM(2011)285 – 2011/0137(COD)];

3) eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et määrusest

nr 1383/2003 tulenevalt võidakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine kindlaks teha nii õiguse-

valdaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras (erandiks

on määruse art-s 11 sätestatud lihtsustatud kord). Vastavalt käesoleva asja sisule tuleb lähtuda

tööstusdisaini kaitse seaduses sätestatud vaidluste lahendamise korrast. TDKS § 86 lg 1 järgi alluvad

tööstusdisainilahendusi puudutavad hagid Patendiameti asukohajärgsele kohtule. Ehkki TDKS §-s 84

nimetatud õiguskaitsevahendid on üksnes sekundaarse iseloomuga, annab võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1055 tööstusdisainilahenduse omanikule ka tõhusa õiguskaitsevahendi rikkumise kõrvaldamiseks ja

edaspidise rikkumise vältimiseks. Kuna vastavasisulist hagi esitatud ei ole, puudub määruse art 13

lg-s 1 viidatud käimasolev materiaalne menetlus intellektuaalomandi õiguse rikkumise

kindlakstegemiseks, mistõttu puudub jätkuv alus kauba kinnipidamiseks;

4) määruse art 14 ei ole käesoleva vaidluse puhul asjassepuutuv, kuna ükski isik ei ole soovinud

kahtlusaluse kauba tollikontrolli alt vabastamist või selle kinnipidamist õigusevaldaja huvide kaitseks

piisava tagatise esitamise vastu;

5) Sintax Trading OÜ enda poolt TDKS § 81 lg 3 alusel maakohtule hagi esitamine OÜ Acerra

tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-11-5047) ei ole käsitatav

määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 ega art 14 lg-s 2 nimetatud intellektuaalomandi õiguste rikku-

mise kindlakstegemise menetlusena;

6) määruse art 14 lg 2 kolmandas lõigus viidatud võimaliku olukorra puhul, kus intellektuaalomandi

õiguse rikkumise menetluse algatajaks ei ole õigusevaldaja, on määruse üldist lähenemist arvestades

eeldatavasti silmas peetud määruse art 14 lg 1 sissejuhatavas lauses loetletud muid isikuid, kes võivad

olla huvitatud sellest, et enne kahtlusaluse kauba vabasse ringlusse laskmist oleksid võimalikud

vaidlused lahendatud (nt deklarant, saaja jne);

7) kuna määrus nr 1383/2003 ei anna tollile pädevust teha määruse art-s 10 toodud normide alusel

materiaalset otsust selle kohta, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest piraatkaup, ei anna isegi MTA

sügav veendumus selles, et vaidlusalune kaup vastab määruse art 2 lg 1 p-s b toodud kriteeriumidele,

tollile alust kaupa omaalgatuslikult pikka aega kinni pidada või koguni hävitada olukorras, kus

õigusevaldaja ei ole tähtaja jooksul algatanud kohast menetlust intellektuaalomandi õiguse rikkumise

kindlakstegemiseks. Ehkki kolmanda isiku tegevusetus võis antud juhul olla tingitud määruse

nr 1383/2003 raskesti mõistetavast sõnastusest ja tolli põhjendamatust aktiivsusest, ei anna ka see

alust vaidlusaluse kauba jätkuvaks tollikontrolli all pidamiseks. Juhul kui kolmanda isiku õigused

jäävad tolli õigusvastase tegevuse tõttu piisava kaitseta ja sellega tekib talle kahju, on OÜ-l Acerra

võimalik esitada riigivastutuse seaduse alusel vastav kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Kuivõrd kaup

on senini tollikontrolli all, siis oleks kolmandal isikul põhimõtteliselt veel võimalik esitada VÕS

§ 1055 alusel hagi enda väidetavalt rikutud tööstusomandiõiguse kaitseks;

8) MTA-le ei saa siiski kindla sisuga ettekirjutust teha, sest määruse art 13 lg 1 kohaselt eeldab

kauba vabastamine muu hulgas, et täidetud oleks kõik tolliformaalsused, mida kohtumenetluse

raames kindlaks tehtud ei ole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Maksu- ja Tolliamet esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse Sintax Trading OÜ kaebuse rahuldamata jätmise kohta.

Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

1) kassatsioonkaebuse menetlussevõtmine on vajalik halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 219 lg 3 p 2 alusel õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Ringkonna-

kohtu seisukoht läheb vastuollu tolli halduspraktikaga, samuti varasema kohtupraktikaga;

2) ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik, kuna käesolevas asjas tõusetus esmakordselt tolli pädevuse

küsimus intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluste läbiviimisel alles

ringkonnakohtu otsuses;

3) ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et tollil puudub pädevus otsustada, kas kinnipeetud kaup rikub

intellektuaalomandi õigusi. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata TS § 45 lg-ga 1, mille kohaselt

hõivab toll ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Liidu Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määrus (EMÜ)

nr 2913/92, edaspidi ÜTS) art-tes 53, 57 ja 75 nimetatud kauba. ÜTS art 75 p "a" 4. taande kohaselt

võtab toll tarvitusele kõik vajalikud meetmed, sh konfiskeerimise ja müügi, kauba suhtes, millele

kehtivad keelud ja piirangud. Ringkonnakohtu tõlgendus kahjustab määruse nr 1383/2003 preambuli

p-s 3 sätestatud keelu efektiivset rakendamist – tollil puudub nii igasugune võimalus tarbijate

kaitsmiseks olukorras, kus õigusevaldaja mingil põhjusel ei pöördu oma õiguste kaitseks maa-

kohtusse. Tollil on TS §-de 73–76 ja § 94 lg 3 alusel nagunii õigus väärteomenetluses tuvastada, kas

kaup rikub kellegi intellektuaalomandi õigusi või mitte. Otsuses viidatud kohtujuristi arvamuses

räägitakse pädeva asutuse (harilikult kohtu) poole pöördumisest; seega ei välista määruse art-d 10 ja

13 intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamist haldusmenetluses. Määruse preambuli p 8

kohaselt ei mõjuta määrus liikmesriikide kohtute pädevust või kohtumenetlusi käsitlevaid sätteid. Ka

õiguskirjanduses on leitud, et haldusmenetlused, milles kompetentne organ otsustab, kas kaubad

rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ei ole art 13 kohaselt välistatud. Ringkonnakohtu tõlgendus

muudab TS § 39 lg-d 4–6, § 45, §-d 73–76 ning § 94 sisutühjaks. Tollil on alates 2000. aastast olnud

õigus nii haldusmenetluses kui ka süüteomenetluses tuvastada, kas kaubad rikuvad intellektuaal-

omandi õigusi. 1. mail 2004 jõustunud tolliseaduse eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, et seoses

Euroopa Liidu ühinemisega intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetlus

muutub;

4) intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menetluse pikem kestus käesolevas asjas on

Sintax Trading OÜ enda huvides – oodatakse tsiviilasja lahendust, mille tulemuseks võib olla OÜ

Acerra tööstusdisainilahenduse registrist kustutamine. Vastasel korral tuleks kaup hõivata ja hävitada.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei põhjusta maksumenetluse ebamõistlik kestus

automaatselt maksuotsuse tühistamist (otsused haldusasjades nr 3-3-1-43-08, p-d 14–15; 3-3-1-66-

05, p 15). Juhul kui kohus leiab, et menetlus on põhjendamatult veninud, võib kohustada tolli tegema

otsuse kas kauba kinnipidamiseks või vabasse ringlusse laskmiseks.

Vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse kohta leidis MTA, et ei pea eelotsuse-

taotlust vajalikuks, kuna esineb acte clair olukord. TS § 45 lg-st 1 koosmõjus haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-ga 6 tuleneb, et tollil on õigus tuvastada, kas tegemist on piraatkaubaga või mitte.

Kassaatori hinnangul ei ole selline tõlgendus vastuolus Nõukogu määrusega nr 1383/2003 – määruse

preambuli p-st 8 ega art-test 10 ja 13 ei tulene, et juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus

peab olema tollist eraldiseisev. Kuidas ja millises menetluses tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse

rikkumine, on jäetud liikmesriikide otsustada. TS § 39 lg-s 6 ja § 45 lg-s 1 sätestatud menetlus on

käsitatav määruse art-s 13 märgitud menetlusena, mille käigus tehakse kindlaks intellektuaalomandi

õiguse rikkumine. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka EL liikmesriikide organisatsioonilise ja

menetlusõigusliku autonoomia põhimõte.

10. Sintax Trading OÜ vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse

muutmata. Oma seisukohti põhjendab Sintax Trading OÜ järgnevalt:

1) tegemist ei ole üllatusliku otsusega. Kaebaja on läbivalt olnud seisukohal, et ühtegi intellektuaal-

omandi õiguste rikkumise tuvastamise menetlust ei käi – see seisukoht oli MTA-le teada vaidluse

algusest peale. MTA pädevust intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemisel hindas ka

halduskohus, leides ekslikult, et MTA tohib haldusmenetluses rikkumise tuvastada;

2) nõustuda võib ringkonnakohtu järeldusega, et määrus nr 1383/2003 ei anna MTA-le pädevust teha

selle määruse art-s 10 toodud normide alusel otsust selle kohta, kas kaup rikub intellektuaalset

omandit. Pädevusele hinnangu andmiseks ei pea arvestama TS § 45 lg-ga 1 ega ÜTS art-tega 53, 57

ja 75 – need sätted käsitlevad tolliformaalsusi ning keeldude ja piirangutega kaupa, mitte intellek-

tuaalse omandi õiguse rikkumises kahtlustatavat või intellektuaalomandi õigust rikkuvat kaupa.

Lisaks on EL määrus tolliseaduse suhtes ülimuslik. Tolliseaduses sätestatud väärtegude menetlemist

kohtu tõlgendus ei piira – seetõttu on asjassepuutumatu tolli väide, nagu oleks kohtu seisukoht

vastuolus TS §-dega 73-76 ja § 94 lg 3 2. lausega. MTA ei ole algatanud kaebaja suhtes väärteo-

menetlust. Seega ei saa kõne alla tulla TS § 94 lg 3 kohaldamine;

3) MTA tegevust ei õigusta väide, et tegelikult on kauba ringlusse laskmise takistamine Sintax

Trading OÜ enda huvides. Haldusorgani tegevusega on kaebajalt võetud võimalus oma õigusi efek-

tiivselt kaitsta, kuivõrd ilma menetlust lõpetava haldusaktita puudub tal võimalus MTA hinnangut

vaidlustada;

4) isegi kui määruse nr 1383/2003 art 10 võimaldab tõlgendust, mille kohaselt on tollil õigus ise

intellektuaalse omandi õiguse rikkumise tuvastamise menetlust alustada, on see lause määrav neis EL

riikides, kus tollil on õigus iseseisvalt vastavat menetlust läbi viia. Eesti siseriiklik õigus MTA-le

sellist võimalust ei anna;

5) ringkonnakohtu tõlgendus ei muuda TS § 39 lõikeid 4–6 sisutühjaks – nimetatud sätted reguleeri-

vad õigusevaldajatelt hinnangute küsimist olukorras, kus tollil tekib iseseisvalt intellektuaalomandi

õiguse rikkumise kahtlus (määruse art-d 4–5);

6) määrus sätestab imperatiivsed tähtajad intellektuaalse omandi rikkumise tuvastamise menetluse

läbiviimiseks ning osundatud ei ole haldusorgani võimalusele neid tähtaegu pikendada. Täpsete täht-

aegade järgimise kohustus on sätestatud ka määruse nr 1383/2003 rakendusmääruse (1891/2004)

preambuli 1. punktis ning intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS

art 50 lg 6 ja art 55). TRIPS lepingu art 55 2. lause kohaselt, kui on alustatud sisulise otsustamiseni

viivat menetlust (mida antud juhul ei toimu) ja õigusevaldaja nõudmisel toimub asja uuesti läbi-

vaatamine (mida ei ole taotletud), tuleb meetmete osas teha otsus mõistliku aja jooksul.

Vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse kohta asus Sintax Trading OÜ seisu-

kohale, et eelotsuse küsimine ei ole käesoleva kohtuasja õigeks lahendamiseks vajalik, kuna Nõu-

kogu määrus nr 1383/2003 ei anna Eesti tollile pädevust teha haldusmenetluse korras otsust selle

kohta, kas kahtlusalune kaup rikub intellektuaalomandi õigusi või mitte. Tööstusomandi õigus-

korralduse aluste seaduse § 2 lg-ga 3 ei ole kooskõlas määruse tõlgendus, mille kohaselt tolliasutus

teostab menetlust ilma õiguste omaniku nõudeta. Intellektuaalomandi õiguste rikkumine eeldab kahe

asjaolu tuvastamist: 1) objekt rikub intellektuaalomandi õigusi; 2) objekti sisse- või väljaveoks

puudub õiguste valdaja luba. Viimast on võimalik tuvastada ainult õigusevaldaja arvamusega.

Seadusandja on TDKS § 86 lg-s 1 teinud selge valiku, et tööstusomandi alased vaidlused kuuluvad

spetsialiseerunud (tsiviil)kohtu alluvusse, kes tuvastab ka võimaliku rikkumise. Tollile kohustuse

panemine aktiivselt tuvastada asjaolu, kas tolliterritooriumile toimetatav kaup rikub kellegi ainu-

õigusi, halvaks tolli tegevuse ja tavapärase kaubavahetuse.

Tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohast kohtuasjades C-446/09 ja C-495/09 (p 77) puudutavad

määrused nr 3295/94 ja 1383/2003 üksnes võitlust intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba liitu

toomise vastu ning liikmesriigi tolli õigusi ja kohustusi seoses tarbijate tervist ja turvalisust ohustava

kaubaga tuleb hinnata EL õiguse teiste sätete põhjal, näiteks lähtudes ÜTS art-test 56, 58 ja 75.

Käesoleval juhul ei ole ükski menetlusosaline väitnud, et tollikontrolli all olevad kaubad oleksid

ohuks tarbija tervisele ja turvalisusele. Tolli pädevus ei tulene TS §-st 45 ega ÜTS art-st 75, millele

nimetatud tolliseaduse säte viitab – need sätted ei anna tolliasutusele pädevust määrata, millised on

keelatud või piirangutega kaubad. Samuti ei tulene tolli pädevus TS §-st 39, mis käsitleb intellek-

tuaalse omandi rikkumise kahtlusega kauba menetlusega seotud protseduure.

Juhuks, kui kolleegium siiski leiab, et eelotsuse küsimine on vältimatu, tegi Sintax Trading OÜ ette-

paneku täpsustada teise küsimuse sõnastust, et selles kajastuks tarbijate kaitse eesmärgi kõrval ka

seadusliku kaubavahetuse vabaduse põhimõtte ülimuslikkus ühiseeskirjade osas.

11. Kolmas isik OÜ Acerra leidis vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse

kohta, et määruse nr 1383/2003 art-ga 10 on selgelt viidatud tolliasutuse ja –punkti õigusele algatada

ise art-s 13 reguleeritud menetlus, mis seisneb intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlaks-

tegemises siseriikliku õiguse alusel. Määruse art 9 lg-tes 1 ja 2 nimetatud pädev tolliasutus ja sisulise

otsuse tegemiseks pädev asutus on samatähenduslikud terminid ega käsitle mitut erinevat asutust.

Tolli pädevuse puudumise korral muutuks määruse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult

aeganõudvaks ning tootjate, kauplejate, õigusevaldajate ja tarbijate huvide ning viimaste tervise ja

turvalisuse kaitse kaotaks määruse eesmärgiks seatud efektiivsuse. Lisaks märkis kolmas isik, et tolli

poolne intellektuaalomandi rikkumise kindlakstegemine haldusmenetluse korras ei välistaks

menetlusosaliste võimalust pöörduda vastava otsuse kohtuliku kontrolli teostamiseks halduskohtusse.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

12. Nõukogu 22. juuli 2003. a määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi

õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi

rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta

(ELT L 196, 2.8.2003, lk 7—14)

"Preambuli p 2

Võltsitud ja piraatkaupade ning kõikide intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade turustamine

kahjustab märgatavalt seadust järgivaid tootjaid, kauplejaid ja õigusevaldajaid, eksitades tarbijaid,

ohustades mõnel juhul nende tervist ja turvalisust. Selline kaup tuleks hoida turult eemal nii palju kui

võimalik ja tuleks vastu võtta meetmed, et tõhusalt käsitleda kõnealust ebaseaduslikku tegevust,

piiramata seejuures seadusliku kauplemise vabadust. See eesmärk on kooskõlas praegu rahvus-

vahelisel tasandil tehtavate jõupingutustega.

Preambuli p 3

Juhul kui võltsitud ja piraatkaup ning intellektuaalomandi õigust üldiselt rikkuv kaup pärineb või

tuuakse kolmandatest riikidest, peaks olema keelatud selle sissevedu ühenduse tolliterritooriumile, sh

ümberlaadimine, ühenduses vabasse ringlusse lubamine, peatamismenetluse kasutamine ning

vabatsooni või -lattu paigutamine ning tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil kõnealust

keeldu võimalikult tõhusalt rakendada.

[---]

Artikkel 13 lg 1

Kui artikli 9 lõikes 1 osutatud tollipunktile ei ole kümne tööpäeva jooksul pärast kauba vabasse

ringlusse laskmise peatamist või selle kinnipidamist käsitleva teatise saamist teatatud, et on algatatud

menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud artikli 10 kohase siseriikliku

õiguse alusel, või kui tollipunkt ei ole vajaduse korral saanud artikli 11 lõikes 1 sätestatud kokkulepet

õigusevaldajaga, lastakse kaup vabasse ringlusse või lõpetatakse selle kinnipidamine vastavalt

vajadusele, kui kõik tolliformaalsused on täidetud.

Seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kõige rohkem kümne tööpäeva võrra."

13. Komisjoni 21. oktoobri 2004. a määrus (EÜ) nr 1891/2004, millega kehtestatakse

rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste

rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi

rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta

(ELT L 328, 30.10.2004, lk 16—49)

"Preambuli p 1

Määrusega (EÜ) nr 1383/2003 on kehtestatud ühiseeskirjad võltsitud kaupade ja piraatkaupade

ühendusse sisenemise, vabasse ringlusse lubamise, ühendusest välja viimise, ekspordi, reekspordi ja

peatamismenetlusele suunamise keelustamiseks ning selliste kaupade ebaseadusliku turustamise

tõhusaks takistamiseks, piiramata seadusliku kaubavahetuse vabadust."

14. Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik

(EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1—50)

"Artikkel 75

Järgmiste kaupade suhtes võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerimine ja müük:

a) kaup, mida ei saa vabastada, sellepärast et:

[---]

- kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud [---]."

15. Tolliseadus

Vastu võetud 13. aprillil 2004 (RT I 2004, 28, 188), jõustunud 1. mail 2004.

"§ 39. Kauba läbivaatus ning proovide ja näidiste võtmine

[---]

(4) Kauba kohta, mille suhtes on kahtlus, et see rikub intellektuaalset omandit EL Nõukogu määruse

1383/2003/EL tolli tegevusest teatud intellektuaalse omandi rikkumise kahtlusega kauba suhtes ja

intellektuaalset omandit rikkuva kauba suhtes võetavate meetmete sätestamise kohta (ELT L 196,

02.08.2003, lk 7–14) tähenduses, annab õiguste omaja kauba proovide või näidiste uurimise alusel

talle kauba kinnipidamisest teatamisest arvates kümne tööpäeva jooksul kirjaliku hinnangu. Õiguste

omajale ei maksta hinnangu andmise eest tasu.

[---]

(6) Toll edastab õiguste omajalt saadud hinnangu ärakirja viivitamatult asjaomasele isikule, kes võib

hinnangu ärakirja kättesaamisest alates kümne päeva jooksul esitada tollile hinnangu kohta kirjalikud

vastuväited koos asjakohaste tõenditega.

[---]

§ 45. Hõivamisele kuuluv kaup

(1) Ühenduse tolliseadustiku artiklites 53, 57 ja 75 nimetatud kauba toll hõivab ja realiseerib, hävitab

tollijärelevalve all või annab tasuta üle käesoleva seaduse §-des 97 ja 98 sätestatud korras."

16. Haldusmenetluse seadus

Vastu võetud 6. juunil 2001 (RT I 2001, 58, 354), jõustunud 1. jaanuaril 2002.

"§ 6. Uurimispõhimõte

Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Käesoleva määruse tegemise ajaks on tsiviilasjas nr 2-11-5047 jõustunud Tallinna Ringkonna-

kohtu 21. detsembri 2011. a otsus, millega jäeti Sintax Trading OÜ hagi rahuldamata. Seega on OÜ

Acerra tööstusdisainilahenduse registreering kehtiv.

18. Sintax Trading OÜ esitas käesolevas asjas kaebuse Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse

tegemiseks 27. detsembril 2010 tollikontrolli alla jäetud kauba tollikontrolli alt vabastamiseks või

vabasse ringlusesse laskmise otsustamiseks.

Halduskohus rahuldas kaebaja alternatiivse taotluse ning tegi MTA-le ettekirjutuse otsustada tolli-

kontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmine. Halduskohus leidis, et intellektuaalomandi

õiguse rikkumine võidakse kindlaks teha nii õigusevaldaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras)

kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras. Kohus asus seisukohale, et vastustaja poolt 27. detsembril

2010. a teatise saatmist kolmandale isikule võib lugeda esimeseks tolli toiminguks intellektuaal-

omandi õiguse rikkumise menetluses ning määruse art-st 13 tulenev menetluse algatamise nõue oli

täidetud.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse resolutsiooniga, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ring-

konnakohus järeldas Euroopa Kohtu kohtujurist P. Cruz Villalóni 3. veebruari 2011. a ettepanekust

liidetud kohtuasjades C-446/09: Philips ja C-495/09: Nokia (p-d 39–41, 96–97, 103 ja 105) ning

Euroopa Kohtu 1. detsembri 2011. a otsusest samas asjas (p-d 61 ja 75), et määrus nr 1383/2003 ei

anna tollile pädevust teha määruse art-s 10 toodud normide alusel sisulist otsust selle kohta, kas

kahtlusalune kaup on piraatkaup ja seega kolmanda isiku intellektuaalomandi õigust rikkuv või mitte.

Kohus leidis, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks tulnuks õigusevaldajal

esitada VÕS § 1055 alusel hagi Harju Maakohtule.

19. Kassaatori arvates leidis ringkonnakohus ebaõigesti, et määrus nr 1383/2003 ei võimalda

intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamist tolli poolt haldusmenetluses. Kohus jättis MTA

hinnangul põhjendamatult arvestamata TS § 45 lg-ga 1 ja ÜTS art 75 p "a" 4. taandega. Ringkonna-

kohtu tõlgendus kahjustab kassaatori hinnangul määruse nr 1383/2003 preambuli p-s 3 sätestatud

keelu efektiivset rakendamist, kuna tollil puudub sellise tõlgenduse korral võimalus määruse pre-

ambuli p-s 2 esitatud eesmärgi täitmiseks – tarbijate kaitsmiseks – olukorras, kus õigusevaldaja ei

pöördu oma õiguste kaitseks maakohtusse.

20. Ringkonnakohus leidis, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamine toimub tsiviil-

kohtumenetluses, tuginedes TDKS § 86 lg-le 1 ja VÕS §-le 1055. TDKS § 86 lg 1 kohaselt alluvad

TDKS-s nimetatud kaebused ja hagid Patendiameti asukohajärgsele kohtule. VÕS § 1055 lg 1

esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 3 sätestab, et kui kahju õigusvastane

tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikku-

mises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda: 1) rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult,

kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil; 2) rikkumise kõrvaldamiseks tema

õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide

ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist

või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Kolleegiumi hinnangul reguleerivad need sätted eelkõige

intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seonduvaid eraõiguslikke suhteid ning kuigi ei ole välistatud

nende kohaldamine ka rikkumise kahtlusega kaupade tollis kinnipidamise korral, ei tulene see

otsesõnu ei viidatud sätetest ega tolli tegevust reguleerivatest õigusaktidest.

21. TS § 1 lg 4 sätestab, et ühenduse õigusaktides, tolliseaduses ja selle alusel antavates õigus-

aktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

ühenduse õigusaktide ja tolliseaduse erisusi. Kolleegiumi hinnangul on TS § 45 lg 1 põhimõtteliselt

võimalik tõlgendada lähtuvalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest selliselt, et kuna viidatud

sättega antakse tollile pädevus otsustada kauba hõivamise ja hävitamise üle, kaasneb sellega ka õigus

tuvastada nimetatud otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sh ka see, kas tegemist on piraatkaubaga.

TS § 39 lg-test 4 ja 6 tulenevalt kuulab toll kauba kinnipidamise korral ära nii õigusevaldaja kui ka

kauba deklarandi, valdaja või omaniku; lisaks on tollil HMS §-de 38 ja 39 alusel haldusmenetluse

kestel õigus nõuda menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete

esitamist ning vajadusel kaasata ekspert. Seega on tollil olemas võimalused intellektuaalomandi

õiguse rikkumise tuvastamiseks haldusmenetluses.

Nõustuda võib ka kassaatori seisukohaga, et tolli pädevus tuvastada intellektuaalomandi õiguse

rikkumine oleks paremini kooskõlas määruse preambuli p-s 2 nimetatud tarbijate kaitse eesmärgiga

ning võimaldaks preambuli p-s 3 sätestatud keeldu tõhusamalt rakendada.

Kolleegiumil tekkis siiski kahtlus, kas eeltoodud tõlgendus on kooskõlas määrusega nr 1383/2003.

22. Määruse III peatükis eristatakse juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädevat asutust ja tolliasutust,

eriti selgelt tuleneb see peatüki pealkirjast "Tolli sekkumist ja juhtumi kohta otsuse tegemiseks

pädeva asutuse sekkumist reguleerivad tingimused". Kohtujuristi ettepaneku kohaselt liidetud

kohtuasjades Philips ja Nokia (p 41) on pärast kauba ringlusse laskmise peatamise või kinnipidamise

kinnitamist tolli poolt võimalikud kolm lahendust: a) kinnipeetud kauba omanik loobub kaubast

(määruse art 11 lg 1), b) õigusevaldaja pöördub kümne päeva jooksul alates kinnipidamisest teata-

misest "pädeva asutuse" (harilikult kohtu) poole, et see tuvastaks rikkumise (määruse art 13 lg 1) või

c) kui ei esine p-des a ja b nimetatud juhte, siis kaup lastakse ringlusse või kinnipidamismeede

lõpetatakse (määruse art 13 lg 1). Samas ettepanekus leiab kohtujurist (p 96), et tolli ülesanne

kirjeldatule eelnevas menetlusetapis ei ole otsustada lõplikult, kas intellektuaalomandi õigusi on

rikutud, sest vastasel korral näeks tolli otsus teatud määral juba ette menetluse tulemuse põhi-

küsimuses, mis toimub arvatavasti hiljem ja mille otsustab teine asutus. Seega on kohtujurist asunud

seisukohale, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastab teine, tollist eraldiseisev asutus.

23. Siiski ei ole tolli pädevus kolleegiumi hinnangul määrusega ka selgelt välistatud. Määruse

art 13 lg 1 käsitleb tollipunkti teavitamist intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menet-

luse algatamisest, kuid sättes ei ole sõnaselgelt märgitud, et teavitaja või menetluse algataja peaks

olema õigusevaldaja – teavitajaks võib olla ka pädev tolliasutus (vrd määruse art 9 lg 1 teine lause,

mis samuti reguleerib tollipunkti ja pädeva tolliasutuse vahelist suhtlust). Määruse art 10 järgi

kohaldatakse, otsustades, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, selles

liikmesriigis kehtivaid õigusakte, mille territooriumil kaup on asetatud ühte art 1 lg-s 1 osutatud olu-

korda. Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjades Philips ja Nokia käsitletakse rikkumise tuvasta-

miseks pädevat asutust määruse nr 1383/2003 mõttes kui "kohut või muud asutust, kelle pädevuses

on sisulise otsuse tegemine" (otsuse p 69); sama nähtub kohtujuristi ettepanekust samas asjas (p 41).

Seega ei ole ka Euroopa Kohus välistanud intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamist haldus-

menetluses. Kuivõrd nimetatud kohtuasjades ei puudutanud vaidlus käesoleva kohtuasja põhisisuks

olevaid õigusküsimusi ning Euroopa Kohtu otsuses ei korratud käesoleva määruse p-s 22 refereeritud

kohtujuristi seisukohti, ei ole selle ettepaneku põhjal võimalik teha lõplikke järeldusi määruse

tõlgendamise kohta.

24. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda määrus nr 1383/2003 teha kindlat järeldust, kas siseriikliku

õigusega on lubatud anda intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise pädevus tollile ning kas

tollil peab määruse eesmärkide tõhusaks järgimiseks olema õigus algatada intellektuaalomandi õiguse

rikkumise kindlakstegemise menetlus. Kuivõrd ka siseriiklikku õigust saab tõlgendada mitmeti ning

vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (vt nt Euroopa Kohtu 27. oktoobri 2009. a otsust kohtuasjas

C-115/08: ČEZ, p-d 138 ja 140, ja seal viidatud varasemat praktikat) tuleb eelistada EL õigusega

kooskõlas olevat tõlgendust, peab kolleegium vajalikuks taotleda Euroopa Kohtult eelotsust määruse

nr 1383/2003 art 13 lg 1, määruse preambuli p-de 2 ja 3 ning rakendusmääruse nr 1891/2004

preambuli p 1 tõlgendamise kohta (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 lg 1 p "b" ja lg 3).

Vastus nendele küsimustele on vajalik, et määratleda kohtu poolt vastustajale tehtava ettekirjutuse

võimalik sisu.

Eelotsuse taotlemise tõttu tuleb haldusasjas menetlus peatada kuni eelotsuse taotluse kohta tehtava

lahendi jõustumiseni (HKMS § 95 lg 4).

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann