3-3-1-25-12 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedpeatükis käsitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus" olema tollist eraldiseisev? nende eesmärkide tõhusaks järgimiseks ka tollil olema võimalus vastav menetlus algatada?
Legislator headnote
AI generatedArt. 13 lg-s, Art. 2 lg, Art. 14 lg-ga, Art. 14 lg-s, Art. 14 lg, Art. 9 lg-s; 3-3-1-25-12 · Riigikohus: peatükis käsitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus" olema tollist eraldiseisev? nende eesmärkide tõhusaks järgimiseks ka tollil olema võimalus vastav menetlus algatada?
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-25-12
Määruse kuupäev
5. detsember 2012
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
Sintax Trading OÜ kaebus Maksu- ja Tolliametile
ettekirjutuse tegemiseks 27. detsembril 2010 tollikontrolli alla
jäetud kauba tollikontrolli alt vabastamiseks või vabasse
ringlusesse laskmise otsustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2012. a otsus
haldusasjas nr 3-11-621
Menetluse alus Riigikohtus
Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes.
1) Kas määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 nimetatud "menetlus, tegemaks kindlaks, kas
intellektuaalomandi õigust on rikutud" võib toimuda ka tolliasutuses või peab määruse III
peatükis käsitletud "juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus" olema tollist eraldiseisev?
2) Määruse nr 1383/2003 preambuli p 2 nimetab määruse ühe eesmärgina tarbijate kaitset ning
preambuli p 3 kohaselt tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil intellektuaalomandi
õigust rikkuva kauba ühenduse tolliterritooriumile sisseveo keeldu võimalikult tõhusalt
rakendada, piiramata seejuures määruse preambuli p 2 ja rakendusmääruse nr 1891/2004
preambuli p 1 kohast seadusliku kaubavahetuse vabadust.
Kas nende eesmärkidega on kooskõlas olukord, kus määruse nr 1383/2003 art-s 17 sätestatud
meetmete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui õigusevaldaja algatab määruse art 13
lg-s 1 nimetatud intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetluse, või peab
nende eesmärkide tõhusaks järgimiseks ka tollil olema võimalus vastav menetlus algatada?
2. Peatada halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 4 alusel käesolevas asjas menetlus kuni
Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni eeltoodud küsimustes.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ Acerra nimele registreeriti 15. veebruaril 2010 Eesti Vabariigi tööstusdisainilahenduste
andmebaasis disainilahendusega pudel (registreeringu nr 01563). Ukraina äriühing OOO Galterra
saatis detsembris 2010 Sintax Trading OÜ-le kauba, mis koosnes 63 700 suuloputusvee "Originaal"
250 ml pudelist. OÜ Acerra teatas 6. detsembril 2010 Maksu- ja Tolliametile (MTA), et Sintax
Trading OÜ üritab Eesti Vabariiki tarnida OÜ Acerra poolt tööstusdisainilahendusega kaitstud
pudelisse villitud toodet. MTA teostas 23. detsembril 2010 Sintax Trading OÜ-le saadetud kauba
täiendava läbivaatuse, tuvastades läbivaatusaktiga nr 10-12.1-5/11/4987, et kauba koosseisus olevad
pudelid on piisavalt sarnased tööstusdisainilahenduse registreeringuga nr 01563 "Pudel", äratamaks
põhjendatud kahtlust intellektuaalse omandi rikkumises.
27. detsembri 2010. a otsusega nr 12.1-6/889-1 pidas MTA Sintax Trading OÜ-le saadetud kahtlus-
aluse kauba kinni ja jättis selle AS Miramis tollilattu. Sama kuupäeva teatisega palus MTA OÜ
Acerra hinnangut kinnipeetud kaubale. OÜ Acerra esitas 6. jaanuaril 2011 MTA-le hinnangu, mille
kohaselt kaupade pakend on identne talle kuuluva tööstusdisainilahendusega (registreering nr 01563)
ning Sintax Trading OÜ poolt ühenduse tolliterritooriumile toimetatud kaupade turustamine Eesti
Vabariigis on lubamatu. Sintax Trading OÜ esitas 18. jaanuaril 2011 MTA-le vastuväite ja palus
kauba vabastada. 7. veebruaril 2011 esitas Sintax Trading OÜ Harju Maakohtule hagi OÜ Acerra
vastu tööstusdisainilahenduse nr 01563 omanikuõiguste lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-11-5047).
11. veebruari 2011. a kirjaga nr 12.1-6/889-7 teatas MTA Sintax Trading OÜ-le, et kuivõrd OÜ
Acerra on andnud hinnangu, et Eesti Vabariiki tarnitud pudelid on identsed registreeritud
tööstusdisainilahendusega nr 01563, siis on tegemist intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga
Euroopa Liidu Nõukogu 22. juuli 2003. a määruse (EÜ) nr 1383/2003 tähenduses ja tollil puudub
õigus tollikontrolli alla jäetud kauba vabastamiseks. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse põhjenda-
tuse küsimuse lahendamine ei ole MTA pädevuses. Sintax Trading OÜ taotles 11. veebruari 2011. a
kirjaga MTA-lt uuesti kauba vabastamist, leides, et tegemist ei ole intellektuaalset omandit rikkuva
kaubaga määruse nr 1383/2003 art 2 lg 1 p "b" tähenduses. MTA keeldus 17. veebruari 2011. a
kirjaga kauba vabastamisest, viidates selle vastuolule määruse nr 1383/2003 art 14 lg-ga 1, kuna
kinnipeetud kauba turustamine Eestis rikuks OÜ Acerra intellektuaalomandi õigust.
2. Sintax Trading OÜ esitas 10. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus
(hilisemaid täpsustusi arvestades) teha MTA-le ettekirjutus kinnipeetud ja tollikontrolli alla jäetud
kauba tollikontrolli all hoidmise lõpetamiseks ja ilma täiendava kaalumiseta vabastamiseks või
alternatiivselt tollikontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmise otsustamiseks. Kaebuse
põhjendused on järgmised:
1) toll on andnud hinnangu, et kaup on äravahetamiseni sarnane, kuid ei ole selgitanud välja, et
tegemist oleks piraatkaubaga. Määruse nr 1383/2003 art 2 lg 1 p "b" järgi on kauba piraatkaubana
käsitlemise eelduseks õiguse valdaja nõusolekuta tehtud koopiad. Kolmas isik OÜ Acerra saab
hinnata, kas kaup on ringlusse lastud nende poolt või nende loal, kuid õigusliku küsimuse, kas
tegemist on piraatkaubaga määruse art 2 tähenduses, peab lahendama pädev ametiasutus;
2) toll on rikkunud määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 sätestatud menetlusnõudeid – ettenähtud
tähtaja jooksul ei ole algatatud menetlust eesmärgiga teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on
rikutud. Määruse art 13 lg-s 1 nimetatud menetlust ei asenda haldusotsus kauba tollikontrolli alla
jätmiseks, kuna määruse säte nõuab selles menetluses ka intellektuaalse omandi rikkumise tuvasta-
mist. Kuivõrd kauba omanik on ise algatanud hagimenetluse tööstusdisainilahenduse nr 01563 oma-
niku õiguste lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-11-5047) ja sellest tolli teavitanud, volitatud ametiasutus ei
ole enne määruse art 13 lg-s 1 ettenähtud tähtaja lõppemist heaks kiitnud ettevaatusabinõusid ning
kauba vabastamist ei takista tolliformaalsused, siis on täidetud kõik määruse art 14 lg-s 1 sätestatud
tingimused kauba kontrolli alt vabastamiseks. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid
ning Euroopa Komisjoni määruse nr 1891/2004 preambuli esimeses punktis sätestatud seadusliku
kaubavahetuse põhimõtet ning kaebaja kannab kauba kestva kinnipidamise tõttu olulist kahju.
3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata, põhjendades oma
seisukohti järgnevalt:
1) vastustaja tuvastas kauba läbivaatuse põhjal asjaolu, et kaup on äravahetamiseni sarnane tööstus-
disainilahendusega nr 01563. Tuvastamaks, kas nimetatud asjaolu tähendab ka intellektuaalse omandi
rikkumist määruse art 2 lg 1 p "b" tähenduses, oli vajalik õiguse valdaja hinnang, mille saamisel
järgiti määruse art-s 9 ning tolliseaduse (TS) § 39 lg-tes 4-6 kirjeldatud protseduuri. Jääb aru-
saamatuks, milliseid täiendavaid uuringuid, analüüse või menetlustoiminguid oleks vastustaja
pidanud veel läbi viima. Vaidlusaluse kauba ja tööstusdisainilahenduse nr 01563 vahel on identsed
kõik tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) § 4 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tunnused peale värvilahenduse;
värvilahenduse mõningase erinevuse tõttu on vaidlusaluse kauba näol tegu TDKS § 4 lg-s 4
nimetatud teisendiga, mis vastava ala asjatundjale jätab sama üldmulje;
2) kuna kaebaja ei ole tollile esitanud määruse art 14 lg 1 kohast tagatist, ei saa kaupa vabastada.
Kohases menetluses on tuvastatud, et kaup rikub intellektuaalset omandit määruse art 2 lg 1 p "b"
tähenduses, seega on täidetud eeldused kauba konfiskeerimiseks ja väärteomenetluse algatamiseks
vastavalt TS § 94 lg-le 3 ja § 75 lg-le 2, millele järgneks kauba hävitamine vastavalt TS § 94
lg-le 4. Arvestades, et esitatud on hagi tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõppemiseks, peab
vastustaja mõistlikuks ja otstarbekaks jätta kaup tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni tollikontrolli
alla.
4. Kolmas isik OÜ Acerra palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendamatu on kaebaja väide, et
vaidlusalune kaup ei riku kolmandale isikule kuuluvat intellektuaalomandit. Vastustaja tegevus on
olnud kooskõlas määruses nr 1383/2003 sätestatuga.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 3. juuni 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 Sintax
Trading OÜ kaebuses esitatud alternatiivse taotluse ning tegi MTA-le ettekirjutuse otsustada
tollikontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmine. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:
1) määruse art-test 9 ja 10 tulenevalt võidakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine kindlaks teha
nii õigusevaldaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras.
Vastustaja poolt teatise saatmist kolmandale isikule võib lugeda esimeseks toiminguks tolli poolt
intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluses ning määruse art-st 13 tulenev menetluse
algatamise nõue on täidetud. Määruse preambuli p-st 8 ega TDKS § 86 lg-st 1 ei saa järeldada, et
vastava menetluse peakski läbi viima ainult kohus, vaid ka tollil endal on määrusest tulenev õigus ja
kohustus haldusmenetluses ise tuvastada intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup;
2) tolli 27. detsembri 2010. a teatist, sama kuupäeva otsust kauba tollikontrolli all hoidmise kohta ega
23. detsembri 2010. a kauba läbivaatuse akti ei saa pidada haldusaktideks, millega toll lõpetas
intellektuaalomandi õiguse rikkumise menetluse, sest kahtlust ei saa samastada rikkumise kindlaks-
tegemisega. Kuigi õigusaktid menetluse läbiviimiseks tähtaega ei sätesta, peab toll juhinduma haldus-
menetluse üldreeglitest – haldusakti puudumine intellektuaalomandi rikkumise kindlakstegemise
kohta rikub selle isiku õigusi, kelle kaupa tollikontrollis seoses kahtlusega jätkuvalt kinni peetakse,
sest haldusakti puudumise tõttu ei saa ta vaidlustada tolli sisulisi järeldusi;
3) määruse art 9 lg-s 3 ja TS § 39 lg-tes 4–6 sätestatud toimingud on tolli poolt teostatud ning
õiguste omaja on oma hinnangu kauba kohta andnud. Kuna tolliseadus ega muud seadused täienda-
vate tõendite kogumist ette ei näe ning arvestades Euroopa Kohtu seisukohta kohtuasjas C-93/08:
Schenker (p 32), tuleb kauba läbivaatust ja kolmanda isiku hinnangut pidada intellektuaalomandi
õiguse rikkumise tuvastamise otsuse tegemiseks piisavaks;
4) määruse art 14 lg-s 1 sätestatud tagatise esitamise nõue laieneb nii kauba vabastamisele kui ka
kinnipidamisele ning mõlemal juhul peavad olema täidetud ka tingimused a, b ja c. Seega pidi
kaebaja kauba vabastamist taotledes esitama vastustajale ka tagatise. Samas võib määruse art-st 14
järeldada ka seda, et kui intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse algatab
toll ise, vastavat menetlust ei vii läbi kohus ning toll ei ole teinud otsust kaupade intellektuaalomandi
õigust rikkuvaks tunnistamise kohta hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, tuleb tagatis vabastada. Kuna
nimetatud tähtaeg oli möödunud juba kaebuse esitamise ajaks, ei saa toll jätkuvalt põhjendada kauba
vabastamise võimatust tagatise esitamata jätmisega. Kuna kohtule ei ole teada, kas MTA on vahepeal
jõudnud anda haldusakti, millega on tunnistatud kaup intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, saab
kauba vabastamise üle otsustada vaid MTA. Kaup tuleb vabastada juhul, kui vastavat otsust tehtud ei
ole.
6. MTA palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta
kaebus tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgnevalt:
1) põhiosas võib halduskohtu otsuses väljendatud seisukohtadega nõustuda. MTA ei nõustu sellega, et
tähtaja möödumise tõttu ei saa toll jätkuvalt põhjendada kauba vabastamise võimatust tagatise
esitamata jätmisega ja kui toll pole jõudnud anda haldusakti, millega on vaidlusalune kaup tunnis-
tatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks, tuleb kaup vabastada. Määruse art 14 reguleerib tagatise
andmise protseduuri, millega käesoleval juhul tegemist ei olnud – seetõttu pole säte asjakohane;
2) kuigi Sintax Trading OÜ pöördumist Harju Maakohtusse eesmärgiga vaidlustada OÜ Acerra
õiguste kehtivus ei saa vaadelda õiguste rikkumise kindlakstegemise menetlusena määruse art 14
tähenduses, on tsiviilkohtumenetluse tulemus õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluse jaoks
oluline. Kohtumenetluse kestel ei ole tollil mõistlik teha otsust selle kohta, kas kaup rikub
intellektuaalomandi õigust või mitte. Negatiivne haldusakt kahjustaks antud juhul kaebaja õigusi
rohkem kui haldusakti puudumine, sest intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamisel oleks toll
kohustatud algatama kaebaja suhtes väärteomenetluse. Kauba konfiskeerimine pole vajalik ega
proportsionaalne olukorras, kus on võimalik intellektuaalomandi õiguste tühistamine ettenähtavas
tulevikus;
3) määruse art 14 kohaldamine on käesolevas asjas põhjendamatu ka seetõttu, et kuna õigusevaldaja
oli teadlik, et menetlust viib läbi toll ning kaupa ei vabastata tagatise eest määruse art 14 alusel,
puudus kolmandal isikul mõistlik põhjus tsiviilhagi esitamiseks. Halduskohus jättis kolmanda isiku
õigused täielikult tähelepanuta. Isegi kui pidada õigeks kohtu järeldust tähtaja ületamise kohta, oleks
põhjendamatu kohustada tolli kaupa vabasse ringlusse laskma – vabasse ringlusse laskmine oleks
õigustatud üksnes eriti intensiivse riive puhul, mida käesoleval juhul ei esine. Halduskohtu tõlgendus
rikkumise tuvastamise menetluse läbiviimise tähtaja osas on tollile ülemäära koormav, võib mõnel
juhul muuta menetluse õiguspärase läbiviimise võimatuks ja tuua kaasa uurimispõhimõtte rikkumise,
sest nii lühikese tähtaja jooksul ei saaks toll tuvastada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid.
7. Sintax Trading OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata,
põhjendades oma seisukohti järgmiselt:
1) kaebaja õigusi rikub see, et toll ei ole teinud otsust, kas kaup rikub intellektuaalomandi õigust,
ning pooleli ei ole ka ühtegi menetlust, mis annaks aluse kaupa jätkuvalt kinni hoida. Määruses
nr 1383/2003 on sätestatud kaks eraldi menetlust: tolli sekkumine kahtluse korral (art 1 lg 1, art 9) ja
intellektuaalomandi õigust rikkuvaks kaubaks tunnistamine (art 1 lg 2, art 10). Määrus annab tollile
kindlad tähtajad ja meetmed tuvastamaks, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest rikkuv kaup. Toll on
rikkunud määruse eesmärki ja tähtaegu, mistõttu puudub alus kaupa jätkuvalt kinni pidada;
2) arvestada tuleb ka tööstusdisaini õiguskaitse põhimõttelise eripäraga, mille kohaselt ei kontrolli
Patendiamet (erinevalt nt kaubamärgist või patendist) tööstusdisainilahenduse registrisse kandmisel,
kas isikul on õigus vastavat registreeringut saada. Seega ei oma tööstusdisaini registreering või
disainilahenduse omaniku arvamus nii tugevat tõenduslikku jõudu kui näiteks kaubamärgi puhul
(seetõttu pole asjakohane Euroopa Kohtu kaubamärgiasi C-93/08: Schenker). Seetõttu peab toll
rakendama uurimisprintsiipi vähemalt mahus, mis võimaldab välistada registreeringu pahatahtlikkuse
või ilmse tühisuse;
3) apellant on lähtunud määruse nr 1383/2003 eestikeelsest versioonist, mille art 14 lg 2 viimases
lauses on tõlkeviga. Määruse inglise- või saksakeelsest tekstist ilmneb selgelt, et säte käsitleb tege-
likkuses laiemalt õiguslike meetmete rakendamist, mistõttu on ekslik tolli seisukoht, et tema ei saa
olla määruse art 14 lg 2 tähenduses menetluse algataja, kuna tal puudub õigus pöörduda kohtusse;
4) halduskohus on määruse art-st 14 tulenevad kauba vabastamise alused lugenud õigesti täidetuks.
Kaebaja õiguste riive on eriti intensiivne, sest tähtaega on ületatud paljukordselt, tegemist on rikneva
kaubaga ning Sintax Trading AS kannab igakuiselt kulusid kauba tollilaos hoidmise eest.
8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-621 MTA
apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, asendades otsuse
põhjendused oma otsuse põhjendustega:
1) ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2011. a määrusega rahuldamata OÜ Acerra taotluse käesoleva
haldusasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-11-5047 menetluse lõppemiseni. Haldusasja
lahendamine ei sõltu otseselt tsiviilasjas vaidluse all oleva õigussuhte olemasolust või puudumisest,
kuna kohus saab käesolevas asjas üksnes kohustada MTA-d viima haldusmenetlus lõpule ega saa
kohustada vastustajat tegema konkreetse sisuga otsust. Tsiviilasja lahendi arvessevõtmine on võima-
lik ka edasises haldusmenetluses;
2) Euroopa Kohtu kohtujurist P. Cruz Villalón on liidetud kohtuasjades C-446/09: Philips ja
C-495/09: Nokia 3. veebruaril 2011 esitatud ettepanekus (p-d 39–41) määruses nr 1383/2003 ette-
nähtud menetlust kirjeldanud kolmeetapilisena. Esiteks kauba esmase kahtluse alusel tolli poolt
kinnipidamine kolmeks tööpäevaks (art 4), teiseks õigusevaldaja taotluse alusel (art-d 5–6) ja tolli
kahtluse püsimise korral kauba stabiilsem, kuid siiski ajutine kinnipidamine (art 9) ning kolmandaks
kas kauba hävitamine lihtsustatud korras (art 11), oletatavalt rikutud intellektuaalomandi õiguse
valdaja poolt 10 päeva jooksul üldjuhul kohtusse pöördumine, et tuvastada intellektuaalomandi
rikkumise toimepanek (art 13 lg 1), või kui õigusevaldaja 10-päevase tähtaja jooksul ei tegutse, siis
tolli poolt kauba kinnipidamise lõpetamine (art 13 lg 1). Määruse art-tes 16 ja 17 nimetatud
"lõplikke" meetmeid võib toll võtta pärast seda, kui põhiküsimust käsitlevas menetluses tuvastatakse
intellektuaalomandi õiguse rikkumine. Sama kohtujuristi ettepaneku kohaselt (p-d 96–97) ei ole tolli
ülesanne otsustada lõplikult, kas intellektuaalomandi õigusi on rikutud, ning ennetav kontroll ei või
seetõttu olla sõltuv intellektuaalomandi õiguse rikkumise otsustavast tuvastamisest, vaid piisab
esialgsetest andmetest või "kahtlustest". Kohtujuristi käsitluse paikapidavust kinnitavad Euroopa
Kohtu seisukohad samas asjas 1. detsembril 2011 tehtud otsuses (p-d 61, 75) ning Euroopa Kohtu
14. oktoobri 1999. a otsus kohtuasjas C-223/98: Adidas (p-d 26–27), mis käsitles varasemat sama
küsimust reguleerivat määrust. Asjaolu, et kahtlusaluse kauba tolli poolt kinnipidamise korral on
nimetatud kaubaga seoses intellektuaalomandi õiguste tegeliku rikkumise tuvastamiseks asjakohase
menetluse algatamine õigusevaldaja ülesanne ning selle üle ei saa otsustada toll, ilmneb selgemalt
Euroopa Komisjoni poolt 24. mail 2011 tehtud määruse "Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate
tollialaste õigusaktide rakendamise kohta" ettepanekust [KOM(2011)285 – 2011/0137(COD)];
3) eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et määrusest
nr 1383/2003 tulenevalt võidakse intellektuaalomandi õiguse rikkumine kindlaks teha nii õiguse-
valdaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras) kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras (erandiks
on määruse art-s 11 sätestatud lihtsustatud kord). Vastavalt käesoleva asja sisule tuleb lähtuda
tööstusdisaini kaitse seaduses sätestatud vaidluste lahendamise korrast. TDKS § 86 lg 1 järgi alluvad
tööstusdisainilahendusi puudutavad hagid Patendiameti asukohajärgsele kohtule. Ehkki TDKS §-s 84
nimetatud õiguskaitsevahendid on üksnes sekundaarse iseloomuga, annab võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 1055 tööstusdisainilahenduse omanikule ka tõhusa õiguskaitsevahendi rikkumise kõrvaldamiseks ja
edaspidise rikkumise vältimiseks. Kuna vastavasisulist hagi esitatud ei ole, puudub määruse art 13
lg-s 1 viidatud käimasolev materiaalne menetlus intellektuaalomandi õiguse rikkumise
kindlakstegemiseks, mistõttu puudub jätkuv alus kauba kinnipidamiseks;
4) määruse art 14 ei ole käesoleva vaidluse puhul asjassepuutuv, kuna ükski isik ei ole soovinud
kahtlusaluse kauba tollikontrolli alt vabastamist või selle kinnipidamist õigusevaldaja huvide kaitseks
piisava tagatise esitamise vastu;
5) Sintax Trading OÜ enda poolt TDKS § 81 lg 3 alusel maakohtule hagi esitamine OÜ Acerra
tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-11-5047) ei ole käsitatav
määruse nr 1383/2003 art 13 lg-s 1 ega art 14 lg-s 2 nimetatud intellektuaalomandi õiguste rikku-
mise kindlakstegemise menetlusena;
6) määruse art 14 lg 2 kolmandas lõigus viidatud võimaliku olukorra puhul, kus intellektuaalomandi
õiguse rikkumise menetluse algatajaks ei ole õigusevaldaja, on määruse üldist lähenemist arvestades
eeldatavasti silmas peetud määruse art 14 lg 1 sissejuhatavas lauses loetletud muid isikuid, kes võivad
olla huvitatud sellest, et enne kahtlusaluse kauba vabasse ringlusse laskmist oleksid võimalikud
vaidlused lahendatud (nt deklarant, saaja jne);
7) kuna määrus nr 1383/2003 ei anna tollile pädevust teha määruse art-s 10 toodud normide alusel
materiaalset otsust selle kohta, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest piraatkaup, ei anna isegi MTA
sügav veendumus selles, et vaidlusalune kaup vastab määruse art 2 lg 1 p-s b toodud kriteeriumidele,
tollile alust kaupa omaalgatuslikult pikka aega kinni pidada või koguni hävitada olukorras, kus
õigusevaldaja ei ole tähtaja jooksul algatanud kohast menetlust intellektuaalomandi õiguse rikkumise
kindlakstegemiseks. Ehkki kolmanda isiku tegevusetus võis antud juhul olla tingitud määruse
nr 1383/2003 raskesti mõistetavast sõnastusest ja tolli põhjendamatust aktiivsusest, ei anna ka see
alust vaidlusaluse kauba jätkuvaks tollikontrolli all pidamiseks. Juhul kui kolmanda isiku õigused
jäävad tolli õigusvastase tegevuse tõttu piisava kaitseta ja sellega tekib talle kahju, on OÜ-l Acerra
võimalik esitada riigivastutuse seaduse alusel vastav kahju hüvitamise nõue riigi vastu. Kuivõrd kaup
on senini tollikontrolli all, siis oleks kolmandal isikul põhimõtteliselt veel võimalik esitada VÕS
§ 1055 alusel hagi enda väidetavalt rikutud tööstusomandiõiguse kaitseks;
8) MTA-le ei saa siiski kindla sisuga ettekirjutust teha, sest määruse art 13 lg 1 kohaselt eeldab
kauba vabastamine muu hulgas, et täidetud oleks kõik tolliformaalsused, mida kohtumenetluse
raames kindlaks tehtud ei ole.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Maksu- ja Tolliamet esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna
Ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse Sintax Trading OÜ kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
1) kassatsioonkaebuse menetlussevõtmine on vajalik halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 219 lg 3 p 2 alusel õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Ringkonna-
kohtu seisukoht läheb vastuollu tolli halduspraktikaga, samuti varasema kohtupraktikaga;
2) ringkonnakohtu otsus oli üllatuslik, kuna käesolevas asjas tõusetus esmakordselt tolli pädevuse
küsimus intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise menetluste läbiviimisel alles
ringkonnakohtu otsuses;
3) ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et tollil puudub pädevus otsustada, kas kinnipeetud kaup rikub
intellektuaalomandi õigusi. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata TS § 45 lg-ga 1, mille kohaselt
hõivab toll ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Liidu Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määrus (EMÜ)
nr 2913/92, edaspidi ÜTS) art-tes 53, 57 ja 75 nimetatud kauba. ÜTS art 75 p "a" 4. taande kohaselt
võtab toll tarvitusele kõik vajalikud meetmed, sh konfiskeerimise ja müügi, kauba suhtes, millele
kehtivad keelud ja piirangud. Ringkonnakohtu tõlgendus kahjustab määruse nr 1383/2003 preambuli
p-s 3 sätestatud keelu efektiivset rakendamist – tollil puudub nii igasugune võimalus tarbijate
kaitsmiseks olukorras, kus õigusevaldaja mingil põhjusel ei pöördu oma õiguste kaitseks maa-
kohtusse. Tollil on TS §-de 73–76 ja § 94 lg 3 alusel nagunii õigus väärteomenetluses tuvastada, kas
kaup rikub kellegi intellektuaalomandi õigusi või mitte. Otsuses viidatud kohtujuristi arvamuses
räägitakse pädeva asutuse (harilikult kohtu) poole pöördumisest; seega ei välista määruse art-d 10 ja
13 intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastamist haldusmenetluses. Määruse preambuli p 8
kohaselt ei mõjuta määrus liikmesriikide kohtute pädevust või kohtumenetlusi käsitlevaid sätteid. Ka
õiguskirjanduses on leitud, et haldusmenetlused, milles kompetentne organ otsustab, kas kaubad
rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ei ole art 13 kohaselt välistatud. Ringkonnakohtu tõlgendus
muudab TS § 39 lg-d 4–6, § 45, §-d 73–76 ning § 94 sisutühjaks. Tollil on alates 2000. aastast olnud
õigus nii haldusmenetluses kui ka süüteomenetluses tuvastada, kas kaubad rikuvad intellektuaal-
omandi õigusi. 1. mail 2004 jõustunud tolliseaduse eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, et seoses
Euroopa Liidu ühinemisega intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetlus
muutub;
4) intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menetluse pikem kestus käesolevas asjas on
Sintax Trading OÜ enda huvides – oodatakse tsiviilasja lahendust, mille tulemuseks võib olla OÜ
Acerra tööstusdisainilahenduse registrist kustutamine. Vastasel korral tuleks kaup hõivata ja hävitada.
Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei põhjusta maksumenetluse ebamõistlik kestus
automaatselt maksuotsuse tühistamist (otsused haldusasjades nr 3-3-1-43-08, p-d 14–15; 3-3-1-66-
05, p 15). Juhul kui kohus leiab, et menetlus on põhjendamatult veninud, võib kohustada tolli tegema
otsuse kas kauba kinnipidamiseks või vabasse ringlusse laskmiseks.
Vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse kohta leidis MTA, et ei pea eelotsuse-
taotlust vajalikuks, kuna esineb acte clair olukord. TS § 45 lg-st 1 koosmõjus haldusmenetluse
seaduse (HMS) §-ga 6 tuleneb, et tollil on õigus tuvastada, kas tegemist on piraatkaubaga või mitte.
Kassaatori hinnangul ei ole selline tõlgendus vastuolus Nõukogu määrusega nr 1383/2003 – määruse
preambuli p-st 8 ega art-test 10 ja 13 ei tulene, et juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädev asutus
peab olema tollist eraldiseisev. Kuidas ja millises menetluses tuvastatakse intellektuaalomandi õiguse
rikkumine, on jäetud liikmesriikide otsustada. TS § 39 lg-s 6 ja § 45 lg-s 1 sätestatud menetlus on
käsitatav määruse art-s 13 märgitud menetlusena, mille käigus tehakse kindlaks intellektuaalomandi
õiguse rikkumine. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka EL liikmesriikide organisatsioonilise ja
menetlusõigusliku autonoomia põhimõte.
10. Sintax Trading OÜ vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse
muutmata. Oma seisukohti põhjendab Sintax Trading OÜ järgnevalt:
1) tegemist ei ole üllatusliku otsusega. Kaebaja on läbivalt olnud seisukohal, et ühtegi intellektuaal-
omandi õiguste rikkumise tuvastamise menetlust ei käi – see seisukoht oli MTA-le teada vaidluse
algusest peale. MTA pädevust intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemisel hindas ka
halduskohus, leides ekslikult, et MTA tohib haldusmenetluses rikkumise tuvastada;
2) nõustuda võib ringkonnakohtu järeldusega, et määrus nr 1383/2003 ei anna MTA-le pädevust teha
selle määruse art-s 10 toodud normide alusel otsust selle kohta, kas kaup rikub intellektuaalset
omandit. Pädevusele hinnangu andmiseks ei pea arvestama TS § 45 lg-ga 1 ega ÜTS art-tega 53, 57
ja 75 – need sätted käsitlevad tolliformaalsusi ning keeldude ja piirangutega kaupa, mitte intellek-
tuaalse omandi õiguse rikkumises kahtlustatavat või intellektuaalomandi õigust rikkuvat kaupa.
Lisaks on EL määrus tolliseaduse suhtes ülimuslik. Tolliseaduses sätestatud väärtegude menetlemist
kohtu tõlgendus ei piira – seetõttu on asjassepuutumatu tolli väide, nagu oleks kohtu seisukoht
vastuolus TS §-dega 73-76 ja § 94 lg 3 2. lausega. MTA ei ole algatanud kaebaja suhtes väärteo-
menetlust. Seega ei saa kõne alla tulla TS § 94 lg 3 kohaldamine;
3) MTA tegevust ei õigusta väide, et tegelikult on kauba ringlusse laskmise takistamine Sintax
Trading OÜ enda huvides. Haldusorgani tegevusega on kaebajalt võetud võimalus oma õigusi efek-
tiivselt kaitsta, kuivõrd ilma menetlust lõpetava haldusaktita puudub tal võimalus MTA hinnangut
vaidlustada;
4) isegi kui määruse nr 1383/2003 art 10 võimaldab tõlgendust, mille kohaselt on tollil õigus ise
intellektuaalse omandi õiguse rikkumise tuvastamise menetlust alustada, on see lause määrav neis EL
riikides, kus tollil on õigus iseseisvalt vastavat menetlust läbi viia. Eesti siseriiklik õigus MTA-le
sellist võimalust ei anna;
5) ringkonnakohtu tõlgendus ei muuda TS § 39 lõikeid 4–6 sisutühjaks – nimetatud sätted reguleeri-
vad õigusevaldajatelt hinnangute küsimist olukorras, kus tollil tekib iseseisvalt intellektuaalomandi
õiguse rikkumise kahtlus (määruse art-d 4–5);
6) määrus sätestab imperatiivsed tähtajad intellektuaalse omandi rikkumise tuvastamise menetluse
läbiviimiseks ning osundatud ei ole haldusorgani võimalusele neid tähtaegu pikendada. Täpsete täht-
aegade järgimise kohustus on sätestatud ka määruse nr 1383/2003 rakendusmääruse (1891/2004)
preambuli 1. punktis ning intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS
art 50 lg 6 ja art 55). TRIPS lepingu art 55 2. lause kohaselt, kui on alustatud sisulise otsustamiseni
viivat menetlust (mida antud juhul ei toimu) ja õigusevaldaja nõudmisel toimub asja uuesti läbi-
vaatamine (mida ei ole taotletud), tuleb meetmete osas teha otsus mõistliku aja jooksul.
Vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse kohta asus Sintax Trading OÜ seisu-
kohale, et eelotsuse küsimine ei ole käesoleva kohtuasja õigeks lahendamiseks vajalik, kuna Nõu-
kogu määrus nr 1383/2003 ei anna Eesti tollile pädevust teha haldusmenetluse korras otsust selle
kohta, kas kahtlusalune kaup rikub intellektuaalomandi õigusi või mitte. Tööstusomandi õigus-
korralduse aluste seaduse § 2 lg-ga 3 ei ole kooskõlas määruse tõlgendus, mille kohaselt tolliasutus
teostab menetlust ilma õiguste omaniku nõudeta. Intellektuaalomandi õiguste rikkumine eeldab kahe
asjaolu tuvastamist: 1) objekt rikub intellektuaalomandi õigusi; 2) objekti sisse- või väljaveoks
puudub õiguste valdaja luba. Viimast on võimalik tuvastada ainult õigusevaldaja arvamusega.
Seadusandja on TDKS § 86 lg-s 1 teinud selge valiku, et tööstusomandi alased vaidlused kuuluvad
spetsialiseerunud (tsiviil)kohtu alluvusse, kes tuvastab ka võimaliku rikkumise. Tollile kohustuse
panemine aktiivselt tuvastada asjaolu, kas tolliterritooriumile toimetatav kaup rikub kellegi ainu-
õigusi, halvaks tolli tegevuse ja tavapärase kaubavahetuse.
Tulenevalt Euroopa Kohtu seisukohast kohtuasjades C-446/09 ja C-495/09 (p 77) puudutavad
määrused nr 3295/94 ja 1383/2003 üksnes võitlust intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba liitu
toomise vastu ning liikmesriigi tolli õigusi ja kohustusi seoses tarbijate tervist ja turvalisust ohustava
kaubaga tuleb hinnata EL õiguse teiste sätete põhjal, näiteks lähtudes ÜTS art-test 56, 58 ja 75.
Käesoleval juhul ei ole ükski menetlusosaline väitnud, et tollikontrolli all olevad kaubad oleksid
ohuks tarbija tervisele ja turvalisusele. Tolli pädevus ei tulene TS §-st 45 ega ÜTS art-st 75, millele
nimetatud tolliseaduse säte viitab – need sätted ei anna tolliasutusele pädevust määrata, millised on
keelatud või piirangutega kaubad. Samuti ei tulene tolli pädevus TS §-st 39, mis käsitleb intellek-
tuaalse omandi rikkumise kahtlusega kauba menetlusega seotud protseduure.
Juhuks, kui kolleegium siiski leiab, et eelotsuse küsimine on vältimatu, tegi Sintax Trading OÜ ette-
paneku täpsustada teise küsimuse sõnastust, et selles kajastuks tarbijate kaitse eesmärgi kõrval ka
seadusliku kaubavahetuse vabaduse põhimõtte ülimuslikkus ühiseeskirjade osas.
11. Kolmas isik OÜ Acerra leidis vastuses Riigikohtu küsimusele kavandatava eelotsusetaotluse
kohta, et määruse nr 1383/2003 art-ga 10 on selgelt viidatud tolliasutuse ja –punkti õigusele algatada
ise art-s 13 reguleeritud menetlus, mis seisneb intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlaks-
tegemises siseriikliku õiguse alusel. Määruse art 9 lg-tes 1 ja 2 nimetatud pädev tolliasutus ja sisulise
otsuse tegemiseks pädev asutus on samatähenduslikud terminid ega käsitle mitut erinevat asutust.
Tolli pädevuse puudumise korral muutuks määruse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult
aeganõudvaks ning tootjate, kauplejate, õigusevaldajate ja tarbijate huvide ning viimaste tervise ja
turvalisuse kaitse kaotaks määruse eesmärgiks seatud efektiivsuse. Lisaks märkis kolmas isik, et tolli
poolne intellektuaalomandi rikkumise kindlakstegemine haldusmenetluse korras ei välistaks
menetlusosaliste võimalust pöörduda vastava otsuse kohtuliku kontrolli teostamiseks halduskohtusse.
ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED
12. Nõukogu 22. juuli 2003. a määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi
õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi
rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta
(ELT L 196, 2.8.2003, lk 7—14)
"Preambuli p 2
Võltsitud ja piraatkaupade ning kõikide intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade turustamine
kahjustab märgatavalt seadust järgivaid tootjaid, kauplejaid ja õigusevaldajaid, eksitades tarbijaid,
ohustades mõnel juhul nende tervist ja turvalisust. Selline kaup tuleks hoida turult eemal nii palju kui
võimalik ja tuleks vastu võtta meetmed, et tõhusalt käsitleda kõnealust ebaseaduslikku tegevust,
piiramata seejuures seadusliku kauplemise vabadust. See eesmärk on kooskõlas praegu rahvus-
vahelisel tasandil tehtavate jõupingutustega.
Preambuli p 3
Juhul kui võltsitud ja piraatkaup ning intellektuaalomandi õigust üldiselt rikkuv kaup pärineb või
tuuakse kolmandatest riikidest, peaks olema keelatud selle sissevedu ühenduse tolliterritooriumile, sh
ümberlaadimine, ühenduses vabasse ringlusse lubamine, peatamismenetluse kasutamine ning
vabatsooni või -lattu paigutamine ning tuleks sisse seada menetlus, mis võimaldab tollil kõnealust
keeldu võimalikult tõhusalt rakendada.
[---]
Artikkel 13 lg 1
Kui artikli 9 lõikes 1 osutatud tollipunktile ei ole kümne tööpäeva jooksul pärast kauba vabasse
ringlusse laskmise peatamist või selle kinnipidamist käsitleva teatise saamist teatatud, et on algatatud
menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud artikli 10 kohase siseriikliku
õiguse alusel, või kui tollipunkt ei ole vajaduse korral saanud artikli 11 lõikes 1 sätestatud kokkulepet
õigusevaldajaga, lastakse kaup vabasse ringlusse või lõpetatakse selle kinnipidamine vastavalt
vajadusele, kui kõik tolliformaalsused on täidetud.
Seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kõige rohkem kümne tööpäeva võrra."
13. Komisjoni 21. oktoobri 2004. a määrus (EÜ) nr 1891/2004, millega kehtestatakse
rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste
rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi
rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta
(ELT L 328, 30.10.2004, lk 16—49)
"Preambuli p 1
Määrusega (EÜ) nr 1383/2003 on kehtestatud ühiseeskirjad võltsitud kaupade ja piraatkaupade
ühendusse sisenemise, vabasse ringlusse lubamise, ühendusest välja viimise, ekspordi, reekspordi ja
peatamismenetlusele suunamise keelustamiseks ning selliste kaupade ebaseadusliku turustamise
tõhusaks takistamiseks, piiramata seadusliku kaubavahetuse vabadust."
14. Nõukogu 12. oktoobri 1992. a määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse
tolliseadustik
(EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1—50)
"Artikkel 75
Järgmiste kaupade suhtes võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerimine ja müük:
a) kaup, mida ei saa vabastada, sellepärast et:
[---]
- kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud [---]."
15. Tolliseadus
Vastu võetud 13. aprillil 2004 (RT I 2004, 28, 188), jõustunud 1. mail 2004.
"§ 39. Kauba läbivaatus ning proovide ja näidiste võtmine
[---]
(4) Kauba kohta, mille suhtes on kahtlus, et see rikub intellektuaalset omandit EL Nõukogu määruse
1383/2003/EL tolli tegevusest teatud intellektuaalse omandi rikkumise kahtlusega kauba suhtes ja
intellektuaalset omandit rikkuva kauba suhtes võetavate meetmete sätestamise kohta (ELT L 196,
02.08.2003, lk 7–14) tähenduses, annab õiguste omaja kauba proovide või näidiste uurimise alusel
talle kauba kinnipidamisest teatamisest arvates kümne tööpäeva jooksul kirjaliku hinnangu. Õiguste
omajale ei maksta hinnangu andmise eest tasu.
[---]
(6) Toll edastab õiguste omajalt saadud hinnangu ärakirja viivitamatult asjaomasele isikule, kes võib
hinnangu ärakirja kättesaamisest alates kümne päeva jooksul esitada tollile hinnangu kohta kirjalikud
vastuväited koos asjakohaste tõenditega.
[---]
§ 45. Hõivamisele kuuluv kaup
(1) Ühenduse tolliseadustiku artiklites 53, 57 ja 75 nimetatud kauba toll hõivab ja realiseerib, hävitab
tollijärelevalve all või annab tasuta üle käesoleva seaduse §-des 97 ja 98 sätestatud korras."
16. Haldusmenetluse seadus
Vastu võetud 6. juunil 2001 (RT I 2001, 58, 354), jõustunud 1. jaanuaril 2002.
"§ 6. Uurimispõhimõte
Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja
vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel."
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. Käesoleva määruse tegemise ajaks on tsiviilasjas nr 2-11-5047 jõustunud Tallinna Ringkonna-
kohtu 21. detsembri 2011. a otsus, millega jäeti Sintax Trading OÜ hagi rahuldamata. Seega on OÜ
Acerra tööstusdisainilahenduse registreering kehtiv.
18. Sintax Trading OÜ esitas käesolevas asjas kaebuse Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse
tegemiseks 27. detsembril 2010 tollikontrolli alla jäetud kauba tollikontrolli alt vabastamiseks või
vabasse ringlusesse laskmise otsustamiseks.
Halduskohus rahuldas kaebaja alternatiivse taotluse ning tegi MTA-le ettekirjutuse otsustada tolli-
kontrolli alla jäetud kauba vabasse ringlusse laskmine. Halduskohus leidis, et intellektuaalomandi
õiguse rikkumine võidakse kindlaks teha nii õigusevaldaja poolt algatatud menetluses (kohtu korras)
kui ka tolli poolt haldusmenetluse korras. Kohus asus seisukohale, et vastustaja poolt 27. detsembril
2010. a teatise saatmist kolmandale isikule võib lugeda esimeseks tolli toiminguks intellektuaal-
omandi õiguse rikkumise menetluses ning määruse art-st 13 tulenev menetluse algatamise nõue oli
täidetud.
Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse resolutsiooniga, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ring-
konnakohus järeldas Euroopa Kohtu kohtujurist P. Cruz Villalóni 3. veebruari 2011. a ettepanekust
liidetud kohtuasjades C-446/09: Philips ja C-495/09: Nokia (p-d 39–41, 96–97, 103 ja 105) ning
Euroopa Kohtu 1. detsembri 2011. a otsusest samas asjas (p-d 61 ja 75), et määrus nr 1383/2003 ei
anna tollile pädevust teha määruse art-s 10 toodud normide alusel sisulist otsust selle kohta, kas
kahtlusalune kaup on piraatkaup ja seega kolmanda isiku intellektuaalomandi õigust rikkuv või mitte.
Kohus leidis, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemiseks tulnuks õigusevaldajal
esitada VÕS § 1055 alusel hagi Harju Maakohtule.
19. Kassaatori arvates leidis ringkonnakohus ebaõigesti, et määrus nr 1383/2003 ei võimalda
intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamist tolli poolt haldusmenetluses. Kohus jättis MTA
hinnangul põhjendamatult arvestamata TS § 45 lg-ga 1 ja ÜTS art 75 p "a" 4. taandega. Ringkonna-
kohtu tõlgendus kahjustab kassaatori hinnangul määruse nr 1383/2003 preambuli p-s 3 sätestatud
keelu efektiivset rakendamist, kuna tollil puudub sellise tõlgenduse korral võimalus määruse pre-
ambuli p-s 2 esitatud eesmärgi täitmiseks – tarbijate kaitsmiseks – olukorras, kus õigusevaldaja ei
pöördu oma õiguste kaitseks maakohtusse.
20. Ringkonnakohus leidis, et intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamine toimub tsiviil-
kohtumenetluses, tuginedes TDKS § 86 lg-le 1 ja VÕS §-le 1055. TDKS § 86 lg 1 kohaselt alluvad
TDKS-s nimetatud kaebused ja hagid Patendiameti asukohajärgsele kohtule. VÕS § 1055 lg 1
esimene lause sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase
tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise
lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 3 sätestab, et kui kahju õigusvastane
tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikku-
mises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda: 1) rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult,
kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil; 2) rikkumise kõrvaldamiseks tema
õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide
ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist
või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Kolleegiumi hinnangul reguleerivad need sätted eelkõige
intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seonduvaid eraõiguslikke suhteid ning kuigi ei ole välistatud
nende kohaldamine ka rikkumise kahtlusega kaupade tollis kinnipidamise korral, ei tulene see
otsesõnu ei viidatud sätetest ega tolli tegevust reguleerivatest õigusaktidest.
21. TS § 1 lg 4 sätestab, et ühenduse õigusaktides, tolliseaduses ja selle alusel antavates õigus-
aktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
ühenduse õigusaktide ja tolliseaduse erisusi. Kolleegiumi hinnangul on TS § 45 lg 1 põhimõtteliselt
võimalik tõlgendada lähtuvalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest selliselt, et kuna viidatud
sättega antakse tollile pädevus otsustada kauba hõivamise ja hävitamise üle, kaasneb sellega ka õigus
tuvastada nimetatud otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sh ka see, kas tegemist on piraatkaubaga.
TS § 39 lg-test 4 ja 6 tulenevalt kuulab toll kauba kinnipidamise korral ära nii õigusevaldaja kui ka
kauba deklarandi, valdaja või omaniku; lisaks on tollil HMS §-de 38 ja 39 alusel haldusmenetluse
kestel õigus nõuda menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete
esitamist ning vajadusel kaasata ekspert. Seega on tollil olemas võimalused intellektuaalomandi
õiguse rikkumise tuvastamiseks haldusmenetluses.
Nõustuda võib ka kassaatori seisukohaga, et tolli pädevus tuvastada intellektuaalomandi õiguse
rikkumine oleks paremini kooskõlas määruse preambuli p-s 2 nimetatud tarbijate kaitse eesmärgiga
ning võimaldaks preambuli p-s 3 sätestatud keeldu tõhusamalt rakendada.
Kolleegiumil tekkis siiski kahtlus, kas eeltoodud tõlgendus on kooskõlas määrusega nr 1383/2003.
22. Määruse III peatükis eristatakse juhtumi kohta otsuse tegemiseks pädevat asutust ja tolliasutust,
eriti selgelt tuleneb see peatüki pealkirjast "Tolli sekkumist ja juhtumi kohta otsuse tegemiseks
pädeva asutuse sekkumist reguleerivad tingimused". Kohtujuristi ettepaneku kohaselt liidetud
kohtuasjades Philips ja Nokia (p 41) on pärast kauba ringlusse laskmise peatamise või kinnipidamise
kinnitamist tolli poolt võimalikud kolm lahendust: a) kinnipeetud kauba omanik loobub kaubast
(määruse art 11 lg 1), b) õigusevaldaja pöördub kümne päeva jooksul alates kinnipidamisest teata-
misest "pädeva asutuse" (harilikult kohtu) poole, et see tuvastaks rikkumise (määruse art 13 lg 1) või
c) kui ei esine p-des a ja b nimetatud juhte, siis kaup lastakse ringlusse või kinnipidamismeede
lõpetatakse (määruse art 13 lg 1). Samas ettepanekus leiab kohtujurist (p 96), et tolli ülesanne
kirjeldatule eelnevas menetlusetapis ei ole otsustada lõplikult, kas intellektuaalomandi õigusi on
rikutud, sest vastasel korral näeks tolli otsus teatud määral juba ette menetluse tulemuse põhi-
küsimuses, mis toimub arvatavasti hiljem ja mille otsustab teine asutus. Seega on kohtujurist asunud
seisukohale, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise tuvastab teine, tollist eraldiseisev asutus.
23. Siiski ei ole tolli pädevus kolleegiumi hinnangul määrusega ka selgelt välistatud. Määruse
art 13 lg 1 käsitleb tollipunkti teavitamist intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise menet-
luse algatamisest, kuid sättes ei ole sõnaselgelt märgitud, et teavitaja või menetluse algataja peaks
olema õigusevaldaja – teavitajaks võib olla ka pädev tolliasutus (vrd määruse art 9 lg 1 teine lause,
mis samuti reguleerib tollipunkti ja pädeva tolliasutuse vahelist suhtlust). Määruse art 10 järgi
kohaldatakse, otsustades, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, selles
liikmesriigis kehtivaid õigusakte, mille territooriumil kaup on asetatud ühte art 1 lg-s 1 osutatud olu-
korda. Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjades Philips ja Nokia käsitletakse rikkumise tuvasta-
miseks pädevat asutust määruse nr 1383/2003 mõttes kui "kohut või muud asutust, kelle pädevuses
on sisulise otsuse tegemine" (otsuse p 69); sama nähtub kohtujuristi ettepanekust samas asjas (p 41).
Seega ei ole ka Euroopa Kohus välistanud intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamist haldus-
menetluses. Kuivõrd nimetatud kohtuasjades ei puudutanud vaidlus käesoleva kohtuasja põhisisuks
olevaid õigusküsimusi ning Euroopa Kohtu otsuses ei korratud käesoleva määruse p-s 22 refereeritud
kohtujuristi seisukohti, ei ole selle ettepaneku põhjal võimalik teha lõplikke järeldusi määruse
tõlgendamise kohta.
24. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda määrus nr 1383/2003 teha kindlat järeldust, kas siseriikliku
õigusega on lubatud anda intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise pädevus tollile ning kas
tollil peab määruse eesmärkide tõhusaks järgimiseks olema õigus algatada intellektuaalomandi õiguse
rikkumise kindlakstegemise menetlus. Kuivõrd ka siseriiklikku õigust saab tõlgendada mitmeti ning
vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (vt nt Euroopa Kohtu 27. oktoobri 2009. a otsust kohtuasjas
C-115/08: ČEZ, p-d 138 ja 140, ja seal viidatud varasemat praktikat) tuleb eelistada EL õigusega
kooskõlas olevat tõlgendust, peab kolleegium vajalikuks taotleda Euroopa Kohtult eelotsust määruse
nr 1383/2003 art 13 lg 1, määruse preambuli p-de 2 ja 3 ning rakendusmääruse nr 1891/2004
preambuli p 1 tõlgendamise kohta (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 lg 1 p "b" ja lg 3).
Vastus nendele küsimustele on vajalik, et määratleda kohtu poolt vastustajale tehtava ettekirjutuse
võimalik sisu.
Eelotsuse taotlemise tõttu tuleb haldusasjas menetlus peatada kuni eelotsuse taotluse kohta tehtava
lahendi jõustumiseni (HKMS § 95 lg 4).
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann